Vabariigi Valitsus — Loomade kaitset rahvusvahelise veo ajal käsitlev Euroopa konventsioon (muudetud) — RT II, 2008, 29, 83

“Loomade kaitset rahvusvahelise veo ajal käsitleva Euroopa konventsiooni” heakskiitmine ning volituse andmine Teadaanne välislepingu jõustumise kohta Chişinău, 6.11.2003 Konventsioonile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid; arvestades Euroopa Nõukogu eesmärki saavutada oma liikmesriikide suurem ühtsus, et kaitsta ja ellu viia nende ühispärandiks olevaid ideaale ja põhimõtteid; olles teadlikud, et igal inimesel on moraalne kohustus austada kõiki loomi ning pidada silmas nende võimet tunda kannatusi; ajendatuna soovist kindlustada loomade heaolu veo ajal; olles veendunud, et rahvusvaheline vedu on kooskõlas loomade heaoluga, kui täidetakse loomade heaolunõudeid; võttes seetõttu arvesse, et kui loomade heaolunõudeid ei ole võimalik täita, rakendatakse elusloomade veo asemel muid võimalusi; võttes arvesse, et loomade heaolu silmas pidades peaks loomade, sealhulgas tapaloomade veo aeg olema üldjuhul siiski võimalikult lühike; võttes arvesse, et vigastuste ja stressi tekkimine on kõige tõenäolisem looma peale- ja mahalaadimise ajal; võttes arvesse, et edu sel alal on võimalik saavutada, kui võetakse vastu loomade rahvusvahelist vedu käsitlevad ühissätted, on kokku leppinud järgmises. ÜLDPÕHIMÕTTED Artikkel 1. Mõisted 1) rahvusvaheline vedu – liikumine ühest riigist teise, välja arvatud lühem kui 50 km pikkune teekond ja liikumine Euroopa Liidu liikmesriikide vahel; 2) volitatud veterinaararst – pädeva asutuse määratud veterinaararst; 3) looma veo eest vastutav isik – isik, kes kontrollib kogu veo korraldust, toimumist ja lõpetamist olenemata sellest, kas muul isikul on veo ajal allhankelepingust tulenevaid kohustusi. Tavaliselt on see isik, kes kavandab, sõlmib kokkulepped ja määrab tingimused, mida muu isik peab täitma; 4) looma heaolu eest vastutav isik – isik, kes vahetult ja tegelikult vastutab looma hooldamise eest veo ajal. See isik võib olla saatja või sõidukijuht, kes täidab mõlemat ülesannet; 5) konteiner – looma vedamiseks kasutatav kast, latter, mahuti või muu jäik konteiner, mis ei ole iseliikuv ega veovahendi (eemaldatav või eemaldamatu) osa; 6) vedaja – füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb looma veoga enda või kolmanda isiku nimel. Artikkel 2. Liik 1. Konventsiooni kohaldatakse kõigi selgroogsete loomade rahvusvahelise veo suhtes. 2. Välja arvatud artikli 4 lõikes 1 ning artikli 9 lõikes 1 ja lõike 2 punktides a ja c toodud juhtudel, ei kohaldata konventsiooni sätteid: a) kui üksikut looma saadab isik, kes vastutab looma eest veo ajal; b) lemmiklooma veole, kui looma saatjaks on loomaomanik ning kui veo eesmärk ei ole äriline. Artikkel 3. Konventsiooni kohaldamine 1. Konventsiooniosaline kohaldab konventsioonis sisalduvaid loomade rahvusvahelist vedu reguleerivaid sätteid ning vastutab tõhusa kontrollimise ja järelevalve eest. 2. Konventsiooniosaline võtab kasutusele vajalikud abinõud, et tagada tõhus väljaõppesüsteem, võttes arvesse konventsiooni sätteid. 3. Konventsiooniosaline püüab kohaldada konventsiooni asjakohaseid sätteid oma territooriumil veetava looma suhtes. 4. Konventsiooniosalised annavad konventsiooni kohaldades vastastikust abi, eelkõige vahetades teavet, arutades tõlgendamisküsimusi ja teatades probleemidest. Artikkel 4. Konventsiooni peamised põhimõtted 1. Looma veetakse viisil, mis tagab tema heaolu ja tervise. 2. Võimaluse korral veetakse loom sihtkohta viivitusteta. 3. Kontrollpunktis käideldakse loomapartiid eelisjärjekorras. 4. Loom peetakse kinni ainult juhul, kui see on hädavajalik looma heaolu või haigustõrje eesmärgil. Kui loomapartii peetakse kinni, võetakse asjakohased meetmed loomade hooldamiseks ning vajaduse korral nende mahalaadimiseks ja majutamiseks. 5. Konventsiooniosaline võtab vajalikud meetmed, et ära hoida või võimalikult vähendada looma kannatusi, kui streik või muu ettenägematu asjaolu takistab konventsiooni ranget kohaldamist tema territooriumil. Konventsiooniosaline lähtub konventsioonis sätestatud põhimõtetest. 6. Konventsiooni sätetega ei ole vastuolus rakendada sanitaar- ja veterinaarkontrolli käsitlevaid muid õigusakte. 7. Konventsiooni sätted ei piira konventsiooniosaliste vabadust kehtestada rangemaid meetmeid loomade kaitseks rahvusvahelise veo ajal. Artikkel 5. Vedaja tegevusluba 1. Konventsiooniosaline tagab, et ärilisel eesmärgil looma vedav vedaja: a) on registreeritud viisil, mis võimaldab pädeval asutusel vedaja kiiresti kindlaks teha, kui viimane ei täida konventsiooni nõudeid; b) omab kehtivat rahvusvahelise veo luba, mille on välja andnud selle konventsiooniosalise pädev asutus, kus vedaja asub. 2. Konventsiooniosaline tagab, et luba antakse vedajale, kes usaldab looma vedamise ainult isikule, kes on saanud asjakohase väljaõppe konventsiooni sätete rakendamise kohta. 3. Konventsiooniosaline tagab, et eespool nimetatud loa võib peatada või tühistada, kui loa andnud pädevat asutust teavitatakse sellest, et vedaja on korduvalt või tõsiselt rikkunud konventsiooni sätteid. 4. Kui üks konventsiooniosalistest avastab konventsiooni rikkumise, mille toimepanija on teise konventsiooniosalise territooriumil registreeritud vedaja, edastab konventsiooniosaline teabe avastatud rikkumise üksikasjade kohta teisele konventsiooniosalisele. KONSTRUKTSIOON JA EHITUS Artikkel 6. Konstruktsioon ja ehitus 1. Veovahend ja konteiner ning nende sisseseade peavad olema ehitatud ning hooldatavad ja kasutatavad viisil, mis väldib looma vigastusi ja kannatusi ning tagab tema turvalisuse veo ajal. 2. Veovahend või konteiner peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et loomal, välja arvatud muu kodulind kui ühepäevane tibu, oleks piisavalt ruumi loomulikus asendis seismiseks. 3. Veovahend või konteiner peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et on tagatud: a) loomulikus seisuasendis looma kohal piisavalt vaba ruumi, mis on vajalik tõhusaks õhuvahetuseks; b) võimalus hoida veetavale loomaliigile vajalikku õhu kvaliteeti ja hulka, eelkõige juhul, kui looma veetakse täiesti suletud ruumis. 4. Veovahend, konteiner, sisustus jne peavad olema küllalt tugevad, et kanda looma raskust, takistada looma põgenemist või väljakukkumist, vastu pidada liikumisest tingitud survele, ja vajaduse korral sisaldama looma veovahendi liikumise ajal kaitsvat vaheseina. Sisseseade peab olema projekteeritud nii, et seda saab kiiresti ja kergesti kasutada. 5. Vahesein peab olema jäiga konstruktsiooniga ja piisavalt tugev, et vastu pidada selle vastu suruva looma raskusele, ja olema projekteeritud nii, et see ei takistaks õhuvahetust. 6. Veovahend või konteiner peab olema ehitatud ja kasutatav viisil, mis kaitseb looma halva ilma eest ja ilmastikutingimuste halvenemise korral. Eelkõige peab vahetult looma kohal paiknev katus muutma päikesesoojuse neeldumise ja ülekandumise minimaalseks. 7. Veovahendi või konteineri põrand peab takistama looma libastumist. Põrand peab olema projekteeritud, ehitatud ja hooldatud nii, et loomale ei tekiks ebamugavusi, vaevusi ega vigastusi ning et uriini ja väljaheidete leke oleks minimaalne. Põrandamaterjal tuleb valida nii, et korrosioon oleks minimaalne. 8. Veovahend või konteiner peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et loomale oleks võimalik ligi pääseda tema kontrollimiseks ning vajaduse korral jootmiseks, söötmiseks ja hooldamiseks. 9. Kui loom on tarvis lõastada, peavad veovahendis olema asjakohased vahendid. 10. Konteiner, milles looma veetakse, peab olema selgesti ja nähtavalt tähistatud elusloomade vedamise tähisega ning konteineri ülemist osa näitava märgiga. 11. Veovahend, konteiner ja nende sisustus peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et neid on võimalik kergesti puhastada ja desinfitseerida. VEOKS ETTEVALMISTAMINE Artikkel 7. Kavandamine 1. Igaks teekonnaks määratakse looma veo eest vastutav isik, et teekonna kestel oleks igal ajal võimalik saada teavet veo korralduse, toimumise ja lõpetamise kohta. 2. Kui koduloomana peetava kabjalise, veise, lamba, kitse ja sea veol kestab kavandatav teekond üle kaheksa tunni, koostab veo eest vastutav isik dokumendi, milles esitatakse teekonna ajal ettenähtud kord ja esmajoones järgmised andmed: a) andmed vedajat ja veovahendit tõendava dokumendi kohta; b) andmed partiid tõendava dokumendi ja saatedokumentide (loomaliik, loomade arv, veterinaartõendid) kohta; c) lähtekoht ja -riik, ümberlaadimiskohad, loomade kavandatavad mahalaadimis- ja puhkekohad ning sihtkoht ja sihtriik. 3. Veo eest vastutav isik tagab, et ettenähtud teekond vastab lähte-, transiidi- ja sihtriigi asjakohastele eeskirjadele. 4. Looma heaolu eest vastutav isik registreerib viivitamata lõikes 2 nimetatud dokumendis kellaajad ja kohad, millal ja kus veetavat looma teekonna kestel söödeti ja joodeti ning puhata lasti. See dokument tuleb nõudmise korral teha pädevale asutusele kättesaadavaks. 5. Looma tohib vedada ainult juhul, kui veo eest vastutav isik loob enne teekonnale asumist sobivad tingimused, mis tagavad looma heaolu kogu teekonna kestel. Vajaduse korral sõlmitakse kokkulepe, et tagada loomale vesi, sööt ja puhkus ning kogu vajalik hooldamine teekonna kestel ja sihtkohta saabumisel, millest tuleb seetõttu eelnevalt teatada. 6. Viivituse vältimiseks peavad loomapartiiga olema kaasas asjakohased dokumendid ning kohas, kus tuleb täita ekspordi- või transiidiformaalsused, tuleb teavitada asjaomast isikut võimalikult vara. 7. Veo eest vastutav isik tagab, et vastutus looma heaolu eest teekonna kestel on selgesti määratletud väljumisajast kuni sihtpunkti saabumiseni, kaasa arvatud peale- ja mahalaadimise ajal. Artikkel 8. Saatjad 1. Selleks et tagada looma heaolu kogu teekonna kestel, peab partiiga kaasas olema saatja, kes vastutab looma heaolu eest. Sõidukijuht võib täita saatja ülesandeid. 2. Saatja peab olema saanud konkreetse ja asjakohase väljaõppe või peab tal olema samaväärne praktiline kogemus, mis annab talle õiguse tegelda loomaga ning nende veo ja hooldamisega, sealhulgas ka eriolukorras. 3. Lõike 1 sätetest võib teha erandeid järgmistel juhtudel: a) kui looma veo eest vastutav isik on määranud esindaja looma hooldamiseks asjakohases puhke-, jootmis- ja söötmispaigas; b) kui looma veetakse konteineris, mis on tugevasti kinnitatud, piisavalt õhutatud ja vajaduse korral sisaldab ümberminekuohuta jaoturis piisavalt vett ja toitu teekonna kahekordse oodatava pikkuse jaoks. Artikkel 9. Veoks sobivus 1. Looma tohib vedada ainult juhul, kui ta on ettenähtud teekonnaks sobivas seisundis. 2. Haiget või vigastatud looma ei peeta veoks sobivaks. Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui: a) looma vigastus või haigus on kerge ning vedu ei tekita talle lisakannatusi; b) looma veetakse asjakohase pädeva asutuse poolt heakskiidetud katseteks või muul teaduslikul eesmärgil, kui looma haigus või vigastus on teadusprogrammi osa; c) kui looma veetakse veterinaararsti järelevalve all erakorralisele ravile või pärast seda. 3. Eriti tuleb veo ajal hoolitseda looma eest, kes on tiinuse lõppjärgus, hiljuti poeginud või väga noor: – tiinet imetajat ei tohi vedada enne poegimist ajavahemikul, mis on vähemalt 10% tiinuse pikkusest, ning pärast poegimist vähemalt ühe nädala jooksul; – väga noort looma ei tohi vedada enne, kui tema naba on täielikult paranenud. Kui kõik ettevaatusabinõud on tarvitusele võetud, võib pädev asutus veterinaararsti nõuandel ja iga üksikjuhtumi puhul eraldi teha erandi registrisse kantud märale koos varsaga, kui mära viiakse pärast poegimist paaritamiseks täku juurde. 4. Rahustit võib kasutada ainult juhul, kui see on looma heaolu tagamiseks hädavajalik ning üksnes veterinaararsti nõuandel kooskõlas riigi õigusaktidega. Artikkel 10. Kontroll/tõend 1. Enne kui loom rahvusvaheliseks veoks peale laaditakse, peab looma olema üle kontrollinud selle riigi volitatud veterinaararst, kelle territooriumilt teekond algab, ning veterinaararst peab tagama, et loom on selleks sobivas seisundis. 2. Volitatud veterinaararst annab välja tõendi, mille alusel loom identifitseeritakse, mis tõendab, et loom on ettenähtud teekonnaks sobivas seisundis, ning milles on võimaluse korral märgitud veovahendi registreerimisnumber ning vajaduse korral nimi või muud andmed ja kasutatav veoliik. 3. Teatavatel juhtudel, mis on kindlaks määratud asjaomaste konventsiooniosaliste vahelise kokkuleppega, selle artikli sätteid ei kohaldata. Artikkel 11. Puhkus, jootmine ja söötmine enne pealelaadimist 1. Loom peab olema ettenähtud teekonnaks ette valmistatud, harjutatud ettenähtud söödaga ning suutma kasutada vee ja sööda etteandesüsteemi. Loomale tuleb anda vett, sööta ja vajaduse korral puhkust. 2. Veostressi vähendamiseks tuleb võtta nõuetekohaselt arvesse teatava kategooria loomade, näiteks metsloomade vajadust harjuda enne kavandatavat teekonda veoliigiga. 3. Võimaluse piires tuleb vältida selliste loomade koos vedamist, kes ei ole koos kasvanud või kes ei ole üksteisega harjunud. PEALE- JA MAHALAADIMINE Artikkel 12. Põhimõtted 1. Loom tuleb peale ja maha laadida viisil, mis tagab, et see ei põhjusta talle vigastusi ega kannatusi. 2. Looma laadimisel tuleb tagada, et ruuminõuded (põrandapind ja kõrgus) ja lahushoidmise nõuded on täidetud artikli 17 kohaselt. 3. Loom tuleb peale laadida võimalikult enne lähtekohast lahkumist. 4. Sihtkohta saabumisel tuleb loom võimalikult kiiresti maha laadida, teda piisavalt joota ja vajaduse korral sööta ning lasta tal puhata. Artikkel 13. Seadmed ja kord 1. Looma peale- ja mahalaadimiseks tuleb kasutada nõuetekohaselt projekteeritud ja ehitatud rampi, lifti või laadimisplatvormi, välja arvatud juhul, kui loom tuleb laadida selleks otstarbeks ehitatud konteinerisse või sellest maha laadida. Looma käsitsi tõsta on lubatud juhul, kui loom on piisavalt väikene, ning isegi soovitatav noorlooma puhul, kellel võib olla raske rampi kasutada. Peale- ja mahalaadimisseade peab vastama oma otstarbele, püsima kindlalt ja olema heas seisukorras. 2. Ramp ja pind, millel loom kõnnib, peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et vältida looma libastumist, ning nende kalle peab olema võimalikult väike. Suurema kui 10-kraadise kalde puhul peavad neile olema paigaldatud näiteks tugipuud jalgade jaoks, mis võimaldavad loomal ohutult ja raskusteta üles või alla minna. Vajaduse korral varustatakse seade külgpiiretega. 3. Veovahend peab sõltuvalt loomaliigiga seotud nõuetest olema laadimise ajal seestpoolt hästi valgustatud, et loom näeksid, kuhu ta läheb. 4. Loom tuleb laadida ainult täielikult puhastatud ja vajaduse korral desinfitseeritud veovahendisse. 5. Loomaga samas veovahendis veetav kaup tuleb paigutada nii, et see ei tekita loomale vigastusi, kannatusi ega stressi. 6. Kui loomadega täidetud konteinerid asetatakse veovahendis üksteise peale, võetakse tarvitusele abinõud, et uriin ja väljaheited ei langeks madalamale paigutatud loomale. Artikkel 14. Loomaga tegelemine 1. Looma tuleb kohelda rahulikult ja lahkelt, et võimalikult vähendada rahutust ja erutatust ning kaitsta looma valu, stressi ja vigastuste eest, mida on võimalik vältida. 2. Müra, ahistamist ja liigse jõu kasutamist looma peale- ja mahalaadimisel tuleb vältida. Looma ei tohi lüüa ning tema eriti tundlikke kehaosi ei tohi muljuda. Eelkõige ei tohi purustada, väänata ega murda looma saba ning ei tohi kinni haarata tema silmadest. Looma ei tohi tõugata ega lüüa. 3. Looma ei tohi mehaaniliste vahenditega püsti hoida, teda peast, kõrvadest, sarvedest, jalgadest, sabast ega karvkattest või mõnel muul valu tekitaval viisil tõsta ega tõmmata. 4. Looma juhtimiseks kasutatavat vahendit tohib kasutada üksnes ettenähtud eesmärgil. Elektrilööki tekitava vahendi kasutamist tuleb võimaluse korral vältida. Igal juhul võib seda kasutada üksnes täiskasvanud veise ja sea puhul, kes keeldub liikumast, ning ainult siis, kui loomal on ees ruumi, kuhu liikuda. Elektrilöök ei tohi kesta üle ühe sekundi, need peavad olema piisava vahega ning neid võib anda üksnes tagaveerandi lihastele. Elektrilööki ei tohi korrata, kui loom ei reageeri. 5. Loomaga tegelev isik ei tohi kasutada keppi või muud terava otsaga vahendit. Keppi või muud looma juhtimiseks kasutatavat riista võib kasutada tingimusel, et see ei vigasta looma keha ega põhjusta talle kannatusi. Artikkel 15. Eraldamine 1. Loomad tuleb veo ajal üksteisest eraldada, kui koos vedamine võib tekitada neile vigastusi või põhjustada kannatusi. See kehtib eelkõige juhul, kui koos veetakse: a) eri loomaliiki kuuluvaid loomi; b) üksteise suhtes vaenulikke loomi; c) oluliselt eri suuruse ja vanusega loomi; d) kastreerimata täiskasvanud isasloomi; e) lõastatud ja lõastamata loomi. 2. Lõike 1 sätteid ei kohaldata, kui loomi on kasvatatud ühtses rühmas, nad on üksteisega harjunud ning kui eraldamine tekitaks neile stressi või kui emasloomaga koos veetakse temast sõltuvat noorlooma. VEDU Artikkel 16. Põrandad ja allapanu Veovahendi või konteineri põrandat tuleb hooldada nii, et libastumisoht ning uriini ja väljaheidete lekkimise oht on minimaalne. Veovahendi või konteineri põrand peab olema kaetud allapanuga, mis imab uriini ja väljaheiteid ning pakub loomale piisavalt puhkevõimalust, välja arvatud juhul, kui kasutatakse loomale vähemalt samu tingimusi pakkuvat alternatiivset viisi. Artikkel 17. Ruumivõimalused (põrandapind ja kõrgus) 1. Loomale tuleb võimaldada piisavalt ruumi, et ta saaks veovahendis või konteineris loomulikus asendis seista. Samal ajal tuleb võimaldada talle lamamisruum, kui tehnilise protokolli või loomakaitse eritingimustega ei ole sätestatud teisiti. Konventsiooni artikli 34 kohaselt koostatud tehnilises protokollis määratakse kindlaks loomade minimaalsed ruumivõimalused. 2. Ülemäärase liikumise tõttu loomale tekkivate vigastuste ärahoidmiseks tuleb kasutada vaheseinu, millega jaotatakse suur loomarühm väiksemateks rühmadeks või tavalisest mahutavusest vähem loomi sisaldav sulg väiksemateks osadeks, et need ei oleks liiga ruumikad. 3. Vahesein peab vastama looma suurusele ja liigile ning see tuleb asetada ja kinnitada ning seda tuleb hooldada nii, et loomale ei tekiks vigastusi ega kannatusi. Artikkel 18. Looma lõastamine Kui loom on lõastatud, peab köis, lõõg või muu kinnitusvahend olema küllalt tugev, et tavapärastes veotingimustes mitte puruneda, ja nii pikk, et loomal oleks vajaduse korral võimalik lamada ning süüa ja juua. Need peavad olema valmistatud viisil, mis välistab kägistamis- või vigastamisohu. Looma ei tohi lõastada sarvi-, jalgu- või ninarõngast pidi ega vedada kokkuseotud jalgadega. Looma tohib lõastada ainult sellise vahendiga, millest teda saab kiiresti vabastada. Artikkel 19. Tuulutus ja temperatuur 1. Õhutus peab olema küllaldane, et täielikult tagada looma vajaduste rahuldamine, võttes esmajoones arvesse veetavate loomade arvu ja liiki ning eeldatavaid ilmastikuolusid teekonna kestel. 2. Konteiner peab olema paigutatud viisil, mis ei takista selle õhutust. 3. Kui looma veetakse halbades niiskus- ja temperatuuritingimustes, võetakse sobivad meetmed looma heaolu tagamiseks. Artikkel 20. Vesi, sööt ja puhkus 1. Loomale antakse veo kestel juua ja süüa ning lastakse puhata loomaliigile ja vanusele sobivate ajavahemike järel. 2. Konventsiooni artikli 34 kohaselt koostatud tehnilises protokollis määratakse kindlaks veo maksimaalne aeg, minimaalsed looma jootmise ja söötmise vaheajad ning puhkeajad. 3. Vesi ja sööt peavad olema kvaliteetsed ning loomale ette antud viisil, mis vähendab saastumise miinimumini. Artikkel 21. Lüpsvad emasloomad Ilma järeltulijateta veetava lüpsva emaslooma veoaeg ei tohi olla pikk. Kui seda ei ole siiski võimalik vältida, lüpstakse looma vahetult enne pealelaadimist ning teekonna kestel vähemalt iga kaheteistkümne tunni järel. Artikkel 22. Valgustus Veovahendis peab olema kinnitatud või teisaldatav valgusti, millest piisab looma üldiseks kontrollimiseks, kui seda on tarvis veo ajal ning jootmisel ja söötmisel. Artikkel 23. Konteinerid 1. Konteiner peab veo ja teisaldamise ajal olema püstiasendis ning võimalikult kaitstud tugeva põrutuse ja raputamise eest. 2. Konteiner peab olema kinnitatud nii, et see veovahendi sõidu ajal paigalt ei liiguks. Artikkel 24. Hooldamine veo ajal Looma heaolu eest vastutav isik kasutab iga võimalust, et looma kontrollida ja teda vajaduse korral asjakohasel viisil hooldada. Artikkel 25. Hooldamine eriolukorras ja õnnetuse korral veo kestel Veo ajal haigestunud või vigastunud loomale antakse esmaabi niipea kui võimalik; talle antakse asjakohast veterinaarravi ja vajaduse korral tehakse hädatapmine viisil, mis ei põhjusta talle tarbetuid kannatusi. ERISÄTTED Artikkel 26. Raudteel vedamise erisätted 1. Raudteevagun, mida kasutatakse looma vedamiseks, tuleb tähistada elusloomade vedamise tähisega. Kui looma ei veeta konteineris, peavad vaguni siseseinad olema sobivast materjalist, täiesti siledad ja varustatud sobival kõrgusel rõngaste või lattidega, mille külge saab looma lõastada. 2. Kui kabjalisi ei veeta eraldi latrites, tuleb nad kinnitada peaga ühes suunas või vastamisi. Varssa ja väljaõpetamata looma ei kinnitata. 3. Suured loomad laaditakse nii, et saatjal oleks võimalik nende vahel liikuda. 4. Rongi koostamisel ja vaguni liikumise ajal kasutatakse kõiki ettevaatusabinõusid, et vältida loomadega vaguni rappumist. 5. Looma kontrollimiseks konventsiooni artikli 24 kohaselt kasutatakse kõiki võimalusi iga kord, kui raudteevagun peatub või kui ilmastikuolud muutuvad. Artikkel 27. Maanteel vedamise erisätted 1. Looma vedav sõiduk tähistatakse selgesti ja nähtavalt elusloomade vedamise tähisega. 2. Sõidukit juhitakse viisil, mis tagab sujuva kiirenduse, aeglustamise ja pööramise. 3. Sõidukis peavad olema konventsiooni artiklile 13 vastavad asjakohased peale- ja mahalaadimisseadmed. 4. Looma kontrollimiseks konventsiooni artikli 24 kohaselt kasutatakse kõiki võimalusi iga kord, kui sõiduk peatub või kui ilmastikuolud muutuvad. Artikkel 28. Veeteel vedamise erisätted (välja arvatud veeremilaev) 1. Selleks et tagada veetava looma heaolunõuete täitmine, tuleb selle riigi pädeval asutusel, kus loom peale laaditakse, enne pealelaadimist kontrollida: a) kariloomade vedamiseks mõeldud eriotstarbelist või ümberehitatud laeva; b) veokorraldust teisel laeval, millega loomi veetakse. 2. Voolukatkestuse avastamiseks sundventilatsioonisüsteemis paigaldatakse häireseade. Vajaliku sundventilatsiooni hoidmiseks paigaldatakse esmasest vooluallikast täielikult eraldi asetsev teisene vooluallikas. 3. Looma tohib vedada lahtisel tekil ainult mere eest piisavat kaitset võimaldatavas konteineris või muus rajatises. 4. Looma laevale viimisel ja laevalt äraviimisel peab kaid ja tekki, millel looma veetakse, ühendama sobiv ramp, trepp ja kõnnitee. 5. Kariloom laaditakse peale ja maha volitatud veterinaararsti järelevalve all. 6. Ruum, kus looma hoitakse, ning ramp ja vahekäik peavad peale- ja mahalaadimise ajal olema loomaliikide erinõuetele vastavalt küllaldaselt valgustatud, et loom näeks, kuhu ta läheb. 7. Aedik, latter ja konteiner peavad olema nii loomale kui ka saatjale vahetult ligipääsetavad. 8. Loomale ettenähtud vahekäik peab olema veetavale loomaliigile sobiv, eelkõige ei tohi see olla teravate servadega ning teravaid nurki ja väljaulatuvaid osi tohib olla võimalikult vähe. 9. Laeva osas, kus looma hoitakse, peab olema seade, mis tagab tõhusa äravoolu, ning laev tuleb hoida puhtana. 10. Laeval peab olema puhta magevee, tervisliku sööda ja sobiva allapanu varu, millest piisab looma vajaduste rahuldamiseks mereteekonna pikkust arvestades. 11. Ettenägematu viivituse puhuks peab laeval olema loomale ettenähtud veevaru tagavara ning pika veo tarbeks sööda- ja allapanu tagavara. 12. Sööt ja allapanu hoiustatakse nii, et see oleks kuiv ning kaitstud ilmastikuolude ja mere eest. Sööda ja allapanu hoiustamine ei tohi takistada tuulutus-, valgustus- ja äravoolusüsteemi ega läbipääsu toimimist. 13. Laeval peavad olema loomade hulgale, suurusele ja liigile vastavad joogi- ja söödaseadmed. 14. Tuleb ette näha haigestunud või vigastatud looma eraldamine teekonna ajal. 15. Eriolukorras peab olema võimalus loom tappa konventsiooni artikli 25 kohaselt. Selleks peab olema kättesaadav loomaliigile sobiv hukkamisvahend. Artikkel 29. Veeremilaeva pardal olevas maanteesõidukis või raudteevagunis vedamise suhtes kohaldatavad erisätted 1. Kui looma veetakse maanteesõidukis või raudteevagunis, mis on veeremilaeva pardal, eeskätt suletud tekil, tuleb erilist tähelepanu pöörata loomale piisava õhutuse tagamisele kogu teekonna ajal. Maanteesõiduk ja raudteevagun peavad olema paigutatud nii, et loom saaks õhuavade kaudu maksimaalses koguses värsket õhku. 2. Looma heaolu eest vastutaval isikul peab olema loomadele juurdepääs, et neid veo kestel kontrollida ning vajaduse korral hooldada, joota ja sööta. 3. Maanteesõidukil, raudteevagunil ja konteineril peab olema piisav hulk nõuetekohaselt projekteeritud, paigutatud ja korrashoitud kinnituspunkte, mis võimaldavad need kindlalt laeva külge kinnitada. Maanteesõiduk, raudteevagun ja konteiner kinnitatakse enne mereteekonna algust laeva külge, et ära hoida nende paigalt liikumine laeva liikumise tõttu. 4. Maanteesõidukit ja raudteevagunit, milles on loom, tohib lahtisel laevatekil vedada ainult sellises asendis, mis võimaldab neid piisavalt kaitsta merevee eest; arvesse võetakse kaitse, mida pakub maanteesõiduk või raudteevagun. 5. Voolukatkestuse avastamiseks laeva sundventilatsioonisüsteemis paigaldatakse häireseade. Vajaliku sundventilatsiooni hoidmiseks paigaldatakse piisav teisene vooluallikas. 6. Tuleb võtta meetmed, et varustada loom magevee ja söödaga ettenägematu viivituse puhul või muuks võimalikuks otstarbeks. 7. Eriolukorras, kui vedu kestab üle kahe tunni, peab olema võimalus loom tappa konventsiooni artikli 25 kohaselt. Selleks peab olema kättesaadav loomaliigile sobiv hukkamisvahend. Artikkel 30. Õhu teel vedamise erisätted 1. Looma ei tohi vedada, kui õhu kvaliteeti, temperatuuri ja rõhku ei suudeta hoida kogu teekonna kestel vajalikul tasemel. 2. Kaptenit teavitatakse loomaliikidest, nende asukohast ja hulgast õhusõiduki pardal ning kõigist vajalikest meetmetest. Kaptenile teatatakse võimalikult kiiresti eeskirjadest kõrvalekaldumisest seoses loomaga, kes asub ligipääsetavas lastiruumis. 3. Loom laaditakse õhusõidukisse võimalikult enne õhusõiduki kavandatavat väljumisaega. 4. Ravimit võib kasutada ainult konkreetse probleemi puhul ja seda manustab veterinaararst või muu pädev isik, keda on selle kasutamises juhendatud. Kaptenile teatatakse lennu ajal ravimi manustamise juhtust võimalikult kiiresti. 5. Eriolukorras ja juhul, kui saatja pääseb loomale juurde, peab konventsiooni artikli 25 kohaselt olema kättesaadav loomaliigile sobiv rahustamis- ja/või eutanaasiavahend, mida kasutatakse ainult kapteni nõusolekul. 6. Saatjale kirjeldatakse enne lennuki väljumist lühidalt teabevahetuse korda lennu ajal ning ta peab suutma meeskonnaga tulemuslikult suhelda. MITMEPOOLSED KONSULTATSIOONID Artikkel 31. Mitmepoolsed konsultatsioonid 1. Konventsiooniosalised peavad Euroopa Nõukogus mitmepoolseid konsultatsioone viie aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist ning seejärel pärast iga viie aasta möödumist või sagedamini, kui konventsiooniosaliste enamus seda nõuab. 2. Konsultatsioon toimub Euroopa Nõukogu peasekretäri kokkukutsutud kohtumisel. 3. Konventsiooniosalisel on õigus määrata konsultatsioonil osalema üks esindaja või mitu esindajat. Konventsiooniosaline teatab oma esindaja(te) nime(d) Euroopa Nõukogu peasekretärile vähemalt üks kuu enne kohtumist. Konventsiooniosalisel on hääleõigus. Konventsiooniosalisel on üks hääl. 4. Euroopa Ühendusel on konventsiooniga ühinemise korral tema pädevusse kuuluvas küsimuses nii palju hääli, kui palju Euroopa Ühenduse liikmesriike on konventsiooniga ühinenud. Euroopa Ühendus ei hääleta juhul, kui hääletavad tema liikmesriigid, ja vastupidi. 5. Konventsiooniosaline võib nõu küsida eksperdilt. Konventsiooniosaline võib omal algatusel või asjaomase organi taotlusel kutsuda oma konsultatsioonile või mõnele neist vaatlejana osalema rahvusvahelise või riigi, valitsus- või valitsusvälise organi, kellel on konventsiooni kohaldamisalas tehniline kvalifikatsioon. Otsus kutsuda selline ekspert või organ võetakse vastu antud häälte kahekolmandikulise enamusega. 6. Pärast konsultatsiooni edastavad konventsiooniosalised Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteele aruande konsultatsiooni ning konventsiooni toimimise kohta. 7. Konventsioonisalised koostavad konsultatsioonide töökorra, arvestades konventsiooni sätteid. Artikkel 32. Mitmepoolse konsultatsiooni ülesanded Konventsiooniosalise ülesanne on mitmepoolse konsultatsiooni raames jälgida konventsiooni kohaldamist. Konventsiooniosalised võivad eelkõige: a) ette valmistada konventsiooni tehnilise protokolli artikli 34 sätete kohaselt; b) teha ettepanekuid konventsiooni vajalike muudatuste kohta ja vaadata läbi artikli 35 kohaselt tehtud ettepaneku; c) vähemalt ühe konventsiooniosalise taotluse korral vaadata läbi konventsiooni tõlgendamisel tekkinud küsimuse; d) anda soovitusi ministrite komiteele riigi kohta, keda tuleks kutsuda konventsiooniga ühinema. TEHNILISED PROTOKOLLID Artikkel 33. Eesmärk Konventsiooniosalised võtavad vastu konventsiooni tehnilised protokollid, milles käsitletakse ruumivõimalusi (artikkel 17) ning vee, sööda ja puhkusega seotud küsimusi (artikkel 20). konventsiooniosalised võivad vastu võtta ka muu tehnilise protokolli, pidades silmas tehniliste normide kehtestamist konventsiooni sätete rakendamiseks. Artikkel 34. Vastuvõtmine ja jõustumine 1. Tehniline protokoll võetakse vastu kahekolmandikulise häälteenamusega ja edastatakse seejärel ministrite komiteele heakskiitmiseks. Pärast heakskiitmist edastatakse tekst konventsiooniosalistele heakskiitmiseks. 2. Tehniline protokoll jõustub selle heaks kiitnud konventsiooniosalise suhtes selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele kuupäevast, mil kolm konventsiooniosalist, kellest vähemalt kaks on Euroopa Nõukogu liikmesriigid, on teatanud peasekretärile protokolli heakskiitmisest. Konventsiooniosalise suhtes, kes kiidab protokolli heaks hiljem, jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele kuupäevast, mil see konventsiooniosaline on teatanud peasekretärile protokolli heakskiitmisest. 3. Konventsiooniosalised võtavad tehnilise protokolli ettevalmistamisel arvesse teadusuuringute arengut ja loomade veo uusi meetodeid. Artikkel 35. Muudatused 1. Konventsiooniosalise või ministrite komitee tehtud ettepanek konventsiooni tehnilise protokolli muutmise kohta edastatakse Euroopa Nõukogu peasekretärile, kes saadab selle edasi Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele ja kolmandatele riikidele, kes on konventsiooniga ühinenud või keda artikli 38 kohaselt on kutsutud sellega ühinema. 2. Lõike 1 kohaselt esitatud muudatusettepanek vaadatakse läbi mitmepoolse konsultatsiooni käigus mitte varem kui pärast kuue kuu möödumist kuupäevast, mil peasekretär on selle edastanud, ning selle võib vastu võtta konventsiooniosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega. Vastuvõetud tekst edastatakse konventsiooniosalistele. 3. Muudatus jõustub konventsiooniosalise suhtes, kes ei ole esitanud vastuväidet, selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kaheksateistkümne kuu möödumisele muudatuse vastuvõtmisest mitmepoolse konsultatsiooni käigus, välja arvatud juhul, kui üle ühe kolmandiku konventsiooniosalistest on esitanud vastuväite. VAIDLUSE LAHENDAMINE Artikkel 36. Vaidluse lahendamine 1. Konventsooni tõlgendamise või kohaldamise üle tekkinud vaidluse korral konsulteerivad asjasse puutuvate konventsiooniosaliste pädevad asutused üksteisega. Konventsiooniosalised edastavad Euroopa Nõukogu peasekretärile oma pädevate asutuste nimed ja aadressid. 2. Kui vaidlust ei ole sel viisil lahendatud, esitatakse see ühe vaidluspoole taotlusel vahekohtule. Kumbki pool nimetab ühe vahekohtuniku ja need kaks vahekohtunikku nimetavad kolmanda vahekohtuniku. Kui üks vaidluspooltest ei ole kolme kuu jooksul pärast vahekohtule taotluse esitamist vahekohtunikku määranud, määrab vahekohtuniku Euroopa Inimõiguste Kohtu president teise vaidluspoole taotlusel. Kui kohtu president on ühe vaidluspoole riigi kodanik, määrab vahekohtuniku kohtu asepresident või juhul, kui asepresident on ühe vaidluspoole riigi kodanik, kohtu vanim kohtunik, kes ei ole kummagi vaidluspoole riigi kodanik. Sama korda rakendatakse juhul, kui vahekohtunikud ei suuda kolmanda vahekohtuniku valikus kokku leppida. Kui kahe konventsiooniosalise vahelise vaidluse korral on üks vaidluspool Euroopa Ühenduse liikmesriik ja Euroopa Ühendus on konventsiooniosaline, esitab teine konventsiooniosaline vahekohtu moodustamise taotluse nii Euroopa Ühenduse liikmesriigile kui ka ühendusele. Nad teatavad ühiselt kolme kuu jooksul pärast taotluse laekumist, kas vaidluspooleks on ühenduse liikmesriik, ühendus või mõlemad koos. Kui sellist teadet ei ole nimetatud tähtaja jooksul laekunud, käsitatakse liikmesriiki ja ühendust ühe vaidluspoolena nende sätete osas, mis käsitlevad vahekohtu moodustamist ja menetlust. Samamoodi käsitatakse liikmesriiki ja ühendust, kui nad esitavad ennast ühiselt vaidluspoolena. 3. Vahekohus kehtestab oma töökorra. Vahekohtu otsus tehakse häälteenamusega. Vahekohtu otsus, mis tugineb konventsioonile, on lõplik. 4. Vaidluse lahendamise menetlust ei kohaldata vaidlusele, mis on seotud Euroopa Ühenduse pädevuses oleva küsimusega või pädevuse ulatuse määratlemisega nende konventsiooniosaliste vahel, kes on Euroopa Ühenduse liikmed, või ühenduse kõnealuste liikmete ja ühenduse vahel. LÕPPSÄTTED Artikkel 37. Allakirjutamine, ratifitseerimine ja heakskiitmine 1. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja Euroopa Ühendusele. Konventsioon tuleb ratifitseerida või heaks kiita. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskiri antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile. 2. Riik, kes on ühinenud loomade kaitset rahvusvahelise veo ajal käsitleva Euroopa konventsiooniga, mis avati allakirjutamiseks 13. detsembril 1968 Pariisis, ei tohi hoiule anda oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja, kui ta ei ole kõnealust konventsiooni juba denonsseerinud või seda samal ajal ei denonsseeri. 3. Konventsioon jõustub pärast kuue kuu möödumist kuupäevast, mil neli riiki on väljendanud oma nõusolekut konventsiooni siduvuse kohta lõigete 2 ja 3 kohaselt. 4. Kui eelmiste lõigete kohaldamisel ei jõustu 13. detsembri 1968. aasta konventsiooni denonsseerimine samal ajal selle konventsiooni jõustumisega, võib konventsiooniosaline või Euroopa Ühendus oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andes deklareerida, et ta jätkab 13. detsembri 1968. aasta konventsiooni kohaldamist kuni selle konventsiooni jõustumiseni. 5. Riigi suhtes, kes konventsioonile hiljem alla kirjutades väljendab oma nõusolekut konventsiooni siduvuse kohta, jõustub konventsioon pärast kuue kuu möödumist ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevast. Artikkel 38. Kolmanda riigi ühinemine 1. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee võib pärast konventsiooni jõustumist kutsuda konventsiooniga ühinema riigi, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige. Seda tehakse Euroopa Nõukogu põhikirja artikli 20 punktis d sätestatud enamusega vastuvõetud otsuse ning komitees esindatud konventsiooniosaliste esindajate ühehäälse otsuse alusel. 2. Konventsiooniga ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon pärast kuue kuu möödumist Euroopa Nõukogu peasekretärile ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast. Artikkel 39. Territoriaalne kohaldamine 1. Riik või Euroopa Ühendus võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes nimetada territooriumi või territooriumid, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse. 2. Riik või Euroopa Ühendus võib hiljem teha Euroopa Nõukogu peasekretärile avalduse selle kohta, et laiendab konventsiooni kohaldamisala avalduses nimetatud muule territooriumile. Selle territooriumi suhtes jõustub konventsioon pärast kuue kuu möödumist kuupäevast, mil peasekretär on avalduse kätte saanud. 3. Eelneva kahe lõike kohaselt tehtud avalduse võib avalduses nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta, teatades sellest peasekretärile. Tagasivõtmine jõustub pärast kuue kuu möödumist kuupäevast, mil peasekretär on teate kätte saanud. Artikkel 40. Denonsseerimine 1. Konventsiooniosaline võib konventsiooni alati denonsseerida, saates selleks Euroopa Nõukogu peasekretärile sellekohase teate. 2. Denonsseerimine jõustub pärast kuue kuu möödumist kuupäevast, mil peasekretär on sellekohase teate kätte saanud. Artikkel 41. Teated Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele ja konventsiooniga ühinenud või ühinema kutsutud riikidele teatavaks: a) allakirjutamise; b) ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise; c) konventsiooni artiklite 37 ja 38 kohase jõustumise kuupäeva; d) konventsiooniga seotud muu akti, teate või teadaande. Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud. Koostatud 6. novembril 2003 Chişinăus inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ning antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab konventsiooni tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, Euroopa Ühendusele ja konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele. EUROPEAN CONVENTION ON THE PROTECTION OF ANIMALS DURING INTERNATIONAL TRANSPORT (Revised) Chişinău, 6.XI.203 The member States of the Council of Europe, signatory hereto, Considering that the aim of the Council of Europe is to achieve a greater unity between its members for the purpose of safeguarding and realising the ideals and principles which are their common heritage; Aware that every person has a moral obligation to respect all animals and to have due consideration for their capacity for suffering; Motivated by the desire to safeguard the welfare of animals during transport; Convinced that international transport is compatible with the welfare of the animals, provided that the requirements of animal welfare are met; Considering, therefore, that where the welfare requirements of the animals cannot be met an alternative to the transport of live animals shall be implemented; Considering, however, that in general, for reasons of animal welfare the period during which animals, including animals for slaughter, are transported should be reduced as far as possible; Considering that loading and unloading are activities during which injuries and stress are most likely to occur; Considering that progress in this respect may be achieved through the adoption of common provisions regarding the international transport of animals, Have agreed as follows: GENERAL PRINCIPLES Article 1 – Definitions 1. “International transport” means any movement from one country to another, but excludes, however, journeys of less than 50 km and movements between member States of the European Community. 2. An “authorised veterinarian” means a veterinarian nominated by the competent authority. 3. “Person responsible for the transport of the animals” means the person with overall control over the organisation, carrying out and completion of the whole journey, regardless of whether duties are subcontracted to other parties during transport. Such a person is usually the person who plans, makes arrangements for and defines the conditions to be met by other parties. 4. “Person in charge of the welfare of the animals” means the person who has direct physical responsibility for the care of the animals during transport. Such a person may be the attendant or the driver of a vehicle if fulfilling the same role. 5. “Container” means any crate, box, receptacle or other rigid container used for the transport of animals which is not self-propelled and is not a part (whether detachable or not) of a means of transport. 6. “Transporter”, means a natural or legal person transporting animals, either on his own account or for a third party. Article 2 – Species 1. This Convention applies to the international transport of all vertebrate animals. 2. With the exception of Article 4, paragraph 1, and Article 9, paragraphs 1 and 2. a. and c., the provisions of this Convention do not apply: a. where a single animal is accompanied by the person who is responsible for it during transport; b. to the transport of pet animals accompanying their owner if not for commercial purposes. Article 3 – Application of the Convention 1. Each Party shall apply the provisions governing the international transport of animals contained in this Convention and be responsible for effective control and supervision. 2. Each Party shall take the necessary steps to ensure an effective system of training taking into account the provisions of the present Convention. 3. Each Party shall endeavour to apply the relevant provisions in this Convention to animals being transported within its territory. 4. The Parties shall provide mutual assistance in applying the provisions of the Convention, in particular by exchanging information, discussing interpretation and notifying problems. Article 4 – Main principles of the Convention 1. Animals shall be transported in a way which safeguards their welfare, including health. 2. As far as possible, animals shall be transported without delay to their place of destination. 3. At control points, priority shall be given to consignments of animals. 4. Animals shall only be detained where this is strictly necessary for their welfare or for disease control purposes. If animals are detained, appropriate arrangements shall be made for their care and, where necessary, their unloading and accommodation. 5. Each Party shall take the necessary measures to avoid or reduce to a minimum the suffering of animals in cases where strikes or other unforeseeable circumstances impede the strict application of the provisions of this Convention in its territory. It will be guided for this purpose by the principles set out in this Convention. 6. Nothing in this Convention shall affect the implementation of other instruments concerning sanitary and veterinary control. 7. Nothing in this Convention shall affect the liberty of the Parties to adopt stricter measures for the protection of animals during international transport. Article 5 – Authorisation of transporters 1. Each Party shall ensure that transporters transporting animals for commercial purposes are: a. registered in a manner enabling the competent authority to identify them rapidly in the event of failure to comply with the requirements of this Convention; b. covered by an authorisation valid for international transport granted by the competent authority of the Party in which the transporters are established. 2. Each Party shall ensure that the authorisation is granted to transporters who entrust the transport of animals only to personnel who have received proper training on the provisions of this Convention. 3. Each Party shall ensure that the above-mentioned authorisation may be suspended or withdrawn where the competent authorities that granted the authorisation are informed that the transporter has repeatedly or seriously violated the provisions of this Convention. 4. Where a Party has observed an infringement of this Convention by a transporter registered in another Party to this Convention, the former Party shall communicate details of the infringement observed to the latter. DESIGN AND CONSTRUCTION Article 6 – Design and construction 1. Means of transport, containers and their fittings shall be constructed, maintained and operated so as to avoid injury and suffering and to ensure the safety of the animals during transport. 2. The means of transport or container shall be designed and constructed so as to provide animals with adequate space to stand in their natural position, except for poultry other than day-old chicks. 3. The means of transport or container shall be designed and constructed so as to ensure: a. sufficient clear space above the animals in their natural standing position for effective air circulation; b. air quality and quantity appropriate to the species transported can be maintained, in particular where animals are carried in a fully enclosed space. 4. Means of transport, containers, fittings, etc., shall be strong enough to contain the animals’ weight, to prevent them escaping or falling out, to withstand stress due to movement and, where necessary, to contain partitions to protect animals from the motion of the means of transport. Fittings shall be designed for quick and easy operation. 5. Partitions shall be of rigid construction, strong enough to withstand the weight of animals being pushed against them and designed so that they do not impede air circulation. 6. The means of transport or containers shall be constructed and operated so as to protect animals against inclement weather and adverse changes in weather conditions. In particular, the external roof directly above the animals shall minimise absorption and conduction of solar heat. 7. The floor of the means of transport or container shall be anti-slip. Floors shall be designed, constructed and maintained to avoid discomfort, distress and injury to the animals and minimise leakage of urine and faeces. Materials used for floor construction shall be selected so as to minimise corrosion. 8. The means of transport or container shall be so designed and constructed as to provide access to the animals to allow them to be inspected, and if necessary watered, fed and cared for. 9. When animals need to be tied, appropriate equipment shall be provided in the means of transport. 10. Containers in which animals are transported shall be clearly and visibly marked to indicate the presence of live animals, with a sign indicating the top of the container. 11. Means of transport, containers and their fittings shall be designed and constructed to allow easy cleaning and disinfection. PREPARATION FOR TRANSPORT Article 7 – Planning 1. For each journey, the person responsible for the transport of the animals shall be identified so that information on the organisation, carrying out and completion of the transport can be obtained at any time during the journey. 2. Where the intended journey time exceeds eight hours for the transport of domestic solipeds and domestic animals of the bovine, ovine, caprine and porcine species, the person responsible for the transport shall draw up a document specifying the arrangements foreseen for the journey and in particular the following details: a. identification of the transporter and means of transport; b. identification of the consignment and accompanying documents (animal species, number of animals, veterinary certificates); c. the place and country of departure, places of transfer, places where animals are to be unloaded and rested and the place and country of destination. 3. The person responsible for the transport shall ensure that the intended journey complies with the respective rules of the countries of departure, transit and destination. 4. The person in charge of the welfare of the animals shall immediately record in the document mentioned in paragraph 2 the times and places at which the animals transported have been fed, watered and rested during the journey. This document shall be made available to the competent authority upon request. 5. No animal shall be transported unless suitable provisions are made in advance by the person responsible for the transport to safeguard its welfare throughout the journey. Where appropriate, arrangements shall be made to provide water, feed and rest, and any necessary care during the journey and on arrival at the place of destination, and to that end, appropriate notification shall be given in advance. 6. To avoid any delay, consignments of animals shall be accompanied by appropriate documentation and, at posts where importation and transit formalities have to be completed, an appropriate person shall be notified as early as possible. 7. The person responsible for the transport shall ensure that responsibility for the welfare of the animals during transport is clearly defined, from the time of departure to arrival at the point of destination, including loading and unloading. Article 8 – Attendants 1. In order to ensure the necessary care of the animals throughout the journey, consignments shall be accompanied by an attendant who is in charge of the welfare of the animals. The driver can perform the functions of attendant. 2. The attendant shall have received specific and appropriate training or have equivalent practical experience qualifying him/her to handle, transport and take care of animals, including in cases of emergency. 3. Exceptions to the provisions of paragraph 1 may be made in the following cases: a. where the person responsible for the transport of animals has appointed an agent to care for the animals at appropriate rest, water and feed points; b. where animals are transported in containers which are securely fastened, adequately ventilated and, where necessary, containing enough water and feed, in dispensers which cannot be tipped over, for a journey of twice the anticipated time. Article 9 – Fitness for transport 1. No animal shall be transported unless it is fit for the intended journey. 2. Ill or injured animals shall not be considered fit for transport. However, this provision shall not apply to: a. slightly injured or ill animals whose transport would not cause additional suffering; b. animals transported for experimental or other scientific purposes approved by the relevant competent authority, if the illness or injury is part of the research programme; c. the transport of animals under veterinary supervision for or following emergency treatment 3. Special care shall be taken with the transport of animals in advanced stages of pregnancy, those having recently given birth and very young animals: – pregnant female mammals shall not be transported during a period at least equal to 10% of the length of gestation before giving birth, nor during at least one week after giving birth; – very young mammals shall not be transported before the navel is completely healed. If all necessary precautions have been taken, under veterinary advice and on a case-by-case basis, exception can be made by the competent authority for registered mares with a foal at foot going to the stallion after foaling. 4. Sedatives shall not be used unless strictly necessary to ensure the welfare of the animals and shall only be used following veterinary advice, in accordance with national legislation. Article 10 – Inspection/Certificate 1. Before animals are loaded for international transport they shall be inspected by an authorised veterinarian of the country where the journey starts, who shall ensure that they are fit for the journey. 2. The authorised veterinarian shall issue a certificate which identifies the animals, states that they are fit for the intended journey and, where possible, records the registration number or, where appropriate, the name or other means of identifying the means of transport and the type of transport used. 3. In certain cases determined by agreement between the Parties concerned, the provisions of this article need not apply. Article 11 – Rest, water and feed prior to loading 1. Animals shall be prepared for the intended journey, be accustomed to the feed to be provided and be able to use the delivery systems for water and feed. They shall be provided with water, feed and a rest period as appropriate. 2. In order to reduce the stress of transport, due regard shall be paid to the need of certain categories of animals, such as wild animals, to become acclimatised to the mode of transport prior to the proposed journey. 3. Mixing of animals that have not been raised together or are not accustomed to one another shall be avoided as far as possible. LOADING AND UNLOADING Article 12 – Principles 1. Animals shall be loaded and unloaded in such a way as to ensure that they are not caused injury or suffering. 2. Animals shall be loaded so as to ensure that space allowances (floor area and height) and separation requirements are met in accordance with Article 17. 3. Animals shall be loaded as close as possible to the time of departure from the place of dispatch. 4. On arrival at their destination, the animals shall be unloaded as soon as possible, offered an adequate quantity of water and, if necessary, be fed and allowed to rest. Article 13 – Equipment and procedures 1. Loading and unloading shall take place using a properly designed and constructed ramp, lift or loading bay except where animals are to be loaded and unloaded in purpose-built containers. Manual lifting is permissible if the animals are small enough, and even desirable in the case of young animals which might have difficulty in negotiating a ramp. All loading and unloading facilities shall be suitable for their purpose, stable and maintained in a good state of repair. 2. All ramps and surfaces on which animals walk shall be designed and maintained so as to prevent slipping and their slope shall be minimised as far as possible. Where their slope is steeper than 10o, they shall be fitted with a system, such as provided by foot battens, which ensures that the animals climb or go down without risks or difficulties. The equipment shall be provided with side barriers if necessary. 3. The interior of the transport unit shall be well-lit at loading so that the animals can see where they are going, depending upon the specific requirements of the species. 4. Animals shall be loaded only into a means of transport which has been thoroughly cleaned and, where appropriate, disinfected. 5. Goods which are being transported in the same means of transport as animals shall be positioned so that they do not cause injury, suffering or distress to the animals. 6. When containers loaded with animals are placed one on top of the other on the means of transport, the necessary precautions shall be taken to avoid urine and faeces falling on the animals placed underneath. Article 14 – Handling 1. Animals shall be handled calmly and gently in order to reduce unrest and agitation to a minimum, and in order to protect the animals from avoidable pain, distress and injury. 2. Noise, harassment and the use of excessive force during loading and unloading shall be avoided. Animals shall not be struck, nor shall pressure be applied to any particularly sensitive part of the body. In particular, animals’ tails shall not be crushed, twisted or broken and their eyes shall not be grasped. Animals shall not be punched or kicked. 3. Animals themselves shall not be suspended by mechanical means, lifted or dragged by the head, ears, horns, antlers, legs, tail or fleece, or in any other painful way. 4. Instruments intended for guiding animals shall be used on animals solely for that purpose. The use of instruments which administer electric shocks shall be avoided as far as possible. In any case, these instruments shall only be used for adult bovine animals and adult pigs which refuse to move, and only when they have room ahead of them in which to move. Shocks shall last no longer than one second, be adequately spaced, and shall only be applied to the muscles of the hindquarters. Shocks shall not be used repeatedly if the animal fails to respond. 5. Persons handling animals shall not use prods or other implements with pointed ends. Sticks or other implements intended for guiding animals shall only be used provided they can be applied to the body of an animal without causing it injury or suffering. Article 15 – Separation 1. Animals shall be separated during transport where injury or suffering is likely to occur if they are mixed. This shall apply in particular to: a. animals of different species; b. animals hostile to each other; c. animals of significantly different sizes or ages; d. uncastrated adult males; e. tied and untied animals. 2. The provisions of paragraph 1 shall not apply where the animals have been raised in compatible groups, are accustomed to each other, where separation will cause distress or where females are accompanied by dependent young. TRANSPORT PRACTICES Article 16 – Floors and bedding The floor surfaces of means of transport or containers shall be maintained so as to minimise the risk of slipping and leakage of urine and faeces. An appropriate bedding which absorbs urine and faeces and which provides an adequate resting material shall cover the floor of the means of transport or containers, unless an alternative method is used that provides at least the same advantages to the animals. Article 17 – Space allowances (floor area and height) 1. Animals shall be provided with adequate space to stand in their natural position in the means of transport or container. Space to lie down at the same time shall be provided unless the technical protocol or special conditions for the protection of animals require otherwise. A technical protocol, drawn up in accordance with Article 34 of this Convention, shall determine the minimum space allowances for animals. 2. To prevent injury by excessive movement, partitions shall be used to sub-divide large groups of animals or subdivide a pen which contains fewer animals than its normal capacity, which otherwise would have too much space. 3. Partitions shall be appropriate to the size and species of the animals, and shall be positioned, secured and maintained so as to prevent injury or suffering to the animals. Article 18 – Tying of animals When animals are tied, the ropes, the tethers or other means used shall be strong enough not to break during normal transport conditions, and long enough to allow the animals, if necessary, to lie down and to eat and drink. They shall be designed in such a way as to eliminate any danger of strangulation or injury. Animals shall not be tied by the horns, antlers, legs, nose-rings nor be transported having their legs tied together. Animals shall be tied only with devices allowing them to be quickly released. Article 19 – Ventilation and temperature 1. Sufficient ventilation shall be provided to ensure that the needs of the animals are fully met, taking into account in particular the number and type of the animals to be transported and the expected weather conditions during the journey. 2. Containers shall be stowed in a way which does not impede their ventilation. 3. Where animals are to be transported in adverse conditions of temperature and humidity, suitable arrangements shall be taken to safeguard their welfare. Article 20 – Water, feed and rest 1. During transport, animals shall be offered water, feed and the opportunity to rest as appropriate to their species and age, at suitable intervals. 2. A technical protocol, drawn up in accordance with Article 34 of this Convention, will determine the maximum travelling times and minimum watering and feeding intervals and resting periods. 3. Water and feed shall be of good quality and presented to the animals in a way which minimises contamination. Article 21 – Females in lactation Lactating females not accompanied by their offspring shall not be transported for long periods. However, where this is unavoidable, they shall be milked shortly before loading and at intervals of not more than twelve hours during the course of a journey. Article 22 – Lighting The means of transport shall be equipped with a means of lighting, fixed or portable, sufficient for general inspection of the animals and where this is necessary during transport and for watering and feeding. Article 23 – Containers 1. During transport and handling, containers shall always be kept upright and severe jolts or shaking shall be minimised. 2. Containers shall be secured so as to prevent their displacement by the motion of the means of transport. Article 24 – Care during transport The person in charge of the welfare of the animals shall take every opportunity to check them and to administer, if necessary, the appropriate care. Article 25 – Emergency and casualty care during transport Animals that fall ill or are injured during transport shall receive first-aid care as soon as possible; if necessary, they shall be given appropriate veterinary treatment or be killed in a way which does not cause them any additional suffering. SPECIAL PROVISIONS Article 26 – Special provisions for transport by rail 1. Any railway wagon used in the transport of animals shall be marked to indicate the presence of live animals. Unless the animals are transported in containers, the inside walls of the railway wagon shall be of suitable material, completely smooth and fitted with rings or bars, at a suitable height, to which the animals may be attached. 2. Where they are not transported in individual boxes, solipeds shall be tied in such a way that they are all facing the same side of the railway wagon or tied facing each other. However, foals and unbroken animals shall not be tied. 3. Large animals shall be loaded in such a way as to allow an attendant to move between them. 4. When assembling trains and during all other movement of railway wagons every precaution shall be taken to avoid jolting a wagon containing animals. 5. Every opportunity shall be taken to check the animals, as provided for in Article 24 of this Convention, whenever the railway wagons stop or weather conditions change. Article 27 – Special provisions for transport by road 1. Vehicles in which animals are transported shall be clearly and visibly marked to indicate the presence of live animals. 2. Vehicles shall be driven in a way which ensures smooth acceleration, deceleration and turning. 3. Vehicles shall carry suitable equipment for loading and unloading in compliance with Article 13 of this Convention. 4. Every opportunity shall be taken to check the animals in the vehicle, as provided for in Article 24 of this Convention, whenever the vehicle stops or weather conditions change. Article 28. Special provisions for transport by water (except roll-on/roll-off vessels) 1. So as to ensure that the welfare requirements of the animals transported are met, the competent authority of the country where loading takes place shall inspect before loading is allowed: a. purpose-built or converted livestock vessels; b. arrangements on other vessels where the animals are to be transported. 2. An alarm shall be fitted to detect any power failure in the forced ventilation system. An adequate secondary source of power, clearly separated from the primary source, shall be provided to ensure that appropriate forced ventilation is maintained. 3. Animals shall not be transported on open decks unless in containers or other structures, giving adequate protection from sea water. 4. Where animals are walked on and off the vessel, suitable gangways, ramps and walkways shall be provided between the quayside and the vessel’s livestock decks. 5. Loading and unloading of animals onto or off livestock vessels shall be supervised by an authorised veterinarian. 6. Animal accommodation, ramps and passageways shall be adequately lit at loading and unloading so that the animals can see where they are going, depending upon the specific requirements of the species. 7. All pens, stalls and containers shall be directly accessible for both the animals and attendants. 8. Passageways for animals shall be appropriate for the species to be transported, in particular they shall not have sharp edges, and sharp corners and protrusions shall be minimised. 9. All parts of the vessel where animals are accommodated shall be provided with facilities which ensure effective drainage and shall be kept in a good sanitary condition. 10. Supplies of clean fresh water, wholesome feed and appropriate bedding, sufficient for the animals’ needs and considering the length of the sea journey, shall be carried on the vessel. 11. Reserve supplies of water, and in the case of long journeys, feed and bedding for the animals shall be carried in case of unforeseen delays. 12. Supplies of feed and bedding shall be stored so as to ensure that they are kept in a dry state, and protected from the weather and the sea. The storage of feed and bedding shall not interfere with ventilation, lighting and drainage systems, or passageways. 13. Drinking and feeding equipment appropriate to the number, size and species of the animals shall be provided. 14. Provisions shall be made for isolating animals which become ill or injured during the journey. 15. In case of emergency, it shall be possible to kill an animal in accordance with the provisions laid down in Article 25 of this Convention. To that end, a means of killing suitable to the species shall be available. Article 29 – Special provisions for transport in road vehicles or rail wagons on roll-on/roll-off vessels 1. Where animals are transported in road vehicles or rail wagons on board roll-on/roll-off vessels, especially in the enclosed decks, special care shall be taken to ensure that sufficient ventilation is provided for the animals throughout the journey. Road vehicles and rail wagons shall be stowed so that the animals obtain maximum benefit from fresh air inlets. 2. The person in charge of the welfare of the animals shall have access to them so that they can be inspected and, if necessary, cared for, watered and fed during the journey. 3. Road vehicles, rail wagons and containers shall be equipped with a sufficient number of adequately designed, positioned and maintained securing points enabling them to be securely fastened to the vessel. Road vehicles, rail wagons and containers shall be secured to the ship before the start of the sea journey to prevent them being displaced by the motion of the vessel. 4. Road vehicles and rail wagons containing animals shall only be transported on the open deck of a vessel in a position that provides adequate protection from sea water, taking account of the protection which the road vehicle or rail wagon itself provides. 5. An alarm shall be fitted to detect any power failure in the forced ventilation system of the vessel. An adequate secondary source of power shall be provided to ensure that appropriate forced ventilation is maintained. 6. Arrangements shall be made to supply the animals with fresh water and feed in case of unforeseen delays or if otherwise necessary. 7. In case of emergency, if transport lasts more than two hours, it shall be possible to kill an animal in accordance with the provisions laid down in Article 25 of this Convention. To that end, a means of killing suitable to the species shall be available. Article 30 – Special provisions for transport by air 1. No animals shall be transported in conditions where air quality, temperature and pressure cannot be maintained within an appropriate range during the entire journey. 2. The commander shall be advised of the species, location and quantity of all live animals aboard the aircraft, together with any action required. For animals in accessible cargo compartments, the commander shall be notified of any irregularity relating to the animals as soon as possible. 3. Animals shall be loaded in the aircraft as close as possible to the aircraft’s planned time of departure. 4. Drugs shall only be used when a specific problem exists and shall be administered by a veterinarian or by another competent person who has been instructed in their use. The commander shall be informed as soon as possible of any drugs administered in flight. 5. In the case of emergency and where an attendant has access to the animals, in accordance with Article 25 of this Convention, a means of sedation and/or euthanasia, suitable to the species, shall be available and only used with the agreement of the commander. 6. The attendant shall be briefed on the in-flight communication procedure prior to flight departure and be able to effectively communicate with the crew. MULTILATERAL CONSULTATIONS Article 31 – Multilateral consultations 1. The Parties shall, within five years from the entry into force of this Convention and every five years thereafter, or more frequently if a majority of the Parties should so request, hold multilateral consultations within the Council of Europe. 2. These consultations shall take place at meetings convened by the Secretary General of the Council of Europe. 3. Each Party shall have the right to appoint one or more representatives to participate in these consultations. The Parties shall communicate the name(s) of their representative(s) to the Secretary General of the Council of Europe at least one month before each meeting. Each Party shall have the right to vote. Each State which is Party to the Convention shall have one vote. 4. Within the areas of its competence, the European Community, on becoming Party to the Convention, shall exercise its right to vote with a number of votes equal to the number of its member States which are Parties to this Convention; the European Community shall not exercise its right to vote in cases where the member States concerned exercise theirs, and conversely. 5. The Parties may seek the advice of experts. They may, on their own initiative or at the request of the body concerned, invite any international or national, governmental or non-governmental body technically qualified in the fields covered by this Convention to be represented by an observer at one or part of one of its consultations. The decision to invite such experts or bodies shall be taken by a majority of two-third of the votes cast. 6. After each consultation, the Parties shall submit to the Committee of Ministers of the Council of Europe a report on the consultation and the functioning of the Convention. 7. Subject to the provisions of this Convention, the Parties shall draw up the rules of procedure for the consultations. Article 32 – Functions of multilateral consultations Within the framework of multilateral consultations, the Parties shall be responsible for following the application of this Convention. They may in particular: a. prepare technical protocols to this Convention in accordance with the provisions of Article 34; b. suggest any necessary modifications to this Convention and examine those proposed in accordance with the provisions of Article 35; c. examine, at the request of one or more Parties, questions concerning the interpretation of this Convention; d. make recommendations to the Committee of Ministers concerning States to be invited to accede to this Convention. TECHNICAL PROTOCOLS Article 33 – Object The Parties shall adopt technical protocols to this Convention concerning space allowances (Article 17) and water, feed and rest (Article 20). They may also adopt other technical protocols with a view to establishing technical norms for the implementation of the provisions contained in this Convention. Article 34 – Adoption and entry into force 1. A technical protocol shall be adopted by a two-thirds majority of the votes cast, and then forwarded to the Committee of Ministers for approval. After its approval, this text shall be forwarded to the Parties for acceptance. 2. A technical protocol shall enter into force, in respect of those Parties which have accepted it, on the first day of the month following the expiration of a period of one month after the date on which three Parties, including at least two member States of the Council of Europe, have informed the Secretary General that they have accepted it. In respect of any Party which subsequently accepts it, the protocol shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of one month after the date on which that Party has informed the Secretary General of its acceptance. 3. For the purpose of preparing technical protocols, the Parties shall follow developments in scientific research and new methods in animal transport. Article 35 – Amendments 1. Any amendment to a technical protocol to this Convention, proposed by a Party or by the Committee of Ministers, shall be communicated to the Secretary General of the Council of Europe and forwarded by him or her to the member States of the Council of Europe, to the European Community and to any non-member State which has acceded to, or has been invited to accede to this Convention in accordance with the provisions of Article 38. 2. Any amendment proposed in accordance with the provisions of the preceding paragraph shall be examined not less than six months after the date of forwarding by the Secretary General at a multilateral consultation, where it may be adopted by a two-thirds majority of the Parties. The text adopted shall be forwarded to the Parties. 3. On the first day of the month following the expiration of a period of eighteen months after its adoption by the multilateral consultation, unless more than one-third of the Parties have notified objections, any amendment shall enter into force for those Parties which have not notified objections. SETTLEMENT OF DISPUTES Article 36 – Settlement of disputes 1. In case of a dispute regarding the interpretation or the application of the provisions of this Convention, the competent authorities of the Parties concerned shall consult with each other. Each Party shall communicate to the Secretary General of the Council of Europe the names and addresses of their competent authorities. 2. If the dispute has not been settled by this means, it shall, at the request of one or other of the parties to the dispute, be referred to arbitration. Each party shall nominate an arbitrator and the two arbitrators shall nominate a referee. If one of the two parties to the dispute has not nominated its arbitrator within the three months following the request for arbitration, he shall be nominated at the request of the other party to the dispute by the President of the European Court of Human Rights. If the latter is a national of one of the parties to the dispute, this duty shall be carried out by the Vice-President of the Court or, if the Vice-President is a national of one of the parties to the dispute, by the most senior judge of the Court not being a national of one of the parties to the dispute. The same procedure shall be observed if the arbitrators cannot agree on the choice of referee. In the event of a dispute between two Parties, one of which is a member State of the European Community, the latter itself being a Party, the other Party shall address the request for arbitration both to the member State and to the Community, which jointly shall notify it, within three months of receipt of the request, whether the member State or the Community, or the member State and the Community jointly, shall be party to the dispute. In the absence of such notification within the said time limit, the member State and the Community shall be considered as being one and the same party to the dispute for the purposes of the application of the provisions governing the constitution and procedure of the arbitration tribunal. The same shall apply when the member State and the Community jointly present themselves as party to the dispute. 3. The arbitration tribunal shall lay down its own procedure. Its decisions shall be taken by majority vote. Its award, which shall be based on this Convention, shall be final. 4. The procedure for the settlement of disputes shall not apply to disputes relating to questions within the competence of the European Community or to the definition of the scope of that competence between Parties which are members of the European Community or between such members and the Community. FINAL CLAUSES Article 37 – Signature, ratification, acceptance, approval 1. This Convention shall be open for signature by the member States of the Council of Europe and the European Community. It is subject to ratification, acceptance or approval. Instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe. 2. No State Party to the European Convention on the Protection of Animals during International Transport, opened for signature in Paris on 13 December 1968, may deposit its instrument of ratification, acceptance or approval unless it has already denounced the said Convention or denounces it simultaneously. 3. This Convention shall enter into force six months after the date on which four States have expressed their consent to be bound by this Convention in accordance with the provisions of the preceding paragraphs. 4. Whenever, in application of the preceding two paragraphs, the denunciation of the Convention of 13 December 1968 would not become effective simultaneously with the entry into force of this Convention, a Contracting State or the European Community may, when depositing its instrument of ratification, acceptance or approval, declare that it will continue to apply the Convention of 13 December 1968 until the entry into force of this Convention. 5. In respect of any signatory State or the European Community which subsequently expresses its consent to be bound by it, this Convention shall enter into force six months after the date of the deposit of the instrument of ratification, acceptance or approval. Article 38 – Accession of non-member States 1. After the entry into force of this Convention, the Committee of Ministers of the Council of Europe may invite any other non-member State of the Council to accede to this Convention by a decision taken by the majority provided for in Article 20.d of the Statute of the Council of Europe and by the unanimous vote of the representatives of the Contracting States entitled to sit on the Committee. 2. In respect of any acceding State this Convention shall enter into force six months after the date of deposit of the instrument of accession with the Secretary General of the Council of Europe. Article 39 – Territorial clause 1. Any State or the European Community may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, specify the territory or territories to which this Convention shall apply. 2. Any State or the European Community may at any later date, by a declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, extend the application of this Convention to any other territory specified in the declaration. In respect of such territory this Convention shall enter into force six months after the date of receipt of such declaration by the Secretary General. 3. Any declaration made under the two preceding paragraphs may, in respect of any territory specified in such declaration, be withdrawn by a notification addressed to the Secretary General. The withdrawal shall become effective six months after the date of receipt of such notification by the Secretary General. Article 40 – Denunciation 1. Any Party may at any time denounce this Convention by means of a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe. 2. Such denunciation shall become effective six months following the date of receipt of such notification by the Secretary General. Article 41 – Notifications The Secretary General of the Council of Europe shall notify the member States of the Council of Europe, the European Community and any State which has acceded or has been invited to accede to this Convention of: a. any signature; b. the deposit of any instrument of ratification, acceptance, approval or accession; c. any date of entry into force of this Convention in accordance with Articles 37 and 38; d. any other act, notification or communication relating to this Convention. In witness whereof the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this Convention. Done at Chişinău, this 6th day of November 2003 in English and French, both texts being equally authentic, in a single copy which shall be deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General of the Council of Europe shall transmit certified copies to each member State of the Council of Europe, to the European Community and to any State invited to accede to this Convention.