Vabariigi Valitsus — Kokkulepe Eesti Vabariigi Valitsuse ja Rootsi Kuningriigi Valitsuse vahel reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo korraldamises — RT II, 1994, 28, 114

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi Valitsus ja Rootsi Kuningriigi Valitsus, soovides majanduslikel eesmärkidel edendada reisijate ja kauba maanteevedu kahe maa vahel, leppisid kokku alljärgnevas: I. RAKENDUSVALDKOND Artikkel 1 Käesoleva lepingu tingimused on reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo kohta kas üüri või tasu eest või omal kulul Eesti Vabariigi territooriumi ja Rootsi Kuningriigi territooriumi vahel ja transiidina läbi kummagi maa. Käesolevad tingimused kehtivad ka reisijate ja kauba veo kohta lepinguosaliste maade territooriumidel (kabotaaž) ja ühe lepinguosalise ja mõne muu maa vahel teise lepinguosalise maal registreeritud sõidukitega. II. DEFINITSIOONID Artikkel 2 Käesoleva lepingu jaoks: 1. Mõiste «vedaja» tähendab isikut või juriidilist isikut, kes on ühe või teise lepinguosalise poolt ettevõtluse loa saanud ja seaduslikult tunnistatud selle maa poolt reisijate ja kauba rahvusvahelise maanteeveo teostamiseks kas üüri või tasu eest või omal kulul kooskõlas vastavate riiklike seaduste ja määrustega. 2. Mõiste «sõiduk» tähendab mootorsõidukit või sõidukiga haakekombinatisooni, millest vähemalt mootorsõiduk on registreeritud ühe või teise lepinguosalise poolt ja mida kasutatakse ainult reisijate ja kauba veoks maanteel. 3. Mõiste «reisijate sõiduk» tähendab iga mehhaaniliselt liikuvat sõidukit, millel on rohkem kui 9 istekohta, kaasa arvatud juhi koht. 4. Mõiste «regulaarne reisijate vedu» tähendab reisijate vedu liinidel kindlaksmääratud sagedusega, kusjuures reisijad võivad sõidukisse siseneda ja sealt väljuda ettenähtud peatustes. III. REISIJATE VEDU Artikkel 3 Iga laadi reisijate vedu kas üüri või tasu eest või omal kulul reisijate sõidukitega lepinguosaliste territooriumidel või sinna ja sealt ja ka transiidina läbisõidul nende territooriumidest toimub sõidulubade alusel, peale nende, mis on kirjeldatud artiklis 6. Artikkel 4 1. Regulaarne reisijate vedu kahe maa vahel või transiidina läbi nende territooriumide kehtestatakse ühiselt lepinguosaliste pädevate ametiasutuste poolt. 2. Kumbki pädev ametiasutus annab välja liiniloa marsruudi selle osa kohta, mis on tema territooriumil. 3. Pädevad ametiasutused piiritlevad ühiselt liiniloa tingimused, nimelt selle kehtivusaja, sõitude sageduse, sõidugraafiku ja kehtestatavad tariifid, samuti ka kõik teised vajalikud üksikasjad, mis on olulised sujuvaks ja tõhusaks regulaarseks reisijate veoks. 4. Liiniloa saamise taotlus tuleb esitada sõiduki registreerinud maa pädevale ametiasutusele, kel on õigus see vastu võtta või tagasi lükata. Juhul, kui taotlus ei tekita vastuväiteid, see pädev ametiasutus annab selle edasi teise lepinguosalise maa pädevale ametiasutusele. 5. Taotlusega peavad kaasnema dokumendid, mis sisaldavad vajalikke üksikasju (ettepanek sõiduplaani kohta; tariifid ja marsruut; periood aastas, mille kestel hakatakse vedusid teostama ja kuupäev, millal kavatsetakse vedusid alustada). Pädevad ametiasutused võivad nõuda selliseid üksikasju nagu nad peavad kohaseks. Artikkel 5 Igasugune mitteregulaarne reisijate vedu, mis pole ära toodud artikli 6 all, toimub sõidulubade alusel. Taotlused loa saamiseks tuleb esitada selle lepinguosalise pädevale ametiasutusele, kelle territooriumil vedaja on ettevõtluse loa saanud ja kes annab need taotlused edasi teise lepinguosalise pädevale ametiasutusele oma märkustega. Artikkel 6 Luba ei ole vaja, kui samu isikuid veetakse sama sõidukiga kas: a) sõiduringil, mida alustatakse ja kavatsetakse lõpetada sel maal, kus sõiduk on registreeritud, või: b) sõidul, mis algab sel maal, kus sõiduk on registreeritud ja lõpeb teise lepinguosalise maal asuvas sihtkohas eeldusel, et kui pole teisiti määratud, sõiduk pöördub tühjalt tagasi maale, kus ta on registreeritud, või: c) juhusliku iseloomuga transiitvedudel. IV. KAUBAVEDU Artikkel 7 Ühe lepinguosalise vedajad, kes vastavalt oma riigi seadustele omavad õigust teostada rahvusvahelist kaubavedu, võivad teostada selliseid vedusid kahe lepinguosalise territooriumi vahel ja transiidina läbi nende territooriumidest. Artikkel 8 Vedaja, kes asub alaliselt ühe lepinguosalise territooriumil, ei tohi ette võtta kauba vedu kahe punkti vahel teise lepinguosalise territooriumil, kui selleks pole antud luba teise lepinguosalise pädeva ametiasutuse poolt. V. ÜLDTINGIMUSED Artikkel 9 On keelatud veotehingu ettevõtmine kahe lepinguosalise ühe vedaja poolt teise maa territooriumilt mõnele muule maale või vastupidi, kui selleks pole antud veoluba teise lepinguosalise poolt. Artikkel 10 1. Sõidukite kaalu ja mõõtmete osas mõlemad lepinguosalised kohustuvad mitte kehtestama teise lepinguosalise territooriumil registreeritud sõidukitele kitsendavaid tingimusi võrreldes nendega, mis kehtivad tema enda territooriumil registreeritud sõidukitele. 2. Sõiduki kaal ja mõõtmed peavad vastama sõiduki ametlikele tunnustele. 3. Mõlema lepinguosalise vedajad on kohustatud alluma teise lepinguosalise territooriumile sisenedes sõidukite kaalu ja mõõtmeid puudutavate selle lepinguosalise seadustele ja määrustele. 4. Kui ühe lepinguosalise maal registreeritud sõiduki kaal ja mõõtmed ületavad teise lepinguosalise territooriumil lubatud piirkaalu või -mõõtmed, on nõutav eriluba. Vedaja peab sellise loa kätte saama teise lepinguosalise pädevalt ametiasutuselt enne sellele maale sisenemist. Artikkel 11 1. Ühe lepinguosalise sõidukid, mis teostavad teise lepinguosalise territooriumil vedusid käesoleva kokkuleppega kooskõlas, on vabastatud kõikidest sel territooriumil sõiduki valdamise ja kasutamise eest sissenõutavatest lõivudest, sissesõidu- ja muudest maksudest. 2. Käesoleva artikli kohaselt ei kehti maksuvabastused maanteetolli ja lisaväärtusmaksu ega ka tollimaksu ja mootorsõidukite kütusetarbimise aktsiisimaksu kohta, välja arvatud kütusele, mis on sissesõitvate sõidukite harilikes kütusepaakides. Artikkel 12 Vedajad ja nende sõidukite meeskonnad peavad teise lepinguosalise territooriumil tegutsedes täitma sellel maal kehtivaid seadusi ja määrusi. Artikkel 13 Kui ühe lepinguosalise vedaja olles teise lepinguosalise territooriumil, rikub käesoleva kokkulepe ükskõik millist tingimust, siis selle lepinguosalise maa, kus rikkumine toimus, pädev ametiasutus teeb eelarvamuseta ühegi seadusliku õiguse suhtes, mida rakendatakse tema enda territooriumil, selle teatavaks teisele lepinguosalisele, kes võtab kasutusele selliseid samme, mis tema riiklike seadustega on ette nähtud. Pädevad ametiasutused informeerivad teineteist rakendatud sanktsioonidest. Artikkel 14 1. Mõlema lepinguosalise pädevad ametiasutused täpsustavad kõik küsimused, mis puudutavad käesoleva kokkuleppe täideviimist ja rakendamist. 2. Sel eesmärgil on moodustatud ühine komitee. 3. Ühine komitee peab tulema kokku ühe või teise lepinguosalise nõudmisel ja selles peavad olema mõlema maa pädevate ametiasutuste ja maanteetranspordi tegevusharu esindajad. 4. Lepinguosalised on kooskõlastanud käesoleva kokkuleppe tingimuste rakendamise lisaprotokolliga. Artikkel 15 Igasugune käesoleva kokkuleppe muudatus, mis on lepinguosaliste poolt heaks kiidetud, jõustub sellest kuupäevast, millal lepinguosalised on teineteist kirjalikult informeerinud oma vastavate põhiseaduslike nõuete täitmisest. Iga lisaprotokolli muudatus peab olema kirjalikult kokku lepitud mõlema maa pädevate ametiasutuste vahel ja jõustub sellest kuupäevast, mis on nende pädevate ametiasutuste poolt kindlaks määratud. Artikkel 16 1. Käesolev kokkulepe hakkab kehtima kolmkümmend päeva pärast seda, kui lepinguosalised on teineteist kirjalikult informeerinud vastavate kokkuleppe jõustumiseks vajalike põhiseaduslike nõuete täitmisest. 2. Kokkulepe jääb kehtima nii kauaks kuni üks lepinguosalistest pole teisele lepinguosalisele kirjalikult teada andnud kuus kuud ette oma kavatsusest seda lõpetada. Mille tunnistajad meie, allakirjutanud, olles vastavalt nõuetele selleks pädevad, kirjutasime käesolevale kokkuleppele alla. Sõlmitud kahes eksemplaris 18. mail 1992. aastal Tallinnas, eesti, inglise ja rootsi keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt usaldatavad. Eesti Vabariigi Valitsuse nimel J. SÄÄLIK Rootsi Kuningriigi Valitsuse nimel M. ODELL Lisaprotokoll Eesti Vabariigi Valitsuse ja Rootsi Kuningriigi Valitsuse vahelise rahvusvahelise reisijate ja kauba maanteeveo korraldamise lepingu juurde 1. Käesoleva lepingu otstarbeks on kompetentseteks ametiasutusteks Rootsi poolt a) vastavalt artiklile 4 National Road Safety office S-781 86 BORLÄNGE b) vastavalt artiklitele 5, 8 ja 9 National Board of Customs Traffic Division Box 2267 S 103 17 STOCKHOLM c) vastavalt artiklile 10 National Road Administration Section for Heavy Traffic S-781 87 BORLÄNGE d) vastavalt artiklitele 13, 14 ja 15 Ministry of Transport and Communications S-103 33 STOCKHOLM Eesti poolt a) vastavalt artiklitele 4, 5, 8, 9, 13, 14 ja 15 Transpordi- ja Sideministeerium EE0100 TALLINN Viru tänav 9 b) vastavalt artiklile 10 Eesti Maanteeamet EE0001 TALLINN Pärnu maantee 24 2. Artikli 11 suhtes lepinguosalised nõustusid, et a) mõiste «sõiduki valdamise ja kasutamise eest sissenõutavad lõivud, sissesõidu- ja muud maksud» sisaldab - Rootsi suhtes sõidukimaksu (fordonsskatt); b) mõiste «mootorsõiduki kütusetarbimise aktsiisimaks» sisaldab - Rootsi suhtes kilomeetrimaksu (kilometerskatt). Alla kirjutatud 18. mail 1992. aastal Tallinnas. Eesti Vabariigi Valitsuse nimel J. SÄÄLIK Rootsi Kuningriigi Valitsuse nimel M. ODELL