Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a korralduse nr 569 „2008. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu” muutmine — RTL, 89, 1261

„Riikliku statistika seaduse” § 3 lõike 2 alusel muuta Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a korralduse nr 569 „2008. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu” (RTL 2007, 102, 1708; 2008, 78, 1104) punkti 154 ja sõnastada see järgmiselt: Jrk nr Vaatluse nimetus Vaatluse kood Vaatlus-periood Kogutavad ja kasutatavad andmed 154. Turvalisuse uuring [1] 40803 aasta I. Leibkonna ja liikmete üldandmed Leibkonnaliikmete arv; sugu, sünniaeg, vanus; seaduslik perekonnaseis; kas elab koos oma seadusliku abikaasaga, kas on vabaabielus; kas on töötav, töötu, pensionär vm. II. Leibkonnaliikme seos vastutava liikmega Leibkonnaliikmete omavahelised suhted: abikaasa, laps, kasulaps, vanem, kasuvanem, vanavanem, lapselaps, minia/väimees, ämm/äi, õde/vend, muu sugulane või mittesugulane. III. Demograafilised andmed Rahvus; kodakondsus; sünniriik; kas vastaja on olnud abielus; kas vastajal on praegu kallim, poiss-sõber või tüdruksõber, kellega tal on paarisuhe, kuid kellega ta koos ei ela; kas tal on kunagi olnud elukaaslane; kas tal on kunagi olnud kallim, poiss-sõber või tüdruksõber, kellega tal oli paarisuhe, kuid kellega ta koos ei elanud. IV. Kodune vara ja kuritegude ohvriks langemine Kodune vara. Kas viimase 12 kuu jooksul on kellelgi leibkonnast olnud isiklik ja/või ametiauto (ka väikebuss, veoauto); kas leibkonna käsutuses on olnud korraga rohkem kui üks auto; kas leibkonna käsutuses on või on olnud suletav garaaž, kus tavaliselt autot (või autosid) öösel hoitakse või hoiti. Kus leibkond tavaliselt oma autot (või autosid) öösel hoiab (või hoidis): kodu lähedal suletud hoovis või aias, kodu lähedal tänaval, tasulises parklas, mujal. Kas kellelgi leibkonnast on viimase 12 kuu jooksul olnud mootorratas, motoroller või mopeed; kas kellelgi leibkonnast on viimase 12 kuu jooksul olnud jalgratas; kas leibkonnal on viimase 12 kuu jooksul olnud mingi aja jooksul korraga rohkem kui üks jalgratas; kas leibkonnal on viimase 12 kuu jooksul olnud suvila, maakodu või aiamaa. Kuritegude ohvriks langemine. Kas viimase 12 kuu jooksul on kelleltki leibkonnast varastatud või ärandatud auto. Kas viimase 12 kuu jooksul on leibkonnast kelleltki autost või auto küljest midagi varastatud (näiteks ratas, ilukilp, peegel, autoraadio või midagi, mis oli autosse jäetud). Jättes kõrvale vargused, kas mõnda leibkonnaliikmele kuuluvat autot on viimase 12 kuu jooksul tahtlikult kahjustatud või rüüstatud. Kas viimase 12 kuu jooksul on kelleltki leibkonnast varastatud mootorratas, motoroller või mopeed. Kas viimase 12 kuu jooksul on kelleltki leibkonnast varastatud jalgratas (k.a lastejalgrattad). Kas viimase 12 kuu jooksul on leibkonna suvilast, maakodust või aiamaalt midagi varastatud. Kas viimase 12 kuu jooksul on küsitletava majast, korterist või keldrist midagi varastatud; keegi püüdnud tungida küsitletava koju; on küsitletava garaažist, varjualusest või kuuri(de)st midagi varastatud (mitte arvestades eespool mainitud auto-, mootorratta- või jalgrattavargust). Kas viimase 12 kuu jooksul on keegi vägivalda kasutades küsitletavalt (mitte mõnelt teiselt leibkonna liikmelt) midagi võtnud või püüdnud võtta (mitte arvestades eelmistes küsimustes nimetanud muid vargusi); kas viimase 12 kuu jooksul on keegi vägivallaga ähvardades küsitletavalt endalt või tema lähedastelt midagi võtnud või püüdnud võtta (mitte arvestades varem nimetanud muid vargusi); kas küsitletav on viimase 12 kuu jooksul langenud mõne isiklike asjade varguse ohvriks (taskuvargus, käekoti, rahakoti, rõivaste, ehete, spordivahendite vargus vms); kus viimane isiklike asjade vargus aset leidis (töökohal, koolis, ühissõidukis, restoranis, tänaval, mujal). Kas küsitletav on pidanud viimase 12 kuu jooksul taluma talle suunatud seksuaalse alatooniga vihjeid, märkusi või ettepanekuid (nii suuliselt kui kirjalikult), mis on talle ebamugavad ja soovimatud; kas küsitletav on pidanud viimase 12 kuu jooksul taluma seksuaalse alatooniga puudutusi, silitusi, lähenemisi või muid (kavatsetud, mitte juhuslikke) füüsilisi kontakte, mis on talle ebamugavad ning soovimatud; kas viimase 12 kuu jooksul on keegi küsitletavat rünnanud nii, et ta tõepoolest kartis (nt baaris, tänaval, koolis, ühissõidukis, kinos, rannas või töökohal), sealjuures temalt midagi röövimata; kas viimase 12 kuu jooksul on keegi küsitletavat vägivallaga ähvardanud nii, et ta tõepoolest kartis (nt baaris, tänaval, koolis, ühissõidukis, kinos, rannas või töökohal), sealjuures temalt midagi röövimata. Autovargused. Mitu autovargust leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kus see juhtus (oma kodu lähedal, mujal samas asulas, mujal Eestis, välismaal); kas varastatud auto saadi kätte; kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (et saada varastatut tagasi; kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei leidnud omandit; politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Vargused autodest. Mitu vargust autost leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kus see juhtus (oma kodu lähedal, mujal samas asulas, mujal Eestis, välismaal); kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (et saada varastatut tagasi; kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei leidnud omandit; politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Autovandalism. Mitu autorüüstamist leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kus see juhtus (oma kodu lähedal, mujal samas asulas, mujal Eestis, välismaal); kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Mootorratta-, motorolleri- või mopeedivargused. Mitu mootorratta-, motorolleri- või mopeedivargust leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kus see juhtus (oma kodu lähedal, mujal samas asulas, mujal Eestis, välismaal); kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (et saada varastatut tagasi; kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei leidnud omandit; politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Jalgrattavargused. Mitu jalgrattavargust leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kus see juhtus (oma kodu lähedal, mujal samas asulas, mujal Eestis, välismaal); kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (et saada varastatut tagasi; kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei leidnud omandit; politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Vargused suvilast, maakodust või aiamaalt. Mitu vargust leidis aset leibkonna suvilast, maakodust või aiamaalt viimase 12 kuu jooksul; kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (et saada varastatut tagasi; kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei leidnud omandit; politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Vargused kodudest. Mitu sissemurdmist leibkonna koju ning vargust leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kas vastaja arvates võis vargus toimuda põhjusel, et oli veidi hooletu või jättis vajalikud turvameetmed kasutusele võtmata; kui suur oli kodust varastatud esemete rahaline väärtus (kuni 1000 krooni, 1001 kuni 3000 krooni, 3001 kuni 5000 krooni, 5001 kuni 10 000 krooni, 10 001 kuni 30 000 krooni, 30 001 kuni 50 000 krooni, üle 50 000 krooni); kas vargusega tekitati kahjustusi allesjäänud esemetele (vandalism, kriimustused, lõhkumised); kui tekitati, siis kui suur oli tekitatud kahjustuste rahaline väärtus (kuni 1000 krooni, 1001 kuni 3000 krooni, 3001 kuni 5000 krooni, 5001 kuni 10 000 krooni, rohkem kui 10 000 krooni); kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (et saada varastatut tagasi; kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei leidnud omandit; politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Varguskatsed kodudest. Mitu korda on leibkonna koju üritatud sisse murda viimase 12 kuu jooksul; kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Vargused garaažidest, kuuridest, varjualustest. Mitu vargust leibkonna garaažist, kuurist või varjualusest leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (et saada varastatut tagasi; kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Röövimised. Mitu vastaja vastu vägivalda kasutades röövimist leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kus see juhtus (oma kodu lähedal, mujal samas asulas (linnas), mujal Eestis või välismaal); mitu inimest osales röövimises; kas vastaja tundis kallaletungijat/kallaletungijaid (ei, jah, vähemalt üht, ei näinud kallaletungijat); kas kallaletungija kasutas külm- ja/või tulirelva või midagi muud, mida ta kasutas relvana; mis relv see oli (külmrelv (nuga, puss, pistoda, kumminui jne), tulirelv (revolver, püss, püstol jne), muu relvana kasutatav vahend (gaas, pesapallikurikas jne)); kas ohvrile põhjustati tervisekahjustusi; kui suur oli varastatud esemete rahaline väärtus (alla 500 krooni, 501 kuni 1000 krooni, 1001 kuni 3000 krooni, 3001 kuni 5000 krooni, rohkem kui 5000 krooni); kas röövi põhjuseks võis olla varasem konflikt või tüli ründaja(te)ga; kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (et saada varastatut tagasi; kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei leidnud omandit; politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Isiklike asjade vargused. Mitu isikliku omandi vargust (nt käekoti, rahakoti jms) leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kus see juhtus (oma kodu lähedal, mujal samas asulas (linnas), mujal Eestis või välismaal); kui suur oli varastatud esemete rahaline väärtus (alla 500 krooni, 501 kuni 1000 krooni, 1001 kuni 3000 krooni, 3001 kuni 5000 krooni, üle 5000 krooni); kas tegu oli taskuvargusega; kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (et saada varastatut tagasi; kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei leidnud omandit; politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Kallaletungid. Mitu küsitletava ründamise või ähvardamise juhtumit leidis aset viimase 12 kuu jooksul; kus see juhtus (oma kodu lähedal, mujal samas asulas (linnas), mujal Eestis või välismaal); mitu inimest kallaletungis osales, kas tunti kallaletungijat (ei, jah, vähemalt üht, ei näinud kallaletungijat); kui oli tuttav, siis kas ta oli praegune või endine partner, sugulane, sõber, inimene, keda teati, keegi teine; kas rünnaku käigus ainult ähvardati või kasutati ka vägivalda, kas ähvardati ka relvaga, kas hoiti kinni, löödi, tulistati, rünnati noa või muu relvaga; kas rünnakuga tekitati vigastusi, kas pöörduti arsti või mõne teise tervishoiutöötaja poole; kas kallaletungi põhjus võis olla varasem tüli ründaja(te)ga; kas politsei sai juhtunust teada (jah, teatati politseile või paluti kellelgi teisel seda teha; jah, politsei sai juhtunust muul moel teada; ei); miks politseile ei teatatud (ei olnud nii tõsine juhtum, kahju ei olnud eriti suur; juhtum lahendati ise, teati seda inimest; kardeti kättemaksu, ei julgetud teatada; muu põhjus); miks teatati juhtunust politseile (kindlustusele kahjunõude esitamiseks; kurjategija leidmiseks või karistamiseks; muu põhjus); mil määral jäädi rahule politsei tegevusega (väga rahule; üldiselt rahule; mitte eriti rahule; ei jäänud üldse rahule); miks oldi rahulolematu (politsei ei võtnud kurjategijat kinni; politsei ei informeerinud asjaosalisi küllaldaselt uurimise käigust, muu põhjus). Sotsiaalne tugi. Milline oli viimane kuritegu, mille ohvriks küsitletav langes viimase 12 kuu jooksul (autovargus; vargus autost; auto rüüstamine; mootorrattavargus; jalgrattavargus; vargus suvilast, maakodust või aiamaalt; vargus kodust; varguskatse kodust; vargus garaažist, kuurist vms; röövimine; isiklike asjade vargus; seksuaalne rünnak; kallaletung või vägivallaga ähvardamine). Kas saadi juhtunu tagajärgedest ülesaamiseks emotsionaalset tuge kelleltki järgmistest inimestest või organisatsioonidest (sugulastelt, sõpradelt, naabritelt; politseilt; sotsiaalametnikelt; kirikult, usuorganisatsioonidelt; kuritegude ohvreid aitavatelt organisatsioonidelt; mõnelt teiselt inimeselt või organisatsioonilt (kellelt või milliselt)). Kas mõeldes viimati juhtunud kuriteole oleks küsitletava arvates olnud abi nõuandla teenustest, mis aitaks kuritegude ohvreid mitmesuguste nõuannete, soovituste ja emotsionaalse toetusega. Kas teatakse, et Eestis on loodud ohvriabikeskused, mille poole kuriteo ohvrid võivad pöörduda; kas teatakse, milliseid teenuseid ohvriabikeskused osutavad. Pettused ja korruptsioon. Kas keegi on küsitletavale müünud midagi või osutanud teenust, pettes kauba kvaliteedi või kogusega; millega seoses see juhtus (ehitus- või remonttöödega; autoremondiga; hotellis, restoranis, baaris viibimisel; ostudega kauplusest, kioskist või mujalt; ostmine interneti teel (e-kaubandus); kas juhtumist teatati ka politseile, mujale ametiasutusse. Kas tegu oli pangakaardipettusega. Kas viimase 12 kuu jooksul on juhtunud, et piirivalvur, politseinik, tollitöötaja või mõni muu ametnik on küsinud altkäemaksu; kas anti altkäemaksu; kes küsis altkäemaksu (politseiametnik; tolli- piirivalveametnik; linnavalitsuse, vallaametnik; ministeeriumi, riigiameti töötaja; muu riigiettevõtte, -asutuse töötaja, muu (kes)); kas küsitletav oleks valmis pakkuma altkäemaksu; kas viimase 12 kuu jooksul on vastaja ise pakkunud piirivalvurile, politseinikule, tollitöötajale või mõnele muule ametnikule altkäemaksu ning kas see on vastu võetud; kas vastuvõtja oli politseiametnik, tolli-/piirivalveametnik, linnavalitsuse/ vallaametnik, ministeeriumi-/riigiameti töötaja, muu riigiettevõtte/-asutuse töötaja, muu (kes). Elukoha turvalisus. Kuidas iseloomustatakse inimestevahelisi suhteid oma kodukandis (enamasti aidatakse üksteist, enamasti ollakse omaette, nii seda kui teist, ei oska öelda); milliseks peetakse küsitletava kodukandi turvalisust (heaks, keskmiseks, halvaks, ei oska öelda); kui julgelt ennast tuntakse käies üksi oma kodukandis pärast pimeda saabumist (täiesti julgelt, üsna julgelt, veidi ebakindlalt, väga ebakindlalt); kas küsitletava kodune vara on kindlustatud varguste vastu; kas küsitletava kodus on järgmised turvameetmed või valveseadmed (häiresignalisatsioon; ukse turvalukk; turvauks; akna- või uksetrellid, turvapiidad; koer murdvaraste hirmutamiseks; kõrge aed; valvur või turvatöötaja; ollakse liitunud naabrivalvega; muu); kui tihti ollakse oma kodukandis näinud liikumas mõnda joobes või käratsevat inimest (sageli, vahetevahel, harva, mitte kunagi); kui tihti ollakse viimase 12 kuu jooksul näinud inimesi oma kodukandis narkootikumidega kauplemas, neid tarbimas (kas süstimas, suitsetamas või sisse võtmas) või leitud näiteks narkomaanidest mahajäetud süstlaid (sageli, vahetevahel, harva, mitte kunagi); kas küsitletavale on kunagi pakutud mingeid narkootikume (ilma arsti retseptita rahusteid või uinuteid, marihuaanat, hašišit, amfetamiini, ecstasy’t, oopiumi, heroiini, kokaiini vm) (ei; jah, tasuta; jah, raha eest; jah, nii raha eest kui tasuta). Kas küsitletava tuttavate hulgas on kedagi, kes on kasutanud või kasutab narkootikume (ei tea kedagi; tean ühte; tean mitut). Kui hästi suudab küsitletava arvates politsei tema kodukandis avalikku korda tagada (väga hästi, küllalt hästi, mitte eriti hästi, halvasti, ei ole politseid siin kandis näinud). Nähes oma kodukandis liikumas politseid, kas küsitletava turvatunne suureneb, ei muutu, väheneb. Kas küsitletava arvates vastab Eesti politsei professionaalne tase nõuetele (vastab täiesti, üldiselt vastab, üldiselt ei vasta, ei vasta üldse, ei oska öelda). Nähes oma kodukandis liikumas turvafirma töötajaid, kas küsitletava turvatunne suureneb, ei muutu, väheneb, ei ole turvatöötajaid siin kandis liikumas näinud. Kui küsitletaval polnud vähemalt ühe ööpäeva jooksul kedagi kodus, kas ta palus naabritel või majahoidjal oma korterit silmas pidada (jah, ei, sest nad teevad seda nagunii; ei). Kas kellelgi küsitletava leibkonnast on tulirelv (ei; jah, on püstol (või revolver); jah, on püss; jah, on nii püstol kui püss). Kas see relv (need relvad) on kaitseks kurjategijate vastu. Kui sageli käiakse õhtul puhke- või lõbustuskavatsustega väljas, nt kinos, teatris, kellelgi külas, klubis, pubis jms (iga päev; iga nädal, kuid mitte iga päev; mitu korda kuus, kuid mitte iga nädal; harvem; mitte kunagi). Kui sageli käiakse õhtul sportimiskavatsusega väljas, nt ujulas, spordisaalis jms (iga päev, iga nädal, kuid mitte iga päev, mitu korda kuus, kuid mitte iga nädal, harvem, mitte kunagi). Küsitletaval palutakse mõelda järgmise olukorra peale. 21-aastane mees on tunnistatud süüdi teises murdvarguses. Seekord on ta varastanud värviteleri. Missugune järgmistest karistustest oleks küsitletava arvates sellisel juhul kõige sobivam (kahjude korvamist ei loeta karistuseks) (trahv, vanglakaristus, ühiskondlik tööteenistus (ühiskonna või ohvri heaks), tingimisi vanglakaristus, muu). Kui kaua ta küsitletava arvates peaks vanglas olema (alla 6 kuu, 6 kuud kuni aasta, 2–3 aastat, 4–5 aastat, 6–10 aastat, 11 aastat või kauem). V. Isiku haridus Üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis, põhikoolis vms) saadud haridus (keskharidus, põhiharidus (mittetäielik keskharidus), algharidus või ei omandanud algharidust); kooli lõpetamise aasta; kõrgeim saadud kutse-, ameti- või eriharidus (ei oma kutse-, ameti- ega eriharidust, kutseharidus, kutsekeskharidus, keskeri- või tehnikumiharidus, kõrgharidus, doktor (varasem teaduste kandidaat)); kõrgeim saadud kõrgharidus (kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureus, enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus, magister); kooli täielik nimi, eriala, kooli lõpetamise aasta, nõutav haridustase sisseastumisel (ei olnud haridustaseme nõuet, põhiharidus); koos kutseharidusega saadud üldharidus (ainult kutseharidus, koos kutseharidusega põhiharidus, koos kutseharidusega keskharidus); nõutav haridustase sisseastumisel (põhiharidus, keskharidus). VI. Isiku tööelu Milline järgmistest seisunditest küsitletavat praegu põhiliselt iseloomustab (täisajaga töötav, osaajaga töötav, töötu, õpilane, mittetasustatud praktikant, pensionär, eelpensionil, oma äritegevusest tagasi tõmbunud, töövõimetuspensionär, ei tööta tervislikel põhjustel, ajateenija, kodune, muu mitteaktiivne). Ettevõtte/asutuse täielik nimi; ettevõtte/asutuse peamine tegevusala. Kas töötab selle ettevõtte/asutuse üksuses, millel on erinev aadress; kas töötab selle ettevõtte/asutuse üksuses, millel on erinev tegevusala. Üksuse täielik nimi, millega üksus peamiselt tegeleb; ametinimetus; peamised tööülesanded, milles töö seisneb. Millisesse järgmistest rühmadest kuulub (palgatöötaja, palgatöötaja(te)ga ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes, talus, muu); töötab alaliselt või ajutiselt. Töötajate arv ettevõttes/asutuses/üksuses (sh küsitletav) (1 kuni 10; 11 kuni 19; 20 kuni 49; 50 või rohkem; ei tea täpselt, kuid vähem kui 11; ei tea täpselt, kuid rohkem kui 10). Mitu tundi nädalas teeb seda tööd tavaliselt. Kas on juhtimiskohustusi (juhendab teisi töötajaid, vastutab teatud tööde täitmise eest vms); mitu töötajat on otseses alluvuses; millise lepingu alusel töötab (tööleping, töövõtuleping, avaliku teenistuse seadus või teenistusleping, käsundusleping, leping tööjõudu rentiva firmaga, suuline tööleping või kokkulepe). Kas mitteaktiivne küsitletav on kunagi töötanud, mis oli amet, peamised tööülesanded, milles töö seisnes, millisesse rühma kuulus (palgatöötaja, palgatöötaja(te)ga ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes, talus, muu); kas oli juhtimiskohustusi (juhendas teisi töötajaid, vastutas teatud tööde täitmise eest vms); mitu töötajat oli otseses alluvuses. VII. Leibkonna elamistingimused Kas leibkond tuleb vajalike kulutuste tegemisel ots otsaga kokku (suurte raskustega, raskustega, mõningaste raskustega, üpriski hõlpsalt, hõlpsalt, väga hõlpsalt); kui suur on keskmine kuu jooksul leibkonna käsutuses olev rahasumma kroonides, arvestades kõiki tulusid. Millisesse järgmistest vahemikest jäi küsitletava leibkonna käsutuses olev raha ühes kuus, arvestades kõiki tulusid (kuni 3000 krooni, 3001 – 4500 krooni, 4501 – 6000 krooni, 6001 – 7500 krooni, 7501 – 10 000 krooni, 10 001 – 15 000 krooni, 15 001 krooni või enam). Milline on leibkonna peamine kodune keel. VIII. Lähisuhtevägivald (vastaja poolt omakäeliselt täidetav) Kui tihti saadakse tavaliselt kokku oma sugulaste või pereliikmetega, kellega koos ei ela (iga päev; iga nädal, kuid mitte iga päev; vähemalt kord kuus, kuid mitte iga nädal; vähemalt kord aastas, kuid mitte iga kuu; harvem; ei ole sugulasi ega eraldi elavaid pereliikmeid). Kui tihti saadakse tavaliselt kokku oma sõpradega, kellega koos ei ela (iga päev; iga nädal, kuid mitte iga päev; vähemalt kord kuus, kuid mitte iga nädal; vähemalt kord aastas, kuid mitte iga kuu; harvem; ei ole sõpru). Kas on sõpru või sugulasi, kelle juurde saaks paariks päevaks minna juhul, kui ei saa mingil põhjusel kodus olla; mitu head sõpra on, kellele võib usaldada oma kõige isiklikumaid probleeme. Kas mõni praegune või endine partner on kunagi takistanud suhtlemist sõprade või sugulastega, näiteks keelanud nendega kohtuda või neile helistada (jah, tihti, jah, mõnikord; jah, harva; ei); kas mõni praegune või endine partner on kunagi hirmutanud või ähvardanud nii, et olete tõesti hirmu tundnud (tihti, mõnikord; harva; ei); kas on kartnud kokkulepitust hiljem koju minna, tundes tõsist hirmu oma praeguse või endise partneri reaktsiooni (näiteks vägivaldse käitumise, sõimu või muu) ees (tihti, mõnikord; harva; ei); kas on kunagi loobunud oma vaba aja veetmise plaanist, hobidega tegelemisest või mõnest muust tegevusest, kuna praegune või endine partner on selle ära keelanud ja/või ähvardanud millegagi (tihti; mõnikord, harva; ei); kas eespool nimetatud olukordi on tulnud ette viimase 12 kuu jooksul; kas mõni (endine) partner on kunagi ähvardanud küsitletavale või kellelegi, kellest vastaja hoolib, füüsiliselt haiget teha; mitu korda on alates 15-aastaseks saamisest niimoodi ähvardatud (üks kord, 2 kuni 5 korda, 6 kuni 10 korda, rohkem kui 10 korda); millal see viimati juhtus (vähem kui kuu aega tagasi, 1 kuni 6 kuud tagasi, rohkem kui 6 kuud, aga vähem kui aasta tagasi, 1 kuni 5 aastat tagasi, rohkem kui 5 aastat tagasi); mitu sellist olukorda oli viimase 12 kuu jooksul (üks, 2–5, 6–10, rohkem kui 10); kas viimase juhtumi ajal oli küsitletav partneriga koos (jah, abielus; jah, kuid polnud abielus; ei, kuid suhe kestis; olid lahku läinud); kas suhe kestab praeguseni; kas partner ähvardas ainult küsitletavat või veel kedagi lähedastest, näiteks alla 18-aastaseid lapsi (ainult vastajat; vastajat ja alla 18-aastaseid lapsi; vastajat ja kedagi teist, aga mitte alla 18-aastaseid lapsi); kas mõni praegune või endine partner on kunagi meelega visanud millegagi nii, et küsitletav sai haiget; kas mõni praegune või endine partner on kunagi meelega lükanud või kinni haaranud nii, et küsitletav sai haiget; kas mõni praegune või endine partner on kunagi lahtise käega löönud; kas mõni praegune või endine partner on kunagi rusika või mõne kõva esemega löönud; kas mõni praegune või endine partner on kunagi peksnud; kas mõni praegune või endine partner on kunagi kägistanud, lämmatanud või põletanud; kas mõni praegune või endine partner on kunagi noa või mõne muu terava asjaga löönud või pihta tulistanud; kas mõni praegune või endine partner on kunagi ähvarduste või jõuga sundinud seksuaalvahekorda; kas mõni praegune või endine partner on kunagi mõnel muul moel füüsiliselt haiget teinud; kui palju on alates 15-aastaseks saamisest selliseid olukordi olnud (üks, 2–5, 6–10, rohkem kui 10); millal see viimati juhtus (vähem kui kuu aega tagasi; 1 kuni 6 kuud tagasi, rohkem kui 6 kuud, kuid vähem kui aasta tagasi; 1 kuni 5 aastat tagasi; rohkem kui 5 aastat tagasi); mitu sellist olukorda oli viimase 12 kuu jooksul (üks, 2–5, 6–10, rohkem kui 10); viimase juhtumi ajal partner viskas millegagi, lükkas või haaras kinni, lõi lahtise käega, lõi rusika või mõne kõva esemega, peksis, kägistas või lämmatas, lõi noa või mõne muu terava asjaga või tulistas pihta, sundis seksuaalvahekorda, tegi muul moel füüsiliselt haiget; kas sel ajal elati partneriga koos (jah, abielus; jah, kuid polnud abielus; ei, kuid suhe kestis; olid lahku läinud); kui kaua oli selleks ajaks suhe kestnud (vähem kui kuu, 1–6 kuud, 6 kuud kuni aasta, 1–5 aastat, kauem kui 5 aastat); kas küsitletav läks juhtumi tõttu kodust ajutiselt või päriselt ära (ei; jah, kuni üheks päevaks; üheks päevaks kuni üheks kuuks; kauemaks kui üheks kuuks; läks päriselt ära); kuhu läks (sugulaste/tuttavate juurde, varjupaika, veetis öö väljas, mujale (täpsustada)); kas suhe selle partneriga kestab praeguseni; kui vana oli partner viimase juhtumi ajal; kas partner oli tarvitanud alkoholi või narkootikume; kas küsitletav ise oli tarvitanud alkoholi või narkootikume; kus juhtum aset leidis (kodus; kellegi teise kodus; tänaval, restoranis või mõnes muus avalikus kohas; töö juures või koolis; kuskil mujal (täpsustada)); kas keegi nägi viimast juhtumit pealt; kas mõni neist oli alla 18-aastane laps; kas keegi neist kutsus politsei; kas tema või nemad tegid midagi muud toimuva lõpetamiseks; kuidas küsitletav end pärast seda juhtumit tundis (vihane, hirmunud, endast väljas, tundis ennast süüdi, oli raskusi magamisega, enesehinnang langes, oli masendus, oli raskusi keskendumisega, hakkas rohkem alkoholi või narkootikume tarvitama, ei ühtegi neist); milliseid vigastusi viimase juhtumi ajal sai (sinikad, verevalumid; kriimustused; haavad, kust tuli verd; murtud luud või hambad; siseorganite vigastused; muud füüsilised vigastused; ei saanud füüsilisi vigastusi); kas sai arstiabi (jah; ei, kuigi seda oleks vaja olnud; ei, seda ei olnud vaja); kas viimane juhtum viis endast välja; kas sai abi psühholoogilt või nõustajalt (jah; ei, kuigi seda oleks vaja olnud; ei, seda ei olnud vaja); kas võttis haiguslehe (jah; ei, kuigi seda oleks vaja olnud; ei, seda ei olnud vaja); kas pidi ostma ravimeid, uusi riideid või uusi asju lõhutud asjade asemele või tegema mingeid muid kulutusi; kui suured need kulutused olid (väiksemad kui 500 krooni, 500–1000 krooni, 1001–5000 krooni, suuremad kui 5000 krooni, ei oska summat nimetada); kas pidi viimase juhtumi tõttu ära jätma mõne külaskäigu või ürituse; kas on viimasest juhtumist kellelegi rääkinud (sugulasele või sõbrale, tuttavale või kolleegile, politseile, sotsiaal- või ohvriabitöötajale, arstile, psühholoogile või nõustajale, kellelegi teisele (kellele)); miks ei rääkinud kellelegi (ei teadnud kedagi, kelle poole pöörduda; juhtunu ei olnud nii tähtis; oli häbi; kartis, et hakatakse süüdistama; kartis kättemaksu; ei oleks usutud; ei tahtnud, et suhe partneriga kannataks; mõnel muul põhjusel (millisel); kas viimane juhtum oli paarisuhtevägivald, kuidas seda juhtumit kirjeldaks (see oli kuritegu; see ei olnud õige, aga see ei olnud ka kuritegu; see oli lihtsalt midagi, mis juhtus); kas küsitletava arvates Eesti ühiskonnas on probleeme paarisuhtevägivallaga; kas soovib midagi uuringu või teema kohta öelda. [1] Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel. Peaminister Andrus Ansip Riigisekretär Heiki Loot * Korraldus on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 31.10.2008. a resolutsioon nr 17-1/08-06875.