Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse vaheline kokkulepe ühise piirikontrolli organiseerimisest — RT II, 1994, 24, 81

Vabariigi Valitsuse 23. augusti 1994. a korraldus nr 625-k Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Eesti Vabariigi Valitsus ja Läti Vabariigi Valitsus (edaspidi nimetatud «Pooled»), soovides lihtsustada ja kiirendada Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise piiri ületamist, leppisid kokku alljärgnevas: I. ÜLDSÄTTED Artikkel 1 1. Juhindudes käesolevast Kokkuleppest, rakendavad Pooled meetmeid Eesti ja Läti vahelise piiri ületamise üldiste tingimuste lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. 2. Piiriületamise üldiste tingimuste lihtsustamiseks ja kiirendamiseks raudtee- ja autotranspordi puhul võivad Pooled: a) luua ühised piiripunktid raudteejaamades ja maanteedel; b) organiseerida ühist piirikontrolli rongides. 3. Poolte pädevad riigiorganid võivad sõlmida, täiendada, muuta ja tühistada kokkuleppeid järgmistes küsimustes: a) ühiste piiripunktide loomine raudteejaamades ja maanteedel; b) piirikontrolli käigus kinnipeetud isikute, arestitud ja äravõetud vara ning kaupade tagasisaatmise korra ja teede kindlaksmääramine. 4. Käesoleva artikli punktis 3 toodud kokkulepped jõustuvad nendes kokkulepetes sätestatud korras ja tähtaegadel. Artikkel 2 Terminid käesolevas Kokkuleppes tähendavad järgmist: 1) «Piirikontroll» — Poolte seaduste ja teiste õigusaktide rakendamine piiri ületavate isikute, kaupade, vara ja transpordivahendite suhtes; 2) «Piiririik» — riik, mille territooriumil teine Pool on volitatud teostama piirikontrolli; 3) «Naaberriik» — piiririigiga külgnev riik; 4) «Vastutustsoon» (tekstis edaspidi «tsoon») — piiririigi territooriumi osa, millel naaberriigi ametiisikud teostavad piirikontrolli; 5) «Ametiisik» — isik, kes kuulub piirikontrolliasutuse koosseisu ja täidab oma kohustusi ühistes piiripunktides. Artikkel 3 Tsooni võivad kuuluda: 1) raudteetranspordi puhul — osa raudteejaama territooriumist ja sellel asuvatest rajatistest; 2) maanteedel: a) osa ametihoonetest, b) teed piiri ja piiripunkti vahel, c) teed ja teerajatised, d) piirikontrolli käigus kinnipeetud isikute, arestitud ja äravõetud kaupade ning vara tagasisaatmiseks kasutatavad teed. II. PIIRIKONTROLL Artikkel 4 1. Kõik naaberriigi õigusaktid ja juhendid, mis puudutavad piirikontrolli, kehtivad tsoonis võrdselt naaberriigi territooriumiga. 2.Tsoonis toimepandud õigusrikkumiste ja kuritegude osas teostavad juurdlust ja kohtumenetlust naaberriigi asutused ja kohtud. Artikkel 5 1. Käesolev Kokkulepe ei puuduta piiririigi asutuste õigusi tagada tsoonis avalikku korda, samuti nende asutuste õigusi viia läbi juurdlusi tsoonis toimepandud õigusrikkumiste ja kuritegude osas, mida ei reguleerita piirikontrollialaste õigusaktide ja juhenditega. 2. Isikute kinnipidamine tsoonis käesoleva artikli punktis 1 nimetatud õigusrikkumiste eest toimub Poolte ametiisikute nõusolekul. Artikkel 6 1. Piirikontrolli ajal viiakse esmajärjekorras läbi operatsioonid ühe Poole territooriumilt väljasõidu kontrollimiseks ja seejärel operatsioonid teise Poole territooriumile sissesõidu kontrollimiseks. 2. Piirikontrolli läbiviimisel järgitakse järgmist üldjärjestust: a) tollikontroll ja muud kontrolliliigid enne riigist väljasõitu, b) väljasõidu-passikontroll, c) sissesõidu-passikontroll, d) tollikontroll ja muud kontrolliliigid sissesõidul. 3. Enne piirikontrolli ja sellega võrdsustatud toimingute lõpetamist väljasõidul ei ole sissesõiduriigi ametiisikutel õigust sooritada sissesõidualaseid piirikontrollitoiminguid. 4. Pärast piirikontrollitoimingute alustamist sissesõidul ei ole väljasõiduriigi ametiisikutel õigust piirikontrollitoiminguid läbi viia. Täiendavaid väljasõidualaseid piirikontrollitoiminguid võidakse sooritada väljasõiduriigi ametiisikute nõudmisel ja sissesõiduriigi ametiisikute nõusolekul. Artikkel 7 1. Käesolev Kokkulepe annab naaberriigi ametiisikutele õiguse sooritada kõiki piirikontrollitoiminguid oma riigi õigusaktide sätete alusel tsoonis võrdväärselt oma riigi territooriumiga. Neil on õigus määratleda õigusrikkumisi, viia läbi juurdlustoiminguid õigusrikkumiste osas, sooritada kaupade, vara ja transpordivahendite kinnipidamist, äravõtmist ja konfiskeerimist, nõuda sisse rahatrahve, pidada kinni piirirežiimi rikkunud ja piiririigi asutuste poolt tagaotsitavaid isikuid, anda kinnipeetud üle naabrriigile. Kinnipeetute vedu naaberriigi territooriumile peab toimuma võimalikult lühikese aja jooksul. 2. Naaberriigi ametiisikutel on õigus saada tsoonis maksete ja trahvidena rahalisi vahendeid, takistamatult vedada naaberriigi territooriumile kinnipeetuid, konfiskeeritud kaupu ja muud vara. 3. Naaberriigi ametiisikutel ei ole õigust arreteerida või saata naaberriigi territooriumile piiririigi kodanikke. Need isikud antakse pärast protokolli koostamist üle piiririigi asutustele. Artikkel 8 Isikul, kellele piirikontrolli käigus keelduti andmast sissesõiduluba, on õigus naasta väljasõiduriiki. Artikkel 9 1. Kaubad ja vara, mille naaberriigi ametiisikud väljasõidu piirikontrolli käigus tagasi saatsid või mis enne sissesõidu piirikontrolli saadeti selleks õigust omavate isikute nõudmisel naaberriiki tagasi, ei kuulu piiriäärsest riigist väljasõidu piirikontrolli alla. 2. Isikud, kelle sissesõiduriigi ametiisikud on tagasi saatnud, ei oma õigust väljasõiduriigist taas välja sõita. Samuti ei ole lubatud veelkord sisse vedada kaupa, mille sissevedu tõkestasid sisseveoriigi ametiisikud. Artikkel 10 1. Poolte ametiisikud osutavad tsoonis oma teenistusülesannete täitmisel teineteisele toetust ja abi, eriti piirirežiimi rikkumisjuhtude ennetamisel ja selliste juhtumite juurdlemisel. Seejuures vahetavad nad operatiivselt teenistuskohustuste täitmiseks vajalikku informatsiooni. 2. Käesoleva artikli punktis 1 mainitu ei laiene informatsioonile, mille edastamine on piiratud Poolte õigusaktidega. III. AMETIISIKUD Artikkel 11 1. Piiririigi vastavad riiklikud asutused osutavad tsoonis oma teenistusülesandeid täitvatele naaberriigi ametiisikutele samasugust õiguskaitset ja -abi nagu oma riigi ametiisikutele. 2. Ametlikud pretensioonid ametiisikute poolt tsoonis teenistusülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamiseks alluvad naaberriigi jurisdiktsioonile ja need lahendatakse võrdsetel alustel nende juhtumitega, mis on toime pandud naaberriigi territooriumil. Artikkel 12 Vastavalt käesolevale Kokkuleppele on piiririigis oma teenistuskohustusi täitvad naaberriigi ametiisikud piirikontrollist vabastatud. Teenistuskohale minnes ületavad nad piiri ametniku isikut ja ametikohta tõendava ametitunnistuste alusel. Artikkel 13 Vastavalt käesolevale Kokkuleppele võivad piiririigi territooriumil oma teenistuskohustusi täitvad naaberriigi ametiisikud kanda oma riigi vormirõivastust ja eraldusmärke. Neil on õigus kanda ametirelvi, sealhulgas tulirelvi. Artikkel 14 1. Esemed teenistuslike ja isiklike vajaduste rahuldamiseks, sealhulgas toiduained, mis on naaberriigi ametiisikutel kaasas piiririiki teenistuskohale ja sealt tagasi minnes, vabastatakse sisse- ja väljaveol mis tahes dokumente esitamata kõigist tolli- ja muudest maksudest ning lõivudest. See säte hõlmab ka ameti- ja isiklikke transpordivahendeid, millel ametiisikud täidavad oma teenistuskohuseid. 2. Piiranguid käesoleva artikli punktis 1 nimetatud esemete osas võidakse kehtestada Poolte vastavate organite vastastikusel kokkuleppel. 3. Vajalikke kontrollimeetmeid rakendatakse Poolte asutuste vastastikusel kokkuleppel. Artikkel 15 Naaberriigi riigiorganid informeerivad piiririigi vastavaid riigiorganeid tsoonis töötavate ametiisikute arvust, sealhulgas ametiisikute arvu suurendamisest. Vajaduse korral peavad Poolte riigiorganid läbirääkimisi ülalmainitud ametiisikute arvu üle. IV. PIIRIKONTROLLIKOHAD Artikkel 16 Poolte riigiorganid kooskõlastavad omavahel piirikontrollikohtade tööajad ja volitused. Artikkel 17 Poolte riigiorganid määravad kooskõlastamise teel kindlaks piirikontrolliks vajalikud ruumid, rajatised ja teenused, kaasa arvatud renditasu, kütte, valgustuse ja muude teenuste hinnad. Artikkel 18 Naaberriigi ametiisikute kasutusse antavad ruumid tähistatakse ametlike siltidega. Artikkel 19 Naaberriigi ametiisikute tööks piiririigi territooriumil vajalikud seadmed, mööbel ja muud esemed vabastatakse sisse- ja väljaveol kõigist tolli- ja muudest maksudest ning lõivudest. Artikkel 20 1. Telefoni-, telegraafi- ja muud sideliinid, mis on vajalikud naaberriigi ametiisikute töökohtade sidega kindlustamiseks, veab piiririik kuni naaberriigi piirini, tagamaks nende liinide otselülitamist siseriiklikku sidevõrku. Informatsiooni edastamist nende sidekanalite kaudu vaadeldakse kui naaberriigi siseriiklikku. 2. Naaberriigi ametiisikud, kes täidavad tsoonis oma teenistusülesandeid, võivad kasutada raadiosidevahendeid. 3. Pooled kohustuvad side tagamise eesmärgil rakendama kaugsidevahendite kasutamisel kõikvõimalikke soodustusi. 4. Poolte vastavad riigiorganid rakendavad omavahel kooskõlastatud meetmeid käesoleva artikli punktide 1, 2 ja 3 täitmiseks. V. LÕPPSÄTTED Artikkel 21 Käesoleva Kokkuleppe sätete realiseerimiseks vajalikud haldusmeetmed määratletakse Poolte vastavate riigiorganite kokkuleppega. Artikkel 22 Käesoleva Kokkuleppe artkli 1 punktis 2 ettenähtud meetmete rakendamist võib revideerida Poolte kokkuleppe või ühe Poole avalduse põhjal. Viimasel juhul on Poolel, kes viib oma piiripunkti piiririigi territooriumilt välja, õigus teha ettepanek väljaviimise tähtaja suhtes, mis ei tohi ületada 12 kuud, alates Poole avalduse teatavaks tegemisest. Artikkel 23 Käesolev Kokkulepe jõustub allakirjutamise hetkest. Kokkuleppe võib denonsseerida ühe Poole otsusega ja see kaotab jõu kuue kuu möödudes denonsseerimisest teatamisest. Koostatud Palangas, 30. augustil 1994. aastal kahes eksemplaris, kumbki eesti ja läti keeles, kusjuures mõlemad tekstid omavad võrdset jõudu. Eesti Vabariigi Valitsuse nimel Jüri LUIK Läti Vabariigi Valitsuse nimel Valdis BIRKAVS