Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse vaheline kokkulepe piiriesindajate tegevusest — RT II, 1994, 24, 80

Akt lisatud andmebaasi 28.10.2008 Vabariigi Valitsuse 23. augusti 1994. a korraldus nr 624-k Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline Eesti-Läti riigipiiri hooldust ja piiriesindajate tegevust käsitlev kokkulepe Eesti Vabariigi Valitsus ja Läti Vabariigi Valitsus (edaspidi nimetatud «Pooled»), soovides kaasa aidata Pooltevaheliste heanaaberlike suhete edasisele arengule, lähtudes vajadusest ära hoida ja reguleerida piiriintsidente Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisel piiril, soovides lahendada kõik tekkinud piiriküsimused koostöö ja vastastikuse abi vaimus, leppisid kokku alljärgnevas: Artikkel 1 Kumbki Pool määrab Eesti-Läti piirile ühe volitatud piiriesindaja (edaspidi «piiriesindaja») ja vajaliku arvu nende asetäitjaid, millest teatab teisele Poolele diplomaatilisi kanaleid pidi, näidates nende perekonnanimed, ametikohad, volitused ja alalise asukoha. Artikkel 2 Poolte piiriesindajad määravad endale vajaliku arvu abisid ja sekretäre ning neil on õigus kaasata tõlke ja eksperte. Artikkel 3 Poolte piiriesindajad, tehes teineteisega koostööd, täidavad oma kohustusi käesoleva kokkuleppega kindlaks määratud volituste piires. Eesti ja läti keeles koostatud kirjalikud volitused (lisa 1)* antakse välja: Eesti Vabariigi piiriesindajale Eesti Vabariigi Piirivalveameti peadirektori poolt; Läti Vabariigi piiriesindajale ja tema asetäitjale Läti Vabariigi Kaitsejõudude piirivalvebrigaadi komandöri poolt; abidele (lisa 2)* enda Poole piiriesindajate poolt. Piiriesindajate asetäitjad kasutavad kõiki piiriesindajatele antud õigusi, kui nad esinevad oma Poole esindaja ülesannetes. Piiriesindajate abid täidavad piiriesindajate antud üksikkorraldusi käesolevast Kokkuleppest tulenevate õiguste ja kohustuste piires. Artikkel 4 Õiguskorra kindlustamiseks Eesti-Läti piiril ja piiriintsidentide ärahoidmiseks Poolte piiriesindajad: 1. uurivad ja analüüsivad olukorda piiril ja tekkivaid probleeme, töötavad välja ühisettepanekuid nende probleemide lahendamiseks; 2. koordineerivad Poolte piirivalvealast ühistegevust; 3. jälgivad riigipiiri ületamiseks kehtestatud eeskirjade järgimist ja rakendavad meetmeid, takistamaks piiri ületamist selleks mitte ettenähtud kohtades. Ühisotsusega kehtestavad nad piiripunktide töörežiimi riigipiiri lihtsustatud ületamiseks; 4. tagavad kontrolli riigipiiril ja selle läheduses läbiviidavate tööde, piiriveekogude veekasutuse, looduskaitse- ning jahi- ja kalapüügieeskirjade täitmise üle; 5. vahetavad informatsiooni: 1) märkidest riigipiiri ebaseadusliku ületamise ettevalmistamise kohta ja sellise ületamise faktidest; 2) isikutest, kes tegelevad kaupade, sealhulgas relvade, laskemoona, narkootiliste ja radioaktiivsete ainete, ebaseadusliku veoga üle riigipiirijoone; 3) riigipiiri läheduses inimeste ja loomade nakkushaiguste tekkimisest, põllumajanduskahjurite massilisest levikust, metsatulekahjudest ja üleujutustest; 4) muudes küsimustes, mis mõjutavad korra ja rahu tagamist riigipiiri läheduses; 6. viivad läbi ühiseid juurdlusi, rakendavad meetmeid ennetamaks ja reguleerimaks intsidente ja muid negatiivseid nähtusi, mis mõjutavad režiimi riigipiiril, sealhulgas: 1) üle riigipiiri teise Poole territooriumi tulistamine, mille tagajärjel inimesed hukkusid või said haavata, vigastad vara või millel olid muud tagajärjed; 2) riigipiiri ebaseaduslik ületamine isikute, transpordivahendite, laevade ja muude ujuvvahendite poolt; 3) lennuaparaatide ebaseaduslik lend üle riigipiiri; 4) Poolte piirivalveametnike ettekavatsemata piiriületamine teenistuskohustuste täitmisel; 5) loodusjõududega seotud asjaolude tõttu teise Poole territooriumile sattunud ujuvvahendite, püügiriistade, esemete ja muu vara avastamine; 6) piirimärkide ümberpaigutamine, vigastamine või lõhkumine; 7) navigatsioonimärkide ja seadmestiku ümberpaigutamine, vigastamine või lõhkumine piiriveekogudel; 8) riigipiiri ületamine koduloomade poolt; 9) tulekahjude levimine üle riigipiiri; 10) muud riigipiiril tekkivad olukorrad, mis puudutavad Poolte huvisid, kuid ei nõua lahendamist diplomaatiliste kanalite kaudu; Vahejuhtumi lahendamisega samaaegselt lahendavad Poolte piiriesindajad küsimuse teise Poole territooriumile sattunud inimeste, koduloomade ja vara tagasisaatmisest ning sellega seotud kulutuste hüvitamisest; 7. tagavad karantiinimeetmete rakendamise piiril; 8. võtavad oma volituste piires vastu otsuseid kodanikele piiril toimunud korrarikkumistest põhjustatud kahju hüvitamise kohta. Artikkel 5 Piiriesindajad, nende asetäitjad ja abid teostavad ühistööd koosolekutel ja kohtumistel. Piirvalveesindajate koosolekud ja kohtumised toimuvad ühe Poole ettepanekul kohtumise läbiviimise initsiaatoriks oleva Poole territooriumil. Kutsega samaaegselt tuleb teha ettepanek koosoleku või kohtumise päevakorra ning toimumiskoha ja -aja kohta. Erijuhtudel võidakse koosolekutel ja kohtumistel vastastikusel kokkuleppel arutada küsimusi, mis pole eelnevalt päevakorda lülitatud. Vastus kutsele tuleb anda lühima aja jooksul, kuid mitte hiljem kui kutse kättesaamisest 48 tunni möödudes. Kui koosoleku või kohtumise väljapakutud päevakord, toimumiskoht ja -aeg ei ole teisele Poolele vastuvõetavad, tuleb kohe välja pakkuda teine päevakord, toimumiskoht ja -aeg. Ühe Poole piiriesindaja poolt läbiviidavale koosolekule või kohtumisele peab saabuma teise Poole piiriesindaja isiklikult. Kui see ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik, saabub koosolekule või kohtumisele tema asetäitja. Sellest informeeritakse teise Poole piiriesindajat vähemalt ööpäev enne koosoleku või kohtumise algust. Poolte piiriesindajate vahel kooskõlastatult võivad koosolekute ja kohtumiste vahel toimuda nende asetäitjate koosolekud või kohtumised. Piiriesindajate kokkuleppel võivad toimuda nende abide kohtumised. Piiriesindajate, nende asetäitjate ja abide koosolekutest ja kohtumistest võivad osa võtta sekretärid, tõlgid ja eksperdid. Artikkel 6 Koosoleku ja kohtumise kohta koostatakse ühisprotokoll, milles märgitakse koosoleku või kohtumise päevakord, üldine käik, vastuvõetud määrused ja otsused, nende täitmise tähtajad. Protokollid koostatakse kahes eksemplaris, kumbki eesti ja läti keeles, kinnitatakse piiriesindajate allkirjade ja vapipitsatitega. Küsimusi, mis ei nõua isiklikku kokkusaamist, võidakse lahendada piiriesindajate vahelise kirjavahetuse teel või muude sidevahendite kaudu. Piiriesindajate ja nende asetäitjate poolt vastuvõetud ühismäärused ammendavad mis tahes piiriintsidendi. Need määrused on lõplikud, kohustuslikud ja jõustuvad intsidenti käsitleva koosoleku protokollile allakirjutamise hetkest. Pretensioonid kahjude hüvitamise kohta antakse kooskõlastamiseks edasi Poolte pädevatele organitele. Piiriesindajate abide otsused jõustuvad pärast nende kinnitamist piiriesindajate poolt kinnitatud protokollide vahetamisega. Kõik juhtumid, mille osas piiriesindajad ei jõudnud kokkuleppele, antakse edasi lahendamiseks diplomaatiliste kanalite kaudu. Käesolevas artiklis toodud sätted ei välista küsimuste lahendamise võimalust nii diplomaatiliste kanalite kaudu ega ka nende tagasisaatmist piiriesindajatele lahendamiseks. Artikkel 7 Poolte piiriesindajad teatavad teineteisele lühima aja jooksul koosolekutel ja kohtumistel vastuvõetud määruste ja otsuste täitmise meetmetest. Artikkel 8 Piiriesindajad kooskõlastavad kohtumiskohad, ametikorrespondentsi vahetuskohad, samuti kohad piiril inimeste, loomade ja vara üleandmiseks. Inimeste, loomade ja iga vara üleandmise aja suhtes lepivad piiriesindajad või nende abid eraldi kokku. Inimeste üleandmine peab toimuma piiriesinadajate, nende asetäitjate või abide poolt isiklikult, mille kohta koostatakse protokoll või akt. Piiriesindajate ülesandel teostavad Poolte piirivalveallüksuste komandörid ametikorrespondentsi edastamist. Seda tuleb vastu võtta ööpäevaringselt, kaasa arvatud pühadel ja puhkepäevadel. Piiriesindajad kehtestavad vastastikusel kokkuleppel kviitungite näidised ametikorrespondentsi kättesaamise ning loomade ja vara vastuvõtmise kohta. Piiriesindajad kehtestavad signaalid Poolte piirivalveallüksuste komandöride viivitamatuks väljakutsumiseks. Artikkel 9 Pooled kannavad kõik kulud, mis on seotud käesoleva Kokkuleppe täitmisega enda territooriumil. Koosolekute ja kohtumiste läbiviimise kulud kannab see Pool, kelle territooriumil need toimuvad. Artikkel 10 Piiriintsidentide juurdlust juhatab selle Poole piiriesindaja, kelle territooriumil toimus intsident või leiti kannatanu. Ühise juurdluse kohta koostatakse protokoll, akt või muud dokumendid, mis lisatakse piiriesindajate järgneva koosoleku protokollile. Ühist juurdlust intsidendipaigal ei saa vaadelda kui kohtulikku uurimist või toimingut, mis kuulub Poolte kohtu- või haldusvõimude kompetentsi. Samaaegselt lahenduse leidmisega küsimusele, mille suhtes toimus juurdlus, lahendavad piiriesindajad küsimused teise Poole territooriumile sattunud vara tagastamise ja käesoleva artikli täitmisega seotud kulutuste hüvitamise korra kohta. Artikkel 11 Piiriesindajad võivad äärmuslikes olukordades (inimeste päästmiseks, üleujutuste, tulekahjude, suurte avariide jne. korral) enne operatiivteenistuste sündmuspaigale jõudmist või nende palve korral täiendavaks abiks õnnetuse lokaliseerimise ajal, anda suulise loa piirvalveteenistustele lasta õnnetuse likvideerimiseks üle piiri sündmuskohale päästemeeskond oma inventari ja tehnikaga. Piiriesindaja otsus peab olema kooskõlastatud teise Poole piiriesindaja või tema asetätjaga operatiivside kanalite kaudu enne suulise piiriületusloa andmist. Artikkel 12 Piiriesindajad kehtestavad korra tunnistuste (lisa 3) väljaandmiseks sekretäridele, tõlkidele, teenindavale personalile, ekspertidele ja teistele isikutele, kelle viibimine teise Poole territooriumil on vajalik piiriesindaja ametihuvidega seotud ülesannete täitmiseks. Artikkel 13 Piiriesindajad ja nende asetäitjad võivad oma volituste alusel ületada Eesti–Läti piiri mis tahes kohas. Abid, sekretärid, tõlgid ja teised piiriesindaja poolt antud ametiülesandeid täitvad isikud ületavad piiri koos piiriesindaja või tema asetäitjaga, iseseisvalt piiri ületades kasutavad nad olemasolevaid piiripunkte, samuti piiriesindajate vastastikusel kokkuleppel kindlaksmääratud punkte. Väljaspool kindlaksmääratud piiripunkte tuleb piiriületamise kohast ja ajast aegsasti, hiljemalt 12 tundi enne ületamist, informeerida teise Poole piiriesindajaid. Artikkel 14 Tunnistuse kaotamisest peab omanik viivitamatult teatama oma piiriesindajatele, kes informeerivad sellest teise Poole piiriesindajaid. Mõlema Poole piiriesindajad informeerivad teineteist vastastikku selliste tunnistuste anulleerimisest. Hetkest, mil piiriesindajat informeeriti tunnistuse kaotamisest, loetakse tunnistus kehtetuks. Kaotatud tunnistuse leidmisel tagastatakse tunnistus selle välja andnud piiriesindajale. Artikkel 15 Piiriesindajatele, nende asetäitjatele ja abidele ning käesoleva Kokkuleppe artiklis 2 nimetatud isikutele tagatakse teise Poole territooriumil isikupuutumatus, samuti neil kaasas olevate ametidokumentide ja vara puutumatus. Neil on õigus piiri ületamisel kanda kehtestatud vormiriietust ja isiklikku relva. Pooled osutavad mainitud isikutele kõikvõimalikku kaasabi nende viibimise ajal enda territooriumil, kindlustavad nad vahenditega sidepidamiseks oma võimudega, samuti vajalike transpordivahenditega neile käesoleva Kokkuleppega pandud kohustuste täitmiseks. Artikkel 16 Käesolev Kokkulepe jõustub sellele allakirjutamise päevast ja kehtib kuue kuu möödumiseni päevast, mil üks Pool saab kätte teise Poole kirjaliku teate kavatsusest Kokkuleppe kehtivus lõpetada. Kokkulepet võib Poolte vastastikusel kokkuleppel muuta või täiendada. Sõlmitud Palangas, 30. augustil 1994. aastal kahes eksemplaris, kumbki eesti ja läti keeles, kusjuures mõlemad tekstid omavad võrdset jõudu. Eesti Vabariigi Valitsuse nimel Jüri LUIK Läti Vabariigi Valitsuse nimel Valdis BIRKAVS * Käesoleva kokkuleppe lisadega 1, 2 ja 3 saab tutvuda Piirivalveametis.