Riigikogu — Eesti Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi vaheline teineteisemõistmise, sõpruse ja koostöö leping — RT II, 1993, 20, 46

Akt lisatud andmebaasi 20.10.2008 Eesti Vabariigi ja Prantsuse Vabariigi vahelise teineteisemõistmise, sõpruse ja koostöö lepingu ratifitseerimise seadus Eesti Vabariik ja Prantsuse Vabariik, lähtudes koostöösidemetest eesti ja prantsuse rahva vahel, millele on alus pandud ajaloo käigus ning mis on veelgi tugevnenud pärast Eesti Vabariigi kehtestamist, soovides tegutseda nende sidemete tugevdamise nimel sõpruse ja koostöö vaimus, mis valitses nende vabariikide vahelistes suhetes aastail 1918-1940, ja arendada koostööd kõigis valdkondades, kinnitades veel kord oma ustavust rahvusvahelise õiguse, eriti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja nõuetele, olles teadlikud suurtest kohustustest, millele nad Helsingi nõupidamise lõppakti ja Pariisi Uue Euroopa Harta dokumentide näol on alla kirjutanud, ning nõustudes nende kavatsustega sisse seada julgeoleku- ja koostöömehhanismid kogu Euroopa territooriumil, soovides aidata kaasa vastasseisudest vabanenud Euroopa stabiilsuse ja ühinemise saavutamisele, lähtudes Euroopas moodustuva liidu perspektiividest ja väljendades soovi, et viimane annaks oma otsustava panuse ühinenud ja solidaarse Euroopa ülesehitamiseks, on kokku leppinud alljärgnevas: Artikkel 1 1. Eesti Vabariik ja Prantsuse Vabariik on valmis tegema aktiivset koostööd kõigis valdkondades, sõpruse ja usalduslikkuse vaimus, lähtudes vabaduse ja demokraatia põhimõtetest, mida nad jagavad, ning kohustuvad aitama kaasa eesti ja prantsuse rahva lähenemisele ühises Euroopas. 2. Osapooled sõlmivad käesoleva lepingu tingimuste ellurakendamiseks vajaduse korral veel teisi kokkuleppeid. Artikkel 2 1. Eesti Vabariik ja Prantsuse Vabariik tegutsevad rahumeelse ja solidaarse Euroopa loomise nimel. Sel eesmärgil arendavad nad nii kahe- kui ka mitmepoolset koostööd; nende tegevuse eesmärk on kogu Euroopa arenemine ühenduseks, mis on rajatud õiguslikele alustele ja demokraatiale. 2. Prantsuse Vabariik aitab kaasa Eesti Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vaheliste suhete arenemisele ja tugevdamisele. 3. Prantsuse Vabariik toetab Eesti Vabariigi vastuvõttu Euroopa Nõukogu liikmeks, pidades seda tähtsaks teguriks Eesti integreerumisel ühinenud Euroopaga. 4. Kohustused, millele Prantsuse Vabariik kirjutab alla Prantsuse—Eesti kahepoolsetes lepingutes, arvestavad Euroopa Ühenduse raames sõlmitud lepinguid ja nende rakendussätteid. Artikkel 3 1. Eesti Vabariik ja Prantsuse Vabariik peavad regulaarselt sobival tasemal kohtumisi, et vahetada seisukohti vastastikuste suhete ja vastastikku huvipakkuvate rahvusvaheliste probleemide üle, eriti Euroopa julgeolekut ja koostööd puudutavates põhiküsimustes. 2. Tippkohtumised toimuvad vastastikku kokkulepitud ajavahemike järel. 3. Kahe maa välisministrid kohtuvad regulaarselt. Välisministeeriumide esindajate töökohtumised toimuvad regulaarselt. Artikkel 4 Eesti Vabariik ja Prantsuse Vabariik teevad koostööd eesmärgiga säilitada rahu ja kindlustada julgeolekut Euroopas, et muuta see rahu-, julgeoleku- ja koostööpiirkonnaks. Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise raames ja vastavalt Helsingi Nõupidamise lõppaktile ühinevad lepingupooled koostööks kõigi osalejariikidega desarmeerimis-, julgeoleku- ja konfliktide ennetamise tasakaalustatud protsessis. Lepingupooled annavad oma panuse struktuuride ja mehhanismide loomiseks ja nende paremaks funktsioneerimiseks, mis tugevdaksid Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise protsessi ning kindlustaksid kõigile Euroopa riikidele täieliku julgeoleku. Artikkel 5 Võttes arvesse põhjalikke muutusi Euroopa julgeoleku vallas ja eriti konfrontatsiooni lõppemist Euroopas, arendavad ja tugevdavad Eesti Vabariik ja Prantsuse Vabariik oma suhteid sõjalises valdkonnas ja vahetavad regulaarselt seisukohti nende poliitilist ja sõjalist kontseptsiooni puudutavates küsimustes. Sel eesmärgil toetavad nad kontaktide ja koostöö arendamist mõlema riigi välisministeeriumi ja kaitseministeeriumi ning mõlema riigi armeestaabi vahel. Artikkel 6 Juhul kui tekib olukord, ja seda eelkõige Euroopas, mis ühe osapoole arvates võiks ohustada või katkestada rahu või mis võiks kahjustada tema põhilisi julgeolekuhuvisid, võib see osapool nõuda teiselt, et alustataks viivitamatult omavahelisi konsultatsioone selles küsimuses. Osapooled püüavad võtta vastu ühise seisukoha olukorra lahendamise suhtes. Osapooled teevad koostööd Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raames. Artikkel 7 1. Eesti Vabariik ja Prantsuse Vabariik arendavad omavahelist majanduslikku koostööd ja loovad selleks soodsad tingimused. Osapooled tunnistavad sellise koostöö tähtsust majandusreformide elluviimise õnnestumiseks Eesti Vabariigis ja Eesti edukaks integreerumiseks ühinenud Euroopaga. 2. Kumbki osapool aitab parandada teise osapoole ettevõtete tegutsemistingimusi oma territooriumil. Osapooled toetavad otseste investeeringute tegemist, ühisettevõtete loomist, teadmiste ja oskuste vahetamist ning majandus- ja sotsiaaltöötajate, ettevõtete kaadri ja riigiametnike ettevalmistust. 3. Osapooled arendavad tihedat koostööd tuleviku seisukohalt eriti tähtsates valdkondades, eelkõige järgmistes valdkondades: - majanduse ja juhtimise ümberkorraldamine, - telekommunikatsioon, - transport ja infrastruktuurid, - energeetika, - põllumajandus ja põllumajandussaaduste tootmine, - tervishoid, - keskkond, - turism. 4. Osapooled teevad koostööd, arvestades vastastikuseid huve ja sidemeid teiste riikidega ning Euroopa Ühendusega, rahvusvaheliste majandus- ja finantsinstitutsioonide, eelkõige Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi raames. Artikkel 8 1. Eesti Vabariik ja Prantsuse Vabariik, soovides arendada suhteid eesti ja prantsuse rahva vahel ja aidata kaasa Euroopa kultuuriruumi loomisele, mis oleks avatud maailmajao kõikidele rahvastele, tugevdavad oma koostööd teaduse, tehnika, hariduse ja kultuuri valdkonnas, omistades erilist tähtsust koolitustegevusele eelkõige majandus- ja administratiivjuhtimise alal. 2. Eesti Vabariik toetab aktiivselt prantsuse keele õpetamist ja kasutamist. Prantsuse Vabariik soodustab eesti keele õpet Prantsusmaal. Mõlemad osapooled omistavad erilist tähtsust keelelisele ettevalmistusele, mis on püsiva koostöötegevuse vajalikuks eeltingimuseks. 3. Osapooled aitavad kaasa suhete arendamisele teadusasutuste ja kõrgkoolide vahel, toetades ühiste teadusprojektide väljatöötamist kooskõlas vastavate üleeuroopaliste programmidega. 4. Eesti ja prantsuse rahva parema vastastikuse tundmaõppimise eesmärgil toetavad osapooled kunsti- ja kultuurikontaktide arendamist. Nad soodustavad koostööd massiteabe valdkonnas ning teise osapoole kirjanduse ja pressi levitamist omal maal. Osapooled toetavad kultuurikeskuste loomist. Eriti väljendavad nad sügavat rahulolu nii akadeemilisele kui laiale huviliste ringile mõeldud Prantsuse Kultuurikeskuse avamise puhul Tallinnas. Artikkel 9 Eesti Vabariik ja Prantsuse Vabariik soodustavad kontaktide sõlmimist Eesti ja Prantsusmaa elanike, eriti noorsoo vahel. Sel eesmärgil toetavad nad eelkõige otseseid kontakte koolide vahel. Samuti toetavad nad üliõpilaste, õppejõudude ja teadlaste vahetamise teel kõrgkoolide ning tehnika- ja teadusinstituutide vahelist koostööd. Artikkel 10 1. Eesti Vabariik ja Prantsuse Vabariik soodustavad koostööd mõlema riigi parlamendi ja parlamendisaadikute vahel. 2. Eesti Vabariik ja Prantsuse Vabariik soodustavad juriidilist ja administratiivset koostööd. Artikkel 11 1. Eesti Vabariik ja Prantsuse Vabariik toetavad detsentraliseeritud koostööd, eriti sõprussidemeid kohalike omavalitsuste tasandil, lähtudes käesolevas lepingus sätestatud eesmärkidest. 2. Samuti soodustavad osapooled koostööd kahe riigi poliitiliste, ühiskondlike, ametiühingu- ja teiste organisatsioonide vahel. Artikkel 12 1. Eesti Vabariik ja Prantsuse Vabariik laiendavad konsulaarsuhete alast koostööd. 2. Osapooled loovad tingimused, mis parandavad mõlema riigi kodanike liikumisvõimalusi kahe riigi vahel. Artikkel 13 Eesti Vabariik ja Prantsuse Vabariik teevad koostööd võitluses terrorismi, narkootikumikaubanduse ning kultuuriväärtuste ebaseadusliku väljaveo ja üldse igasuguse organiseeritud kuritegevuse vastu. Artikkel 14 Käesoleva lepingu tingimused ei kahjusta milleski osapoolte kohustusi kolmandate riikide suhtes ja ei ole suunatud mitte ühegi vastu neist riikidest. Artikkel 15 1. Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele ja jõustub kolmkümmend päeva pärast viimaste sellekohaste ametlike teadete või ratifitseerimiskirjade vahetamist. 2. Käesolev leping sõlmitakse kümneks aastaks. Tema kehtivust pikendatakse automaatselt viieks aastaks iga viie aasta tagant, välja arvatud juhul, kui üks osapooltest teatab teisele poolele eelnevalt üks aasta enne lepingu kehtivusaja lõppemist kirjalikult oma otsusest lepingu ülesütlemise kohta. Koostatud Pariisis, 26. jaanuaril 1993. a. kahes eksemplaris, mõlemad eesti ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemal tekstil on võrdne jõud. Eesti Vabariigi President L. MERI välisminister T. VELLISTE Prantsuse Vabariigi President F. MITTERRAND peaminister P. BEREGOVOY riigiminister, välisminister R. DUMAS