Hiiumaa Ametikooli põhimäärus

Kooli nimi on Hiiumaa Ametikool (edaspidi kool).

Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, kutseõppeasutuse seadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest.

Kool asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas. Kooli postiaadress on Suuremõisa küla, Hiiu maakond, sihtnumber 92302. Kooli e-posti aadress on Hiiumaa.Ametikool@hak.edu.ee.

(1) Kooli õppekeel on eesti keel.

(2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

Koolil on oma nimega, väikese riigivapi kujutisega pitsat ja sümboolika.

Kooli tegevuse eesmärgid ühiskonna, õppija ja tööturu vajadustest lähtuvalt on

1) luua õpilastele võimalused eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste omandamiseks;

2) võimaldada põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse, transporditeenuste, keskkonnakaitse, arhitektuuri ja ehituse, tehnikaalade, ärinduse ja halduse ning isikuteeninduse õppesuundadel kutsekeskharidusõpet, kutseõpet keskhariduse ja põhihariduse baasil ning põhihariduse nõudeta kutseõpet;

3) korraldada kutsealast eelkoolitust ning kutseõpet põhikoolis ja gümnaasiumis;

4) korraldada täiskasvanute tööalast ja vabahariduslikku koolitust;

5) osutada karjääriplaneerimise ja -nõustamise teenust;

6) korraldada huvitegevust.

Kooli ülesanded on

1) arendada riigisisest ja rahvusvahelist koostööd kutseõppe tõhustamiseks;

2) arendada ühistegevust tööandjatega, töövõtjate ühenduste ja kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudmistega;

3) kasutada koolile eraldatud vahendeid (rahalised ja õppevahendid, hooned jm) sihipäraselt ja otstarbekalt, et tagada kvaliteetne koolitus;

4) kaasata õpetajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid;

5) võimaldada personalile erialast ja pedagoogilist täiendusõpet;

6) luua õpilastele ja personalile tänapäevased õppe-, töö- ja olmetingimused;

7) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õpilaste isiksuse ja erialast arengut;

8) korraldada õppemetoodilist tööd, sh koostada ja arendada kooli õppekavasid;

9) koostada kooli arengukava ja viia see ellu;

10) koguda ja säilitada teavet kooli lõpetajate tööleasumise kohta;

11) teavitada õpilasi õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel;

12) pidevalt täiendada ja arendada õppebaasi (sh raamatukogu) õppekavade nõuetest lähtuvalt;

13) koostada, välja anda ja levitada metoodilisi materjale ja trükiseid;

14) korraldada või aidata korraldada õpilaste kultuuri-, spordi- ja muid üritusi;

15) korraldada õpilaste toitlustamine, majutamine ja tervishoiuteenus;

16) korraldada vastavalt vajadusele õpilaste praktilise väljaõppe eesmärkidel õppetootmine ning turustada selle käigus valmistatud tooteid ja osutatavaid teenuseid;

17) osutada majutus- ja transporditeenust ning üürida välja ruume;

18) tutvustada oma tegevust kohalikule omavalitsusele, maavalitsusele ja üldsusele.

(1) Kooli nõukogu suunab kooli tegevust ning võtab seisukoha kooli arengu, vara, eelarve ja juhtimisega seotud küsimustes.

(2) Kooli nõukogu moodustab haridus- ja teadusminister kolmeks aastaks.

(3) Kooli nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

(1) Kooli nõukogu

1) osaleb kooli arengukava koostamises ning kooskõlastab ja edastab selle kinnitamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile;

2) kontrollib kooli arengukava täitmist;

3) kooskõlastab kooli aasta tegevusplaani ning kontrollib selle täitmist;

4) kooskõlastab Haridus- ja Teadusministeeriumile riikliku koolitustellimuse kujundamiseks esitatavad andmed koolitusvõimaluste kohta;

5) kooskõlastab kooli eelarveprojekti ja investeeringute kava ning edastab need Haridus- ja Teadusministeeriumile;

6) kooskõlastab kooli eelarve jaotuse kuluartiklite lõikes;

7) kooskõlastab kooli õppekorralduseeskirja ning kontrollib selle täitmist;

8) kooskõlastab kooli palgajuhendi ning kontrollib selle täitmist;

9) annab hinnangu kooli majandusaasta aruandele ning esitab selle Haridus- ja Teadusministeeriumile;

10) esitab oma tegevuse aastaaruande Haridus- ja Teadusministeeriumile;

11) kuulab ära õppeaasta praktikakorralduse aruande;

12) osaleb direktori vabale ametikohale korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustatud komisjoni töös;

13) teeb ettepaneku kooli direktori premeerimiseks või karistamiseks;

14) hindab kooli õppe- ja kasvatustöö korraldust, kooli juhtimist, raha kasutamise õiguspärasust ja otstarbekust, õppe- ja olmekeskkonna ning õppe korraldamiseks antud vara seisundit ning teeb direktorile sellekohaseid ettepanekuid;

15) teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanekuid kooli tegevuse, arengu, vara, eelarve, juhtimise ning põhimääruse muutmisega seotud küsimustes;

16) täidab teisi kutseõppeasutuse seadusest, teistest seadustest ja nende alusel väljaantud õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid.

(2) Kui kooli nõukogu ei kooskõlasta otsuse eelnõu, siis vaatab eelnõu koostaja selle üle ning esitab uuesti kooli nõukogule. Teistkordse kooskõlastamata jätmise korral edastab kooli nõukogu eelnõu koos kooskõlastamata jätmise põhjendustega otsustamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning teadmiseks kutseõppeasutuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud isikutele, kes on määranud kooli nõukogu liikmed.

(3) Kooli nõukogul on õigus saada kooli direktorilt ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt käesolevas põhimääruses ja kutseõppeasutuse seaduses sisalduvate ülesannete täitmiseks asjakohast teavet.

(1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö.

(2) Direktor

1) esindab kooli ja teeb tehinguid, mis on suunatud seaduses, käesolevas põhimääruses ja direktori ametijuhendis sätestatud ülesannete täitmisele;

2) juhatab kooli õppenõukogu;

3) tagab kooli sisekontrollisüsteemi väljaarendamise ja siseauditi perioodilise korraldamise;

4) kinnitab kooli koosseisunimestiku ja otsustab personali vajaduse üle;

5) on tööandjaks personalile ning kinnitab käskkirjaga personali ametijuhendid;

6) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;

7) määrab kindlaks direktori asendamise korra;

8) kinnitab käskkirjaga kooli asjaajamiskorra, õppekorralduseeskirja ja sisekorraeeskirja ning muud töökorraldusdokumendid;

9) tagab kooli asjaajamise vastavalt kinnitatud asjaajamiskorrale;

10) tagab arhiivi haldamise;

11) korraldab õpilastele tervishoiuteenuse osutamise;

12) tagab kooli eelarveprojekti koostamise ja eelarve täitmise;

13) kehtestab õpilaskodu kohamaksu ja kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste hinnad;

14) tagab seadusega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;

15) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente;

16) lahendab muid käesolevast põhimäärusest, oma töölepingust ja õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

(3) Direktor annab välja käskkirju.

(4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss haridus- ja teadusministri kehtestatud korras.

(5) Direktoriga sõlmib töölepingu ning muudab seda, peatab või lõpetab selle haridus- ja teadusminister.

(6) Direktor annab oma tegevusest aru kooli nõukogule ning haridus- ja teadusministrile.

(7) Direktor vastutab oma pädevuse piires kooli põhimäärusele vastava tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise eest.

(1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on lahendada kooli õppetegevusega seotud küsimusi.

(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid.

(3) Kooli direktor kinnitab õppenõukogu koosseisu nimeliselt iga uue õppeaasta alguses ning vajaduse korral muudab seda õppeaasta jooksul.

Õppenõukogu

1) arutab kooli õppe- ja kasvatustöö arendamisega seotud küsimusi ja ülesandeid ning võtab vastu sellekohaseid otsuseid;

2) analüüsib õppe- ja kasvatustööd ning pedagoogide enesetäiendamist, annab hinnangu õppe- ja kasvatustöö tulemuslikkusele ning kavandab meetmeid kooli töö ja pedagoogide enesetäiendamise parendamiseks ja täiustamiseks;

3) arutab õppekavade rakendamise ning praktilise töö ja praktika korraldamisega seotud küsimusi ning võtab vastu sellekohaseid otsuseid;

4) arutab koolikorralduse ja sisekorra küsimusi ning teeb sellekohaseid ettepanekuid;

5) otsustab õpilaste ühelt kursuselt järgmisele üleviimise, lõpueksamite ja -tööde korraldamise ning muude sellega seotud küsimuste üle;

6) otsustab õpilase väljaarvamise kooli õpilaste nimekirjast ning esitab direktorile sellekohase otsuse käskkirja vormistamiseks.

(1) Õppenõukogu töövorm on koosolek, mis protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(2) Õppenõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt neli korda õppeaastas. Õppenõukogu kutsutakse kokku ka vähemalt 1/3 õppenõukogu liikmete kirjalikul nõudmisel.

(3) Õppenõukogu kutsub kokku ja selle tööd juhatab kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik.

(4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 õppenõukogu liikmetest.

(5) Õppenõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 1/2 koosolekul osalejatest. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab koosoleku juhataja hääl.

(6) Õppenõukogu tööd reguleerib õppenõukogu töökord.

Õppe- ja kasvatustöö ning kooli muude ülesannete paremaks korraldamiseks moodustab kooli direktor vajaduse korral oma käskkirjaga nõuandvaid komisjone.

(1) Kooli eesmärkide täitmiseks on koolil järgmised struktuuriüksused

1) juhtkond,

2) õppeosakond,

3) kantselei,

4) raamatupidamine,

5) majandustalitus.

(2) Juhtkonna moodustavad kooli direktor, õppeosakonna juhataja, arendusjuht, täienduskoolituse juhataja ja pearaamatupidaja ning selle üksuse ülesanded on

1) tagada kooli areng;

2) tagada kooli igapäevane toimimine ja tulemuslik töö;

3) luua võimalused elukestvaks õppeks.

(3) Õppeosakond kuulub õppeosakonna juhataja haldusalasse ning selle üksuse ülesanded on

1) planeerida ja tagada õppe- ja kasvatustöö ja praktiline väljaõpe ning analüüsida ja hinnata õppetöö tulemuslikkust;

2) korraldada praktika ja võimaldada õpilastel omandada praktilised tööoskused vastavalt õppekavadele;

3) tagada õppemetoodiline töö;

4) koostada ja arendada kooli õppekavasid;

5) korraldada uute õpilaste vastuvõtt ja koostada selleks vajalikud materjalid;

6) korraldada õpilaste sportlikku tegevust, huviringide tööd ja muul moel vaba aja veetmist ning teisi kooliüritusi;

7) selgitada välja õppeprotsessi materiaal-tehnilise varustamise vajadus;

8) hinnata ja planeerida pedagoogilise personali vajadus ning korraldada vabade ametikohtade täitmine;

9) korraldada pedagoogilise personali täienduskoolitus ja atesteerimine;

10) korraldada õpilaste ja õpetajate registreerimine Eesti Hariduse Infosüsteemis ning teabe kogumine lõpetajate tööleasumise kohta;

11) korraldada raamatukogu tööd;

12) korraldada õpilaskodu tööd;

13) tutvustada õpetatavate kutse- ja erialade õppimis- ja karjäärivõimalusi ning korraldada nõustamist;

14) korraldada lõpueksamid, lõputööde kaitsmine ja kutseeksamid.

(4) Kantselei kuulub direktori haldusalasse ning selle üksuse ülesanded on

1) tagada kooli asjaajamine vastavalt kooli asjaajamiskorrale;

2) koostada ja hallata kooli arhivaale;

3) pidada personaliarvestust ning koostada ja hallata personalitöö dokumente;

4) väljastada andmeid registritele.

(5) Raamatupidamine kuulub direktori haldusalasse ning selle üksuse ülesanded on

1) pidada arvestust eelarve täitmise üle;

2) kontrollida eelarvevahendite kasutamise seaduslikkust;

3) planeerida ja juhtida majandustegevusest, sihtrahastamisest ja muudest allikatest tulenevaid rahavoogusid, sealhulgas kontrollida võlgnevusi;

4) tagada käesolevas põhimääruses sätestatud tasulistest teenustest saadava tulu ja teenuse osutamisega seotud kulude arvestus;

5) tagada kooli raamatupidamine, finantstegevus ja aruandlus vastavalt õigusaktidele ja kooli raamatupidamise sise-eeskirjale.

(6) Majandustalitus kuulub direktori haldusalasse ning selle üksuse ülesanded on

1) tagada kooli tehnika ja transpordivahendite korrashoid ja säilimine;

2) tagada kooli infrastruktuuri ja territooriumi korrashoid lähtuvalt põhitegevuse vajadustest;

3) korraldada õpilaste toitlustamine ja majutamine;

4) tagada ohutustehnika ja tuleohutusnõuete täitmine, pidada energiakulu arvestust;

5) osutada majutus- ja transporditeenust ning üürida välja ruume;

6) korraldada vastavalt vajadusele õpilaste praktilise väljaõppe eesmärkidel õppetootmist ning turustada selle käigus valmistatud tooteid ja osutatavaid teenuseid.

(1) Koolis õpetatakse kutseharidusstandardi ning kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud õppekavade järgi.

(2) Kooli õppekava on vastava kutse- või erialaga seotud õpingute alusdokument, millega sätestatakse õppeained ning praktiline töö ja praktika koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, õppeainete valiku võimalused, õpingute alustamise tingimused ning kooli lõpetamise nõuded.

(3) Kool koostab õppekava iga kutse- ja eriala jaoks, mida on koolis võimalik omandada.

(4) Kooli õppekavad ja nendes tehtavad muudatused kinnitab kooli direktor, kooskõlastades need enne õppenõukogu ja kooli nõukoguga.

(5) Kooli õppekavad ning nendes tehtavad muudatused registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

(6) Täiskasvanute tööalase koolituse õppekavad töötab kool välja kooskõlas tööturu vajadustega ning õppekavad kinnitab kooli direktor.

(1) Kooli saavad õppima asuda põhi- või keskharidusega isikud või koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikud vastavalt kooli õppekavadele.

(2) Koolis õpitakse täis- või osakoormusega kooli- või töökohapõhises õppevormis.

(3) Kool loetakse lõpetatuks pärast kooli vastava õppekava täitmist täies mahus.

(4) Õppekorralduse aluseks on õppekorralduseeskiri, mille kinnitab kooli direktor pärast selle kooskõlastamist kooli nõukoguga.

(5) Koolis korraldatakse täiskasvanute tööalast koolitust ning võimaldatakse huvitegevust.

Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased.

(1) Pedagoogid on õppealal töötavad isikud ning kooli direktor.

(2) Pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras.

(3) Pedagoogide ülesanne on korraldada ja teha õppe- ja kasvatustööd ning osaleda kooli arendamises.

(4) Pedagoogide ametikohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ja töösuhteid reguleerivates õigusaktides.

Pedagoogidel on õigus

1) saada teavet kooli õppekava, põhimääruse, sisekorraeeskirja ja õppekorralduseeskirja kohta;

2) saada erialast ja pedagoogilist täiendusõpet vastavalt täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimustele;

3) töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes;

4) kasutada õppeväliseks tegevuseks tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras;

5) esitada direktorile ettepanekuid õppetegevuse parendamiseks;

6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.

(1) Mittepedagoogilise personali ülesanded on tagada kooli häireteta töö, hoida kooli vara korras ja korraldada õppetootmist.

(2) Mittepedagoogilise personali ametikohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks töötajate töölepingutes, ametijuhendites ning töösuhteid reguleerivates õigusaktides.

Mittepedagoogilisel personalil on õigus

1) saada teavet kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja töökorralduseeskirja kohta;

2) saada erialast täiendusõpet vastavalt täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimustele;

3) töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes;

4) kasutada õppeväliseks tegevuseks tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras;

5) esitada direktorile ettepanekuid töökorralduse parendamiseks;

6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.

(1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna.

(2) Täiskasvanute tööalase ja vabaharidusliku koolituse kursustel osalejad ei kuulu õpilaskonda ning neile ei laiene õpilaste õigused. Nende õigusliku seisundi määrab täiskasvanute koolituse seadus.

(3) Õpilaskonnal on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest ning järgides seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid.

(1) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.

(2) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu ja seda muudab õpilaskond lihthäälteenamusega õpilaste üldkoosolekul.

(3) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle 2/3 õpilaskonnast.

(4) Põhikiri on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 1/2 koosolekul osalejatest.

(5) Õpilaskonna põhikirja kinnitab kooli nõukogu.

(1) Õpilasesindus valitakse õpilaskonna põhikirjas sätestatud korras.

(2) Õpilasesindus valitakse esimest korda õpilaskonna üldkoosolekul, mille toimumise aja ja koha teatab kooli direktor vähemalt kaks nädalat ette, teavitades sellest õpilasi kooli infotahvlil või muul õpilastele kõige enam kättesaadaval viisil. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 1/2 õpilaskonnast.

Õpilaskonnal on õigus

1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud korras;

2) astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;

3) osaleda oma esindaja kaudu sõnaõigusega kooli nõukogu koosolekul;

4) otsustada ja korraldada iseseisvalt kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduste ja nende alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ega korraldada.

(1) Õpilasel on õigus

1) saada teavet kooli õppekava, põhimääruse, sisekorraeeskirja ja õppekorralduseeskirja kohta;

2) saada õpilaspilet;

3) saada õppekavajärgset õpetust ning valida õppeaineid valikainete piires;

4) osaleda õpilasesinduse moodustamises ja selle tegevuses;

5) taotleda õpingute ajaks avalduse alusel kohta õpilaskodus;

6) kasutada õppeväliseks tegevuseks tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras;

7) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi;

8) saada seadustega kehtestatud tingimustel ning seaduste alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras õppelaenu;

9) taotleda vastavalt seadusele ja kooli kehtestatud korrale õppetoetusi;

10) saada erandkorras õpet individuaalse õppekava järgi;

11) saada kehtestatud korras akadeemilist puhkust;

12) esitada direktorile ettepanekuid õppetegevuse parendamiseks;

13) saada praktilise töö ja praktika ajal tervisekaitset seaduste ja nende alusel vastuvõetud õigusaktide kohaselt;

14) kasutada koolis viibimise ajal tervishoiuteenuseid seaduste ja nende alusel vastuvõetud õigusaktide kohaselt;

15) saada õpetajatelt õppetööd puudutavates küsimustes konsultatsiooni õpetajate õppetöövälisel üldtööajal;

16) kasutada seaduste, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud teisi õigusi.

(2) Õpilane on kohustatud

1) täitma kooli eeskirju ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise korral;

2) osalema õppetöös ning sooritama õigel ajal õppeplaanis ettenähtud arvestused, eksamid, praktilised tööd ja praktikad;

3) hoidma kooli head mainet.

(1) Kooli rahastatakse riigieelarvest, kooli põhimääruses sätestatud põhitegevusega seotud tasulistest teenustest, kooli majandustegevusest laekunud tuludest ning muudest laekumistest ja vahenditest.

(2) Kool kasutab ja käsutab rahalisi vahendeid ning vara õigusaktidega kehtestatud korras.

(3) Koolil on iseseisev eelarve ja rahandusministri loal võivad koolil olla arvelduskontod pangas.

Koolil on õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vara, mille moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtkasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppe- ja praktiliseks tööks vajalikud materiaalsed väärtused.

Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel.

Kool korraldab oma asjaajamise õigusaktidega kehtestatud nõuete ja kooli asjaajamiskorra kohaselt.

(1) Kooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.

(2) Kool korraldatakse ümber Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras pärast õppeaasta lõppu.

(3) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse õpilastele ja personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

(1) Kooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul.

(2) Kooli tegevus lõpetatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras pärast õppeaasta lõppu.

(3) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse õpilastele ja personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust.

Haridusministri 27. juuni 2001. a määrus nr 32 «Suuremõisa Tehnikumi põhimäärus» (RTL 2001, 84, 1145; 2008, 55, 764) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Tõnis LUKAS

Kantsler Janar HOLM