Jõelähtme Vallavolikogu — Jõelähtme valla jäätmekava 2008–2014 vastuvõtmine — KO, 148, 2085

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 36 4 ning jäätmeseaduse § 59 lõike 1, Jõelähtme Vallavolikogu määrab: § 1. Võtta vastu Jõelähtme valla jäätmekava 2008-2014 vastavalt lisale 1. § 2. Määrus jõustub 7. oktoobril 2008. Volikogu esimees Art KUUM Lisa 1 Jõelähtme valla jäätmekava 2008-2014 TELLIJA: JÕELÄHTME VALLAVALITSUS TÄITJA: OÜ ALKRANEL PROJEKTIJUHT: Alar Noorvee Tartu 2008 Lisad Lisa 1. Jõelähtme valla jäätmemajanduse tegevuskava 2008-2014. Lisa 2. Ülevaade Jõelähtme vallas 2008. a läbi viidud keskkonnaküsitluse jäätmekäitlust puudtavast osast. Sissejuhatus Käesolev töö on koostatud Jõelähtme Vallavalitsuse ja OÜ Alkranel vahel sõlmitud töövõtulepingu nr. 3 (16.01.2008) alusel. Jäätmekava on Jõelähtme valla jäätmekäitlust korraldav ja suunav dokument, mis määrab jäätmekäitluse arengusuunad aastani 2014. Jäätmekava on koostatud lähtudes riigi jäätmekavast 2008-2013 ning kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmekava üldine eesmärk on Jõelähtme valla jäätmehoolduse korrastamine, st keskkonnaohutuma, majanduslikult põhjendatud ja korralduslikult tagatud jäätmekäitluse edendamine. Jäätmekava eesmärkide seadmisel on lähtutud riigi jäätmekavas 2008-2013 seatud eesmärkidest. Jõelähtme valla jäätmekava hõlmab valla sotsiaal-majanduslikku ülevaadet, jäätmemajanduse olukorra kirjeldust ning ülevaadet jäätmemajandusega seotud probleemidest Jõelähtme vallas. Jäätmekava püstitab jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2008-2014 ja toob välja eesmärkide elluviimise tegevuskava ning investeeringuvajaduse jäätmemajanduse arendamiseks Jõelähtme vallas. Kava käsitleb kõiki jäätmeliike, olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest, välja arvatud radioaktiivsed jäätmed, lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed, loomsete jäätmete ja kõrvalsaaduste, sealhulgas loomakorjuste käitlemine, mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed, maavarade uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid (Jäätmeseadus § 1. lõige 2). Kava realiseerimine sõltub lisaks Jõelähtme vallas toimuvatele arengutele ka laiemast üle-eestilisest jäätmekäitluse arengust ja üldisest majandusarengust. Seetõttu tuleb käesolevat dokumenti perioodiliselt üle vaadata ja ajakohastada. 1. Jõelähtme valla ülevaade 1.1. Üldandmed Jõelähtme vald asub Põhja-Eestis Harjumaal. Jõelähtme on Harju maakonna keskmise suurusega vald. Valla üldsuurus on 210 km2, moodustades 5,1% Harjumaa maavaldade pindalast. Jõelähtme vald on muistse Rävala maakonna süda. Vald piirneb põhjast 42 km ulatuses Balti mere Muuga, Ihasalu, Kaberneeme ja Kolga lahega. Naaberomavalitsusteks on idas Kuusalu ja Anija vald, lõunas Raasiku ja Rae vald, läänes Tallinna linn, Viimsi vald ning Maardu linn.Jõelähtme valla asukohta Harjumaalkirjeldab joonis 1.1. Suurimad vooluveekogud on Jägala ja selle lisajõgi Jõelähtme jõgi (kogupikkusega 46 km, mis ühineb Jägala jõega (97 km). Jägala jõel paikneb umbes 3 km enne merre suubumist Jägala juga, mis on populaarne turismiobjekt.

Joonis 1.1. Jõelähtme valla kaart. Allikas: Jõelähtme valla kodulehekülg. Jõelähtme vald on eksisteerinud iseseisva haldusüksusena 1891. aastast. Jõelähtme vallas on kaks alevikku ja 33 küla. Valla koosseisu kuulub 9 väikesaart, suuremad neist on Rammu, Koipsi ja Rohusi. Valla teede kogupikkus on ligikaudu 280 km, sealhulgas kohalike maanteede pikkus 114 km. Valda läbib Tallinn –Narva põhimaantee, kust saab alguse Piibe maantee. Jõelähtme vallas asub Muuga sadama arenev osa. Eesti merekaardil on käsitletud väikesadamatena Koljunuki, Piganeeme, Neeme ja Kaberneeme sadamaid. 1.2. Sotsiaal-majanduslik ülevaade Jõelähtme valla territooriumil on kolm kooli, kolm lasteaeda, kolm rahvamaja, üks päevakeskus eakatele, viis raamatukogu, kaks ambulatooriumi ja üks spordihoone koos ujulaga. Kalmistud on valla territooriumil neli: Jõelähtme, Saha kabeli, kirikuaia ja Rammu saare kalmistu. Kõik kalmistud on tunnistatud ajaloomälestisteks ning on tervikuna võetud muinsuskaitse alla. · Jõelähtme külas asub Jõelähtme kalmistu, mis asub kirikust Rebala külla viiva tee ääres; · Saha kabel ja seda ümbritsev kalmistu paiknevad Saha külas; · Kirikuaia kalmistu asub Jõelähtme külas kohaliku kiriku juures; · Rammu saar paikneb Koipse saare ja Kaberneeme poolsaarega ühisel liustikutekkelisel kõrgendikul. Saare kalmistu asub saare kirdeosas. 20 km Tallinnast Narva poole, otse Peterburi maantee ääres asub ka lemmikloomade surnuaed. 1.2.1. Elanikkonna iseloomustus Jõelähtme valla pindala on 210 km². Vallas on 2 alevikku – Kostivere ja Loo ning 33 küla - Aruaru, Haapse, Haljava, Ihasalu, Iru, Jõelähtme, Jõesuu, Jägala, Jägala-Joa, Kaberneeme, Kallavere, Koila, Koipsi, Koogi, Kostiranna, Kullamäe, Liivamäe, Loo, Maardu, Manniva, Neeme, Nehatu, Parasmäe, Rammu, Rebala, Rohusi, Ruu, Saha, Sambu, Uusküla, Vandjala, Võerdla, Ülgase. Jõelähtme valla asustustihedus on 25,3 in/km². Rahvaarv Jõelähtme vallas seisuga 01.01.2008 oli 5561 inimest (tabel 1.1). Asustus on koondunud põhiliselt valla lääne- ja keskossa Tallinn–Narva maantee äärsetele aladele. Alaliste elaniketa on kaks küla (hõlmavad kahte saart), hõredalt on asustatud valla idaosa. Kõige rohkem inimesi elab valla kahes alevikus – Lool ja Kostiveres. Külades jääb elanike arv enamasti 100 inimese piiresse. Samas on ka kaks küla, kuhu pole registreeritud ühtegi elanikku. Külades elab kokku ligikaudu 2750 inimest ja alevikes ligikaudu 2800 elanikku. Jõelähtme valla territooriumil paikneb 24 aiandus- ja suvilaühistut, milles on kokku 766 krunti. Suvitajate arvelt on valla elanike arv suveperioodil ligikaudu kahe tuhande võrra suurem kui talvel. Tabel 1.1 Jõelähtme valla elanike arv alevikes ja külades. Asula elanikke Asula elanikke Loo alevik 2 091 Liivamäe 82 Kostivere alevik 723 Jõesuu 68 Iru 312 Vandjala 46 Uusküla 302 Parasmäe 42 Neeme 212 Haapse 41 Haljava 155 Manniva 39 Rebala 151 Jägala-Joa 37 Kallavere 148 Kostiranna 33 Jägala 131 Ihasalu 31 Saha 131 Nehatu 23 Maardu 112 Sambu 22 Jõelähtme 107 Loo 21 Kaberneeme 105 Koila 14 Koogi 105 Võerdla 11 Aruaru 88 Kullamäe 8 Ülgase 85 Koipsi 2 Ruu 83 KOV täpsusega 46 Vallas kokku 5 607 *Andmed: Jõelähtme Vallavalitsus Joonisel 1.2 kirjeldatakse Jõelähtme valla elanike dünaamikat viimase kolme aasta jooksul. Kuna Jõelähtme vald paikneb Tallinna läheduses, siis valglinnastumise tulemusena võib prognoosida elanike arvu jätkuvat tõusu vallas. Elanike arvu prognoosi järgi Jõelähtme vallas elanike arvu kasv jätkub. Elanike kasvu mõõduka kasvu stsenaariumi järgi iseloomustab joonis 1.3

Joonis 1.2. Jõelähtme valla rahvastiku dünaamika aastatel 2006-2008

Joonis 1.3. Jõelähtme valla elanike arvu prognoos mõõduka kasvu stsenaariumi järgi. 1.2.2. Majandus Jõelähtme valla piirnemine Tallinna linnaga kui riigi tähtsaima tööstus-, transpordi-, kommunikatsiooni- ja kultuurikeskusega loob eeldused majanduslikule kasvule. Majandustegevuses domineerivad jae- ja hulgikaubanduse ning ehitus- ja teenindusettevõtted. Tallinn-Peterburi maantee kui suure koormusega rahvusvahelise magistraali kulgemine läbi valla territooriumi mõjutab oluliselt valla arengut. Prognoositav on maanteeäärse teeninduse ja kaubandusega seotud ettevõtluse arendamine, samuti maa- ja ehitustaotluste kasv majandustegevuseks maantee tsoonis. Muuga Sadama külgnemine valla territooriumiga tingib sadamaga seotud spetsiifilise ettevõtluse arenemise valla territooriumil. Pikk ja liigendatud rannajoon on oluliseks valla asendigeograafiliseks eelduseks. See võimaldab arendada nii puhke- kui turismimajandust. Jõelähtme vallas on mitmeid vaba aja veetmise ja majutusvõimalusi pakkuvaid ettevõtteid ja teenindusettevõtteid. Valla suurim ettevõte on kanamunade ja linnuliha tootmisega tegelev AS Tallegg, kus töötab ligi 500 inimest. Lisaks on vallas väiksemaid põllumajandustootjaid ja muid toomisettevõtteid. Jõelähtme valla elanike arv on aastatega järjest tõusnud, mistõttu on ka maksumaksjate arv suurenenud. Suur osa omavalitsuse tulubaasist kujunebki füüsilise isiku tulumaksu laekumisest. 1.3. Keskkonna ülevaade Jõelähtme valla pindala on 21 076 ha ehk 210,8 km², millega vald on riigis suuruselt kümne esimese valla hulgas. Valla üldplaneeringu ja ehitusmäärusega on reguleeritud ehituskeelualad, piirangud ja ehitamise kord hajaasutuses. Valla territooriumist kolmandiku hõlmab Rebala muinsuskaitseala, mis seab maakasutusele piirangud ja mille väärtuslikud maastikud vajavad pidevat hoolt. Looduskaitsealadest on vallas Kostivere maastikukaitseala. Osalt jäävad Jõelähtme valla territooriumile Pirita jõeoru kaitseala ning Kolga lahe maastikukaitseala, mis hõlmab Soome lahes olevaid väikesaari ja laide. 1.3.1. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogia Jõelähtme vald paikneb Põhja – Eesti platool, mille moodustavad vähese kvaternaarse kattekihiga kaetud Ordoviitsiumi ladestu karbonaatsed kivimid. Piirkonda iseloomustab geoloogiliselt kahekorruseline ehitus: sügavalt denudeeritudkristallilisel aluskorral lasub monoklinaalselt (kallakusega 2...4 m/km) settekivimeistkoosnev aluspõhi. Ala kujutab endast Lõuna-Soome Svekofennia kurrutusvöötme otsestjätku. Aluspõhi on piirkonnas esindatud ülemproterozoikumi, alamkambriumi ja alamordoviitsiumi terrigeensete ja kesk- ning alamordoviitsiumi karbonaatsete settekivimitega. Aluskorras võib välja eraldada kaks suurt, nii geneesilt, vanuseliselt kui kastruktuurilt erinevat kompleksi: 1) alamproterozoilise vanusega Svekofennia kurrutusvöötme moonde- ja magmakivimid – Jägala kihistu 2) alamproterozoikumi lõpuaegsed platvormse arengustaadiumi intrusiivsed kivimid – Neeme massiivi porfüürilaadsed kaaliumgraniidid. Ehitusgeoloogilised tingimused on suurel osal valla territooriumist keerulised. Rannikumadalikul on häirivaks tingimuseks savivahekihid ülemises pinnasekihis ning põhjavee vool ehitussüvendisse. Paeplatool on raskendavaks tingimuseks karstunud lubjakivi ehitusalusena (hüdroisolatsioon, põhjavee juurdevool ja varingud). Maavarad Jõelähtme vallas on riikliku tähtsusega maavarad graniit, savi, turvas ja lubjakivi. Graniidimaardla asub valla lääne- ja põhjaosas ning tema suurus on 60 km². Graniidimaardla sügavuseks on 160 – 200 m. Savi on Jõelähtme valla territooriumil tähtsuselt teine maavara. Savimaardla asub valla põhjaosas Ihasalu lahe kaldal. Uuritud on Ülgase – Kaberneeme maardla 25 km² maa-alal. Turbasood levivad valla kesk- ja lõunaosas ja turbamaardlate üldsuurus on 1,3 tuh hektarit. Suurematest turbamaardlatest on valla territooriumil Kostivere ja Jägala, turba tootmine on seni toimunud ainult Kostivere maardlas. Arvestades karsti olemasolu ei soovitata turbatootmise laiendamist, vaid rabas tuleks säilitada looduslik elurežiim. Kostivere turbamaardlas esineb paiguti turba all järvemuda ja järvelupja. Jõelähtme vallas paikneb endine fosforiidimaardla, mis asub valla lääne- ja idapiiril. Fosforiidi kaevandamist käesoleval ajal enam ei toimu. Jääkvarusid on olemas 23,3 km² maa-alal. Endise fosforiidikarjääri tehnogeenne maa-alal on veega täitunud tranžeed ja kvaternaarsete setete puistangud. Fosforiidikarjääri maa-alal asub 20 km2 suurusel pinnal lubjakivimaardla. Põhjavesi Jõelähtme vallas levivad järgmised veekihid: pinnakatte veekompleks, Ordoviitsiumi veekompleks, Ordoviitsium-Kambriumi veehorisont, Vendi veekompleks, aluskorra murenemiskooriku ja lõhetsoonide veed. Pinnakatte veekompleks levib klindieelsel tasandikul, Ihasalu lahe põhjas ja valla läänepiirile jäävates maetud orgudes ja on seotud kas kaasaegsete mereliste või siis ülemkvaternaarsete limnoglatsiaalsete liivadega. Ordoviitsiumi veekompleks levib üksnes valla lõunaosa klindipealsel alal. Ordoviitsium-Kambriumi veehorisont on suures osas piirkonnas surveline. Allpool lasuvat Vendi veekompleksi eraldab Ordoviitsium-Kambriumi veehorisondist 85...90m paksune alamkambriumi Lükati ja Lontova kihistu. Vendi veekompleks levib kogu Jõelähtme valla piires ja on surveline. Vendi veekompleksi imbumise aluskorda välistab II astme murenemiskoorik, mis moodustab aluskorra ja Vendi veekompleksi vahelise veepideme. Majandus-joogivesi saadakse Ordoviitsiumi-, Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekihtidest. Üksikobjektidel kasutatakse Kvaternaari setete veekihte. Tervisekaitsetalituse andmetel on paljude Kvaternaari veekihi salvkaevude vesi reostunud. Samuti on Põhja-Eesti piirkonnale geoloogiliste tingimuste tõttu iseloomulik kõrge radioloogiline efektiivdoos joogivees. 1.3.2. Pinnakate Pinnakatte paksus ja koostis Jõelähtme vallas on varieeruv. Klindipealsel alal ületab selle paksus harva 1 m koosnedes peamiselt beežist liivsavi moreenist. Klindieelsel alal pinnakatte paksus suureneb järsult ja Ihasalu lahe põhjas ning maetud orgude piirkonnas küündib see 20...50 m-ni, olles esindatud mereliste ja jääjärveliste liivade, aleuriitide ja savidega. Endise fosforiidikarjääri alal moodustavad pinnakatte tehnogeensed setted: puistangus segipaisatud lubjakivid, diktüoneemakiht, glaukoniitliivakivi ja kvaternaarsed setted. Valla territooriumil esineb vähemalt 30 erinevat mullatüüpi, valdavalt on tegemist paepealsete muldadega. Mulla viljakus on üldjuhul hea. 36% valla territooriumist on kaetud puistaimestikuga. Suuremad metsamassiivid paiknevad valla ida- ja kirdeosas Jägala–Ihasalu–Kaberneeme piirkonnas. Teise massiivi moodustavad Maardu linnast ida poole endiste fosforiidikarjääride maa-alale rajatud metsakultuurid. Valla territooriumil asuvad metsad kujutavad endast olulist majanduslikku (kütus, puit) kui ka rekreatsiooniressurssi (puhkemajandus, jahindus jne). Kogu valla maakasutusest on põllumajandusmaad alla kolmandiku. Kõrge on põllumajanduse kontsentratsioon valla lõunaosas, kus suure osa põllumajandusmaa kasutajateks on põllumajandusliku tootmisega tegelevad aktsiaseltsid ja osaühingud. 1.3.3. Põhjavee kaitstus Jõelähtme vallas puudub põhjavee looduslik kaitstus paemaadel ja õhukese pinnakattega aladel (Ülgase, Manniva, Kostivere ja Parasmäe panganeemikud) ning Kostivere–Jõelähtme karsti esinemise piirkonnas (joonis 1.4). Reovete eest on hästi kaitstud klindipealne tasandik (põhiliselt rannikuala, eriti Ihasalu ja Kaberneeme poolsaared).

Joonis 1.4. Põhjavee kaitstus Jõelähtme vallas ja piirnevatel aladel (allikas: Eesti Põhjavee kaitstuse kaart, M 1:400000, OÜ EGK). 2. Jäätmemajanduse õiguslikud alused 2.1. Üleriigiline jäätmekäitlusalane seadusandlus Eesti jäätmehooldust tervikuna reguleerib Jäätmeseadus (RTI, 26.02.2004, 9, 52), mis võeti Riigikogus vastu 28. jaanuaril 2004. aastal. Jäätmeseadus lähtub peamiselt kahest Euroopa Liidu jäätmealasest raamdirektiivist - Euroopa Nõukogu direktiiv 75/442/EMÜ 15.07.1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.07.1975), muudetud Nõukogu direktiiviga 91/156/EMÜ 18.03.1991 (EÜT L 78, 26.03.1991) ja Euroopa Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377, 31.12.1991). Eesti Vabariik rakendab jäätmemajanduse planeerimisel ja korraldamisel säästva arengu põhimõtteid ning arvestab keskkonna-alases seadusloomes Euroopa Liidu direktiivide soovitustega. Jäätmeseadusega määratud eesmärkide saavutamiseks ja jäätmemajanduse planeerimiseks koostatakse üleriigiline ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. Eesti Vabariigi Riigikogu kiitis 4. detsembril 2002 heaks Üleriigilise jäätmekava, mis toob välja Eesti jäätmemajanduse probleemid ja püstitab jäätmemajanduse üldised eesmärgid. Käesoleva jäätmekava koostamise ajaks on valminud Riigi jäätmekava 2008-2013. Riigi jäätmekava on jäätmehoolduse arengukava, mis hõlmab kogu riigi territooriumi, käsitleb riikidevahelist jäätmekäitluse optimeerimist ning sisaldab ka maakondade jäätmehooldust käsitlevaid alljaotisi. Riigi jäätmekava kinnitatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega. Vastavalt Jäätmeseadusele on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil omavalitsuste ülesanne. Jäätmeseadusega on kohalike omavalitsustele kehtestatud järgmised olulisemad õigused ja kohustused: · Jäätmehoolduse arendamise korraldamine oma haldusterritooriumil (§ 12 lõige 2); · Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (§ 31); · Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava (§ 39); · Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osa, mis käsitleb valla või linna jäätmehoolduse arendamist. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. Jäätmekava koostamisel võetakse arvesse riigi jäätmekavas sätestatut (§ 42 ); · Kui riigi jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused käsitlevad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul ajakohastatud riigi jäätmekava kinnitamisest arvates (§ 43 lõige 3 ); · Kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks (§ 44 lõige 4); · Kohaliku omavalitsuse üksused korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, v.a. probleemtoodete puhul, kus toimib tootja vastutus (§ 65 lõige 2); · Kohaliku omavalitsus organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. (§ 66 lõige 2); · Kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus (§ 66 lõige 3); · Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib halduskoostöö seaduses (RT I 2003, 20, 117; 82, 552; 2004, 53, 367; 89, 603) sätestatud korras korraldatud jäätmeveo konkursiga seonduvate haldusülesannete täitmiseks volitada mittetulundusühingut, mille liige vastav kohaliku omavalitsuse üksus on ning mille liikmeteks saavad vastavalt põhikirjale olla ainult kohaliku omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksuste liit (§ 67 lõige 1); · Jäätmete veopiirkond tuleb määrata arvestusega, et piirkonna minimaalne suurus tagab jäätmeveoki täitumise ühe kogumisringiga või piirkonna elanike arv ei ole üldjuhul suurem kui 30 000 (§ 67 lõige 3); · Kohaliku omavalitsuse üksus asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra (§ 69 lõige 3); · Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamine (§ 71); · Jäätmeseaduse rikkumistest tulenevate väärtegude kohtuväline menetlemine (§ 127 lõige 2 punkt 3); Lisaks tuleb järgida järgmisi jäätmeseadusest tulenevaid nõudeid: · Jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ning kui see ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas; · Rakendada loodusvarade ja toorme säästlikuks kasutamiseks parimat võimalikku tehnikat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; · Jäätmete energiakasutusele tuleb eelistada jäätmete ringlussevõttu toormena või materjalina; · Jäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnakaitsenõuetele vastavas jäätmekäitluskohas; · Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid: 1) üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist; 2) üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist; 3) üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. · Tootja on kohustatud tema valmistatud, edasimüüdud või imporditud probleemtootest tekkinud jäätmed kokku koguma ja neid taaskasutama või kõrvaldama. Probleemtoodeteks on patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Tootja on kohustatud tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise ning selle kulud kannab tootja EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiivi (2002/96/EÜ) kohaselt on püstitatud eesmärgiks koguda kodumajapidamistest 31.12.2006. a. 4 kg elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas. Uutele liikmesriikidele, sh Eestile on tehtud erand, mille kohaselt tuleb vastav sihtarv täita hiljemalt 2008. aasta detsembriks. Pakendiseaduse kohaselt on omavalitsuse ülesanne määrata kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid (§ 15 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas peab olema eraldi käsitletud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine, väljaarendamine ja seatud eesmärkide saavutamise meetmed (§ 15 lg 2). Alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: 1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 %-ni aastas; 2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25 %-ni aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 %-ni aastas. Alates 2010. aasta 31. detsembrist peab pakendiettevõtja tagama pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: 1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60%-ni aastas; 2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 45%-ni aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15 %-ni aastas. Keskkonnatasude seadus (01.01.2006) sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra. Keskkonnajärelevalve seadus (07.07.2001) kehtestab riiklikku keskkonnajärelevalvet teostavate ja juhtivate ning riiklikule järelevalvele allutatud isikute õigused ja kohustused. Keskkonnajärelvalve seaduse järgselt on kohalik omavalitsusorgan või asutus üks keskkonnajärelvalve teostajatest (§ 3 lg 1). Kohalik omavalitsusüksus: · Rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks; · Teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa–ametit maakasutuse, maakorralduse, maa– arvestuse ja maareformi toimingute nõuete rikkumise juhtumitest (§ 6 lg 3). Teatud liiki jäätmete käitlemine ei kuulu Jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel tuleb arvestada Kiirgusseadusega. Loomsete jäätmete käitlemist reguleerivad Loomatauditõrje seaduse alusel vastuvõetud Põllumajandusministri määrus 10.11.2000 nr. 65 «Loomsete jäätmete liigitus, nende käitlemise veterinaar-nõuded ning käitlemisega tegelevate ettevõtete tunnustamise kord» Lisaks seadustele reguleerivad kohalike omavalitsuste jäätmehooldust ka mitmesugused määrused. Jäätmeseadusest tulenevaid määruseid on kehtestanud nii Vabariigi Valitsuse kui ka Keskkonnaministri poolt. Keskkonnaministri määruse 29.04.04 nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded kohaselt ei tohi prügilasse ladestada prügilatesse tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid. Vastavalt Ravimisseadusele (RTI, 06.01.2005, 2, 4) tuleb kõlbmatud ravimid kui ohtlikke jäätmeid ning neid tuleb hävitada (kõrvaldada või taaskasutada) selleks tegevuseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes. Lisaks jäätmeseaduse alusel jäätmeluba omavale isikule peavad kõlbmatuid ravimeid tarbijatelt vastu võtma ja hävitamisele suunama üldapteek, veterinaarravimite osas ka veterinaarapteek. Vabariigi Valitsus on kehtestanud: · 6. aprilli 2004. a. määrus nr 102 Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu; · 6. aprilli 2004. a. määrusega nr 103 Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord; · 6. aprilli 2004. a. määrus nr 104 Jäätmete taaskasutamise- ja kõrvaldamistoimingute nimistud; · 26. aprilli 2004. a. määrusega nr 121 Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm; · 26. aprilli 2004. a. määrusega nr 122 Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta; · 13. detsembri 2004. a. määrus nr 352 Mootorsõidukite ja nende osade kogumise, tootjale tagastamise, taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, kord ja sihtarvud ning rakendamise tähtajad; · 24. detsembri 2004. a. määrus nr 376 Elektri- ja elektroonikaseadmete märgistamise viis ja kord ning elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumise, tootjale tagastamise ning taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded ja kord ning sihtarvud ja sihtarvude saavutamise tähtajad; · 30. jaanuari 2006. a määrus nr 28 Riikliku probleemtooteregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus; · 6. juuli 2006. a määrus nr 154 Probleemtoodetes keelatud ohtlike ainete täpsustav loetelu ning probleemtoodetele kehtestatud keelud ja piirangud. Keskkonnaminister on kehtestanud: · 15. aprilli 2004. a. määrusega nr 17 Metallijäätmete täpsustatud nimistu; · 20. aprilli 2004. a. määrusega nr 18 Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedaja teate ja registreerimistõendi vormid; · 21. aprilli 2004. a. määrusega nr 21 Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete , mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded; · 22. aprilli 2004. a. määrusega nr 25 Polüklooritud bifenüüle ja polüklooritud terfenüüle sisaldavate jäätmete käitlusnõuded; · 26. aprilli 2004. a. määrus nr 26 Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vormi ning jäätmeloa vorm; · 26. aprilli 2004. a. määrus nr 27 Ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akude käitlusnõuded; · 21. aprilli 2004. a määrus nr 22 Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded; · 21. aprilli 2004. a määrus nr 23 Vanaõli käitlusnõuded; · 29. aprilli 2004. a. määrus nr 38 Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded; · 29. aprilli 2004. a. määrus nr 40 Ohtlike jäätmete saatekirja vormi ja registreerimise kord; · 29. aprilli 2004. a määrus nr 39 Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord; · 4. juuni 2004. a. määrus nr 66 Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded; · 8. juuli 2004. a. määrusega nr 89 Romusõidukite käitlusnõuded; · 9. veebruari 2005. a määrus nr 8 Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete vastavusnäitajad; · 9. veebruari 2005. a määruse nr 9 Elektri- ja elektroonikaseadmete romude käitlusnõuded; · 15. veebruari 2005. a määrus nr 10 Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused; · 20. jaanuari 2006. a määrus nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid; · 16. jaanuari 2007. a määrus nr 4 Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused; · 2. juuli 2007. a määrus nr 49 Probleemtoodetest tekkinud jäätmete täpsustatud nimistu. 2.2. Euroopa Liidu direktiivid Euroopa Liidu keskkonnapoliitika koosneb mitmesajast seadusandlikust aktist, jäätmehoolduse seisukohalt on olulisemad järgmised direktiivid: · Nõukogu direktiiv 75/442/EEÜ 15. juulist 1975 jäätmete kohta (EÜT L 194, 25.7.1975), täiendatud direktiiviga 91/156/EMÜ 18. märtsist 1991 (EÜT L 078, 26.03.1991); · Nõukogu direktiiv 91/689/EMÜ 12. detsembrist 1991 ohtlike jäätmete kohta (EÜT L 377 31.12.1991), täiendatud direktiiviga 94/31/EÜ 27. juunist 1994 (EÜT L 168, 2.7.1994). Nimetatud baasdirektiividel põhinevad mitmed spetsiifilised direktiivid, millistest tähtsamad on järgmised: · Nõukogu direktiiv 75/439/EMÜ 16. juunist 1975 jääkõlide kõrvaldamise kohta (EÜT L 194, 25.07.1975), täiendatud direktiiviga 87/101/EEÜ 22. detsembrist 1986 (EÜT L 042, 12.02.1987); · Nõukogu direktiiv 91/157/EMÜ 18. märtsist 1991 teatud ohtlikke aineid sisaldavate patareide ja akumulaatorite kohta (EÜT L 078, 26.03.1991); · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/62/EÜ 20. detsembrist 1994 pakendi ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994); · Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ 16. septembrist 1996 polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kohta (EÜT L 243, 24.09.1996); · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/53/EÜ 18. septembrist 2000 romusõidukite kohta (EÜT L 269, 21.10.2000); · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ 27. jaanuarist 2003 piirangute kohta teatud ohtlike ainete kasutamise osas elektri- ja elektroonikaseadmetes (EÜT L 037, 13.02.2003); · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/96/EÜ 27. jaanuarist 2003 elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (EÜT L 037, 13.02.2003). Jäätmekäitluse protsessil valitsevate tehniliste tingimuste kohta, mis peavad tagama jäätmekäitlusprotsessi ohutuse, on välja töötatud järgmised olulisemad direktiivid: · Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ 12. juunist 1986 keskkonna ja eriti pinnase kaitse kohta reoveesette kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181 04.07.1986); · Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ 26. aprillist 1999 prügilate kohta (EÜT L 182, 16.07.1999).Antud direktiivis on prügilate kohta antud olmejäätmete osas järgmised tingimused: – 2009. a. – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks 50% 1995. a. tasemest; – 2016. a. – ladestatavate biolagunevate jäätmete kogus (kaaluliselt) moodustaks · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2000/59/EÜ 27. novembrist 2000 laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates (EÜT L 332, 28.12.2000); · Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/76/EÜ 4. detsembrist 2000 jäätmete põletamise kohta (EÜT L 332, 28.12.2000). · Oluline jäätmekäitlust reguleeriv raamdirektiiv on «Reostuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiiv» (96/61/EÜ), mis näeb ette saasteainete emiteerimise integreeritud komplekslubade väljaandmist. 2.3. Jõelähtme valla jäätmekäitlusalased õigusaktid Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktidena jäätmehoolduseeskiri ja heakorraeeskiri. Kehtiv Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri kehtestati Jõelähtme Vallavolikogu 20.12.2007. aastal määrusega nr 94. Jäätmehoolduseeskirjas on sätestatud jäätmekäitluse üldprintsiibid, jäätmete kogumise, sorteerimise, veo korraldamine ning nendega seotud tehnilised nõuded. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb taaskasutatavaid jäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse: · paber ja kartong - elamumaa sihtotstarbega kinnistul, kus asub vähemalt 6 korterit, samuti juhtumil kui mitu jäätmetekitajat (korteriühistud, ridaelamud, alevike eramajad, külad) kasutavad ühiselt sama kogumiskonteinerit, hiljemalt 01. jaanuarist 2008; · kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid (köögi- ja sööklajäätmed) alevikes, kui kinnistul on vähemalt kuus korterit, samuti juhtumil kui mitu jäätmetekitajat kasutavad ühiselt sama kogumiskonteinerit, alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest; · muu sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit ja pappi (kui seda tekib kinnistul eraldivõetuna üle 25 kg nädalas). · pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse; · segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid; · elektri- ja elektroonikatoodete romud, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid, üle anda selleks ettenähtud kohta; · vanad autorehvid tuleb üle anda selleks ettenähtud kohta Jõelähtme vallas on kehtestatud korraldatud jäätmeveo rakendamise kord. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkondadeks jaotamine, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär kehtestatakse eraldi vallavolikogu määrusega. Jäätmeveo piirkondade arv ja loetelu määratakse Jõelähtme valla korraldatud jäätmeveo rakendamise korraga. Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele loetletud olmejäätmetele: · 20 01 01 – paber ja kartong (v.a trükikodade paber, tootmisjäätmed ja salastatud dokumendid); · 20 01 08 – biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed; · 20 03 01 – (prügi) segaolmejäätmed; · 20 03 07 – suurjäätmed. Korraldatud jäätmeveoga ei ole liidetud biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete osas Jõelähtme valla territooriumil asuvad külad. Jõelähtme valla heakorra eeskiri on kinnitatud Jõelähtme Vallavolikogu 26.11.2002. a. määrusega nr 2. Heakorraeeskirjaga on sätestatud nii avalikult kasutatavate alade kui kinnistute heakorra tagamiseks vajalikud nõuded ja kohustused, mis on otseselt või kaudsemalt seonduvad ka jäätmealase tegevusega. 3. Jõelähtme valla jäätmekava seos riigi jäätmekavaga Riigi jäätmekava 2008–2013 on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a korraldusega nr 234. Riigi jäätmekava põhieesmärk on jäätmehoolduse korrastamine, järgides seejuures säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Territoriaalselt haarab jäätmekava kogu riigi territooriumi. Käsitlusala haarab ka jäätmealase rahvusvahelise koostöö, jäätmete sisse- ja väljaveo. Põhieesmärgi saavutamine on seotud jäätmehierarhia rakendamisega: jäätmeteket tuleks vältida, ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik taaskasutada, s.h korduvkasutada, ringlusse võtta ning viia prügilasse minimaalsel hulgal. Jäätmekava haarab need jäätmeliigid, mis on jäätmeseaduse reguleerimisalas, seega nii ohtlikud jäätmed kui ka tavajäätmed (s.h püsijäätmed). Jäätmekava eesmärkide püstitamisel on lähtutud EL ja Eesti keskkonnapoliitikast, s.h õigusaktide nõuetest ja heast keskkonnatavast. Kuigi EL eelnõu Ressursside säästev kasutamine: jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia (Brüssel 21.12.2005 KOM(2005) 666) võib veel muutuda, jäävad juba sõnastatud EL jäätmepoliitika eesmärgid ja printsiibidkehtima ka tulevikus. Need on järgmised: · ELi jäätmepoliitika võib aidata vähendada ressursikasutusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju, seda jäätmetekke vältimine ning jäätmete ringlussevõtu ja taaskasutuse kaudu; · juba eelnevalt püstitatud jäätmepoliitika peaeesmärgid – vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist, s.h korduskasutamist ja ringlusse võtmist, et vähendada negatiivset keskkonnamõju – on endiselt jõus ja kirjeldatud mõjupõhine lähenemine toetab nende saavutamist. Vajalikuks instrumendiks ja mõtteviisiks on olelustsükli (olelusringi) analüüsi kasutamine eesmärkide püstitamisel ja alternatiivide analüüsil. Oluline on seose katkestamine keskkonnakoormuse ja majanduskasvu vahel. Jäätmekava kontekstis väljendab see seose katkestamist ressursikasutuse, tavajäätmete ja ohtlike jäätmete tekke ning majanduskasvu vahel. See põhimõte on välja EL kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis. Keskkonna- (jäätme-) poliitika elluviimine eeldab abinõude kompleksi, kus märksõnadeks on säästev tootmine ja tarbimine, integreeritud tootearendus, tootja vastutus, toote jälgimine kogu olelustsükli vältel, roheline (keskkonnasäästlik) riigihange jne. Toodete puhul peab lähtuma printsiibist, et keskkonnaküsimustega tuleb hakata tegelema juba tootekavandamise ja projekteerimise etapis, s.t idee, eelprojekti, projekteerimise, arendamise ja kõige lõpuks toote valmistamise etapis. Väga oluline on toote (ka ehitise) lammutamise eelnev läbimõtlemine ja taaskasutus. Seega integreeritud tootepoliitika rakendamine ehitus- ja lammutusprahi tekke vältimiseks. 4. Jõelähtme valla jäätmekäitluse ülevaade Vastavalt jäätmeseadusele on jäätmehoolduse (st jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset) arendamine kohalike omavalitsusorganite korraldada. Igasuguse arendamise aluseks on täpne ülevaade olemasolevast olukorrast. Käesolevas töös on olemasoleva olukorra kirjeldamisel kasutatud Jõelähtme Vallavalitsuselt saadud informatsiooni, riikliku jäätmestatistika andmeid ja valla elanike seas läbi viidud küsitluse tulemusi. Keskkonnaalase küsitluse viis Jõelähtme Vallavalitsus elanike seas läbi 2008. aasta kevadel jäätmekava koostamise käigus. Põhjalikum ülevaade küsitluse jäätmekäitust puudutavast osast on toodud jäätmekava lisas 2. Keskkonnaküsitluses uuriti, mil viisil on korraldatud majapidamiste jäätmevedu ja kui suured on kulutused jäätmekäitlusele kuus. Jäätmete veo korraldust asulatüübi ja elamutüübi kaupa iseloomustavad joonised 4.1 ja 4.2.

Joonis 4.1. Jäätmeveo korraldus asulatüübi kaupa

Joonis 4.2. Jäätmeveo korraldus elamutüübi kaupa Asulates on ligikaudu 80% elanikest sõlmitud jäätmeveoleping, kuid külades on see näitaja ligikaudu 55%. Külades on elanikke, kelle jäätmevedu pole üldse korraldatud. Hinnangulist kulutust jäätmeveole kuus iseloomustavad joonised 4.3 ja 4.4. Jäätmeveole tehtavad kulutused on suuremad eramajades, kus ei ole võimalik lahendada jäätmevedu ühiskonteineritega ning sealsete elanike hulgas on ka rohkem neid, kes hetkel prügiveole kulutusi ei tee.

Joonis 4.3. Kulutused jäätmeveole asulatüübi kaupa Asulates jäävad kulutused jäätmeveole peamiselt 50-200 krooni vahele, üksikutel juhtudel on kulutused ka üle 200 krooni. Külades on kulutused jäätmeveole väiksemad.

Joonis 4.4. Kulutused jäätmeveole elamutüübi kaupa 4.1. Jäätmekäitluskohad Jõelähtme vallas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse suuremalt osalt Jõelähtme valla territooriumil asuvas Tallinna Prügilas. Sulgemist vajavaid prügilaid Jõelähtme vallas ei ole. Tallinna Prügila avati 2003. aasta suvel ja see on Eesti suurim tavajäätmeprügila kogupindalaga 67 ha. 2008 aasta alguseks on välja ehitatud prügila territooriumil asuv infrastruktuur koos kompostimisväljaku ja lõppladestusala kogupindalaga 8,35 hektarit. Prügila peamiseks tegevusalaks on tavajäätmete vastuvõtmine ja ladestamine, kompostimine, sortimine ning alternatiivenergia tootmine (prügilagaasist hetkel veel energiat ei toodeta). Kokku võtab Tallinna prügila vastu rohkem kui ühe kolmandiku Eestis tekkivatest olmejäätmetest. Prügila kasutusperioodiks on arvestatud 40 aastat, millele järgneb 20 aastane periood prügila sulgemiseks, prügilagaasi kogumiseks ja järelevalveks. Prügila toimib ühtlasi jäätmejaamana, kus on võimalik ära anda ehitusjäätmeid ja eraldi kogutud ohtlike jäätmeid, aia- ja pargijäätmeid, vanu rehve, vanapaberit ja pappi ning elektroonikajäätmeid. Jõelähtme vallas asub üks ohtlike jäätmete kogumispunkt Koogi poe juures, kus merekonteineris asuvas kogumispunktis võetakse elanikelt tasuta vastu eriliigilisi ohtlikke jäätmeid. 4.2. Jäätmeveo korraldus Jõelähtme vallas ei toimi käesoleval hetkel korraldatud jäätmevedu, kuid kohalik omavalitsus tegeleb selle ettevalmistamisega. Korraldatud jäätmevedu on kavas kohaldada segaolmejäätmetele, biolagunevatele köögi- ja sööklajäätmetele, paberile ja kartongile ning suurjäätmetele. Segaolmejäätmete osas rakendub korraldatud jäätmevedu kõigile ehitusõigusega või hoonestatud kinnistutele. Minimaalne jäätmeveo sagedus sõltub elamu tüübist ja asukohast. Hajaasutuses on eramutele minimaalne veosagedus üks kord kvartalis, kui toimub biolagunevate jäätmete kompostimine. Kui biolagunevaid jäätmeid ei kompostita, tuleb olmejäätmeid vedada üks kord nelja nädala jooksul. Tiheasutuses paikneva üksikelamu puhul on veosagedused sõltuvalt kompostimisest üks kord kuus ja üks kord kahe nädala jooksul. Korterelamute minimaalne veosagedus sõltub konteineri suurusest. Kui toimub biolagunevate jäätmete eraldi kogumine, siis tuleb jäätmeid vedada vähemalt kord kahe nädala jooksul ja kui biolagunevaid jäätmeid ei koguta, siis kord nädalas. Suvila- või aiandusühistute puhul sõltub veosagedus konteineri suurusest ning aastaajast. Suveperioodil tuleb jäätmeid vedada vähemalt kord kahe nädala jooksul ning talvel kord nelja nädala jooksul. Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid tuleb eraldi koguda alevike elamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kus on vähemalt 6 korterit või juhul, kui mitu jäätmetekitajat kasutavad sama konteinerit. Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel tuleb biolagunevaid jäätmeid eraldi koguda juhul, kui neid tekib üle 25 kg nädalas. Jäätmeid tuleb vedada vähemalt kord nädalas. Paberit ja kartongi tuleb koguda elamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kus on vähemalt 6 korterit või juhul, kui mitu jäätmetekitajat kasutavad sama konteinerit. Mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel tuleb paberijäätmeid eraldi koguda juhul, kui neid tekib üle 25 kg nädalas. Paberikonteinerit tuleb tühjendada kord kahe nädala jooksul, külades talvisel perioodil vähemalt kord nelja nädala jooksul. 4.3. Tekkivad jäätmekogused ja nende üleandmisvõimalused Jõelähtme vallas tekkinud jäätmekogused vastavalt riiklikule jäätmestatistikale on toodud tabelis 4.1. Tabel 4.1. Jõelähtme vallas tekkivad jäätmekogused aastatel 2004-2006. Aasta 2004 2005 2006 Jäätmete liik vallast sh maja-pidamistest vallast sh maja-pidamistest vallast sh maja-pidamistest segaolmejäätmed 2939,20 1084,49 1267,69 966,47 1354,06 725,32 biolagunevad jäätmed 11,88 62,05 0,36 134,66 1,42 pakendijäätmed 89,81 89,11 85,47 4,74 158,48 15,95 paber ja kartong 44,13 25,00 39,28 1,70 ohtlikud jäätmed 10,05 4,33 65,04 4,15 50,90 0,24 ehitusjäätmed 312,61 23,36 1156,25 42,18 1974,26 104,26 elektroonikajäätmed 0,43 0,43 0,85 0,02 0,02 taaskasutatavad materjalid 5,00 2,88 metallid 467,86 313,04 260,79 suurjäätmed 7,00 54,48 51,94 vanarehvid 2,30 0,78 18,31 6,75 10,05 0,06 tervishoiujäätmed 0,01 loomsed jäätmed 6883,40 1550,24 374,41 1,45 muud jäätmed 0,17 0,17 74,96 0,01 51,28 0,52 KOKKU 12771 1228 6645 1025 6434 901 Andmed: Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus Riiklikus jäätmestatistikas võivad esineda mõningad ebatäpsused. Näiteks on 2004. aastal loomsete jäätmete hulka arvestatud kõik AS Tallegg´i erinevates üksustes tekkinud jäätmed, sest jäätmekäitleja ei ole neid omavalitsuste kaupa eristanud. 2006. a aruandluses on seevastu kajastatud vaid väikeettevõtetes tekkinud loomsed jäätmed. Kodumajapidamistest kogutud jäätmete kogused ei pruugi samuti olla täpsed, kuna need sõltuvad jäätmevedajate aruandluse täpsusest: kas korteriühistud on käsitletud kodumajapidamiste või ettevõtetena, kas väikeettevõtted ja FIE-d on läinud arvesse ettevõtetena või kodumajapidamistena jne. Keskkonnaküsitluses uuriti elanike teadlikkust jäätmekogumispunktide asukohtadest ning nende käitumisharjumusi erinevate jäätmete käitlemisel. Elanikke teadlikkust lähimate sorteeritud jäätmete kogumispunktide asukohtadest iseloomustab joonis 4.5. Elanikud teavad paremini pakendi- ja paberijäätmete konteinerite asukohti, kuid ohtlike jäätmete üleandmisvõimaluste osas on teadlikkus väiksem. Joonis 4.5. Teadlikkus lähimate kogumispunktide asukohtadest Maksimaalset kogumispunkti kaugust kodust, mida elanikud on valmis kasutama, kirjeldab joonis 4.6. Paljud kortermajade elanikud märkisid küsitluslehele, et ka 200 m kaugusel asuv kogumispunkt on liiga kaugel ja paberi- ning pakendikonteinerid peaksid olema maja juures koos olmejäätmete konteineriga. Eramajade omanikud pidasid oluliseks konteineri paiknemist jalutuskäigu kaugusel, kuna jäätmete vedamine autos on ebameeldiv.

Joonis 4.6. Maksimaalne kogumispunkti kaugus. 4.4. Segaolmejäätmed Olmejäätmed on levikult üks peamisi jäätmeliike, need tekivad kõikidel elualadel, nii kodumajapidamises kui ka tööstuses. Olmejäätmete tekitamisel osaleb praktiliselt kogu elanikkond. Segaolmejäätmed moodustavad suurema osa kogu majapidamises tekkivatest jäätmetest. Riikliku jäätmestatistika andmeil moodustavad segaolmejäätmed kõigist Jõelähtme valla kodumajapidamistest kogutud jäätmetest (va ehitusjäätmed) üle 90%. Jäätmete liigiti kogumisega on võimalik segaolmejäätmete hulka mõningal määral vähendada. Vastavalt Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirjale (§ 5, lõige 3) ei tohi olmejäätmete mahutisse panna tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; vedelaid jäätmeid; ohtlikke jäätmeid; käimlajäätmeid; kogumiskaevude setteid; erikäitlust vajavaid jäätmeid; aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud ja ehitus- ja lammutusjäätmeid. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. Jõelähtme vallast kogutud olmejäätmete teket vastavalt riiklikule jäätmestatistikale iseloomustab tabel 4.2. Tabel 4.2. Olmejäätmete teke Jõelähtme vallas 2004-2006. Jäätmeliik 2004 2005 2006 segaolmejäätmeid majapidamistest t/a 1084 966 629 segaolmejäätmeid ettevõtetelt t/a 1855 301 629 kokku 2939 1268 1257 majapidamistest kogutud jäätmete teke kg/a el 195 174 130 ettevõtetest kogutud jäätmete teke kg/a el 334 54 113 kogu segaolmejäätmete teke kg/a el 529 228 243 4.4.1. Segaolmejäätmete koostis Olmejäätmed on oma olemuselt heterogeensed, muutudes nii ajas kui ka ruumis. See on tingitud tarbimise struktuurist, eluaseme iseloomust ja võimalusest jäätmeid tekkekohas käidelda. Tuntavad erinevused on maal ja linnas tekkivate olmejäätmete koostises. Samuti sõltub olmejäätmete koostis aastaajast, seda eriti maal. Jõelähtme vallas ei ole uuritud olmejäätmete koostist, seega tuleb tugineda teistele Eestis korraldatud uuringutele. Käesolevas töös lähtutakse riigi jäätmekavas toodud keskmisest olmejäätmete koostise hinnangust, mis sisaldab ka pakendijäätmeid (joonis 4.7).

Joonis 4.7. Olmejäätmete koostis. Ligikaudu 50% olmejäätmetest tekib Tallinnas ja Harjumaal. Keskmiselt tekkis 2005. aastal inimese kohta 361 kg olmejäätmeid aastas, seejuures Tallinnas ja Harjumaal 445 kg. Riigi jäätmekava kohaselt on olmejäätmete koguse kasv suurem lähiaastatel, ning edaspidi väheneb vastavalt majanduskasvu stabiliseerumisega Olmejäätmete koguse kasvuks on hinnatud keskmiselt 3% aastas. Jõelähtme vallas tekkivate jäätmekoguste hindamisel on lähtutud eesti keskmisest jäätmetekkest kuna Harjumaa kõrgem jäätmeteke elaniku kohta tuleneb ilmselt Tallinnast (tabel 4.3). Tabelis 4.4 on toodud hinnanguline segaolmejäätmete koostis 2008. aastal. Tabel 4.3. Jõelähtme vallas tekkivate olmejäätmete prognoos aastani 2014. Näitaja 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 prügi teke elaniku kohta (kg) 0,383 0,394 0,406 0,418 0,431 0,444 0,457 0,471 elanike arv 5457 5591 5727 5866 6008 6151 6297 6445 olmejäätmeid vallast 2090 2206 2327 2455 2590 2731 2880 3036 Tabel 4.4. Hinnanguline segaolmejäätmete koostis Jõelähtme vallas 2008. aastal Jäätmeliik Osakaal (%) Kogus (t) köögijäätmed 28 618 aiajäätmed 12 265 muud biolagunevad jäätmed 3 66 plastid 9 198 vanapaber, -papp ja kartong 19 419 puidujäätmed 3 66 muud põlevad jäätmed 6 132 terase- ja metallijäätmed 4 88 klaas 6 132 muud inertsed jäätmed (mittepõlevad) 7 154 elektri- ja elektroonikaseadmed 2 44 ohtlikud jäätmed 1 22 kokku 2206 4.5. Pakendijäätmed Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil käsutatavad ühekorratooted. Hinnanguliselt arvestatakse Eestis pakendijäätmete mahuks ca 100 kg inimese kohta aastas ja pakendijäätmete kaaluosa olmejäätmete üldmassis on uuringute alusel ca 30% ja maht ca 60%. Pakendijäätmete puhul tekib enim paberist ja papist valmistatud pakendeid, mis moodustavad poole kõigist olmejäätmete koostises olevatest paberijäätmetest. Palju tekib ka klaas- ja plastikpakendeid. Klaaspakend moodustab sealjuures peaaegu 100% olmejäätmete hulgas olevast klaasist ja plastpakend 80% olmejäätmete hulgas olevast plastikust. Eelnevatest vähem tekib tavaliselt komposiit-, metall- ja puitpakendeid. Pakendijäätmete tekkekogused vastavalt riiklikule statistikale 2004-2006. aastal on toodud joonisel joonis 4.8. Majapidamistest pakendijäätmete koguse langus statistikas on tõenäoliselt põhjendatav sellega, et pakendeid kogutakse avalike kogumispunktide kaudu ning nende teke kajastub riiklikus statistikas äriühingute ning tootjavastutusorganisatsioonide real.

Joonis 4.8. Pakendijäätmete kogused Jõelähtme vallas aastatel 2004-2006. Pakendi ringlussüsteemi tegevust suunab kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil, arvestades tootjate ja turustajate ning tarbijate seisukohti. Omavalitsus määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid. Praegu rakendatakse omavalitsustes kahte tüüpi kogumissüsteemi: · Segapakendi kogumissüsteemis kogutakse pakend ja pakendijäätmed kogumiskonteinerite võrgustikul põhineva kogumissüsteemi kaudu kokku. · Tagatisrahasüsteemis kogutakse korduskasutuspudelid ja ühekorrapakend kogumispunktide kaudu kokku. Pakendikonteinereid segapakendite tarbeks on korralikuks jäätmete kogumiseks jaotatud terve valla peale. Konteinerite asukohad on toodud tabelis 4.5. Tabel 4.5. Pakendikonteinerite asukohad Jõelähtme vallas seisuga 2008. a kevad (vastaval ajahetkel kehtiv nimekiri on kättesaadav Jõelähtme valla koduleheküljel). Jrk nr Küla/alevik Konteineri asukoht Kont suurus m3 1 Kostivere alevik Katlamaja juures 1,5 2 Loo alevik Saha tee 2 1,5 3 Loo alevik Saha tee 3/5 1,5 4 Loo alevik Toome tee 3 1,5 5 Iru küla Ämma tee 20, Iru saun 0,66 6 Iru küla Tenniseväljaku juures 2,5 7 Kaberneeme küla Poe ees 2,5 8 Neeme küla Poe taga 2,5 9 Ülgase küla Ridaelamu vastas parkimisplatsil 0,6 10 Maardu küla 2-kordse korrusmaja juures 0,6 11 Jägala küla 3-kordse korrusmaja juures 0,6 12 Haljava küla Korrusmajade vahel 0,6 13 Koogi küla Koogi poe kõrval 0,6 14 Kallavere küla Maardu poolt minnes enne külaväravaid 0,6 15 Ihasalu küla Lipuvarda juures 0,6 Andmed: Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme valla elanike harjumusi joogipakendi ja pandimärgita pakendi käitlemisel iseloomustavad joonised 4.9 ja 4.10. Pandimärgiga pakendite osas on inimestel tekkinud harjumus viia need taarapunkti või pakendikonteinerisse. Muudest pakenditest jõuab märkimisväärne osa segaolmejäätmete konteinerisse ja eramajades ka küttekoldesse.

Joonis 4.9. Joogipakendi käitlemine.

Joonis 4.10. Pandimärgita pakendi käitlemine. 4.6. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on mikroorganismide toel aeroobselt või anaeroobselt lagunevad jäätmed, mille hulka kuuluvad näiteks toidujäätmed, haljastusjäätmed, reoveesete, määrdunud vanapaber ja –papp. 4.6.1. Kompostitavad jäätmed Biolagunevate jäätmete iseloom on teistest jäätmetest veidi erinev (üldjuhul määrivad, hakkavad kiiresti haisema, talvel külmuvad kiiresti jms), seetõttu tuleb biolagunevate jäätmete konteinereid tühjendada vähemalt korra nädalas. Kompostitavad jäätmed tuleb vedada vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Väikeelamutes on lubatud jäätmete kompostimine kinnistu piires. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida aunades, kuid toidujäätmete kompostimiseks on vajalik suletud komposteri või kompostikasti olemasolu, et vältida näriliste ligipääsu. Biolagunevate jäätmete käitlemist elamutüübi kaupa iseloomustavad joonised 4.11 ja 4.12. Aiajäätmete puhul on eramajades valdav jäätmete kompostimine, osalt neid ka põletatakse. Kortermajade elanikel tekib aiajäätmeid vähe ja paljud jätsid sellele küsimuse vastamata. Muude võimaluste puudumisel pannakse aiajäätmed segaolmejäätmete hulka.

Joonis 4.11. Aiajäätmete käitlemine. Toidujäätmete puhul on näha väga selget käitumisharjumuste erinevust elamutüübi järgi. Eramajades toidujäätmed suures osas kompostitakse või kasutatakse loomatoiduks, olmejäätmete konteinerisse paneb toidujäätmeid alla 20 % vastanutest. Kortermajade puhul paneb toidujäätmeid olmejäätmete hulka ligi 80 % küsitlusel vastanutest.

Joonis 4.12. Toidujäätmete käitlemine. Vastavalt AS Vaania tehtud uuringule moodustavad kompostitavad jäätmed kõigi jäätmete hulgast 42 % (köögijäätmed ja aia- ning haljastusjäätmed). Aia- ja pargijäätmed tuleb komposteerida oma kinnistul või kui seda ei soovita ja/või jäätmete kogus on suur, tuleb need toimetada avalikule komposteerimisväljakule. Jõelähtme vallas elab suurem osa inimestest eramajades ja tõenäoliselt satub aia- ja haljastusjäätmeid jäätmekonteinerisse suhteliselt vähe. Eelnevalt kirjeldab joonis 4.11 Jõelähtme valla elanike harjumusi aiajäätmete kompostimiseks. Lähim biolagunevate jäätmete kompostimiskoht asub Tallinna Prügila juures. 4.6.2. Kalmistujäätmed Jõelähtme vallas on kokku 4 kalmistut: Jõelähtme, Saha kabeli, kirikuaia ja Rammu saare kalmistu. Neist viimane ei ole enam aktiivses kasutuses. Kõik kalmistud on tunnistatud ajaloomälestisteks ning on tervikuna võetud muinsuskaitse alla. 20 km Tallinnast Narva poole, otse Peterburi maantee ääres asub ka lemmikloomade surnuaed. Käesoleval ajal kalmistujäätmeid ei sordita ning prügi kogutakse segajäätmete konteinerisse. 4.6.3. Reoveesete Jõelähtme valla reoveed suunatakse Tallinna linna Paljassaare reoveepuhastisse, mistõttu otseselt Jõelähtme vallas reoveesetet ei teki. Paljassaare reoveepuhastis töödeldud reoveesete muudetakse kompostimisväljakutel keskkonnasõbralikuks kompostiks ja seda saab hiljem kasutada haljastuses. Varasematel aastatel ladustas Tallinna Vesi olulise osa mudast prügilasse, kuid käesoleval ajal kasutatakse kogu muda kompostimiseks. 4.6.4. Vanapaber ja –papp AS Vaania 2000. aastal tehtud uuringu kohaselt on Tallinna erinevates osades ja mujal paberi ja kartongi osatähtsus kaaluliselt keskmiselt 23%. Seejuures on ahikütte või kaminaga elamutes paberi osakaal väiksem ja kaugküttega elamutes suurem. Suur osa vanapaberist on taaskasutatav uue paberi tootmiseks, kui materjal puhta ja kuivana kokku koguda. Vanapaberi üleandmiskohad on toodud tabelis 4.6. Tabel 4.6. Vanapaberi ja papi kogumiskonteinerid Jõelähtme vallas seisuga 2008. a kevad (vastaval ajahetkel kehtiv nimekiri on kättesaadav Jõelähtme valla koduleheküljel). Jrk nr Küla/alevik Konteineri asukoht Kont suurus 1 Iru küla Tenniseväljaku juures 2,5 2 Kaberneeme küla Poe ees 2,5 3 Neeme küla Poe taga 2,5 4 Ülgase küla Ridaelamu vastas parkimisplatsil 0,6 5 Maardu küla 2-kordse korrusmaja juures 0,6 6 Jägala küla 3-kordse korrusmaja juures 0,6 7 Haljava küla Korrusmajade vahel 0,6 8 Koogi küla Koogi poe kõrval 0,6 9 Kallavere küla Maardu poolt minnes enne külaväravaid 0,6 10 Ihasalu küla Lipuvarda juures 0,6 11 Loo alevik Saha tee 2 2,5 12 Loo alevik Saha tee 3/5 2,5 13 Loo alevik Toome tee 3 2,5 14 Kostivere alevik Katlamaja juures 2*0,6 Andmed: Jõelähtme Vallavalitsusest Joonis 4.13 kirjeldab paberijäätmete käitlemist Jõelähtme vallas. Kortermajade elanikud viivad paberijäätmeid sagedamini kogumispunkti, kui teevad seda eramajade elanikud, sest eramutes suur osa paberist põletatakse. Olmejäätmete hulka pannakse mõlema elamutüübi puhul paberijäätmeid harva.

Joonis 4.13. Paberijäätmete käitlemine. 4.7. Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmeid tekib nii majapidamistes kui ettevõtetes. Majapidamistes tekib vanu akusid ja patareisid, värvijäätmeid, õliseid jäätmeid, vanu ravimeid, päevavalguslampe jmt. Ettevõtetes tekib nii spetsiifilisi tootmisjääke kui majapidamistega sarnaseid ohtlike jäätmeid. 4.7.1. Majapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete kogumise korraldamine oma haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Jõelähtme vallas on ohtlikke jäätmeid võimalik üle anda Tallinna Prügila juures asuvas jäätmejaamas ja kord aastas kogumisringide käigus. Elanikele on ohtlike jäätmete üleandmine tasuta. Ohtlike jäätmeid on võimalik üle anda ohtlike jäätmete kogumispunktis Koogi poe juures ning kord aastas toimuvate kogumisringide käigus. Jäätmeküsitluses uuriti elanike teadlikust jäätmete ohtlikkuse kohta, pakkudes välja kuus liiki majapidamistes esinevaid ohtlikke jäätmeid (joonis 4.14). Selgus, et elanike teadlikus on üldiselt hea, kõige vähem peetakse ohtlikuks kodukeemiat ja ravimeid.

Joonis 4.14. Ohtlike jäätmete tundmine. Ohtlike jäätmete käitlemisharjumusi iseloomustab joonis 4.15. Olmejäätmete hulka paneb ohtlikke jäätmeid enda hinnangul 13 % vastanutest.

Joonis 4.15. Ohtlike jäätmete käitlemine. 4.7.2. Ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed Kehtiva jäätmehoolduseeskirja kohaselt on juriidilisest isikust jäätmetekitaja kohustatud oma ohtlikud jäätmed andma üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele jäätmekäitlejatele. Ohtlikke jäätmeid, mida käesoleval hetkel Eestis veel ei käidelda, peab juriidilisest isikust jäätmetekitaja säilitama oma territooriumil. Riikliku jäätmestatistika kohasel koguti Jõelähtme valla ettevõtetelt 2004. aastal 5,7 t ohtlikke jäätmeid. 2005. aastal oli ettevõtjate poolt üle antud ohtlike jäätmete kogus üle 60 t ja 2006. aastal üle 50 t. Nii suurt muutust ühe aasta jooksul võib ilmselt seletada sellega, et suurenes ohtlike jäätmete eraldi kogumine ja neid ei ladestatud enam muude jäätmete hulgas prügilasse. 4.7.3. Jääkreostus Jääkreostuse objekte Jõelähtme vallas käesoleval ajal ei ole. 4.8. Probleemtooted 4.8.1. Patareid Patareisid saab üle anda koos teiste ohtlike jäätmetega. Eraldi patareide kogumiskast on praegu Neeme koolis. 4.8.2. Elektri- ja elektroonikajäätmed ning kodumasinad Jäätmeseaduse paragrahv 25 kohaselt kuuluvad elektri- ja elektroonikajäätmed probleemtoodete hulka, mis võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu kuna võivad sisaldada eri liiki ohtlikke jäätmeid. Elektroonikaseadmed võivad sisaldada näiteks raskemetalle, halogeenitud ühendeid ja asbesti. Vanad kodumasinad – näiteks külmikud võivad sisaldada osoonikihti lagundavaid freoone. Elektroonikajäätmete üleandmise võimalus on Tallinna Prügila juures asuvas kogumispunktis ja kord aastas toimuva ülevallalise kogumisringi raames. 4.8.3. Vanarehvid Vastavalt Jäätmeseaduse § 133 ei võeta alates 2006. aasta 16. juulist prügilasse vastu tükeldatud kasutatud rehve, välja arvatud jalgrattakummid ja rehvid välisdiameetriga üle 1400 millimeetri. Vanarehvide üleandmiseks on võimalus Tallinna Prügila juures asuvad kogumispunktis ja kord aastas toimuva ülevallalise kogumisringi raames. Riikliku statistika kohaselt koguti Jõelähtme vallast 2004. aastal 2 t, 2005. aastal 18 t ja 2006. aastal 10 t vanarehve.Vanarehvid moodustavad suure osa illegaalselt ladestatud jäätmete hulgast, mis näitab seda, et vanarehvide käitluse korralduses esineb tõsiseid puudujääke. 4.9. Tervishoiuasutuste jäätmed Tervishoiuasutustes tekib lisaks olmejäätmetele rohkesti mitmesuguseid spetsiifilisi jäätmeid. Tervishoiuasutustest asub Loo alevikus Loo Tervisekeskus (perearstikeskus), perearsti vastuvõtukabinet asub lisaks Kostivere alevikus. Antud asutustes tekib peamiselt kasutatud süstlaid ning sidumise jms tegevuse käigus tekkinud jäätmeid, mis kogutakse olmejäätmetest eraldi ning kahjutustatakse kipsi valamise teel ja suunatakse edasi lõppkäitlusele. Tervishoiuasutustes tekkinud jäätmed käideldakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 4.10. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest – mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud ained (näiteks värvi- ja lahustijäägid). Kuna Jõelähtme vald on kiirelt arenev ning vallas toimub aktiivne arendustegevus, on tekkiv ehitus- ja lammutusjäätmete hulk suur. Ehitusjäätmeid saab üle anda Tallinna Prügila juures ja Tallinnas aadressil Maleva 4 (OÜ Slops). Ehitus- ja lammutusjäätmete hulk on sõltuvuses ehitustegevuse aktiivsusest. 2004. aastal koguti riikliku jäätmestatistika andmetel Jõelähtme vallast 312 t, 2005.aastal 1166 t ja 2006. aastal 1974 t ehitusjäätmeid (joonis 4.16). Võrreldes 2004. aastaga on ilmselt jäätmestatistika täpsustunud ja vähenenud ehitusjäätmete ladestamine segaolmejäätmete nime all. Samas on aktiivse arendustegevusega seoses suurenenud ka ehitusjäätmete teke.

Joonis 4.16. Ehitusjäätmete kogus Jõelähtme vallas aastatel 2004-2006. 4.11. Metallijäätmed Metallijäätmete hulka kuuluvad jäätmed, mis peaasjalikult koosnevad värvilistest metallidest, mustmetallidest või nende sulamitest. Metallijäätmete kogumine on Eestis korraldatud jäätmete kokkuostusüsteemina. Metallijäätmete üleandmiseks peab jäätmevaldaja metallijäätmete kokkuostjaga äraveo ise kokku leppima või metallijäätmed ise kokkuostupunkti vedama. Jõelähtme vallas saab metallijäätmeid ära anda Tallinna Prügila juures. Riikliku jäätmestatistika kohaselt on Jõelähtme vallast kogutud 2004. aastal 468, 2005. aastal 313 ja 2006. aastal 261 t metallijäätmeid. 4.12. Suurjäätmed Suurjäätmed on suuregabariidilised esemed, näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Jõelähtme vallas on kavas haarata suurjäätmed korraldatud jäätmeveo teenusega. Elanikud saavad suurjäätmeid ära anda Tallinna Prügila juures olevas jäätmejaamas. Kasutuskõlblikku vanamööblit saab ära anda näiteks naaberomavalitsuses Tallinnas tegutsevas MTÜ Taaskasutuskeskuses. 5. Jäätmehoolduse arengusuunad 5.1. Jäätmekätluse kavandamise lähtekohad Jäätmekäitluse arendamisel tuleb lähtuda olemasolevast jäätmehoolduse tasemest, olemasolevatest võimalustest jäätmete käitlemisel, jäätmehooldusega seotud probleemidest ja seatud eesmärkidest. Jäätmekäitluse korrastamise meetodite pingerida vastavat Eesti keskkonnastrateegiale on järgmine: · jäätmetekke vältimine; · tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine; · jäätmete taaskasutamise laiendamine; ­ otseses ringluses (korduskasutamine), ­ materjaliringluses, ­ bioloogilistes protsessides (kompostimine), ­ energiakasutuses (jäätmete põletamine energia tootmiseks); · keskkonnanõuetekohane jäätmetöötlus; · jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Omavalitsuse tasandil on raske mõjutada tekkivate jäätmete koguseid, kuid suunata saab jäätmete sorteerimist ja keskkonnanõuetele vastavat käitlemist. Prioriteediks on vähendada prügilasse kõrvaldamisele suunatavate jäätmete kogust. Selleks on vajalik tõsta jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise taset. Jõelähtme vallas on eesmärgiks maksimaalne jäätmete sorteerimine tekkekohal, mis tagab ühtlasi kõige kvaliteetsema jäätmematerjali ja parandab võimalusi selle taaskasutamiseks. Kui taaskasutatav materjal satub segaolmejäätmete massi, on tehnologiliselt väga keeruline kvaliteetse taaskasutatava materjali segaolmejäätmete massist välja sortimine. Jäätmeseaduse kohaselt on keelatud ladestada prügilasse sortimata segaolmejäätmeid. Sortimiseks loetakse ka jäätmete liigiti kogumist koha peal. Jäätmete taaskasutamisel on prioriteediks nendes sisalduva materjali kasutamise eelistamine energiakasutusele. Jäätmete energiakasutus omakorda on eelistatum võrreldes jäätmete kõrvaldamisega prügilas. Osade jäätmete puhul (nt plastist pakendijäätmed) piirab materjalina taaskasutust toorme kehv kvaliteet ja suured kulutused sorteerimisele. Selliste jäätmete kasutamine materjalina ei ole majanduslikult tasuv ja käesoleval hetkel ladestatakse suurem osa neist prügilasse. Jäätmemassi paremaks taaskasutamiseks on otstarbekas kaaluda võimalusi jäätmete energiakasutuseks. Käesolevaks hetkeks on vastavaid projekte juba algatatud ja suure tõenäosusega rajatakse Tallinna piirkonda lähiaastatel võimalused jäätmete põletamiseks. 5.1.1. Olemasolevad jäätmekäitluskohad Jäätmete käitlemise korraldamisel tuleb lähtuda läheduse printsiibist. Allpool on toodud käesoleval hetkel Jõelähtme vallale lähimad jäätmekäitluskohad. ­ Tallinna Prügila – Jõelähtme vallas asub Tallinna Prügila, mis on käesoleval hetkel Eesti suurim tavajäätmete ladestuskoht. Prügila paikneb Looväljal ja hõlmab ca 66,83 ha. Prügila asub Loo alevikust 11 km ja Kostivere alevikust 8 km kaugusel. - jäätmejaam Tallinna prügila juures - Prügila toimib ühtlasi jäätmejaamana, kus on võimalik ära anda ehitusjäätmeid ja eraldi kogutud ohtlike jäätmeid, aia- ja pargijäätmeid, vanu rehve ning elektroonikajäätmeid, paberi- ja papijäätmeid, pakendijäätmeid, metalli ning klaasi. - Jäätmekäitlejate sorteerimisliinid – jäätmete sorteerimiseks on suurematel jäätmekäitlejatel oma sorteerimiskohad. - Ehitusjäätmete ladestuskohad: ehitusjäätmeid võetakse vastu Tallinna Prügila juures. Teised lähimad ehitusjäätmete ladestuskohad asuvad Väo paekarjääris (OÜ Ati Grupp poolt hallatav ehitusjäätmete käitluskoht ja Koplis (OÜ Slops Kopli ehitusjäätmete käitluskoht, avatud kuni 2010). Tootjavastutus pakendijäätmete kogumisel käivitus 1. mail 2005. aastal Tootjavastutuse rakendumisega jäätmekäitluses on tekkinud tootjavastutusorganisatsioonid, kes korraldavad jäätmete kogumist ja käitlemist. Sellised on hetkel Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO), Eesti Pakendiringlus MTÜ ning OÜ Eesti Pandipakend. Tootja vastutus elektri- ja elektroonikajäätmete kogumisel rakendus 13. augustil 2005. aastal. Kodutehnika kogumist korraldavad MTÜ EES-Ringlus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu. Vanarehvide kogumist korraldab alates 01.01.2006 MTÜ Eesti Rehviliit ning romusõidukite kogumise ja käitlemisega tegeleb MTÜ Eesti Lammutuskodade Liit (ELV). 5.1.2. Korraldatud jäätmevedu Jõelähtme vallas käesoleval hetkel korraldatud jäätmevedu ei toimu. Kehtestatud on volikogu määrused, mis sätestavad korraldatud jäätmeveo rakendamise korra ja jäätmevaldajate registri asutamise. Korraldatud jäätmeveoga haaratakse järgmised jäätmeliigid: - paber ja kartong; - segaolmejäätmed; - suurjäätmed; - biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed. Jõelähtme vald moodustab ühe jäätmeveopiirkonna, kus korraldatud jäätmevedu (üks vedaja kogu piirkonnas) võimaldab optimeerida jäätmeveo logistikat ning vähendada seega veoga kaasnevaid negatiivseid mõjusid keskkonnale. Vedaja leidmiseks on välja kuulutatud korraldatud jäätmeveo konkurss. 5.2. Jõelähtme valla jäätmekäitluse probleemid Pakendi- ja paberikonteinerite hulk ei ole piisav Liigiti kogutud jäätmete (paber ja pakend) kogumisvõrgustik ei ole piisav. Külades elavate inimeste jaoks jäävad konteinerid väga kaugele. Vallas asuvad paberi- ja pakendijäätmete kogumiskonteinerid on tihti üle täitunud. Elanikud on sunnitud sorteeritud jäätmeid panema olmejäätmete hulka. Pakendikonteinerite kasutamine on ebamugav, kuna ava on liiga väike ja inimeses ei taha seda kasutada. Jäätmekotid vedeleva ümber konteineri. Paljudel jäätmevaldajatel on jäätmevedu korraldamata Vallas ei toimi korraldatud jäätmevedu ja paljudel jäätmevaldajatel on olmejäätmete vedu korraldamata. Küladest tuuakse jäätmeid asulate konteineritesse, mille eest maksavad korteriühistud. Osa jäätmevaldajaid kasutab prügila lähedust ja viib jäätmeid ise prügilasse. Elanike seas on levinud jäätmete põletamine igal aastaajal. Puhkekohad on prügistatud Jõelähtme vallas asub palju puhkekohti, mida külastavad ka mujalt tulevad inimesed (rannaala, Jägala juga). Puhkekohtades on puudus prügikonteineritest, prügistatud on puhkekohtade ümbrus, metsaalused ja teeääred. Prügistamise probleemiga seostatakse suurelt osalt turiste (eriti suvisel ajal, kui ka valla poolt paigaldatud prügikonteinerid saavad kiiresti täis). Osalt võib paigaldatud prügikonteinerite kiire täitumine olla seotud ka suvilaomanike poolse jäätmete paigutamisega avalikesse konteineritesse ning senise korraldatud jäätmeveo mittetoimimisega. Prügistamine ja jäätmete ebaseaduslik ladestamine Lisaks puhkekohtade prügitamisele on omavoliliselt veetud jäätmeid metsa alla. Omavoliliselt on ladestatud peamiselt olme- ja ehitusjäätmeid ning autokumme. Kõige probleemsem koht on Tallinna Prügila ja Ülgase maastikukaitseala vaheline ala. Ohtlike jäätmete üleandmisvõimaluste vähesus Ohtlikke jäätmeid saab hetkel üle anda Tallinna prügila jäätmejaama, Koogi poe juures paiknevasse ohtlike jäätmete kogumispunkti ja üks kord aastas jäätmete kogumisringide käigus. Kogumispunkt jääb paljudele elanikele liialt kaugele ja kogumisringid ei kata vajadusi jäätmete üleandmiseks, kuna ohtlike jäätmete säilitamine kodus ei ole soovitav. Prügiauto ei pääse elamutele ligi Hajaasutuseks on sageli probleemiks teede kehv kvaliteet, mis takistab raskete jäätmeveokite ligipääsu elamutele. Suvilapiirkondades takistab prügiauto liikumist kitsas tänavavõrgustik. Väikesaarte jäätmete kogumine Jõelähtme vallas asub 9 väikesaart ja laidu. Saartel on jäätmete kogumine käesoleval hetkel korraldamata. Vähene keskkonnateadlikkus Elanikel ei ole veel tekkinud harjumusi jäätmete sorteerimiseks. Paljud kortermajade elanikud ei ole valmid kasutama kaugemal asuvaid kogumiskonteinereid (nt pakendijäätmetele). 5.3. Jäätmete käitlemise võimalused Jäätmekäitluse korraldamisel lähtutakse Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi jäätmekäitlusalastest õigusaktidest. Allpool on toodud erinevat liiki jäätmete käitlemise võimalused lähtuvalt õigusaktidest ja olemasolevatest tingimustest. 5.3.1. Olmejäätmed Töötlemata olmejäätmeid prügilasse ladestamine on keelatud. Võimalusel tuleb jäätmeid taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemääraselt kulukas. Jäätmete sortimine Jäätmete sortimiseks on kaks võimalust: koguda jäätmeid tekkekohas liigiti või eraldada erinevad jäätmeliigid segajäätmete massist sorteerimistehases. Tekkekohas liigitikogutud jäätmetele võib täiendavalt rakendada järelsortimist (suurematel jäätmevedajatel on olemas vastavad sorteerimisliinid). Varem töötas Tallinnas olmejäätmete sorteerimise tehas, kus sorteeriti välja taaskasutatavaid jäätmeid segaolmejäätmete hulgast. Käesoleval hetkel on samad seadmed kasutusel kohtsorteeritud jäätmete järelsorteerimiseks. Jäätmete tekkekohas liigitikogumine on parim võimalus jäätmete taaskasutamiseks. Eraldi kogutud jäätmete kvaliteet on parem ning seega ka paremad taaskasutusvõimalused. Sorteerides eriliigilisi jäätmeid välja vaid sorteerimistehases segajäätmete massist, on suur osa materjalist määrdunud ning selle taaskasutusväärtus ja -võimalused vähenevad. Olmejäätmete käitlemise protsessi võib jagada kolmeks tasandiks: 1) Esmatasandil toimub jäätmete kohtsortimine nende tekkekohas ja kohtsorditud jäätmete kogumine elanikelt, ettevõtetelt, asutustelt ja ühiskondlike hoonete juurest. 2) Teisel tasandil toimub liigitikogutud jäätmete järelsorteerimine ja edasisse käitlusesse suunamine. 3) Kolmandal tasandil toimub kas jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine prügilas. Tulevikus võib sellele lisanduda ka jäätmekütuste põletamine (jäätmete taaskasutus energiakasutuse eesmärgil). Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri kohustab jäätmevaldajaid segaolmejäätmetest eraldi koguma taaskasutatavaid ja ohtlike jäätmeid ning probleemtooteid. Jäätmete energiakasutus vs ladestamine prügilasse Säästva arengu põhimõttetest lähtuvalt on prioriteet jäätmete taaskasutamine. Eestis on hetkel endiselt peamiseks jäätmete kõrvaldamise viisiks jäätmete ladestamine prügilasse. Riigi jäätmekavas aastani 2013 on kaalutud kolme erinevat stsenaariumi olmejäätmete käitlemiseks, mis on järgnevad: · 0-stsenaarium, kus jätkub olemasolev olukord ja valdav osa jäätmeid ladestatakse prügilasse; · 1-stsenaarium, kus Eestisse rajatakse kuni kaks olmejäätmete põletustehast. Õigusaktidega sätestatud jäätmete taaskasutuseeesmärgid saavutatakse eelkõige läbi jäätmete materjalina ringlussevõtu ja põletamise (energia tootmine); · 2 stsenaarium– olmejäätmete põletustehaseid ei rajata. Õigusaktidega sätestatud jäätmete taaskasutuseesmärgid saavutatakse läbi jäätmete materjalina- ja bioloogilise ringlussevõtu. Jäätmekäitlusstsenaariumite olelusringipõhine keskkonnamõjude ja majanduskulude hindamine ning võrdlemine näitab, et praegune jäätmekäitlussüsteem, kus enamus olmejäätmeid ladestatakse prügilasse, on kõige suurema keskkonnamõjuga, omades samas ka suhteliselt suuri majanduskulusid. Baasstsenaarium ei ole pikas perspektiivis rakendatav, kuna ei ole vastavuses Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Jäätmete käitlemisviise erinevate alternatiivide korral iseloomustab tabel 5.1. Tabel 5.1. Alternatiivsed jäätmekäitlusstsenaariumid Stsenaarium Ringlussevõtt materjalina Bioloogiline ringlussevõtt (kompostimine) Põletamine Ladestamine prügilasse Vastavus õigusaktide nõuetega 0- Baasstsenaarium 17% 7% 0 76% - 1- Põletamine + ringlussevõtt 24% 10% 46% 20% + 2- Kompostimine + ringlussevõtt 25% 41% 0 34% + *Andmed: Riigi jäätmekava aastani 2013 Olmejäätmete põletamine on otstarbekas, kui sealjuures toodetakse soojus- ja elektrienergiat. Keskkonnale avaldatav mõju on väiksem kui muude käitlusmeetodite puhul ning samas väheneb vajadus muude kütuste kasutamiseks. Ka jäätmete kogumisel ja taaskasutamisel materjali ringlussevõtuna on positiivne keskkonnamõju. Jäätmematerjalide ringlussevõtu majanduskulud sõltuvad paljus aga kogumissüsteemi korraldusest ja selle tõhususest. Biolagunevate jäätmete käitlussüsteemi (kompostimine) laiendamisel tuleks arvestada, et panus keskkonnamõju vähendamisse on suhteliselt väike, kuna eeldatavalt kasutatakse põllumajanduses vaid piiratud kogus kompostist mineraalväetiste asendajana. Aunkompostimisel tekkivad õhuheited kasvuhoonegaaside näol on küllaltki suured. Biolagunevate jäätmete tsentraalse kogumis- ja käitlussüsteemi majanduskulud võivad olla suured. Eelpool kirjeldatud stsenaariumide rakendumine Jõelähtme vallas sõltub suuresti riiklikul tasandil tehtavatest valikustest (eelkõige jäätmepõletustehase rajamine). Valla jäätmekäitlust 1. ja 2. stsenaariumi rakendamisel kirjeldavad joonised 5.1 ja 5.2. Kompostimise stsenaariumi rakendumisel on võimalik segaolmejäätmete kompostimine, mille puhul materjalist väljasõelutav mittelagunev osa (peamiselt plastid) tuleb põletamisvõimaluse puudumisel ladustada prügilasse. Põletamisstsenaariumi rakendumisel ladestatakse prügilasse põletustuhk.

Joonis 5.1. Jõelähtme valla jäätmekäitluse skeem 1. stsenaariumi rakendumisel.

Joonis 5.2. Jõelähtme valla jäätmekäitluse skeem 2. stsenaariumi rakendumisel. 5.3.2. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitusjäätmete käitluse planeerimine ehitus- ja lammutusprojekti käigus aitab vähendada jäätmete käitlemisega kaasnevat keskkonnamõju. Oluline on suurendada jäätmete taaskasutust, vähendada ohtlike ainete kasutamist, kus see on võimalik, tagada tekkivate ohtlike jäätmete eraldi käitlemine, anda ohtlikud jäätmed üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Jõelähtme vallas kehtivad ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded on toodud jäätmehoolduseeskirja lisas 1. Ehitusjäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega, tekkiv jäätmete kogus ja liigiline koostis, pinnasetööde maht ning jäätmete liigiti kogumine ja edasine käitlus peavad olema näidatud ehitusprojekti juures. Ehitise vastuvõtmisel tuleb esitada õiend jäätmete käitlemise kohta. Lammutamiseks peab olema vallavalitsusega kooskõlastatud lammutusprojekt ja lammutusluba ning tööde lõpetamisel tuleb vormistada jäätmeõiend. Jäätmekäitlejatele üle andtavatest ehitusjäätmetest sorteeritakse valikuliselt välja kasutuskõlblikud tellised, puit, vanametall ja pinnas. Betooni, kive ja vana asfalti purustatakse killustikuks. Sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kasutatakse pinnasetäitena või purustatud kujul prügilate kattematerjalina ning tee-ehituses. 5.3.3. Ohtlikud jäätmed ja probleemtooted Suur osa ohtlikest jäätmetest sobib kütusena kasutamiseks tootmisprotsessis või kõrvaldatakse põletamise teel spetsiaalsetes ahjudes: õlijäätmed ning värvi-, liimi-, ja lahustijäätmed. Vanad ravimid ja kemikaalid põletatakse, vajadusel kasutatakse selleks lisakütust. Elavhõbedat sisaldavatest jäätmetest eemaldatakse elavhõbe, mida kasutakse uuesti. Ida-Virumaal Vaivara vallas asub Vaivara Ohtlike Jäätmete Kogumiskeskus (VOJK), kus muuhulgas toimub ohtlike jäätmete lõppladestamine. Asbesti sisaldavad paljud ehitus- ja isolatsioonimaterjalid. Asbest on inimese tervisele ohtlik sissehingamisel, seepärast tuleb asbesti sisaldavad jäätmed enne ladestamist sorteerida ja pakendada selliselt, et asbestikiu ja -tolmu sattumisoht prügilademest keskkonda oleks minimaalne. Asbesti sisaldavaid jäätmeid tuleb transportida kaetult, kinnises transpordivahendis või kotis. Kui asbestijäätmed on turvaliselt pakendatud, ladestatud prügilasse ning piisaval määral kaetud, on edasine oht minimaalne. Asbestijäätmeid võib vastavalt jäätmeloale ladestada nii tava- kui ohtlike jäätmete prügilasse. Jõelähtme vallale lähim asbestijäätmete ladestuskoht on Kopli ehitusjäätmete ladestuskohas. Asbestijäätmeid võib hetkel ladestada ka Väätsa prügilas, Vaivara ohtlike jäätmete ladestuskohas, Aardlapalu prügilas ja Räpo prügilas. Akud ja patareid vajavad erikäitlust, kuna sisaldavad keskkonnaohtlikke aineid. Taaskasutatavatest materjalidest eraldatakse nii plii kui ka muu metall. Ümbertöötamise tulemusena saadud plii ja pliisulamid ning polüpropüleen müüakse valdavalt Euroopa akutööstustele tagasi. Vanad mootorsõidukid lammutatakse ja eraldatud jäätmetest on võimalik kasutada põletamiseks järgmisi komponente: plast, kummi, tekstiil, puit, polster jmt. Eraldatud metall läheb kokkuostu. Vanarehve on võimalik taaskasutada mitmel moel. Vähekasutatud kumme saab korduvkasutada (mis liiklusohutuse seisukohalt ei ole siiski soovitatav). Purustatud rehve võib kasutada prügilates vahekihtidena,aga ka prügila aluse ehitamisel. Peen kummipuru on taaskasutatav asfaldisegudes, ülipeen kummipuru aga uute rehvide tootmisel. Rehve põletatakse tsemendiahjudes, samuti on neist võimalik pürolüüsi teel toota gaasi ja õli. Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmetest eraldatakse ohtlikud ained ja komponendid, metall läheb materjaliringlusesse ning ülejäänud materjalid nagu plast, puit, papp jmt. sobivad põletamiseks. 5.3.4. Biolagunevad jäätmed Biolagunevaid jäätmeid saab töödelda nii aeroobselt (kompostimine) kui anaeroobselt (metaankääritamine). Anaeroobne töötlemine on keerulisem tehnoloogia ja nõuab suuri investeerinuid. Jõelähtme vallas tekkivate biolagunevate jäätmete käitlemiseks on otstarbekam kasutada aeroobset kompostimist, mis on lihtsamini kohaldatav erineva koostisega jäätmete käitlemiseks. Olemjäätmetest eraldi kogutud biolagunevate jäätmete kompostimise tulemusena saadakse kvaliteetne kompost, mida saab edukalt kasutada aianduses ja põllumajanduses. Segunenud jäätmete kompostimisel saadav materjal sobib haljastusse ning prügilakatte tarbeks. Tööstuslikuks kompostimiseks on kaks alternatiivi: aunkompostimine ja reaktorkompostimine. Aunkompostimise protsess on suhteliselt aeglane, nõuab suurt maa-ala ning on halvasti kontrollitav. Reaktorkompostimiseks seevastu kulub palju energiat ning see nõuab oluliselt suuremaid kapitalimahutusi, kuid on kiirem ning kergemini kontrollitav. Kasutusel on ka aunkompostimise kiirendamiseks välja töötatud tehnoloogiaid, kus rakandatakse aunade sundõhustamist ja on võimalik ka aunade membraaniga katmine (membraankompostimine), et vähendada väliskeskkonna tingimuste mõjusid kompostimisprotsessile. Jõelähtme vallas on kompostimisväljak olemas Tallinna Prügila juures, kus kompostitakse eraldi kogutud biolagunevaid jäätmeid. Kodune kompostimine on sobiv meetod, millega saab samuti oluliselt vähendada kõrvaldavate olmejäätmete kogust. Kompostimine võimaldab koduses majapidamises tekkivatest toidu- ja aiajäätmetest kergesti valmistada kompostmulda, mida saab kasutada aias väetisena ja mulla omaduste parandamiseks. Toidujäätmete kompostimisel on soovitav kasutada kompostikaste, mis takistavad näriliste ligipääsu jäätmetele. Tiheasustuses on kompostrite või kompostikastide kasutamine toidujäätmete kompostimiseks kohustuslik. 5.3.5. Klaas Ümber töötamiseks sobib nii lehtklaas kui korduskasutuseks sobimatud klaastaarajäätmed. Veidi erineva koostise tõttu tuleb neid käidelda eraldi. Klaasijäätmetest sulatatakse uut klaasi, pudeleid ja purke, aga ka klaasvilla. Eestis purustab ja sulatab klaastaarat ümber AS Järvakandi Klaas, osa klaasi viiakse ümbertöötlemiseks Eestist välja. Klaasi tootmisel klaasipurust kulub palju vähem energiat kui esmase tooraine kasutamsel. 5.3.6. Papp ja paber Vanapaberit ja –pappi kasutatakse uue paberi ning ehitusmaterjalide tootmiseks. Eestis on paberi ümbertöötlemise võimalused piiratud. Vanapaber, mida siin ümber töödelda ei ole võimalik, sorteeritakse paberitüüpide alusel, pakendatakse ja müüakse välismaale. Kihilised joogipakendid ehk komposiitpakendid (nn. tetrapakid) sisaldavad peale tselluloosikihtide veel plastik- ja metallkilet. Taaskasutusse lähevad nendest piimatoodete- ja mahlapakid. Mida kuivem ja puhtam on materjal, seda paremini ta säilib, seetõttu peaks pakendi enne konteinerisse viimist kergelt seest loputama. Joogipakenditest on võimalik selles sisalduva plastiku sulatamisel toota spetsiaalset kartongi või plaate, millest saab valmistada ehitusmaterjale, mööblit ja muud. 5.3.7. Metall Kogutud metallijäätmed on väga hästi kasutatavad uute metallesemete tootmiseks. Vanametalli ümbertöötlemisele kulub oluliselt vähem energiat kui metallimaagi kasutamine, näiteks alumiiniumi puhul on energiasääst 95%. Eestis vanametalli kasutamise võimalused puuduvad, siin kogutud jäätmed eksporditakse. 5.3.8. Plast Plastijäätmete taaskasutamise muudab keeruliseks paljude eriliigiliste plastide leidumine jäätmete hulgas (nt pakendijäätmete puhul). Taaskasutatavus sõltub plasti liigist ning need tuleb enne liikide kaupa sorteerida. Plastijäätmete taaskasutamine piirab ka materjali suhteliselt madal väärtus ning suured sorteerimis- ja veokulud. Plasti ümbertöötlemisel materjali kvaliteet halveneb. Kuna plasti liike on väga palju ja nende sorteerimine kallis, on enamik EL riike keskendunud PEHD, PET ja PVC plasti kasutamisele ja kogumisele. Kõige efektiivsem on PET ja PE pudelite kogumine ja taaskasutamine. Valdav osa Eestis kogutud plastist (karastusjookide PET - pudelid) pestakse, purustatakse või pressitakse kokku kuubikuteks ning eksporditakse välisriikidesse, kus nendest valmistatakse nt mööblipolstrit ja näiteks rõivaid. Osa materjali kasutatakse kohapeal pakenditootjate poolt. Teistest plastikmaterjalidest kogutakse Eestis ümbertöötlemiseks pakkekilet, millest toodetud graanulid eksporditakse. Segaplasti (nt. ketšupipudelid, jogurtitopsid) ning madalama kvaliteediga plasti, kus on hulgas toidujäätmed või ohtlikud ained, saab taaskasutusse suunata põletamise kaudu, ehk siis energiaks muundades. Käesoleval hetkel selline võimalus Eestis puudub. Osa kogutavast materjalist eksporditakse, kuid osa ladestatakse endiselt prügilasse. 5.3.9. Puit Puidujäätmeid taaskasutatakse kas energiaallikana (nt puiduhakkena katlamajades) või kompostimise kaudu. Puidujäätmed aitavad parandada kompostitava materjali konsistentsi ja neid kasutatakse kompostimisel tugiainena. 5.4. Jäätmekäitluse eesmärgid, meetmed ja tegevused Jõelähtme valla jäätmekäitluse eesmärkide seadmisel on lähtutud Riigi jäätmekavast 2008-2013 (Keskkonnaministeeriumi veebilehelt seisuga 1. aprill 2008). Jäätmekäitluse peamine eesmärk on loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine (loodusvarade säästev kasutamine, jäätmetekke vältimine ja taaskasutuse suurendamine). Peamiseks vahendiks taaskasutuse suurendamisel on jäätmete maksimaalne sorteerimine tekkekohas, mis tagab jäätmematerjali parima kvaliteedi. Tegevuskava jäätmemajanduse eesmärkide elluviimiseks on toodud jäätmekava lisas 1. 1. Meede:Jäätmehoolduse korraldamise pikkaajaline planeerimine Jäätmekava on vahend omavalitsuse jäätmehoolduse pikaajaliseks planeerimiseks. Omavalitsuse jäätmekava peab olema kooskõlas riigi jäätmekavaga ja viimasel uuendamisel tuleb ajakohastada ka omavalituse jäätmekava. Jäätmeseaduse §43 lg 3 kohaselt tuleb omavalitsuse jäätmekava ajakohastada aasta jooksul pärast riigi jäätmekava ajakohastamist, kui seal on tehtud omavalitsuse jäätmekava puudutavaid muudatusi. Samuti vajavad perioodilist ülevaatamist omavalitsuse jäätmehooldusalased õigusaktid Tegevus: Jõelähtme valla jäätmekava ajakohastamine aasta jooksul pärast riigi jäätmekava ajakohastamist. Valla jäätmehooldust reguleerivate õigusaktide uuendamine vastavalt jäätmekavale. Indikaator: Vastavad jäätmehooldust reguleerivad dokumendid on vastuvõetud, kehtestatud ja ajakohastatud. Tulemus: Jäätmehooldust reguleerivad õigusaktid on kehtestatud ja/või ajakohastatud. Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus Rahastamine: KOV Jäätmemajanduse korraldamisel on otstarbekas teha koostööd teiste kohalike omavalitsustega. Omavalitsuste koostööorganisatsioon võimaldab lahendada komplekselt jäätmehooldusalaseid probleeme (jäätmealase infrastruktuuri arendamine, teavitamine, keskkonnateadlikkuse tõstmine jne). Eestis on loodud mitmeid omavalitsuste koostööorganisatsioone, kuid Harjumaal sellised käesoleval hetkel puuduvad. Tegevus: Harjumaa või Ida-Harjumaa omavalitsustest koosneva jäätmealase koostööorganisatsiooni loomine. Indikaator: Jõelähtme vald on omavalitsuste jäätmealase koostööorganisatsiooni liige Tulemus: Harjumaa omavalitsused teevad jäätmemajanduse valdkonnas koostööd läbi koostööorganisatsiooni Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus, naaberomavalitsused Rahastamine: KOV, KIK 2. Meede: Seire- ja järelevalvesüsteemi tõhustamine Jõelähtme vallas toimub süsteemne kontroll jäätmekäitluse üle ja tehakse aktiivset koostööd keskkonnainspektsiooniga. Osa valda ebaseaduslikult ladestatud jäätmetest pärineb naaberomavalitsustest ja seetõttu on rikkujate tabamiseks vajalik on tihendada koostööd teiste omavalitsustega. Tegevus: Jõelähtme Vallavalitsuses korraldab süstemaatilist kontrolli jäätmevaldajate ja jäätmekäitlejate üle ning teeb aktiivset koostööd keskkonnainspektsiooni ja teiste omavalitsustega. Indikaator: Aastas läbi viidud kontrollimiste arv. Tulemus: Rikkumiste arv on vähenenud, vallal on ülevaade korraldatud jäätmeveo toimimisest. Vastutaja: Jõelähtme Vallavalitsus Rahastamine: KOV Illegaalse jäätmete ladestamise vähendamiseks on vajalik saavutada kontroll jäätmekäitlejate ja jäätmevoogude üle. Jäätmekava koostamise ajal valmistatakse ette Jõelähtme valla jäätmevaldajate registri asutaimist ja korraldatud jäätmeveo sisseviimist. Korraldatud jäätmeveo rakendumisel saavutatakse kontroll jäätmevaldajate ja jäätmevoogude üle. Tegevus: Jõelähtme vald teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveo toimimise üle. Indikaator: korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmevaldajate arv, jäätmevaldajate registri täitmine. Tulemus: omavalitsusel on ülevaade jäätmevaldajatest ja korraldatud jäätmeveoga liitumisest ning üle antud jäätmekogustest. Vastutaja: Jõelähtme Vallavalitsus, jäätmevedaja Rahastamine: KOV, jäätmevedaja Omavoliliselt ladestatud prügihulkade kasvu aitab pidurdada olemasolevate prügihunnikute likvideerimine, sest juba prügistatud kohta on jäätmeid maha panna lihtsam. Prügistajate korralekutsumiseks on probleemsemates kohtades otstarbekas kasutada keelavaid silte, millele võib lisada info võimaliku karistuse ja lähima legaalse prügi üleandmise koha kohta. Tegevus: Olemasolevate ja tekkivate illegaalsete ladestuskohtade likvideerimine, prügi mahapanekut keelavate siltide paigaldamine. Indikaator: koristatud prügi kogus Tulemus: Prügistatud alade hulk väheneb Vastutaja: Jõelähtme Vallavalitsus, maaomanikud, Harjumaa Keskkonnateenistus (reformimata riigimaal) Rahastamine: KOV, KIK, maaomanikud Jäätmemajanduse edasise planeerimise tarbeks on vajalik koguda andmeid olemasolevate jäätmevoogude ja nende käitlemise üle. Tegevus: Jäätmestatistika kogumine kõigi kogutud jäätmeliikide kohta nii korraldatud jäätmeveoga liitunud kui mitteliitunud jäätmevaldajatelt. Indikaator: andmed on olemas kõigi jäätmevaldajate registris olevate jäätmevaldajate kohta ning kogumispunktides üle antud jäätmekoguste kohta Tulemus: vallal on ülevaade tekkivatest jäätmekogustest Vastutaja: Jõelähtme Vallavalitsus, jäätmekäitlejad Rahastamine: KOV, jäätmekäitlejad 3. Meede: Elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine ja soodustuste, toetuste ning regulatsioonide süsteemi arendamine jäätmetekke vähendamiseks ning jäätmete käitlemise arendamiseks. Üheks võimaluseks ladestatavate jäätmete vähendamiseks on biolagunevate jäätmete eraldi kogumine. Kortermajades korraldatakse biolagunevate jäätmete kogumine eraldi konteineriga korraldatud jäätmeveo raames. Eramajade puhul biolagunevad jäätmed korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide hulka ei kuulu, otstarbekam on korraldada kompostimist koha peal. Tegevus: Kompostimise ja selle majanduslike eeliste tutvustamine elanikele. Indikaator: biolagunevate jäätmete kompostimist korraldavate majapidamiste arv. Tulemus: biolagunevate jäätmete koha peal kompostimisega (peamiselt eramajades) väheneb segaolmejäätmete kogus Vastutaja: Jõelähtme Vallavalitsus Rahastamine: KOV, KIK Jäätmeid sorteerivate jäätmevaldajate puhul võib eelkõige tiheasutuses asuvates eramajades tekkida olukord, kus kahe jäätmeveo vahelisel ajal (neli nädalat, kui kompostitakse biolagunevaid jäätmeid) olmejäätmete konteiner täis ei saa ning reaalset hinnavõitu jäätmete sorteerimisest ei teki. Jäätmeveo sagedust ei saa vähendada sanitaarnõuetest lähtuvalt ning väiksemaid kui 140 ja 80 liitrised konteinerid jäätmeveokitega automaatselt tühjendada ei ole võimalik. Väikeste konteinerite puhul ei vähene konteineri mahuga oluliselt ka veohind, sest põhilise osa sellest moodustavad jäätmeveoki kohaletulekuga seotud kulud. Lahenduseks on ühiste konteinerite kasutamine mitme elamu peale. Tegevus: Soodustada ühiste jäätmekonteinerite kasutamist mitme eramu peale. Tulemus: Elanikud tajuvad paremini jäätmete sorteerimisest tulevat majanduslikku kasu. Vastutaja: Jõelähtme Vallavalitsus Elanike harjumuste muutmiseks jäätmete käitlemisel on oluline pidev jäätmekäitlusalase info jagamine erinevatele sihtgruppidele. Jõelähtme vallas on info jagamiseks kasutatud valla ajalehte, valla kodulehte ja elanikele jagatavaid infovoldikuid. Suuliselt on infot jagatud külakoosolekutel ja ühistu koosolekutel. Kuna valla elanikkonnast märkimisväärne osa on venekeelne, tuleb paralleelselt jagada jäätmekäitlusalast infot ka vene keeles. Keskkonnaalaseid kampaaniaid on Jõelähtme vallas läbi viidud kooliõpilaste seas, tekkinud on koristuspäeva traditsioon klasside kaupa. Lastes ja noortes sorteerimisharjumuste juurutamiseks tuleb jäätmeid liigiti koguda ka koolide ja lasteaedade juures. Selleks tuleb haridusasutuste juurde paigutada konteinerid paberi- ja soovitavalt ka pakendijäätmete tarbeks. Tegevus Jäätmekäitlusalaste infomaterjalide loomine ja jagamine, valla kodulehe pidev uuendamine ja jäätmealase info avaldamine valla infolehes, info jagamine külakoosolekutel ja ühistukoosolekutel. Infomaterjale luuakse paralleelselt ka vene keeles. Valla infolehes avaldatakse infot aktuaalsete teemade kohta jäätmemajanduses (toimuvad muutused jäätmemajanduse korralduses, jäätmealased kampaaniad ja jäätmete kogumisaktsioonid). Valla kodulehel on lisaks info kõigi jäätmete üleandmisvõimaluste kohta, jäätmete kogumispunktide asukohad ja lahtiolekuajad (sh kaart), jäätmemajandust puudutavad õigusaktid ja valminud infomaterjalid jäätmete sorteerimise ning muu kohta. Indikaator: Liigiti kogutud olmejäätmete koguse suurenemine võrreldes üldise jäätmetekkega. (Jäätmearuande andmed, Probleemtoodeteregistri andmed, Pakendiregistriandmed, Keskkonnainspektsiooni andmed) Tulemus: Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal ning kvaliteet on tõusnud. Vastutaja: Jõelähtme Vallavalitsus, KKM, ettevõtted Rahastamine: Riigieelarve, KOV, KIK, ettevõtted Tegevus: Jäätmehooldusalaste kampaaniate korraldamine erinevatele sihtgruppidele (lapsed, täiskasvanud). Indikaator: Liigiti kogutud olmejäätmete koguse suurenemine võrreldes üldise jäätmetekkega. (Jäätmearuande andmed, Probleemtoodeteregistri andmed, Pakendiregistriandmed, Keskkonnainspektsiooni andmed) Tulemus: Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal kasvanud Vastutaja: Jõelähtme Vallavalitsus, KKM, ettevõtted Rahastamine: Riigieelarve, KOV, KIK, ettevõtted Tegevus: Jäätmete liigiti kogumine haridusasutuste juures, eraldi tuleb koguda paberijäätmeid ja pakendijäätmeid. Indikaator: Valla koolides toimub jäätmete liigiti kogumine Tulemus: õpilastel tekib harjumus jäätmete sorteerimiseks Vastutaja: Jõelähtme Vallavalitsus Rahastamine: KOV, KIK Suuemate ettevõtete puhul võib tegevusega kaasneda suures hulgas eriliigiliste jäätmete teke. Sellise ettevõtte jäätmekätlus vajab läbimõeldud korraldust ja kaaluda tuleb ettevõtte jäätmekava koostamise vajadust. Tegevus: Vallavalitsus nõuab olulise jäätmetekkega ettevõtetelt jäätmekava koostamist. Indikaator: Suurte ettevõtete jäätmemajandus on kontrollitud ja vajadusel koostatud ettevõtte jäätmekava. Tulemus: Ettevõtete jäätmekäitlus toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja keskkonnasäästlikult. Vastutaja: Jõelähtme Vallavalitsus, ettevõtted Rahastamine: ettevõtted Tallinna Prügila ümbrus ja sissesõidutee on täis autodelt ja prügilast lenduvat prahti. Prügila on ümbritsetud aiaga, kuid lendprahti see täielikult siiski kinni ei pea. Vajalik on prügila ümbruse ja sissesõitutee perioodiline koristamine. Tegevus: Tallinna Prügila ümbruse ja sissesõidutee perioodiline koristamine. Indikaator: Tallinna Prügila ümbrust korrastatakse perioodiliselt Tulemus: Prügilast lenduv praht on kokku kogutud ja prügila ümbrus puhas. Vastutav: Tallinna Linnavalitsus Rahastaja: Tallinna Prügila haldaja 4. Meede: Jäätmehoolduse infrastruktuuri uuendamine ja arendamine Jõelähtme vallas on ette valmistamisel korraldatud jäätmeveo sisseviimine. Vald moodustab ühe jäätmeveopiirkonna ja korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmeliikide osas antakse ainuõigus konkursi korras valitud jäätmevedajale kuni viieks aastaks. Lepingu lõppedes tuleb jäätmevedaja valimiseks korraldada uus konkurss. Jäätmeveo ainuõigus on soovitav vedajale anda viieks aastaks. Tegevus: Korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine, konkursi tingimuste ülevaatamine enne järgmist konkurssi. Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus Rahastamine: KOV Korraldatud jäätmeveoga liitumise ja jäätmeveo korraldamise muudab osades piirkondades (sh suvilapiirkonnad) keeruliseks teede halb olukord. Sellistes piirkondades on otstarbekas korraldada jäätmevedu ühiste konteinerite paigaldamisega jäätmeveokile liigipääsetavasse kohta. Soovitav on jäätmemahutid paigaldada jäätmemajadesse. Lisaks raskesti ligipääsetavatele piirkondadele võib sama süsteemi rakendada ka hajaasustusega piirkondades, kus elamute vahekaugused on suured. Tegevus: Ühiskonteinerite paigutamine raskesti ligipääsetavatesse piirkondadesse ning hõredalt asutatus piirkondadesse (soovitavalt jäätmemajadesse). Indikaator: Raskesti ligipääsetavate piirkondade elanikud on haaratud jäätmeveo süsteemi ühiskonteinerite kaudu. Tulemus: korraldatud jäätmeveoga on haaratud ka raskesti ligipääsetavates kohtades asuvad jäätmevaldajad. Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus, jäätmevaldajad Rahastamine: Jõelähtme Vallavalitsus, KIK, jäätmevaldajad Liigiti kogutavate jäätmete puhul on praegu üle Eesti puhul kasutusel erinevad jäätmemahutite tähistamise viisid. Vajalik on elanikkonnale ühtse süsteemi väljatöötamine. Juhul, kui riiklikult jäätmemahutite tähistamist kokku ei lepita, on otstarbekas kokku leppida ühine tähistus naaberomavalitsustega. Tegevus: Ühtse tähistussüsteemi (värvide) kokkuleppimine liigiti kogutavate jäätmete mahutite tähistamiseks koostöös naaberomavalitsustega. Indikaator: Jõelähtme vallas on kasutusel naaberomavalitsustega sarnane süsteem eraldi kogutavate jäätmete mahutite tähistamiseks Tulemus: Elanike jaoks kinnistub jäätmemahutite tähistamise süsteem ja mahuteid on lihtne ära tunda ka teistes omavalitsustes. Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus, naaberomavalitsused, KOV jäätmealane koostööorganisatsioon Rahastamine: KOV Jõelähtme valla elanikud saavad jäätmejaamana kasutada Tallinna prügilat, kus on võimalik üle anda metallijäätmeid, paberi- ja papijäätmeid, pakendijäätmeid, vanarehve, elektri- ja elektroonikajäätmeid, sorteeritud ehitusjäätmeid (kivid, betoon), ehitus ja lammutussegaprahti, lehtklaasi, suurjäätmeid (sh kasutuskõlbmatu mööbel) ja koduseid ohtlike jäätmeid. Kostivere alevik asub Tallinna Prügilale väga lähedal ja jääb elanike liikumisteede lähedusse, jäätmete üleandmisvõimalused on piisavad. Loo alevikust jääb prügila jäätmejaam kaugele ja vajalik on parandada jäätmete üleandmisvõimalusi jäätmejaama rajamisega, kus saab üle anda ohtlikke jäätmeid, elektroonikajäätmeid, rehve, pakendijäätmeid ja paberijäätmeid. Soovitav on vastu võtta ka metallijäätmeid ja lehtklaasi. Loo aleviku jäätmejaama rajamisel ja kasutamisel tehakse võimalusel koostööd Rae vallaga. Jõelähtme, Iru ja Uusküla elanike teenindamiseks tehakse koostööd Maardu linnaga, kuhu on lähiajal plaanis jäätmejaama rajamine. Tegevus: Tallinna Prügila juures asuva jäätmejaama kasutamine. Indikaator: Jõelähtme valla elanikud saavad prügila juures ära anda eriliigilisi jäätmeid. Tulemus: erinevate jäätmete üleandmisvõimalused on elanikele kättesaadavad. Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus Rahastamine: KOV Tegevus: Jäätmejaama rajamine Loo alevikku. Jäätmejaamas on võimalik üle anda vähemalt järgmisi jäätmeid: ohtlikud jäätmed, elektroonikajäätmed, rehvid, pakendijäätmed ja paberijäätmed. Soovitav on vastu võtta ka metallijäätmeid ja lehtklaasi. Võimlusel tehakse koostööd Rae vallaga. Indikaator: Lool töötab jäätmejaam Tulemus: erinevate jäätmete üleandmisvõimalused on elanikele kättesaadavad Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus Rahastamine: KOV, KIK Tegevus: Koostöö Maardu linnaga jäätmejaama kasutamiseks. Maardu jäätmejaam teenindab Jõelähtme, Iru ja Uusküla elanikke Indikaator: Jõelähtme valla elanikud saavad kasutada Maardu jäätmejaama. Tulemus: erinevate jäätmete üleandmisvõimalused on elanikele kättesaadavad Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus Rahastamine: KOV Pakendi- ja paberi jäätmete kogumiseks on vajalik pakendijäätmete kogumisvõrgustiku väljaarendamine. Pakendi- ja paberijäätmete konteinerid peaksid paiknema kõrvuti. Jäätmete üleandmine peab elanikele olema käepärane ja konteinerid paiknema piisavalt lähedal. Eramajades on võimalik pakendijäätmete kogumiseks kasutada pakendijäätmete koti süsteemi, kus jäätmevedaja kogub kokkulepitud ajal kokku spetsiaalsesse kilekotti pandud jäätmed. Tegevus: Pakendi- ja paberi jäätmete kogumisvõrgustiku väljaarendamine Jõelähtme vallas. Loo ja Kostivere alevikes vähemalt üks pakendi- ja paberijäätmete kogumiskoht 1000 elaniku kohta, kuid mitte kaugemal kui 500 m. Pakendikonteinerite kogumisvõrgustiku osas seab riigi jäätmekava soovituseks, et pakendikonteinereid peaks olema maapiirkondades vähemalt igas piirkonnakeskuses arvestusega vähemalt üks konteiner 1000 elaniku kohta. Jõelähtme vallas on sellisteks piirkonnakeskusteks, kuhu on vajalik kogumispunktide paigutamine, järgmised piirkonnad: Kallavere, Ülgase, Neeme, Ihasalu, Kaberneeme, Koogi, Jõelähtme, Jägala, Haljava, Maardu, Iru, Saha ja Liivamäe küla. Soovitavalt võiks pakendi- ja paberikonteinerid paigaldada ka Manniva, Jõesuu, Haapse, Aruaru, Parasmäe küladesse. Paberikonteinereid on otstarbekas paigutada paralleelselt pakendikonteineritega. Kaaluda tasub pakendi- ja paberijäätmete kogumispunktide jäätmemajadesse paigutamist. Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus, taaskasutusorganisatsioonid Rahastamine: KOV, KIK, taaskasutusorganisatsioonid Tegevus: Pakendijäätmete koti teenuse pakkumine eramajadele tihedama asutusega piirkondades. Pakendijäätmete koti teenust on otstarbekas rakendada piirkondades, kus on vähemalt 20 liitujat. Jõelähtme vallas tuleks pakendijäätmete koti teenusega haarata vähemalt järgmised piirkonnad: · Loo, Iru, Saha, Vandjala, Maardu, Rebala; · Kostivere, Jõelähtme, Haljava, Koogi, Jägala, Jägala-Joa, Ihasalu, Neeme; · Uusküla, Kallavere ja Ülgase. Uute arenduste puhul tuleb pakendijäätmete koti teenus sisse viia piisava elanike arvu korral. Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus Rahastamine: jäätmevaldaja Elektroonikaromude kogumine on hetkel korraldatud Tallinna Prügilasse ja kord aastas toimuvate kogumisringide kaudu. Loo jäätmejaama valmimisel hakatakse elektroonikajäätmeid vastu võtma ka seal. Kogumiringe on soovitav korraldada vähemalt kaks korda aastas. Peale jäätmejaama valmimist Lool piisab ühest kogumisringist aastas. Tegevus: Elektroonikaromude kogumine kaks korda aastas kogumisringide käigus. Vastutav: KOV, KKM, tootjavastutusorganisatsioonid Rahastamine: tootjavastutusorganisatsioonid Ohtlike jäätmete üleandmisvõimalused on hetkel Tallinna Prügilas, Koogi poe juures asuvas kogumispunktis ja üks kord aastas kogumisringide käigus. Loo jäätmejaama rajamisel on ohtlikke jäätmeid võimalik üle anda ka seal. Koogi poe juures kogutakse ohtlikke jäätmeid merekonteinerisse, mida käesoleval hetkel renditakse. Tulevikus on kavas osta konteiner vallale ja jätkata kogumispunkti tegevust. Ohtlike jäätmete kogumiringe on soovitav korraldada kaks korda aastas. Patareide üleandmiseks on vajalik paigutada avalikult ligipääsetavatesse kohtadesse patareikaste. Hetkel on patareikast olemas Neeme koolis, need tuleb paigutada ka teisesse valla koolidesse. Tegevus: Koogi poe juures asuva ohtlike jäätmete kogumispunkti ostmine valla omandusse. Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus Rahastamine: KOV; KIK Tegevus: Ohtlike jäätmete kogumine kogumisringide käigus kaks korda aastas. Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus Rahastamine: KOV; KIK Tegevus: Patareikastide paigutamine valla haridusasutustesse. Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus Rahastamine: KOV; KIK Aia- ja pargijäätmeid tekib kõige rohkem kevadel ja sügisel. Väljaspool asulaid on lihtne korraldada jäätmete kompostimine, erinevalt toidujäätmetest ei ole ohtu näriliste levikuks ja jäätmeid saab kompostida aunas. Tiheasutuses on jäätmete kompostimiseks vähem võimalusi ja need on otstarbekas toimetada kompostimisväljakutele. Vältimaks aia- ja pargijäätmete sattumist olmejäätmete hulka on soovitav sügisel vähemalt Loo ja Kostivere alevikes korralda aia- ja pargijäätmete kogumine kogumiringi raames. Tegevus: Aia- ja pargijäätmete kogumiringide korraldamine sügisel Loo ja Kostivere alevikes. Indikaator: sügisel toimuvad Loo ja Kostivere alevikes aia- ja pargijäätmete kogumisringid. Tulemus: väheneb aia- ja pargijäätmete sattumine olmejäätmete hulka ning neid ei ladestata prügilasse. Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus Rahastaja: KOV Jõelähtme valla territooriumi hulka kuulub üheksa väikesaart ja laidu. Käesoleval hetkel on saartel jäätmekäitlus korraldamata. Saartele jäätmekonteinerite paigutamine ei ole vajalik, kuid jäätmete üleandmisvõimalused tuleb luua randumiskohtadesse, kuhu saartelt tulevad inimesed saabuvad. Saartele on otstarbekas paigutada infotahvlid, mis selgutavad jäätmekäitluse korraldust. Kord aastas tuleb saartelt kokku koguda lainetega randa kandunud ja külastajate poolt jäetud prügi. Tegevus: Jäätmekonteinerite paigutamine rannaaladele. Indikaator: Kõigis randumiskohtades, mille kaudu toimub ühendus väikesaartega, on loodud võimalused jäätmete üleandmiseks. Tulemus: Väheneb väikesaarte prügistamine Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus, RMK, ettevõtted Rahastaja: KOV, RMK, ettevõtted Tegevus: Jäätmekäitluse korraldusest teavitavate infotahvlite paigutamine saartele. Indikaator: Jäätmekäitluse korraldusest teavitavad infotahvlid on nähtavad kõigile väikesaarte külastajatele kas sadamas või saarel. Tulemus: Külastajad on teadlikud jäätmekäitluse korraldusest saartel, väheneb saarte prügistamine. Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus, Riiklik Looduskaitsekeskus Rahastaja: KOV, KIK, LKK Tegevus: Saartele kogunenud prügi koristamine. Indikaator: kord aastas on koristatud saartele kogunenud prügi Tulemus: saared on puhtad Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus, Riiklik Looduskaitsekeskus Rahastaja: KOV, LKK Jõelähtme vallal on pikk merepiir ning rannaala on suvel atraktiivne puhkekoht nii vallas kui väljaspool seda elavatele inimestele. Lisaks paikneb vallas Jägala juga, mis on samuti atraktiivne turismiobjekt. Suvel kasvab oluliselt valla külastatavus ja sellega ka tekkiv jäätmete hulk. Külastajate jaoks on vajalik paigutada vähemalt suveperioodiks täiendavad avalikud konteinerid rannaäärsetesse küladesse ja puhkekohtadesse. Soovitav on olmejäätmete konteinerile lisaks ka pakendikonteinerite paigaldamine, et soodustada inimestel sorteerimisharjumuste teket. Vajadusel tuleb avalike konteinerite tühjendamise sagedust suveperioodil tõsta. Tegevus: Täiendavate jäätmekonteinerite paigutamine rannaküladesse ja puhkekohtadesse vähemalt suveperioodiks. Soovitav on paigaldada nii olmejäätmete kui pakendijäätmete konteinerid. Vajadusel tuleb tõsta konteinerite tühjendamise sagedust suveperioodil. Kaberneeme, Neeme, Jägala juga, Linnamäe hüdroelektrijaam, kaitsealad Indikaator: populaarsetes puhkekohtades on avalikud jäätmekonteinerid. Tulemus: väheneb valla prügistamine Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus, omanikud, kaitseala valitseja Rahastaja: KOV, omanikud, kaitseala valitseja Jõelähtme vallas on neli kalmistut. Käesoleval hetkel kalmistutel jäätmete sorteerimist ei korraldata. Soovitav on paigutada eraldi konteinerid biolagunevate jäätmete ja muude jäätmete tarbeks või korraldada jäätmete kompostimine koha peal kompostimiskastiga. Tegevus: Biolagunevate jäätmete eraldi kogumiseks konteinerite või kompostimiskastide paigaldamine kalmistutele. Indikaator: Kõigi kalmistute juures toimub biolagunevate jäätmete eraldi kogumine. Tulemus: väheneb prügilasse ladestatavate jäätmete hulk Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus Rahastaja: KOV Jäätmete kogumiskohtade ja kalmistute juurde on vajalik selgitavate infotahvlite paigaldamine, et jagada elanikele infot jäätmekäitluse korralduse kohta ja juhendada jäätmete sorteerimist. Tegevus: Jäätmekäitluse korraldust selgitavate infotahvlite paigaldamine. Indikaator: Jäätmete kogumiskohad on varustatud infotahvlitega Tulemus: paraneb sorteeritud jäätmete kvaliteet Vastutav: Jõelähtme Vallavalitsus Rahastaja: KOV, KIK 5.5. Keskkonna- ja tervisekaitsemeetmed Kõik jäätmekavas toodud meetmed aitavad luua Jõelähtme vallas terviklikku jäätmekäitlussüsteemi, mis vastab tervise- ja keskkonnakaitse nõuetele. Järgnevalt on toodud ülevaade pt. 5.4 toodud meetmetest, mis aitavad otseselt kaasa keskkonna- ja tervisekaitse tagamisele. Vald korraldab järelevalvet jäätmekäitluse üle, mis aitab vähendada jäätmete illegaalset käitlemist ning sellest tulenevate tervise- ja keskkonnariskide tekkimist. Illegaalsed prügikohad likvideeritakse: · Jõelähtme Vallavalitsuses korraldab süstemaatilist kontrolli jäätmevaldajate ja jäätmekäitlejate üle ning teeb aktiivset koostööd keskkonnainspektsiooni ja teiste omavalitsustega. · Jõelähtme vald teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveo toimimise üle. · Olemasolevate ja tekkivate illegaalsete ladestuskohtade likvideerimine, prügi mahapanekut keelavate siltide paigaldamine. Täiendav ohtlike jäätmete üleandmisvõimaluste loomine ja olemasolevate säilitamine: · Tallinna Prügila juures asuva jäätmejaama kasutamine. · Jäätmejaama rajamine Loo alevikku. · Koostöö Maardu linnaga jäätmejaama kasutamiseks. · Elektroonikaromude kogumine kaks korda aastas kogumisringide käigus. · Koogi poe juures asuva ohtlike jäätmete kogumispunkti ostmine valla omandusse. · Ohtlike jäätmete kogumine kogumisringide käigus kaks korda aastas. · Patareikastide paigutamine valla haridusasutustesse. Rohkem külastatavatesse avalikesse kohtadesse paigutatakse täiendavaid jäätmekonteinereid, et vältida võimalikke jäätmetest tulenevaid tervise- ja keskkonnariske nendel aladel: · Jäätmekonteinerite paigutamine rannaaladele, sh randumiskohtadesse, mille kaudu toimub ühendus saartega. · Täiendavate jäätmekonteinerite paigutamine rannaküladesse ja puhkekohtadesse vähemalt suveperioodiks. 6. Jäätmekäitluse keskkonnamõju ja jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara mahu hinnang Jäätmekäitluse mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, mõju keskkonnale võib olla nii otsene (loodusliku keskkonna reostamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine) kui kaudne (prügilate ümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu). Oma olemuselt on jäätmekäitluse mõju nii lokaalne, regionaalne kui ka globaalne. Inimeste tervist ja heaolu kui ka looduskeskkonda mõjutavad nii jäätmete teke, kogumine kui transport. Oluliselt mõjutab keskkonda ka ressursside tarbimine. Mida rohkem jäätmeid sorteeritakse ja taaskasutatakse, seda vähem kulub ressursse. Oluline on vähem jäätmeid ladestamisele suunata ja rohkem taaskasutada, seejuures on üheks võimaluseks jäätmete energiakasutus. Olulised jäätmekäitlusest tulenevad mõjud Jõelähtme vallas kaasnevad jäätmete ladestamisega Tallinna Prügilasse. Prügila teeniduspiirkonda kuulub kogu Harjumaa ja osalt ka naabermaakonnad. Antud prügila on rajatud kõiki keskkonnanõudeid arvestavalt, millega on prügilast tulenev keskkonnamõju viidud miinimumini. Jäätmete kogused, mis viiakse otseselt keskkonda, sõltuvad suuresti jäätmete sorteerimisest ja taas- ning korduvkasutusest. Mida rohkem jäätmeid kogutakse liigiti, seda rohkem suudetakse vähendada jäätmete käitlemisest tekkivat negatiivset keskkonnamõju. Sorteerimise käigus eraldatakse taaskasutatav materjal ja ohtlikud jäätmed. Nii on võimalik kokku hoida tarbitavaid ressursse ja vältida ohtlike ainete keskkonda sattumist. Et vältida jäätmete sattumist keskkonda läbi omavoliliste prügi mahapanekukohtade ja hoida ära keskkonna risustamist jäätmetega, tuleb tagada tekkivate jäätmete kokkukogumine. Olmejäätmete kogumist aitab korraldada Jõelähtme vallas toimiv korraldatud jäätmevedu, mis haarab jäätmete kogumissüsteemi enamiku jäätmetekitajatest. Samuti on tähtis pakkuda elanikele liigitikogutud jäätmete üleandmiseks mugavad võimalused kogumispunkti ja jäätmejaama kaudu, mis omakorda suurendab jäätmete liigitikogumist ja vähendab ladestatavate jäätmete hulka. Jäätmekava näeb ette jäätmejaama rajamise Loo alevikku. Jäätmejaama rajamisel tuleb jälgida, et sellega kaasnev keskkonnamõju oleks minimeeritud. Võttes arvesse Tallinna jäätmejaamade tasuvusuuringus (Maves, 2004) kirjeldatud jäätmejaamas käideldavate jäätmete ja käitlustehnoloogia iseloomustuse, on jäätmejaama potentsiaalsed keskkonnamõjud järgmised: - liikluse tihenemise ja jäätmejaamas toimuva käitlusega kaasneb mõningane müra ja õhusaaste taseme tõus piirkonnas; kuna sortimata olmejäätmeid jäätmejaamas vastu ei võeta, siis haisuprobleem päevakorda ei kerki; - vee ja pinnase reostuse oht, mida saab kõva kattega aluse ja drenaažisüsteemi abil minimeerida; - visuaalne häiring ümberkaudsetele elanikele. Täites jäätmekavas esitatud eesmärke: suurendada jäätmete sorteerimist ja eraldikogumist, luues elanikele võimalusi eraldi kogutud jäätmete üleandmiseks ja motiveerides neid keskkonnateadlikkuse tõusu, majandusliku kasu ning järelvalve tõhustamise kaudu, siis väheneb ka jäätmete tekkest ja kogumisest tulenev keskkonnamõju. 6.1. Jäätmeveo keskkonnamõjud Jäätmeveo peamisteks keskkonnamõjudeks on jäätmeveomasinate poolt tekitatavad mõjud – heitgaas ja müra, mis muu transpordikoormusega võrreldes on siiski marginaalsed. Lisaks võib jäätmeid veo ajal sattuda keskkonda ja jäätmeveoga võib kaasneda haisu levik. Jõelähtme Vallavalitsus tegeleb korraldatud jäätmeveo ettevalmistamisega, mis võimaldab jäätmete kogumist vallast logistiliselt paremini organiseerida ja vähendada jäätmeveokite poolt läbitavaid vahemaid ning transpordist tingitud keskkonnamõju. 6.2. Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju Tallinna Prügila vastab kõikidele Euroopa Liidu keskkonnanõuetele. Seega on prügilast tulenev keskkonnamõju minimeeritud. Siiski ei saa jäätmete ladestamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid täielikult vältida. Prügilas moodustub nõrgvesi ja valgvesi, mis pumbatakse Jõelähtme prügilast Tallinna reoveepuhastisse, kus vesi puhastatakse. Samuti moodustub prügilas prügilagaas, mille kogumissüsteem on prügila I ladestusalal välja ehitatud ning käesoleval ajal toimub prügilagaasi põletamine põleti abil. Tallinna prügilas on prügilagaaside levimine pinnase kaudu prügila-alast väljapoole ära lõigatud sügavate tranšeedega, milles võimalikud gaasilekked on väga kiiresti avastatavad. Sellega on välistatud prügilagaasidega pinnasesisese levikuga kaasnevad ohud naabruskonnale. Lähtuvalt nii keskkonnakaitselisest seisukohast kui ka tulenevalt prügilagaasi kõrgest kütteväärtusest, rajatakse prügilas gaasikogumissüsteem ning hakatakse gaasi kasutama elektri ja soojuse koostootmiseks. Tööstuslik gaasikogumine ja energeetiline kasutamine hakkab toimima lähiaastatel, sõltuvalt ladestatavatest prügi ja tekkiva gaasi kogustest. Peamiseks keskkonnamõjuks on hetkel müra ja hais ja loodusvarade kasutamine, mis on siiski lokaalse iseloomuga (prügila piires avalduvad mõjud) ja need mõjud ei avaldu prügilast olulisel kaugusel ega mõjuta keskkonda oluliselt. Kuna prügilasse jäätmete ladestamisel on vaja kasutada prügikihtide katmiseks vahekatmist, siis kulutatakse vahekihtide katmiseks loodusvarasid, mida potentsiaalselt oleks võimalik kasutada ka muul otstarbel. Et prügilasse kõrvaldatavate jäätmete kogused väheneksid, tuleb suunata võimalikult palju jäätmeid taaskasutusse. Prügilagaasi tekke ja nõrgvee reostuskoormuse vähendamiseks on oluline biolaguneva materjali eraldikogumine korraldatava jäätmeveo raames ja selle kompostimisele suunamine. Samuti tuleb ladestatavate jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks eraldada tekkivast jäätmehulgast ohtlikud jäätmed ja koguda liigiti pakendijäätmed, vanapaber ja –papp, ehitusjäätmed ning muud taaskasutatavad jäätmed. Korraldatud jäätmeveo rakendamise ja sihipärase teavitustööga vähendatakse omavoliliste prügilate tekkimist ja muud seadusevastast jäätmete kõrvaldamist, nagu näiteks jäätmete põletamist ja matmist kodumajapidamistes. 6.3. Jäätmekäitluseks vajamineva loodusvara mahu hinnang Kõige enam loodusvarasid kulub Tallinna Prügila ehituse jätkamisel ja hiljem prügila sulgemisel. Täpsed loodusvarade mahud on toodud prügila projektis. Väiksemas koguses loodusvarasid kulub jäätmejaama rajamisel Loo alevikku, samuti võib loodusvarasid kuluda omavoliliste prügi mahapanekukohtade likvideerimisel. Vajaminevat loodusvarade mahtu ei saa hetkel täpselt hinnata, see selgub konkreetsete tegevuste kavandamise ja projekteerimise käigus. Vajaminev loodusvarade maht jäätmejaama rajamisel sõltub suuresti valitud asukohast ja juba olemasolevast infrastruktuurist. Lisa 1. Jõelähtme valla jäätmemajanduse tegevuskava 2008-2014 Meede Tegevus Läbiviimise aeg/investeering (tuhat EEK) Rahas­tamis­allikas Vastutaja 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 1. Jäätmehoolduse korraldamise pikaajaline planeerimine Jõelähtme valla jäätme­kava ajakohastamine aasta jooksul pärast riigi jäätmekava aja­kohastamist. 50 90 KOV Jõelähtme Vallavalitus Valla jäätme­hooldust reguleerivate õigus­aktide uuendamine vastavalt jäätmekavale. + + KOV Jõelähtme Vallavalitus Harjumaa või Ida-Harjumaa oma­valit­sus­test koosneva jäätme­alase koostöö­organisat­siooni loomine. + KOV, KIK Jõelähtme Vallavalitsus, naaber­omavalitsused 2. Seire- ja järelevalvesüsteemi tõhustamine Jõelähtme Valla­valitsuses korraldab süstemaatilist kontrolli jäätmevaldajate ja jäätme­käitlejate üle ning teeb aktiivset koostööd keskkonna­inspektsiooni ja teiste oma­valitsustega. + + + + + + + KOV Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme vald teostab järele­valvet korraldatud jäätmeveo toimimise üle. + + + + + + + KOV, jäätmevedaja Jõelähtme Vallavalitsus, jäätmevedaja Olemasolevate ja tekkivate illegaalsete ladestuskohtade likvideerimine. 300 300 250 250 250 250 250 KOV, KIK, maaomanikud Jõelähtme Vallavalitsus, Harjumaa Keskkonnateenistus, maaomanikud Prügi maha­panekut keelavate siltide paigaldamine. 15 30 10 10 12 15 15 KOV, KIK, maaomanikud Jõelähtme Vallavalitsus, Harjumaa Keskkonnateenistus, maaomanikud Jäätmestatistika kogu­mine kõigi kogutud jäätme­liikide kohta nii korraldatud jäätme­veoga liitunud kui mitte­liitunud jäätme­valdajatelt. + + + + + + + KOV, jäätmekäitlejad Jõelähtme Vallavalitsus, jäätmekäitlejad 3. Elanike keskkonna­teadlikkuse tõstmine ja soodustuste, toetuste ning regulatsioo­nide süsteemi arendamine jäätmetekke vähenda­miseks ning jäät­mete käitlemise arenda­miseks Kompostimise ja selle majanduslike eeliste tutvustamine elanikele. + + + + KOV, KIK Jõelähtme Vallavalitsus Soodustada ühiste jäätme­konteinerite kasutamist mitme eramu peale. + + + + + + + KIK Jõelähtme Vallavalitsus Jäätmekäitlusalaste info­mater­jalide loomine ja jagamine. Infomaterjalid paralleelselt vene keeles. 10 20 25 30 30 30 30 Riigieelarve, KOV, KIK, ettevõtted Jõelähtme Vallavalitsus, KKM, ettevõtted Valla kodu­lehe pidev uuenda­mine. + + + + + + + KOV Jõelähtme Vallavalitsus Jäätmealase info aval­­­damine valla ajalehes, info jagamine külakoosolekutel ja ühistukoosolekutel. + + + + + + + KOV Jõelähtme Vallavalitsus Jäätmehooldusalaste kampaaniate korral­damine erinevatele sihtgruppidele (lapsed, täiskasvanud) 30 100 60 60 100 70 70 Riigieelarve, KOV, KIK, ettevõtted Jõelähtme Vallavalitsus, KKM, ettevõtted Jäätmete liigiti kogumine haridusasutuste juures, eraldi tuleb koguda paberijäätmeid ja pakendijäätmeid. + + + + + + + KOV, KIK Jõelähtme Vallavalitsus Vallavalitsus nõuab olulise jäätmetekkega ettevõtetelt jäätmekava koostamist. + + + + + + + Ettevõtted Jõelähtme Vallavalitsus, ettevõtted Tallinna Prügila ümbru­se ja sissesõidutee korista­mine. + + + + + + + Tallinna Prügila haldaja Tallinna Linnavalitsus 4. Jäätmehoolduse infrastruktuuri uuenda­mine ja arendamine Korraldatud jäätmeveo kon­kursi läbiviimine. + + KOV Jõelähtme Vallavalitsus Konkursi tingimuste ülevaatamine enne järgmist konkurssi. + KOV Jõelähtme Vallavalitsus Ühiskonteinerite paigu­tamine raskesti ligi­pääse­tavatesse piirkondadesse ning hõredalt asutatus piir­kondadesse (soo­vitavalt jäätme­majadesse). + + + Jõelähtme Vallavalitsus, KIK, jäätmevaldajad Jõelähtme Vallavalitsus, jäätmevaldajad Ühtse tähistussüsteemi (värvide) kokku­leppi­mine liigiti kogutavate jäätmete mahutite tähis­ta­miseks koos­töös naaberomavalitsustega. + KOV Jõelähtme Vallavalitsus, naaberomavalitsused, KOV jäätmealane koostöö­­­organisatsioon Tallinna Prügila juures asuva jäätmejaama kasutamine. + + + + + + + KOV Jõelähtme Vallavalitsus Jäätmejaama rajamine Loo alevikku. 250 1 850 KOV, KIK Jõelähtme Vallavalitsus Loo jäätmejaam haldamine. 150 160 170 175 180 Maardu jäätmejaama kasutamine + + + + + + Pakendi- ja paberijäätmete kogumis­võrgustiku väljaarendamine Jõelähtme vallas (kaaluda konteinerite jäätmemajadesse paigutamist). + + Taaskasutus-organisatsioonid, KOV, KIK Jõelähtme Vallavalitsus, taaskasutus-organisatsioonid Pakendi- ja paberijäätmete kogumisvõrgustiku haldamine + + + + + + + Taaskasutus-organisatsioonid, KOV Jõelähtme Vallavalitsus, taaskasutus-organisatsioonid Pakendijäätmete koti teenuse pakkumine eramajadele tihe­dama asutusega piirkondades. + + + + + + + jäätmevaldaja Jõelähtme Vallavalitsus Elektroonikaromude kogu­mine kaks korda aastas kogumiringide käigus. + + + + + + + Tootjavastutus­organisat­sioonid KOV, KKM, tootjavastutus­organisatsioonid Koogi poe juures asuva ohtlike jäätmete kogumispunkti ostmine valla omandusse. + KOV, KIK Jõelähtme Vallavalitsus Koogi kogumispunkti haldamine + + + + + + + KOV Jõelähtme Vallavalitsus Ohtlike jäätmete kogumine kogumis­ringide käigus kaks korda aastas. + + + + + + + KOV, KIK Jõelähtme Vallavalitsus Patareikastide paigutamine valla haridusasutustesse. + + KOV, KIK Jõelähtme Vallavalitsus Patareide kogumine kogumiskastide abil + + + + + + + KOV Jõelähtme Vallavalitsus Aia- ja pargijäätmete kogumis­ringide korral­damine sügisel Loo ja Kostivere alevikes. 20 21 22 23 24 25 KOV, KIK Jõelähtme Vallavalitsus Jäätmekonteinerite paigutamine rannaaladele. + + KOV, RMK, ettevõtted Jõelähtme Vallavalitsus, RMK, ettevõtted Jäätmekäitluse korraldusest teavitavate infotahvlite paigutamine saartele. + + KOV, KIK, LKK Jõelähtme Vallavalitsus, LKK Saartele kogunenud prügi koristamine. + + + + + + + KOV, LKK Jõelähtme Vallavalitsus, LKK Täiendavate jäätme­konteine­rite paigutamine rannaküla­desse ja puhkekohtadesse vähemalt suveperioodiks. Soovitav on paigaldada nii olmejäätmete kui pakendi­jäätmete konteinerid. + + + + + + + KOV Jõelähtme Vallavalitsus Valla poolt paigutatud jäätmekonteinerite haldamine + + + + + + + KOV Jõelähtme Vallavalitsus Biolagunevate jäätmete eraldi kogumiseks konteinerite või kompostimiskastide paigaldamine kalmistutele. + KOV Jõelähtme Vallavalitsus Kalmistutel biolagunevate jäätmete konteinerite või komposterite haldamine. + + + + + + KOV Jõelähtme Vallavalitsus Info­tahvlite paigaldamine. + + + + + + + KOV, KIK Jõelähtme Vallavalitsus Lisa 2. Ülevaade Jõelähtme vallas 2008.a läbi viidud keskkonnaküsitluse jäätmekäitlust puudutavast osast Jõelähtme valla jäätmeküsitlus 2008. aasta kevadel Jõelähtme vallavalitsus viis valla elanike seas 2008. aasta kevadel läbi jäätme- ja keskkonnaalase küsitluse. Küsitlusleht edastati elanikele koos vallalehega, lisaks oli küsitlust võimalik täita internetis. Järgnevalt on esitatud küsitluse tulemused jäätmemajandust puudutavates küsimustes. Küsitlusele tulid vastused 167 majapidamisest, sh alevikest 78 ja küladest 89. Vastanute hulgast 54% elab eramutes ja ridaelamutes ning 46% kortermajades. Ootuspäraselt elavad kortermajade elanikud valdavalt asulates ja eramajade elanikud külades. Vastajate jaotus elamutüüpide kaupa on toodud joonisel 1.

Joonis 1. Vastajate jaotus elamutüüpide kaupa. Jäätmeveo korraldus Küsitluses uuriti, mil viisil on korraldatud majapidamiste jäätmevedu ja kui suured on kulutused jäätmekäitlusele kuus. Jäätmete veo korraldust asulatüübi ja elamutüübi kaupa iseloomustavad joonised 2 ja 3. Põhjendustena jäätmeveo lepingu puudumisel on eramuomanikud märkinud, et viivad jäätmeid ise prügilasse, kasutavad mõnd korteriühistu konteinerit või viivad jäätmed teise elukohta, kus jäätmeveoleping on olemas. Kortermajade elanikud on lepingu puudumist põhjendanud selle kõrge hinnaga.

Joonis 2. Jäätmeveo korraldus asulatüübi kaupa

Joonis 3. Jäätmeveo korraldus elamutüübi kaupa Hinnangulist kulutust jäätmeveole kuus iseloomustavad joonised 4 ja 5. Jäätmeveole tehtavad kulutused on suuremad eramajades, kus ei ole võimalik lahendada jäätmevedu ühiskonteineritega ning sealsete elanike hulgas on rohkem neid, kes hetkel prügiveole kulutusi ei tee.

Joonis 4. Kulutused jäätmeveole asulatüübi kaupa

Joonis 5. Kulutused jäätmeveole elamutüübi kaupa Jäätmete liigiti kogumine Jäätmeküsitluses uuriti elanike teadlikkust jäätmekogumispunktide asukohtadest ning nende käitumisharjumusi erinevate jäätmete käitlemisel. Elanikke teadlikkust lähimate sorteeritud jäätmete kogumispunktide asukohtadest iseloomustab joonis 6. Elanikud teavad paremini pakendi- ja paberijäätmete konteinerite asukohti, kuid ohtlike jäätmete üleandmisvõimaluste osas on teadlikkus väiksem.

Joonis 6. Teadlikkus lähimate kogumispunktide asukohtadest Maksimaalset kogumispunkti kaugust kodust, mida elanikud on valmis kasutama, kirjeldab joonis 7. Paljud kortermajade elanikud märkisid küsitluslehele, et ka 200 m kaugusel asuv kogumispunkt on liiga kaugel ja paberi- ning pakendikonteinerid peaksid olema maja juures koos olmejäätmete konteineriga. Eramajade omanikud pidasid oluliseks konteineri paiknemist jalutuskäigu kaugusel, kuna jäätmete vedamine autos on ebameeldiv.

Joonis 7. Maksimaalne kogumispunkti kaugus. Elanike harjumusi pakendi- ja paberijäätmete käitlemisel iseloomustavad joonised 8.-10. Pandimärgiga pakendite osas on inimestel tekkinud harjumus viia need taarapunkti või pakendikonteinerisse. Muudest pakenditest jõuab märkimisväärne osa segaolmejäätmete konteinerisse ja eramajades ka küttekoldesse. Paberijäätmete viimine kogumispunkti on hästi juurdunud, eramajades paberijäätmed suures osas põletatakse.

Joonis 8. Joogipakendi käitlemine.

Joonis 9. Pandimärgita pakendi käitlemine.

Joonis 10. Paberijäätmete käitlemine. Biolagunevate jäätmete käitlemist elamutüübi kaupa iseloomustavad joonised 11. ja 12. Aiajäätmete puhul on eramajades valdav jäätmete kompostimine, osalt neid ka põletatakse. Kortermajade elanikel tekib aiajäätmeid vähe ja paljud jätsid sellele küsimuse vastamata. Muude võimaluste puudumisel pannakse aiajäätmed segaolmejäätmete hulka. Toidujäätmete puhul on näha väga selget käitumisharjumuste erinevust elamutüübi järgi. Eramajades toidujäätmed suures osas kompostitakse või kasutatakse loomatoiduks, olmejäätmete konteinerisse paneb toidujäätmeid alla 20 % vastanutest. Kortermajade puhul paneb toidujäätmeid olmejäätmete hulka ligi 80 % küsitlusel vastanutest.

Joonis 11. Aiajäätmete käitlemine.

Joonis 12. Toidujäätmete käitlemine. Küsitluses uuriti elanike teadlikust jäätmete ohtlikkuse kohta, pakkudes välja kuus liiki majapidamistes esinevaid ohtlikke jäätmeid (joonis 13). Selgus, et teadlikus on üldiselt hea, kõige vähem peetakse ohtlikuks kodukeemiat ja ravimeid. Ohtlike jäätmete käitlemisharjumusi iseloomustab joonis 14. Olmejäätmete hulka paneb ohtlikke jäätmeid enda hinnangul 13 % vastanutest.

Joonis 13. Ohtlike jäätmete tundmine.

Joonis 14. Ohtlike jäätmete käitlemine. Jäätmekäitluse probleemid Küsitluses paluti elanikel märkida, milliste jäätmete äraandmine on kõige suuremaks probleemiks (joonis 15). Kõige rohkem peeti probleemseteks suurjäätmete ja ohtlike jäätmete, vähem autokummide ja sorteeritud jäätmete üleandmist. Raskusi jäätmete käitlemisel on kirjeldatud järgmiselt: 1. Suurjäätmete ja ehitusjäätmete jaoks tuleb tellida eraldi transport, mis on osade vastajate meelest liiga kallis. Kogumisringe võiks korraldada sagedamini. 2. Ohtlike jäätmete kogumispunkt on kaugel, väikese koguse pärast on tülikas sõita. Kogumiringe võiks olla vähemalt kaks korda aastas. Jäätmete kodus hoidmine on problemaatiline, need võivad sattuda laste kätte 3. Sorteeritud jäätmete (pakendid ja paber) kogumiskonteinereid on vähe ja need on tihti täis, prügi tuleb kodus hoida, kuni kastid tühjendatakse. 4. Biolagunevate jäätmete jaoks võiks olla eraldi konteinerid ja need ei tohiks olla liiga kaugel.

Joonis 15. Probleemsed jäätmeliigid. Valla jäätmeprobleemidena on küsitlusele vastajad välja toonud järgmist: 1. Puhkekohad (rannaala, Jägala joa ümbrus) metsaalused ja teeääred on prügistatud. Prügistamise probleemiga seostatakse suurelt osalt turiste (eriti suvisel ajal, kui ka avalikud konteinerid saavad kiiresti täis). 2. Prügikastide puudus puhkekohtades. 3. Metsa on veetud ehitusprahti. 4. Asulate korteriühistute prügikastidesse tuuakse jäätmeid ka küladest, kuid korteriühistud maksavad 5. Korraldatud olmejäätmete vedu ei toimi. 6. Osad juurdepääsuteid on nii kehvad, et prügiautot ei saa tellida 7. Jäätmete põletamine igal aastaajal 8. Sorteeritud jäätmete konteinereid on vähe ja neid tühjendatakse liiga harva. Konteinerite ümbrus on prügistatud. 9. Jäätmete kogumispunktid asuvad liiga kaugel. Hajaasustuses elavad inimesed on välja toonud, et ei taha jäätmeid autos vedada. Kui konteiner ei ole jalutusteekonna kaugusel, on lihtsam kõik olmejäätmekonteinerisse visata. Korrusmajade elanikud peavad vajalikuks kogumiskonteinerite paiknemist koos olmejäätmete konteineriga. 10. Pakendikonteineri ava on liiga väike, inimeses ei taha seda kasutada ja kotid vedeleva ümber konteineri. 11. Inimeste vähene keskkonnateadlikkus ja ükskõikne suhtumine. Informatsiooni kättesaadavus Mitmed küsitlusele vastajad märkisid, et Jõelähtme vallas on jäätmekäitlusalase info kättesaadavus väga hea ja tunnustasid ametnikke tehtud töö eest. Täiendavat infot soovitakse järgmistel teemadel: 1. Kuhu panna ohtlikke jäätmeid, suurjäätmeid, autokumme, metallijäätmeid ja ehitusjäätmeid. Kõige rohkem sooviti infot ohtlike jäätmete üleandmisvõimaluste kohta. 2. Kuhu anda asju, mis on ülearu aga veel kasutatavad (riided, mänguasjad) 3. Kogumiskonteinerite asukohad, nende juurde tahvlid infoga. Lisaks soovivad elanikud infot selle kohta, millal ja kuhu tulevad kogumiskonteinerid 4. Detailsem õpetus prügi sorteerimise kohta, sealhulgas pakendite kokkupressimise õpetus. 5. Jäätmemajanduses toimuvates muudatustest tuleks pikemalt ette teatada. 6. Aeg-ajalt olulise informatsiooni kordamist, et inimestel meelest ära ei läheks. 7. Infot korraldatud jäätmeveokohta, sh ühiste konteinerite kasutamine mitme pere peale.