Saue Vallavolikogu — Saue valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 1, 5

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 365 ja 366, «Jäätmeseaduse» § 66 lg 4, § 67 lg 4 ja § 71 lg 2 ning «Pakendiseaduse» § 15 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Üldsätted (1) Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab jäätmeseadusest lähtudes kindlaks jäätmehoolduse ja korraldatud jäätmeveo üldise korra on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Saue valla haldusterritooriumil. (2) Eeskiri kehtestatakse eesmärgiga tagada Saue vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada tekkivate jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete mugavat ja elanikusõbralikku sorteerimist ning taaskasutamist. § 2. Mõisted (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende rakendusaktides sätestatud definitsioonide kohaselt. (2) Tiheasustusalaks eeskirja tähenduses on valla üldplaneeringuga määratud ja hoonestatud tiheasustusalad sh Vatsla, Koppelmaa ja Maidla aiandusühistute maa-ala. 2. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED § 3. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Kõik Saue valla haldusterritooriumil tegutsevad füüsilised ja juriidilised isikud peavad iga tegevuse juures rakendama kõiki võimalikke meetmeid, et vältida või vähendada jäätmeteket ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. (2) Tekkinud jäätmed tuleb sorteerida ja liigiti koguda arvestades eeskirjas sätestatud nõudeid. (3) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. (4) Eraldi kogutavate jäätmete kogumismahutitesse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. (5) Jäätmete käitlemine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistul tekkivad aia- ja pargijäätmed (lehed, okkad, oksad jms), immutama puit ja biolagunevad jäätmed, mida võib käidelda oma kinnistu piires eeskirjas sätestatud korras. § 4. Jäätmete kogumise nõuded (1) Taaskasutatavad jäätmed, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb paigutada liigiti vastavatesse kogumismahutitesse või anda üle taaskasutusorganisatsioonile, tootjale või tema volitatud isikule lähtudes eeskirjas sätestatud nõuetest. (2) Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud, v.a. suurjäätmete puhul kokkuleppel jäätmevedajaga. § 5. Nõuded kogumismahutitele (1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumismahuteid. (2) Jäätmete kogumismahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahutit puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas. Kogumismahuti ja selle ümbruse puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Jäätmemahuti peab paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt 3 meetri kaugusel kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (3) Kogumismahutina kasutatakse: 1) 80 kuni 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastmassist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokkupressivasse jäätmeveomasinasse; 2) kaanega varustatud 2,5 m3 kuni 4,5 m3 metallist kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveokitesse või toimetada käitluskohta; 3) pressmahuteid. (4) Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppele jäätmevedajaga. (5) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu elusolenditele ega määriks mahuteid. (6) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile (va. olmejäätmed). Jäätmevedaja poolt paigaldatud mahutitel peab olema kirjas mahutit tühjendava ettevõtte nimi ja kontaktandmed. (7) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (8) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. (9) Kuni 800 liitrised väikemahutid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 4 meetrit. Käsitsi teisaldatava ratastel väikemahuti korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. (10) Suuremad kui 800 liitrised mahutid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs mahuti tühjendusküljelt. (11) Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. (12) Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. (13) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 m laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4 meetrit. (14) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab jäätmevaldaja. § 6. Kogumismahutisse paigaldamise keelud (1) Olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada: 1) ohtlikke jäätmeid; 2) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 3) üle 30 ºC kuuma tuhka/jäätmeid; 4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 5) käimlajäätmeid ja kogumiskaevu setteid; 6) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; 7) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 8) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 9) suurjäätmeid. (2) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada kogumismahutisse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud (temperatuur alla 30 ºC). (3) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. 3. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU § 7. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatus Saue valla haldusterritoorium tervikuna on hõlmatud on korraldatud jäätmeveoga. § 8. Veopiirkonnad Saue valla haldusterritoorium moodustab tervikuna ühe veopiirkonna § 9. Avalik konkurss jäätmevedaja valimiseks (1) Avaliku konkursi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldab Saue Vallavalitsus juhindudes Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Saue Vallavalitsus annab avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamist veopiirkonnas. (2) Avaliku konkursi pakkumiste hindamiseks moodustatakse Saue Vallavalitsuse korraldusega komisjon. Komisjon võib vajadusel oma töösse kaasata sõltumatuid eksperte. (3) Avalik konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et järgmine ettevõtja, kellele antakse ainuõigus piirkonnas: 1) jõuaks enne eelmisele vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida valla ja vedaja vahelise lepingu ning 2) oleks vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama jäätmete vedamist, sealhulgas oleks suuteline müüma või andma üürile jäätmemahuteid kõigile jäätmevaldajatele, kes seda soovivad. (4) Saue Vallavalitsus teavitab avalikkust väljaande Ametlikud Teadaanded ja valla ajalehe Koduvald kaudu avaliku konkursi tulemusena välja selgitatud vedajast ja jäätmeveo teenustasudest. (5) Valla ja vedaja vaheline leping sõlmitakse hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates vedajale ainuõiguse andmise päevale järgnevast tööpäevast. § 10. Vedaja ja jäätmevaldaja vaheline leping (1) Vedaja on kohustatud sõlmima kirjalikud jäätmekäitluslepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes on selleks kohustatud või kes seda soovivad. (2) Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse alusel. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine vedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda mõju jäätmevaldaja liitunuks lugemisele korraldatud jäätmeveoga. (3) Jäätmekäitluslepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat. Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Juhul kui jäätmekäitluslepingut ei ole sõlmitud, kasutatakse jäätmemahutitena 80-, 140-, 240-, 370-, 600-, 800- või 2500-liitriseid jäätmemahuteid. (4) Jäätmevaldaja, kes kasutab eeskirjas sätestatust teistsuguseid jäätmemahuteid või jäätmekotte ja kelle jäätmemahutite tühjendamine toimub harvem kui kord kuus, on kohustatud sõlmima vedajaga jäätmekäitluslepingu. Jäätmemahutite tühjendamine ei tohi toimuda harvemini kui on sätestatud jäätmehoolduseeskirjas. § 11. Korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmeliigid (1) Olmejäätmeteks, mille kogumine ja vedamine Saue vallas toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele on järgmised Vabariigi Valitsuse kehtestatud jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu jaotuskoodi 20 all loetletud olmejäätmete liigid: 20 01 01 – paber ja kartong; 20 03 01 – segaolmejäätmed; 20 01 08 – biolagunevad köögi ja sööklajäätmed. 20 03 07 – suurjäätmed. (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud erinevate jäätmeliikide eritingimused 1) Paber ja kartong – korraldatud jäätmeveoga on haaratud elamumaa sihtotstarbega kinnistud, kus asub üle nelja korteri; mitteelamumaa sihtotsarbega kinnistud, kus on üle 25 töötaja või neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. 2) Biolagunevate köögi ja sööklajäätmed- korraldatud jäätmeveoga on alates 01.01.2009.a haaratud elamumaa sihtostarbega kinnistud, kus on üle 10 korteri; samuti mitteelamumaa sihtostarbega kinnistud, kus asub kaubandus- või toitlustusasutus ning mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistud, kus on üle 25 töötaja ja neid jäätmeliike tekib eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: 1) ühistranspordipeatustes, tänavatel, parkides, ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine; 2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed. § 12. Mahutite tühjendamise sagedus (1) Segaolmejäätmete mahutite minimaalne tühjendussagedus on järgmine: 1) ühe- ja kahepereelamud hajaastusalal – vähemalt kord kvartalis; 2) ühe- ja kahepereelamud tiheasustusalal – vähemalt üks kord kuus; 3) kolme kuni viie korteriga elamud – sõltuvalt kogumismahuti suurusest kord kuus või kord kahe nädala jooksul. 4) kuue kuni kahekümne korteriga elamud- sõltuvalt kogumismahuti suurusest üks kord nädalas või kord kahe nädala jooksul. 5) üle kahekümne korteriga elamud – sõltuvalt kogumismahuti suurusest üks kord nädalas või kaks korda nädalas. (2) Soovituslik mahuti suuruse ja tühjenduse tabel on esitatud lisas 1. (3) Hajaasutusalal on lubatud ühe ja kahepereelamutes mahuti tühjendamine kord kvartalis ainult tingimusel, et tagatakse biolagunevate jäätmete nõuetekohane kompostimine ja sellega välditakse haisu teket. (4) Vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja mõjuval põhjuse esitamisel on lubatud kasutada käesoleva paragarhvi lõikes 1 märgitust harvemaid tühjendussagedusi, kuid tiheasustusalal mitte harvemini kui kord kuus ja hajaasustusalal mitte harvemini kui kord kvartalis. § 13. Mitteliitumine (1) Erandkorras võib vallavalitsus jäätmevaldaja lugeda kuni kolmeks aastaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui jäätmevaldja korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks lugemise avalduse vorm on esitatud eeskirja lisas 2. (2) Üldjuhul on mitteliitumise põhjendatud asjaolud järgmised: 1) Jäätmevaldaja ei ela või ei tegutse alaliselt või ajutiselt kinnistul; 2) Kinnistul asuv elamu või äriruum on ehitusjärgus; 3) Teeolud ei võimalda jäätmeveoki pääsu kinnistule ja lähikonnas puuduvad võimalused ühismahutite paigaldamiseks. (3) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja mitteliitunuks lugeda ka teiste põhjendatud asjaolude ilmnemisel. (4) Üldjuhul ei ole mitteliitunuks tunnistamise aluseks asjaolu, et jäätmevaldaja veab jäätmeid ise prügilasse, kuna Tallinna Prügila kauguse tõttu Saue vallast kaasneb väikesete jäätmekoguste prügilasse vedamisel oluline keskkonnamõju. (5) Vallavalitsus võib aiandusühistute maa-alal asuva jäätmevaldaja, kes elab seal vaid suveperioodil (suvila omanik), tema põhjendatud avalduse alusel lugeda korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks talveperioodideks kuni kolmeks aastaks. Talveperioodiks loetakse ajavahemikku alates 1. oktoobrist kuni 1.maini. (6) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Jäätmevaldaja, kes on loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks eeskirja § 13 lg 2 p 1 ja 2 või lg 5 nimetatud põhjusel, ei ole kohustatud selgitust esitama. (7) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust nende asjaolude muutumisest või äralangemisest, mis olid tema mitteliitunuks lugemise aluseks, hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude teatavaks saamisest jäätmevaldajale. § 14. Mitteliitumiseks esitatud avalduse menetlemine (1) Vallavalitsus: 1) Registreerib mitteliitunuks lugemise avalduse; 2) Kontrollib jäätmevaldaja avalduse vastavust eeskirja nõuetele ning puuduste esinemise korral annab täiendava mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks; 3) Kontrollib avalduses sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente (nt prügiveoarved) ja selgitusi; 4) Kontrollib avaldaja esitatud andmete faktilist õigsust ja jäätmekäitluse korraldust kohapeal (nt kas hoonet kasutatakse alalise või ajtise eluruumina, nõuetekohne biolagunevate jäätmete kompostimine jms). (2) Juhul, kui avaldus vastab eeskirjas toodud nõuetele ja avalduses toodud andmed vastavad vähemalt ühele eeskirjas esitatud tingimusele, otsustab vallavalitsus, kas korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise taotlus rahuldada või jätta rahuldamata. (3) Vallavalitsus vaatab mitteliitumiseks esitatud avalduse läbi ja teeb otsuse avaldaja mitteliitunuks lugemise või taotluse tagasilükkamise kohta 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase avalduse registreerimisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. (4) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise otsustab vallavalitsus oma korraldusega. (5) Vallavalitsus teavitab avalduse esitajat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või avalduse tagasilükkamisest. (6) Vallavalitsus teavitab vedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, alates millest on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. (7) Mitteliitunuks lugemine lõpeb tähtaja möödumisel, milleks vallavalitsus luges jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus avaldus (8) Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada mitteliitunuks lugemine, kui: 1) Jäätmevaldaja ei esita õigeaegselt eeskirja esitatud selgitust või sisaldab selgitus olulisel määral valeandmeid; 2) Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma jäätmekäitlust. 3) Ilmneb, et jäätmevaldaja on esitanud mitteliitunuks lugemise avalduses valeandmeid; 4) Jäätmevaldaja ei võimalda järelevalveametnikul tutvuda jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldusega; 5) Mitteliitunuks lugemiseks vajalikud asjaolud on ära langenud. (9) Vallavalitsuse järelevalveametnikul on õigus kontrollida mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja jäätmekäitluse korraldust. § 15. Ühismahutite kasutamine Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid kogumismahuteid, mis teenindavad küla, aiandusühistut või mitut kinnistut, seejuures peavad jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. Ühise mahuti kasutajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks. § 16. Jäätmeveo teenustasu piirmäärad (1) Segaolmejäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärad koos käibemaksuga on: Mahuti suurus liitrites Teenustasu piirmäär ühekordse käitlemise eest kroonides Kuni 140 65.00 140-240 75.00 241-370 80.00 371-660 99.00 661-800 117.00 801-2500 323.00 2501-4500 555.00 Jäätmekott (150 l ja kuni 10 kg) 88.00 (2) Paberi ja kartongi jäätmeveo teenustasu piirmäärad koos käibemaksuga on: Mahuti suurus liitrites Teenustasu piirmäär ühekordse käitlemise eest kroonides 0-240 40.00 241-600 56.00 600-2500 110.00 2501-4500 155.00 (3) Suurjäätmete 1 m³ ühekordse käitlemise teenustasu piirmäär koos käibemaksuga on 400 krooni. (4) Biolagunevate köögi ja sööklajäätmete teenustasu piirmäärad koos käibemaksuga on alljärgnevad: mahuti maht liitrites ühe mahuti tühjendus EEK ühe mahuti üür kuus EEK mahuti müük EEK 140 64,00 25,00 770,00 240 80,00 30,10 890,00 Lisateenused: Vooderduskott 0,14 m3 mahutile (1 tk) koos koti paigaldusega 30,00 Vooderduskott 0,24 m3 mahutile (1 tk) koos koti paigaldusega 35,00 § 17. Jäätmeveo teenustasu piirmäärade muutmise kord (1) Teenustasude piirmäärad kehtivad Saue valla korraldatud jäätmeveo piirkonnas (2) Vallavolikogul on õigus muuta teenustasu piirmäärasid. Iga konkreetse olmejäätmete liigi teenustasu piirmäära saab muuta erineva protsendi võrra, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid. (3) Teenustasu piirmäärade muutmine vallavolikogu poolt ei too automaatselt kaasa vedajale makstavate teenustasude suurenemist. § 18. Teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord (1) Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Vedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasusid vastavas veopiirkonnas. (2) Vedaja saab taotleda teenustasu muutmist kas ühe või mitme jäätmeliigi osas või kõigi jäätmeteliikide osas veopiirkonnas, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid. (3) Vedaja poolt esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada: 1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon; 2) lõppenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne; 3) eeloleva majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes. (4) Teenustasu võib muuta vedaja põhjendatud avalduse esitamisel üldjuhul mitte rohkem kui üks kord aastas va teenustasude vähendamine. (5) Vedaja esitab lõikes 3 nimetatud taotluse vallavalitsusele, kes otsustab korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse registreerimisest. (6) Kehtivad ega muudetud teenustasud ei tohi olla suuremad vallavolikogu poolt kehtestatud teenustasude piirmääradest. (7) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui kolmekümne päeva möödumisel alates uute teenustasude avalikustamisest valla ajalehes Koduvald ja valla veebileheküljel. § 19. Lisateenused (1) Vedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja nõusolekul ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast, sealjuures ei tohi vedaja lisatasusid arvestada mahutipargi laialipaigutamise eest ainuõiguse alguses ega nende äraveo eest ainuõiguse lõppemisel. (2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras. 4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA HÕLMAMATA JÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED § 20. Paberi ja kartongijäätmete käitlemine (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata paberi- ja kartongijäätmete kogumiseks paigaldab vallavalitsus valla territooriumile avalikud paberi- ja kartongimahutid. (2) Mahutid paigaldatakse vähemalt järgmise tihedusega: 1) Laagri alevikus üks kogumispunkt keskmisel kandekaugusel 500 m. 2) Alliku külas kogumispunktid Alliku Seltsimaja juures, Koidu, Karutiigi, Metsavahi ja Kotka tee elurajoonis. 3) Ääsmäe (koos Tagametsa ja Pällu küladega) vähemalt 2 kogumispunkti. 4) Tuula, Maidla (koos Pärinurmega), Vanamõisa, Kiia, Jõgisoo (koos Koppelmaaga), Vatsla, Valingu (koos Aila külaga) ja Hüüru külades vähemalt üks kogumispunkt. 5) Suvilapiirkondades (Vatsla, Maidla, Koppelmaa)- üks kogumispunkt iga suvilapiirkonna kohta. (3) Vallavalitsus otsustab paberi- ja kartongijäätmete täpsed asukohad ning avalikustab kogumiskohtade loetelu valla veebilehel ja vähemalt kaks korda aastas valla ajalehes Koduvald. § 21. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsioonide nõuetele – pakendid peavad olema puhtad ning vajadusel (piima-, keefiri- või jogurtipakendid jt) pestud. (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel pakendiettevõtjate ühendus (edaspidi pakendiorganisatsioon). § 22. Nõuded pakendimahutitele ja asukohtadele (1) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või pakendiorganisatsioon ise. (2) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, välja arvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid vähemalt järgneva tihedusega. 1) Laagri alevikus üks kogumispunkt keskmisel kandekaugusel 500 m. 2) Alliku külas kogumispunktid Alliku Seltsimaja juures, Karutiigi, Koidu, Metsavahi ja Kotka tee elurajoonis. 3) Ääsmäe (koos Tagametsa ja Pällu küladega) vähemalt 2 kogumispunkti 4) Tuula, Valingu (koos Aila külaga), Maidla (koos Pärinurmega), Vanamõisa, Kiia, Jõgisoo (koos Koppelmaaga), Vatsla ja Hüüru külades vähemalt üks kogumispunkt. 5) Suvilapiirkondades (Vatsla, Maidla, Koppelmaa)- üks kogumispunkt iga suvilapiirkonna kohta. (3) Vastuvõtupunktide asukohad, paigaldamistingimused ja tühjendamise sageduse kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon vallavalitsusega. (4) Vallavalitsus avalikustab pakendite kogumiskohtade loetelu valla veebilehel ja vähemalt kaks korda aastas valla ajalehes Koduvald. § 23. Ohtlike jäätmete käitlemine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. Vastava litsentsi väljastab keskkonnaminister. (3) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akud, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvid, lakid, lahustid jne) tuleb viia Tallinna linna Pääsküla jäätmejaama või anda ära vallavalitsuse poolt korraldatava ohtlike jäätmete kogumisringi käigus. Vallavalitsus korraldab ohtlike jäätmete kogumisringi vähemalt üks kord aastas. (5) Vallavalitsus avalikustab ohtlike jäätmete kogumiskohtade loetelu valla veebilehel ja vähemalt kaks korda aastas valla ajalehe Koduvald. Ohtlike jäätmete kogumisringist teavitatakse veebilehe ja valla ajalehe Koduvald kaudu vähemalt üks kuu ette. (6) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (7) Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. (8) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. (9) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. (10) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. (11) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (12) Ettevõtja, kes tegeleb ohtlike jäätmetega, on kohustatud andma vallavalitsuse järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. § 24. Probleemtoodete käitlemine (1) Probleemtoodete ladestamine olmejäätmete mahutitesse või teistesse selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud. (2) Probleemtooted tuleb viia või tellida nende äraviimine jäätmekäitluskohta. Elektri- ja elektroonikajäätmed ning vanarehvid võib viia Pääsküla jäätmejaama või anda ära vallavalitsuse poolt korraldataval probleemjäätmete kogumisringil. Väiksemaid probleemtooteid (patareid, akud) saab paigutada vallavalitsuse poolt selleks ettenähtud kogumiskastidesse või viia Pääsküla jäätmejaama. (3) Vallavalitsus avalikustab patareide ja akude kogumiskohtade loetelu valla veebilehel ja vähemalt kaks korda aastas valla ajalehe Koduvald. § 25. Biolagunevate jäätmete käitlemine (1) Korraldatud jäätmeveoga mittehaaratud ja eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia ja pargi biolagunevad jäätmed, köögijäätmed) tuleb vedada vastavat jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida kinnistul selleks ettenähtud kohas. (2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning viisil, mis ei põhjusta kahjurite teket. (3) Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib koha peal kompostida ainult selleks ettenähtud, kohas, kus linnud ja närilised sellele ligi ei pääse. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. (4) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (5) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb vedada vastavat teenust osutava ettevõtte poolt reovee vastuvõtu purgimissõlme. (6) Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb muudest jäätmetest eraldi koguda ja kompostidakompostimisväljakutel või vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes. (7) Biolagunevaid köögijäätmeid võib kompostida ainult selleks ettenähtud kogumisanumates aias või aiamaal, jälgides eeskirja. Biolagunevaid köögijäätmeid võib panna ka selleks ettenähtud mahutitesse. Mahutite ja kompostimiskoha puudumisel võib köögijäätmeid panna segaolmemahutisse, kui need on prügikotis. (8) Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid. § 26. Metallijäätmete käitlemine Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale vanametalli kogumisega tegelevale jäätmekäitlusettevõttele või toimetada ise vastavat jäätmeluba omavasse jäätmekäitluskohta. 5. peatükk JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE JA JÄÄTMEKÄITLUSKOHA JÄRELHOOLDUSE NÕUDED § 27. Saue vallas tekkivate tavajäätmete kõrvaldamine (1) Saue vallas tekkinud sh korraldatud jäätmeveoga kogutavad ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtte järgi nõuetekohases tava- või ehitusjäätmete käitluskohas. (2) Tallinna Prügilasse võib kõrvaldamiseks viia igat liiki tavajäätmeid peale ohtlike jäätmete. Väo paekarjääri ja Kopli püsijäätmete käitluskohas võib pärast töötlemist kõrvaldada ehitus- ja lammutustöödel tekkinud mitteohtlikke püsijäätmeid ning saastumata pinnast. Kõrvaldamiskõlblikkuse hindamisel loetakse pinnas saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. § 28. Jäätmete põletamine (1) Prügi ja jäätmete põletamine (va kuivad aia ja pargijäätmed, immutamata puit, paber) on Saue vallas keelatud. (2) Kuivi aia- ja pargijäätmeid, immutamata puitu ja paberit on erandkorras lubatud põletada. Küttekolde välise tule tegemisel tuleb lähtuda Saue valla heakorra eeskirjas sätestatud nõuetest. § 29. Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje. (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord. (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik. (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju. (5) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Harjumaa keskkonnateenistuse väljastatavas jäätme- või kompleksloas. 6. peatükk EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD § 30. Üldsätted (1) Käesolev peatükk määrab kindlaks ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete, sh. saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnase (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise Saue valla haldusterritooriumil. (2) Käesolev peatükk reguleerib ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi jooksul. Muudel juhtudel tuleb jäätmekäitluse korraldamisel lähtuda eeskirjas sätestatud nõuetest. § 31. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded (1) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise korraldab ehitusjäätmete valdaja. (2) Ehitusjäätmete paigutamine segaolmejäätmete mahutisse on keelatud. Ehitusjäätmete kogumine tuleb korraldada muude jäätmete kogumisest eraldi. (3) Ehitustegevuse käigus tekkivate jäätmete käitlemine tuleb kooskõlastada vallavalitsusega. (4) Kui ehitustegevuse käigus tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud jäätmeõiend ning seletuskiri jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmeõiendi vormi kinnitab vallavalitsus. (5) Kui ehitus- või lammutusprojekti prognoositav jäätmekogus ületab 10 m3, tuleb projekti lisana esitada jäätmeteatis jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmeteatise vormi kinnitab vallavalitsus. (6) Ehitise lammutamise lõpetamisel tuleb kohalikus omavalitsuses vormistada jäätmeõiend. (7) Ehitusjäätmeid tohib anda üle käitlemiseks isikule, kellel on nende käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või ta on registreeritud Harjumaa Keskkonnateenistuses jäätmekäitlejana. (8) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas. § 32. Ehitusjäätmete valdaja kohustused ehitusjäätmete käitlemisel (1) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja liigiti kogumiseks nende tekkekohas. (2) Ehitusjäätmed tuleb taaskasutada koha peal või anda üle vastavat jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud või ohtlike ehitusjäätmete korral jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. (3) Liigiti tuleb koguda: 1) puidujäätmed; 2) metallijäätmed; 3) kiletamata paberi ja papijäätmed; 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohvisegud jne); 5) raudbetoon ja betoondetailid; 6) plastijäätmed, sealhulgas kilejäätmed; 7) ohtlikud ehitusjäätmed; 8) muud jäätmed. (4) Jäätmete kogumismahutid, mida kasutatakse jäätmete liigiti kogumiseks, peavad olema tähistatud.. (5) Juhul kui liigiti kogumiseks puudub jäätmete tekkekohas võimalus või see pole majanduslikult otstarbekas tuleb jäätmed sorteerimiseks ja käitlemiseks üle anda vastavat jäätmeluba omavale teenusepakkujale. (6) Ehitusjäätmete valdaja peab tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks ning objektil tegutsevad töölised oleksid teadlikud eeskirjast tulenevatest kohustustest. (7) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. (8) Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama meetmeid tolmu ja jäätmete leviku ärahoidmiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, jäätmete laadimisel jäätmeveokitele ja jäätmete veol. (9) Ehitusjäätmete kogumismahutite paigutamine avalikult kasutatavatele tänavatele, parklatesse või haljasaladele on lubatud ainult vallavalitsuse sellekohase loa alusel. § 33. Ehituse tavajäätmete käitlemine (1) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskivide ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba või jäätmekäitleja registreerimistõendit omavale ettevõttele. (2) Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale isikule. (3) Puhtaid puidujäätmeid tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. (4) Kohapeal ehitamiseks taaskasutatavad ehitusjäätmed paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. (5) Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, s.h saastumata pinnas, tuleb kõrvaldada vastavat jäätmeluba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. (6) Ehituse tavajäätmete (s.h saastumata pinnase) ja ehitusjäätmete sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu tuleb võimaluse korral taaskasutada. (7) Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse, võib hilisema jäätmekäitluskohta äraveo eesmärgil koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale, kui need ei kujuta seal ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale. (8) Ehitusjäätmete ladestamine selleks mitte ette nähtud kohta on keelatud. § 34. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. (2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. (3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised. (4) Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, isolatsioonmaterjalid, asbesttsementtooted jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, nende pakendid ning nendega immutatud või saastunud materjalid; 3) naftatooteid sisaldavad ning nendega saastunud ehitusmaterjalid – tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas. (5) Asbesti sisaldavate jäätmete eri liigid tuleb koguda eraldi mahutitesse kasutades vajadusel kotte, või muid pakendeid asbestikiu ja –tolmu keskkonda sattumise vältimiseks. (6) Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb säilitada originaalpakendis või koguda vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse, vältides nende omavahelist segunemist. (7) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb käitlemiseks üle anda jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. (8) Vastava jäätmeloa ja litsentsi olemasolul võib saastunud pinnast õigusaktidega kehtestatud korras käidelda kohapeal kooskõlastades selle kohaliku omavalitsusega. (9) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud vallavalitsusele andma viimase nõudmisel aru oma tegevuse kohta. 7. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD § 35. Üldsätted (1) Käesolevas peatükis (edaspidi kord) sätestatakse tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise nõuded. (2) Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Saue vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena». (3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida. § 36. Tervishoiuasutustes tekkivate riskijäätmete käitlemine (1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb koguda torkekindlast materjalist valmistatud karpi (kasti), mis omab markeeringut: «Teravad ja torkivad jäätmed», raviasutuse nime ja pakkimise kuupäeva. Täitunud karp (kast) pakitakse plastikkotti, mis paigutatakse jäätmehoidlas olevasse jäätmemahutisse. Plastikkotil peab olema markeering «Teravad ja torkivad jäätmed», raviasutuse nimi ja pakkimise kuupäev. Jäätmed antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (2) Nakkusohtlikud jäätmed, mis võivad sisaldada elujõulisi mikroorganisme ja toksiine, samuti haigestunute kehavedelikke ei tohi ladestada prügilasse eelkäitluseta. Kogutud jäätmed tuleb asetada kilekotti, millel on markeering: «Nakkusohtlikud jäätmed». Nende jäätmete kahjutuks muutmine toimub põletamise või autoklaavimise teel. (3) Mikroobide poolt tekitatud haigusi kandvate patsientide väljaheited on vaja eelnevalt töödelda kloori sisaldava desinfitseeriva ainega, enne kui valatakse olmekanalisatsiooni. (4) Kui puudub põletamise või autoklaavimise võimalus tuleb pakitud nakkusohtlikud jäätmed hoida tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (5) Bioloogilised jäätmed (koeproovid, vere ülekandekotid, märjad ning eritistega määrdunud tekstiili) tuleb koguda eraldi plastikkottidesse, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Markeeritud plastikkotid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (6) Ravimijäätmed pakitakse kilekotti, mis suletakse omakorda lukustatavasse kasti, millel on markeering: «Ravimijäätmed». Ravimijäätmed antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (7) Elavhõbeda jäätmed (vanadest kraadiklaasidest ja mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest kogutud elavhõbedajäägid) kogutakse klaaspurki, mis tihedalt suletakse. Metallilist elavhõbedat tuleb hoida veega anumas nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakend markeeritakse: «Elavhõbedajäätmed». Elavhõbedajäätmed antakse üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (8) Kasutusest kõrvaldatud päevavalguslambid säilitatakse tervishoiuasutuse jäätmehoidlas kuni üleandmiseni jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 37. Tervishoiuasutuses tekkivate olmejäätmete käitlemine (1) Olmejäätmed eeskirja mõistes on sellised tervishoiuasutuses tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, s.h koristusjäätmed. (2) Olmejäätmed kogutakse tekkekohas jäätmekotti ja säilitatakse üleandmiseni jäätmekäitlejale olmejäätmete mahutis. (3) Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavale veoettevõttele edasiseks käitlemiseks. § 38. Tervishoiuasutuses tekkivate taaskasutatavate jäätmete käitlemine (1) Klaasijäätmed kogutakse spetsiaalsesse klaaspakendi kogumise mahutisse, millel on pakendi taaskasutus organisatsiooni (kogumist-ja vedu korraldava ettevõtte) nimi, aadress ja kontakttelefoni number. Klaasijäätmete äravedu korraldatakse vastavalt vajadusele. (2) Vanapaber ja kartong sorteeritakse tekkekohas ja säilitatakse paberi- ja kartongijäätmete kogumise mahutis kuni üleandmiseni taaskasutusorganisatsioonile. Kogumismahutil peab olema kogumisettevõtte nimi, aadress ja kontakttelefoni number. Paberi ja kartongi äravedu korraldatakse vastavalt vajadusele. (3) Diskreetseid andmeid sisaldav vanapaber, kas purustatakse tervishoiuteenust osutavas ettevõttes või kogutakse spetsiaalsesse lukustatavasse mahutisse, mis antakse edasiseks töötlemiseks vastavale jäätmekäitlejale. (4) Kohapeal purustatud paberijäägid võib paigutada vanapaberi ja kartongi kogumise mahutisse 8. peatükk VASTUTUS JA JÄRELVALVE § 39. Vastutus Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduses ja pakendiseaduses sätestatud korras. § 40. Järelvalve Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad Saue Vallavalitsuse ja keskkonnainspektsioon. § 41. Keskkonnasaaste likvideerimine (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. (2) Kui saastaja ei täida eeskirjas toodud kohustusi, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. (3) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvis toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 9 . peatükk RAKENDUSSÄTTED § 42. Rakendussätted (1)Tunnistada kehtetuks Saue Vallavolikogu 15. septembri 2005 määrus nr 7 «Saue valla jäätmehoolduseeskiri» ja Saue Vallavolikogu 27. detsembri 2004 määrus nr 16 «Saue vallas korraldatud jäätmeveole ülemineku tingimused tulenevalt Jäätmeseadusest» (2) Määrus avaldatakse ajalehes Koduvald, Saue valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teataja andmebaasis. (3) Määrus jõustub 27. novembril 2008. Volikogu esimees Indrek TIIDEMANN Lisa 1 Saue Vallavolikogu 23. oktoober 2008 määrusele nr 18 1. Korraldatud jäätmeveo segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendussagedus üksikelamu puhul hajaasustusega piirkonnas: (1) Kui toimub biolagunevate jäätmete nõuetekohane kompostimine Jäätmemahuti suurus 40–150 l ja kuni 10 kg jäätmekott 80 liitrit 140 liitrit 240 liitrit 370 liitrit 600 liitrit Ühe- või kahe korteriga elamu Üks kord kuus Üks kord kvartalis Üks kord kvartalis Üks kord kvartalis Üks kord kvartalis Üks kord kvartalis (2) Kui ei toimu biolagunevate jäätmete nõuetekohast kompostimist Jäätmemahuti suurus 40–150 l ja kuni 10 kg jäätmekott 80 liitrit 140 liitrit 240 liitrit 370 liitrit 600 liitrit Ühe- või kahe korteriga elamu Üks kord kuus Üks kord kuus Üks kord kuus Üks kord kuus Üks kord kuus Üks kord kuus 2. Korraldatud jäätmeveo segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendussagedus tiheasustusega piirkonnas: (1) Kui toimub biolagunevate jäätmete kompostimine Jäätmemahuti suurus 40–150 l ja kuni 10 kg jäätmekott 80 liitrit 140 liitrit 240 liitrit 370 liitrit 600 liitrit Ühe- või kahe korteriga elamu Üks kord kuus Üks kord kuus Üks kord kuus Üks kord kuus Üks kord kuus Üks kord kuus (2) Kui ei toimu biolagunevate jäätmete kompostimist Jäätmemahuti suurus 40–150 l ja kuni 10 kg jäätmekott 80 liitrit 140 liitrit 240 liitrit 370 liitrit 600 liitrit Ühe- või kahe korteriga elamu Üks kord nädalas Üks kord kahe nädala jooksul Üks kord kahe nädala jooksul Üks kord kahe nädala jooksul Üks kord kahe nädala jooksul Üks kord kahe nädala jooksul 3. Korraldatud jäätmeveo segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendussagedus korterelamute puhul: Korterite arv elamus Jäätmemahuti suurus 80 l 140 l 240 l 370 l 600 l 800 l 1500 l 2500 l 4500 l 3-5 Üks kord kahe nädala jooksul Üks kord kahe nädala jooksul Üks kord kahe nädala jooksul Üks kord kuus Üks kord kuus 6-10 Üks kord nädalas Üks kord nädalas Üks kord kahe nädala jooksul Üks kord kahe nädala jooksul 11-20 Üks kord nädalas Üks kord nädalas Üks kord nädalas Üks kord kahe nädala jooksul Üks kord kahe nädala jooksul Üks kord kahe nädala jooksul Üle 20 Kaks korda nädalas Kaks korda nädalas Üks kord nädalas Üks kord nädalas Üks kord nädalas 4. Korraldatud jäätmeveo segaolmejäätmete kogumismahuti tühjendussagedus äriruumi puhul: Jäätmemahuti suurus 80 liitrit 140 liitrit 240 liitrit 370 liitrit 600 liitrit 800 liitrit Äriruum Üks kord kuus Üks kord kuus Üks kord kuus Üks kord kuus Üks kord kuus Üks kord kuus 5. Biolagunevate jäätmete kogumismahuti tühjendussagedus Jäätmemahuti suurus 140 liitrit 240 liitrit Kõik jäätmevaldajad Üks kord nädalas Üks kord nädalas 6. Paberi ja kartongi jäätmete kogumismahuti tühjendussagedus on kõikidele jäätmevaldajatele vähemalt üks kord kuus. Lisa 2 Saue Vallavolikogu 23. oktoober 2008 määrusele nr 18 SAUE VALLAVALITSUSELE Avalduse registreerimise kuupäev: TAOTLUS KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA MITTELIITUNUKS LUGEMISEKS Taotleja nimi Taotleja elukoht (tänav/küla, maja nr/talu nimi) Telefon, fax, e-post Kontaktisik Mitteliitunuks lugemise aadress(id) Mitteliitunuks lugemise taotletav tähtaeg Algus Lõpp Taotluse esitamise kuupäev Mitteliitunuks lugemise põhjendus □ ei ela või ei tegutse alaliselt või ajutiselt kinnistul □ elamu või äriruum on ehitusjärgus □ teeolud ei võimalda jäätmeveoki pääsu kinnistule □ muud põhjused Täpne põhjendus: Taotleja jäätmeteke (m3 või t või kg) ajaühikus (kuus või aastas) Segaolme: Vanapaber: Biolagunevad: Pakendid: Jäätmete käitlemine mitteliitunuks lugemise perioodil Taotleja allkiri