Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-59-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 14. oktoobri 2008. a kohtumäärus Tiiu Uibo kaebuses Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks haldusakti väljaandmiseks ning toimingu sooritamiseks — RT III, 40, 276

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-59-08 Määruse kuupäev 14. oktoober 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Tiiu Uibo kaebus Tallinna Linnavalitsuse kohustamiseks haldusakti väljaandmiseks ning toimingu sooritamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-2017 Menetluse alus Riigikohtus Tallinna Linnavalitsuse kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Lõpetada asjas menetlus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2008. a otsus ja Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2008. a otsus asjas nr 3-07-2017. 3. Mõista Tallinna Linnavalitsuselt Tiiu Uibo kasuks välja menetluskulud 38 000 (kolmkümmend kaheksa tuhat) krooni. 4. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise (ÕVVTK) Tallinna linnakomisjoni 16. jaanuari 1995. a otsusega nr 4759 loeti Tallinnas Harku vallas Habersti mõisast eraldatud maakoht «Peetri 2-a», endisel kinnistul nr 81 asunud krunt suurusega 16,318 ha omandireformi objektiks ja tunnistati õigustatud subjektiks Gerda Kopp, kes loovutas maa tagastamise nõudeõiguse 0,2 ha ulatuses Katrin Niglasele ja 0,2 ha osas Margit Nurmele. 2. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 25. novembri 1995. a otsusega nr 8201 loeti Tallinnas Kadaka tee 133, endisel kinnistul nr 81 asunud tall omandireformi objektiks ja tunnistati õigustatud subjektiks G. Kopp. Tallinna Linnavalitsuse 14. jaanuari 1997. a korraldusega nr 431-k tagastati tall G. Kopale. Tallinna Aiandussovhoosi 6. juuni 1997. a üleandmise aktiga nr 105 anti Kadaka tee 133 asuv tall üle G. Kopale. 3. Tallinna Linnavalitsuse 5. juuni 2001. a korraldusega nr 2344-k tagastati õigusvastaselt võõrandatud maa Kadaka tee 133, suurusega 600 m2, 1/2 mõttelises osas G. Kopale. 4. G. Kopp suri 14. aprillil 2002. Notar väljastas 28. märtsil 2003 G. Kopa tütrele Tiiu Uibole pärimisõiguse tunnistuse, mille kohaselt läks T. Uibole pärandvarana üle 1/3 suurune mõtteline osa Kadaka tee 133 asuvatest ehitistest (v.a tall, mis jääb krundi piiridest väljapoole), 1/3 suurune mõtteline osa Kadaka tee 133 asuvast tallist ja 1/3 suurune mõtteline osa maa tagastamise nõudeõigusest 4840/163180 suurusele mõttelisele osale Kadaka tee 133, endisel kinnistul nr 81 asuvast maast, kus asub tall. Notar tugines tunnistuse väljastamisel Tallinna Maa-ameti 26. veebruari 2003. a kirjale nr 6-7/03/1116, milles märgitakse, et Kadaka tee 133 asuvat maatükki hõlmab Tallinna Linnavolikogu 10. juuni 1999. a otsusega nr 137 kehtestatud detailplaneering, mis näeb ette iseseisva katastriüksuse moodustamise aadressil Kadaka tee 133A, pindalaga 4840 m2, ja et sellel aadressil asub G. Kopale tagastatud tall. 5. T. Uibo esitas 16. oktoobril 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus teha Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse, millega kohustatakse haldusorganit 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest andma välja haldusakt ja sooritama toiming, mis on vajalik Kadaka tee 133A asuva maaüksuse tagastamiseks. Kaebuse kohaselt on Tallinna Linnavalitsus põhjendamatult viivitanud maa tagastamisega. Kehtestatud detailplaneering ei ole tagastamismenetluse lõpuleviimist takistavaks asjaoluks ning sellega ei otsustata tagastamismenetluse esemeks olevaid asjaolusid. 6. Tallinna Halduskohtu 8. veebruari 2008. a otsusega asjas nr 3-07-2017 jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et kaebaja ema G. Kopp detailplaneeringut ei vaidlustanud ja kaebaja on nõus planeeringu alusel moodustatava uue krundi Kadaka tee 133A suurusega 4840 m2. Kaebaja tegelikuks eesmärgiks on vähendada teistele õigustatud subjektidele talli juurde tagastamisele kuuluva maa suurust, suurendades seeläbi talle tagastamisele kuuluva maa osa. Nimetatut kinnitab kaebaja 30. mai 2007. a pöördumine notari poole, milles kaebaja palub notaril formuleerida 28. märtsil 2003 väljastatud pärimisõiguse tunnistus nr 2126 p 3 selliselt, et kaebajale, A. Kopale ja R. Nurmele läheks üle igaühele 1/3 suurune mõtteline osa talli juurde kuuluva maa tagastamise nõudeõigusest. Kaebaja, tuginedes AS-s K-Projekt 24. mail 2007 tehtud arvutustele, märgib talli juurde kuuluva maa suuruseks 334 m2. Maareformi seadus (MaaRS) võimaldab maa tagastamist detailplaneeringu alusel ja detailplaneeringuga võib kindlaks määrata tagastatava maa piirid. Kehtiva detailplaneeringuga on kindlaks määratud endise kinnistu nr 81 ühel lahustükil asuva olemasoleva Kadaka tee 133 krundi ja uue moodustatava Kadaka tee 133A krundi suurused ja piirid. Kaebaja ei ole planeeringut vaidlustanud ega algatanud ka selle muutmist. Planeeringuga ei ole otsustatud kaebajale maa tagastamata jätmist. Kuna tegemist on aga endise kinnistu nr 81 maa tagastamisega osadena, siis puudub linnavalitsusel õigus ilma kaebaja ja teiste õigustatud subjektide nõusolekuta tagastada Kadaka tee 133A asuvat maad. Ilma kaebaja nõusolekuta saab kõnealuse maa osas otsuse vastu võtta vaid siis, kui eelnevalt on lahendatud kõik endist kinnistut nr 81 puudutavad munitsipaliseerimise või maa ostueesõigusega erastamise menetlused, sh ka Doris, Thea ja Tiit Tülli maa ostueesõigusega erastamise menetlus. Käesoleva ajani ei ole Kadaka tee 133 asuva elamu juurde ostueesõigusega erastatud maa kinnistusraamatusse kantud. Seega on kõnealuse maa kaebajale tagastamisega viivitamise põhjustanud kaebaja enda käitumine, mitte aga vastustaja tegevus. 7. T. Uibo esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus. MaaRS § 14 lg-st 7 tulenev maa osaline tagastamine on välistatud, kui käib vaidlus tagastamisele kuuluva osa üle. Vastasel korral välistatakse täielikult ka teiste osade tagastamise õigus, mis ei oleks kooskõlas seadusandja eesmärgi ja mõttega. Kaebaja ja teised õigustatud subjektid on andnud kohalikule omavalitsusele selge nõusoleku maa osaliseks tagastamiseks. Kohalik omavalitsus kasutab viivitust sunnivahendina kaebaja suhtes selleks, et viimane nõustuks detailplaneeringus sätestatud piiridega ja loobuks õigusest vaidlustada piiride kulgemist. Detailplaneeringus ei saa otsustada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamismenetluses lahendatavaid küsimusi. 8. Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2008. a otsusega asjas nr 3-07-2017 rahuldati apellatsioonkaebus, tühistati Tallinna Halduskohtu 8. veebruari 2008. a otsus ning kohustati Tallinna Linnavalitsust andma välja haldusakti Kadaka tee 133A maa tagastamise kohta 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Ringkonnakohus leidis, et õigusvastaselt võõrandatud maa koosnes mitmest lahkustükist ning kaebajale on juba eelnevalt maad tagastatud osade kaupa. Subjektid ei pea iga tüki kohta andma eraldi kirjalikku nõusolekut selleks, et seda oleks võimalik tagastada. Pealegi on kaebaja oma pöördumistega andnud linnavalitsusele mõista, et ta on Kadaka tee 133A maa tagastamisest huvitatud. Efektiivseks ei saa pidada haldusmenetlust, kus ühe maatüki probleemide tõttu on pidurdunud kogu tagastamisprotsess. Seda eriti linnakeskkonnas, kus erinevate lahustükkide tagastamised on üldjuhul seotud erinevate piirangutega. Käesoleval juhul on probleemiks üksnes omandireformi õigustatud subjektide erinev arusaam maa tagastamise ulatusest subjektide lõikes. Kujunenud olukorras on ilmne, et subjektid kokkuleppele ei jõua ning kaebaja linnavalitsuse piiridega ei nõustu. Sellisel juhul ei saa väita, et kuna piiride ja pindalaga nõustumist käsitlevat plaani- või kaardimaterjali ei ole, pole võimalik maa tagastamise osas otsust teha. Linnavalitsus peab Kadaka tee 133A maa tagastamise osas otsuse tegema. Alles läbi nimetatud haldusakti vaidlustamise on võimalik ka kohtulikult kontrollida, kas tagastamine on toimunud kooskõlas õigusaktidega. Õiguslikku alust otsuse tegemise edasilükkamiseks ei esinenud. Käesoleva vaidluse piiridest väljuvad arutlused selle üle, kuidas tuleb Kadaka tee 133A maa tagastada. Kaebaja poolt soovitud 15-päevane tähtaeg ettekirjutuse täitmiseks on liiga lühike ning mõistlikuks tähtajaks on 30 päeva. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 9. Tallinna Linnavalitsus palub 17. juuni 2008. a kassatsioonkaebuses tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2008. a otsuse ning jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 8. veebruari 2008. a otsus asjas nr 3-07-2017. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohus otsuse tegemisel pööranud tähelepanu asjaolule, kas ja millisest ajast on Tallinna Linnavalitsusel viivitus tekkinud. Enne kohtusse pöördumist ei ole olnud kuus kuud kestvat tähtaega, mille jooksul ei oleks õigustatud subjekt olnud informeeritud kinnistu nr 81 tagastamismenetluse olukorras, samuti ei leidnud tõendamist, et kaebaja oleks avaldanud soovi endise kinnistu nr 81 osaliseks tagastamiseks Kadaka tee 133A osas enne kaebuse esitamist kohtusse. Seega puudub alus kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kohus on rikkunud uurimisprintsiipi, kui ta ei kontrollinud, et kaebaja on pidevalt soovinud lahustüki tagastamist. Mitmest lahustükist koosnevat õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või kompenseerimise menetlust tuleb käsitleda ühtse protsessina. Tagastatava kinnistuna käsitatakse kõiki endise kinnistu lahustükke koos, mistõttu lahendatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise küsimus ühe haldusaktiga. Endise kinnistu nr 81 maade tagastamise küsimuse otsustamist takistavad ostueesõigusega erastamise ja munitsipaliseerimise menetlused. Kaebusest nähtuvalt on kohustamiskaebuse esitamise tegelikuks ajendiks asjaolu, et kaebaja ei ole rahul kehtiva detailplaneeringuga moodustatud krundi suurusega. Ringkonnakohus jättis eelmainitud eesmärgi tähelepanuta. 10. Tiiu Uibo palub lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel või jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2008. a otsus muutmata. Tallinna Linnavalitsus andis 18. juunil 2008 välja korralduse nr 1097-k, millega tagastati Kadaka tee 133A. Kuna Tallinna Linnavalitsus on välja andmata jäetud haldusakti välja andnud, siis tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Tallinna Linnavalitsus pidi tagastamisotsuse tegema hiljemalt 27. novembril 2003. Alates 27. novembrist 2003 on Tallinna Linnavalitsus viivitanud tagastamisotsuse tegemisega. Katastriüksuse toimikus ei pea olema piiridega nõustumine, vaid piiride kättenäitamist käsitlev kaardimaterjal. Kaebaja on omapoolse nõusoleku osadena tagastamiseks andnud, mida kinnitab Tallinna Maa-ameti 28. novembri 2001. a kiri nr 6-7/6800. Käesoleval juhul on õigustatud subjekt olnud nõus osadena tagastamisega ning osadena tagastamine on olnud võimalik, kuna tagastatava osa üle puudub vaidlus. Detailplaneeringuga ei saa otsustada tagastamise küsimust ega õigustatud subjektile tagastatava vara suurust. Kolleegiumi seisukoht 11. Kaebaja taotleb asja menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, kuna välja andmata jäetud haldusakt on välja antud. Kassatsioonkaebuse vastusele on kaebaja lisanud Tallinna Linnavalitsuse 18. juuni 2008. a korralduse nr 1097-k, mille punktide 1 ja 2 alusel tagastati kaebajale 1/3 mõttelises osas õigusvastaselt võõrandatud maa Kadaka tee 133A pindalaga 4840 m2, sihtotstarve elamumaa. Samuti nähtub Tallinna Õigusaktide Registrist, et Tallinna Linnavalitsus on eelmainitud korralduse välja andnud. Kuna Tallinna Linnavalitsus on välja andmata jäetud haldusakti ise välja andnud ning kaebajal asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi puudub, tuleb asja menetlus HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Riigikohtu halduskolleegiumil on asja kassatsiooni korras läbivaatamisel õigus tühistada ringkonnakohtu otsus ja lõpetada asja menetlus (HKMS § 72 lg 1 p 3). Ringkonnakohtul on asja apellatsiooni korras läbivaatamisel õigus tühistada halduskohtu otsus ja lõpetada menetlus HKMS §-s 24 nimetatud alustel (HKMS § 46 lg 1 p 5). Halduskohus lõpetab menetluse, kui välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, välja arvatud, kui kaebajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi (HKMS § 24 lg 1 p 4). Kui kassatsioonimenetluse normid ei reguleeri menetlusküsimust ning esimese ja apellatsiooniastme menetlusnormid nimetatud küsimust reguleerivad, siis lähtub Riigikohtu halduskolleegium nendest menetlusnormidest. Kuna kolleegium lõpetab asja menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel, siis tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2008. a otsus ning Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2008. a otsus asjas nr 3-07-2017 tühistada HKMS § 72 lg 1 p 3 ja § 46 lg 1 p 5 alusel. 12. Kuna Riigikohus tühistab alamalseisvate kohtute lahendid, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust (HKMS § 93 lg 4). Vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel (HKMS § 92 lg 5). Tallinna Halduskohtus taotles kaebaja menetluskulude 22 302 kr väljamõistmist, mille kaebaja on õigusabiteenuse osutajale tasunud (I kd, tl 126–129). Tallinna Ringkonnakohtus taotles kaebaja õigusabikulude 22 302 kr ja riigilõivu 80 kr väljamõistmist, mille kaebaja on õigusabiteenuse osutajale tasunud (I kd, tl 180–183). Ringkonnakohus leidis, et apellatsiooniastme kulud on halduskohtu kuludega võrreldes põhjendamatult suured, kuna asjaolud olid esindajale tuttavad. Seetõttu mõistis ringkonnakohus Tallinna Linnavalitsuselt kaebaja kasuks välja 30 000 kr. Riigikohtus esitas kaebaja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt taotleb ta kassatsiooniastmes menetluskulude 12 921 kr väljamõistmist. Lisatud on õigusabiteenuse osutajale nimetatud summa tasumist tõendav maksekorraldus. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et Tallinna Linnavalitsus esitas kassatsioonkaebuse 17. juunil 2008 ning järgmisel päeval (s.o 18. juunil 2008) andis välja korralduse, mida kaebaja praeguses asjas taotles. Ühtlasi tuleb märkida, et kuna õigusabiteenuse osutaja oli kassatsioonkaebuse vastuses korranud kaebuses ja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohti, siis on kassatsiooniastmes kantud menetluskulud 12 921 kr põhjendamatult suured. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kassatsiooniastmes on põhjendatud välja mõista menetluskulud 8000 kr. Riigikohtu halduskolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu poolt kaebaja kasuks esimeses ja teises astmes kantud menetluskulude 30 000 kr väljamõistmisega. Eeltoodust tulenevalt mõistab Riigikohtu halduskolleegium Tallinna Linnavalitsuselt kaebaja Tiiu Uibo kasuks välja menetluskulud 38 000 kr. Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 90 lg 2). Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN