Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-41-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2008. a kohtumäärus Mare Saiki (Saik) kaebuses Vihula Vallavalitsuse tekitatud kahju hüvitamiseks — RT III, 40, 274

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-3-1-41-08 Määruse kuupäev 8. oktoober 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi Mare Saiki (Saik) kaebus Vihula Vallavalitsuse tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 11. märtsi 2008. a määrus haldusasjas nr 3-07-2644 Menetluse alus Riigikohtus Vihula Vallavalitsuse määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada Vihula Vallavalitsuse määruskaebus. 2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. märtsi 2008. a määrus haldusasjas nr 3-07-2644 ja jätta jõusse Tartu Halduskohtu 22. jaanuari 2008. a määrus. 3. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. Mare Saik esitas 23. juunil 1997 Vihula Vallavalitsusele avalduse kaasomandisse kuuluva elamu juurde maa erastamiseks 2 ha ulatuses. Samasugused avaldused esitasid ka O. Taela ja A. Taela. Vihula Vallavalitsuse 29. detsembri 1997. a korraldusega nr 672 tagastati Koidula Orulile Vihula vallas õigusvastaselt võõrandatud maa. Nimetatud korraldus tunnistati Lääne-Viru Maakohtu halduskohtuniku 6. detsembri 1999. otsusega seadusevastaseks. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2000. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-31-00. Vihula Vallavalitsus tühistas 2000. aastal korralduse maa tagastamise kohta K. Orulile. Eelnevalt oli K. Orul võõrandanud temale tagastatud maa ning seda maad ei olnud võimalik ostueesõigusega erastada. Vihula Vallavalitsuselt 2006. a maikuus saadud informatsiooni kohaselt oli kaebajal ja A. ning O. Taelal võimalik lõplikult erastada maad 8141 m2 ulatuses, seega 11,859 m2 vähem kui maareformi seaduses ettenähtud 2 ha ulatuses. 2. M. Saik esitas 28. detsembril 2007 halduskohtule kaebuse Vihula Vallavalitsuse 29. detsembri 1997. a korraldusega nr 672 tekitatud kahju hüvitamiseks ning taotluse menetlusabi saamiseks. Tartu Halduskohtu 8. jaanuari 2008. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning kohustati esitama kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Määruse kohaselt on M. Saik esitanud 31. mail 2006 Vihula Vallavalitsusele riigivastutuse seaduse (RVastS) sätetele tugineva kahju hüvitamise nõude, mis on Vihula Vallavalitsuse 28. juuni 2006. a kirjaga nr 21.3-5/1066 tagasi lükatud. M. Saik ei ole Riigivastutuse seaduse § 18 lg-s 2 sätestatud 30 päeva jooksul halduskohtusse pöördunud. M. Saiki kaebuse täienduse kohaselt puudus 28. juuni 2006. a vallavanema poolt allkirjastatud dokumendil vaidlustamisviide, sellega ei reguleeritud mitte midagi ning dokument oli ebaselge. Neil põhjustel ei ole võimalik seda kirja käsitada omavalitsusorgani haldusaktina, vaid tegemist oli kaebajale menetluse käigus saadetud kirjaga. Seega ei olnud haldusmenetlus lõppenud ning puudus haldusorgani lõplik seisukoht. Kaebaja ning A. ja O. Taela vahel oli sõlmitud kaasomanike kokkulepe, mille kohaselt oli A. ja O. Taelal õigus esindada kõiki kinnistu kaasomanikke kohtumenetluses. Kaebaja oli veendunud, et nimetatud kokkulepe on piisav kaitsmaks oma õigusi kohtumenetluses. Siiski asusid nii Tartu Halduskohus kui Tartu Ringkonnakohus teisele seisukohale. Kuna A. ja O. Taela kasseerisid ringkonnakohtu otsuse, ei pidanud kaebaja otstarbekaks tegutseda enne, kui Riigikohus võtab vaidluses omapoolse seisukoha. Riigikohtu 25. oktoobri 2007. a määrusega nr 3-7-1-3-369-07 ei andnud Riigikohus A. ja O. Taela kassatsioonkaebusele menetlusluba. Riigikohtu seisukohast selgus, et õige oli ringkonnakohtu seisukoht, et kohtumenetluses ei olnud kaebuse esitajal võimalik oma õigusi kaitsta, kuna ta ei olnud vastavasisulist kaebust esitanud. Võttes arvesse Riigikohtu seisukoha, esitas kaebaja 14. novembril 2007 veel kord vastustajale taotluse kahju hüvitamiseks. 10. jaanuaril 2008 edastati kaebajale vastustaja vastus, millega jäeti taotlus rahuldamata. 3. Tartu Halduskohtu 22. jaanuari 2008. a määrusega jäeti kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetati kaebuse menetlemine. Samuti jäeti M. Saiki menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, kuna esitatud kaebus on perspektiivitu. Määruse kohaselt ei ole M. Saik või tema esindaja vandeadvokaat K. Namm RvastS § 18 lg-s 2 kehtestatud 30 päeva jooksul halduskohtusse pöördunud. Kaebajal oli õigus pöörduda halduskohtusse hiljemalt 1. augustil 2006, aga kaebus esitati alles 28. detsembril 2007. 4. M. Saik esitas määruskaebuse, milles palus lugeda kaebus esitatuks tähtaegselt või ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. 5. Tartu Ringkonnakohtu 11. märtsi 2008. a määrusega rahuldati määruskaebus, tühistati halduskohtu määrus ja saadeti kaebus menetluse jätkamiseks ja õigusabi andmise otsustamiseks Tartu Halduskohtule. Määruse kohaselt otsustati M. Saiki, O. Taela ja A. Taela taotlus maa ostueesõigusega erastamiseks lõplikult Vihula Vallavalitsuse 17. juuni 2005. a korraldusega nr 281, millega kinnitati erastatava maaüksuse ligikaudseks suuruseks 8138 m3. Seega sai väidetav kahju käesolevas asjas olla M. Saikile tekitatud Vihula Vallavalitsuse 29. detsembri 1997. a korraldusega nr 672 ja 17. juuni 2005. a korraldusega nr 281, millega erastati soovitust vähem maad. Enne nimetatud tagajärje ilmnemist ei olnud selge kahju suurus ning määruskaebuse esitaja võimaliku kahju hüvitamist või kõrvaldamist nõuda ei saanud. Kuna M. Saik sai nõudeõiguse tekkimisest teada siis, kui jõustus Vihula Vallavalitsuse 17. juuni 2005. a korraldus nr 281, millega otsustati maa ostueesõigusega erastamine lõplikult, siis kohaldub RVastS § 31 lg 3. Kaebus halduskohtule on esitatud 28. detsembril 2007, s.o HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud kaebetähtaja jooksul ning tegemist on tähtaegse kaebusega. HKMS § 9 lg 4 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Õigusvastane haldusakt on antud 29. detsembril 1997, kaebus halduskohtule on esitatud 28. detsembril 2007, seega ei ole see esitatud hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest. Kaebuse esitaja sai teada konkreetsest kahjust 17. juunil 2005, kaebus halduskohtule saabus 28. detsembril 2007, s.o samuti kolmeaastase tähtaja piires. Kaebuse tähtaegsuse küsimuse lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas kaebaja on taotlenud enne 28. detsembrit 2007, s.o enne kohtusse pöördumist, kahju hüvitamist haldusorganilt. RVastS § 18 lg 2 ei saa välistada kahju hüvitamise kaebuse esitamist halduskohtule HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud tähtaja piires. Pealegi ei ole kaebaja taotlenud 28. juuni 2006. a kirja tühistamist, vaid on nõudnud kahju hüvitamist. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 6. Vihula Vallavalitsus esitas määruskaebuse, milles palutakse Tartu Ringkonnakohtu määrus tühistada ja jõusse jätta Tartu Halduskohtu määrus. Määruskaebuse kohaselt on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta vastustaja väite, et M. Saik on asjas läbinud kohtueelse menetluse. RVastS § 18 lg 2 sätestab üheselt, et kui isik esitab haldusorganile taotluse kahju hüvitamiseks, siis on alates vastuse saamisest ette nähtud 30-päevane tähtaeg halduskohtusse pöördumiseks. M. Saik ei pöördunud kohtusse 30 päeva jooksul arvates 28. juunist 2006. Halduskohus leidis õigesti, et kahju hüvitamise kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 1. august 2006. Ringkonnakohtu määruses sisalduvad järeldused kahju tekkimise ja kahjust teadasaamise aja kohta on vastuolulised. 7. M. Saiki kirjalikus vastuses määruskaebusele palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuses mööndakse, et kaebaja ei pöördunud kohtusse 30 päeva jooksul alates 28. juunist 2006, mil ta sai vastustaja koostatud dokumendi. Ei olnud üheselt selge, kuidas see dokument kaebaja õigusi mõjutas. Lähtuvalt dokumendi sõnastusest oli tegemist kaebajale soovituslike edaspidiste käitumisjuhiste andmisega. Tegemist ei olnud taotluse rahuldamata jätmisega, kuna sellisel juhul oleks tulnud väljastada haldusakt, ent haldusakti nõuetele nimetatud dokument ei vastanud. Kuna selle dokumendiga ei reguleeritud kaebaja õigusi ega kohustusi, oli ta seisukohal, et tegemist oli kaebajale menetluse käigus saadetud kirjaga ning et menetlus jätkus. Riigikohtu halduskolleegiumi poolt asjas nr 3-3-1-18-07 võetud seisukohast tulenevalt ei saa Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebust, kuna ringkonnakohus luges oma määrusega kaebuse esitatuks tähtaegselt. Kaebaja ilmajätmine hüvitise saamise võimalusest on ebaõiglane, kuna teistele kaasomanikele on hüvitis välja mõistetud. Kirjas puudus vaidlustamisviide. Kolleegiumi seisukoht 8. RvastS § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RvastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Riigikohtu halduskolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei oma tähtsust asjaolu, kas kaebaja on taotlenud enne kohtusse pöördumist kahju hüvitamist haldusorganilt ja et RvastS § 18 lg 2 ei saa välistada kahju hüvitamise kaebuse esitamist halduskohtule HKMS § 9 lg-s 4 sätestatud piires. HKMS § 9 lg 4 sätestab, et kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. See säte kehtestab kahju hüvitamise kaebuse esitamise üldise tähtaja. Eriregulatsioonina tuleneb RvastS § 18 lg-st 2, et kui isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt ja pole saanud rahuldavat tulemust, siis on tal võimalik esitada halduskohtule hüvitise saamiseks kaebus 30 päeva jooksul. Ringkonnakohtu seisukoha järgimisel muutuks RvastS § 18 lg 2 regulatsioon sisutuks. Seetõttu peab isik, kui ta läbib RvastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis, pöörduma menetluse tulemusega mittenõustumisel halduskohtusse kahjunõudega 30 päeva jooksul arvates taotluse rahuldamata jätmisest. 9. M. Saik leiab, et 28. juuni 2006. a dokument, mis oli vallavanema poolt allkirjastatud, ei olnud haldusakt ja sellega ei jäetud tema taotlust rahuldamata. Kuna selle dokumendiga ei reguleeritud tema õigusi ega kohustusi, oli ta seisukohal, et tegemist oli menetluse käigus saadetud kirjaga ning et menetlus jätkus. RvastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RvastS § 18 lg 2 sätestab taotleja kohustuse pöörduda 30 päeva jooksul halduskohtusse ka siis, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Seega isegi juhul, kui M. Saiki kahju hüvitamise taotlusele ei vastatud 28. juuni 2006. a kirjaga nõuetekohaselt, oleks ta pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vallavalitsusele taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumisest. 10. M. Saik esitas kaebuse halduskohtule alles 28. detsembril 2007. Seega on kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg käesolevas asjas mööda lastud. Tähtsust ei oma sealjuures see, kas 28. juuni 2006. a dokumendil oli vaidlustamisviide või mitte ning kas järgitud oli haldusakti vorminõudeid. Ka juhul, kui M. Saik leidis, et talle ei vastatud korrektselt ning et menetlus jätkus, oli tal kohustus pöörduda kohtusse RvastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Asjakohatu on M. Saiki viide Riigikohtu halduskolleegiumi 14. mai 2007. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-18-07, kus kolleegium selgitas, kuidas on võimalik vaidlustada seda, kui esimese astme kohus loeb kaebuse tähtaegseks. Käesolevas asjas ei ole tegemist sellise juhtumiga. Menetletavas asjas luges esimese astme kohus kaebuse esitatuks tähtaja rikkumisega ning jättis kaebetähtaja ennistamata. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse ja luges kaebuse tähtaegselt esitatuks. Sellise määruse vaidlustamine on lubatud. 11. Vihula Vallavalitsuse määruskaebus rahuldatakse. Tartu Ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele. Jõusse jääb Tartu Halduskohtu määrus. Kautsjon tagastatakse. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN