Vabariigi Valitsus — Rahandusministeeriumi põhimääruse kinnitamine

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 22.08. 2000 nr 276 (RT I 2000, 68, 436) 1.09.2000 19.12.2000 nr 433 (RT I 2000, 100, 648) 1.01.2001 19.12.2001 nr 420 (RT I 2001, 100, 651) 1.01.2002 23.10.2002 nr 324 (RT I 2002, 88, 509) 1.11.2002 12.08.2003 nr 215 (RT I 2003, 57, 386) 15.08.2003 28.06.2004 nr 228 (RT I 2004, 52, 364) 3.07.2004 15.10.2004 nr 308 (RT I 2004, 71, 505) 22.10.2004 18.08.2005 nr 216 (RT I 2005, 45, 375) 28.08.2005 25.01.2006 nr 23 (RT I 2006, 6, 35) 5.02.2006 6.04.2006 nr 91 (RT I 2006, 16, 132) 16.04.2006 20.09.2007 nr 217 (RT I 2007, 53, 359) 1.10.2007 9.10.2008 nr 147 (RT I 2008, 44, 248) 17.10.2008 Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Rahandusministeeriumi põhimäärus» (juurde lisatud). 2. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega nr 412 RAHANDUSMINISTEERIUMI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Rahandusministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 65 lõikega 1 sätestatud valdkondades. 2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. 3. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. 4. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab tema tegevust ning teostab tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. 5. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Suur-Ameerika 1, 15006. II. MINISTEERIUMI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED 6. Ministeeriumi põhiülesanne on Vabariigi Valitsuse majandus- ja finantsalane nõustamine, ettepanekute esitamine ning poliitika elluviimine talle antud pädevuse piires. 7. Ministeeriumi tegevusvaldkonnas on riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine, riigi maksu- ja tollipoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, riigi kinnisvarapoliitika korraldamine, riigiabi andmise lubade menetlemine ning riigiabi seaduslikkuse ja kasutamise üle järelevalve teostamine, riigihangete alane tegevus, riiklik statistika, valitsuse sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise koordineerimine, riigiraamatupidamine, riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine, riigile antav välisabi ja laenud. [RT I 2005, 45, 375 – jõust. 28.08.2005] 8. Ministeerium täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid. 9. Ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste pädevus ministeeriumi tegevusvaldkonnas olevate ülesannete osas on sätestatud nende põhimäärustes. III. MINISTEERIUMI JUHTIMINE 10. Ministeeriumi juhib rahandusminister (edaspidi minister). 11. Minister: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; 2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; 4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 41 ) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses; 42) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires informatsiooni kogumist ja edastamist riigi esindamise kohta kohtus; 5) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle, vajadusel teeb teenistusliku järelevalve korraldamise ülesandeks ministeeriumi kantslerile; 51) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning ministeeriumi hallatavates riigiasutustes ja talle allub vahetult ministeeriumi siseauditi osakond; 6) kantsleri ettepanekul nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ministeeriumi asekantslerid ja osakondade juhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, sõlmib kantsleri ettepanekul töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti; 7) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded; 8) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevad nõunikud ning määrab nende ülesanded ja alluvuse; 9) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused; 10) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt; 11) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorite poolt teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra; 12) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamisotsused ning kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui see ei ole sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga; 13) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi eelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning vastutab eelarve sihipärase ja otstarbeka täitmise ning Euroopa Liidu toetuste ja välisabi sihipärase kasutamise eest; [RT I 2006, 6, 35 – jõust. 5.02.2006] 14) kinnitab riigieelarve seaduse alusel ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste eelarved ning kontrollib nende täitmist; 15) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi; 16) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimise või teenuste tellimise riigihanke pakkumismenetluse korraldamisega; 17) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi; 18) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest; 19) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja ning kehtestab ministeeriumi vapipitsati kasutamise korra; 191 ) kehtestab raamatupidamise sise-eeskirja; 20) sõlmib lepinguid või volitab selleks vajaduse korral kantslerit või teisi isikuid; 21) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega. [RT I 2004, 52, 364 – jõust. 3.07.2004] 12. Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. 121. Abiminister (1) Ministeeriumi koosseisu võib kuuluda abiminister, kes juhib ministrilt saadud volituste piires poliitika kujundamisega tegelevaid struktuuriüksusi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidab muid ministri antud ülesandeid. (2) Abiministri äraolekul asendab teda minister. [RT I 2005, 45, 375 – jõust. 28.08.2005] 13. Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. 14. Kantsler: 1) koordineerib ministeeriumi valitsemisalas asuvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 2) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise; 3) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 4) valmistab ette ministeeriumi eelarve eelnõu; 5) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister; 6) sõlmib ja lõpetab töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega; 7) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 8) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke oma pädevuse piires; 9) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks või määrab esimeheks teise isiku; 10) pärib aru ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt nende tegevuse kohta ning teeb ministrile ettepanekuid struktuuriüksuste ja ministeeriumi hallatavate asutuste juhtidele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 11) hoiab ministeeriumi vapipitsatit; 12) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamise kohta; 13) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires; 14) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile; 15) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires; 16) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud ja ministri või abiministri poolt ministrilt saadud volituste piires antud ülesandeid. [RT I 2005, 45, 375 – jõust. 28.08.2005] 15. Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ning korraldamiseks, ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui see on sätestatud kantsleri käskkirjast kõrgemalseisva õigusaktiga. 16. Asekantslerite ja struktuuriüksuste juhtimisel ning ministeeriumi valitsemisalas asuvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimisel ning korraldamisel annab kantsler asekantsleritele ja struktuuriüksuste juhtidele ning ministeeriumi valitsemisalas asuvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. Kantsleri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. 17. Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest. Ministeeriumi asekantslerite äraolekul paneb minister oma käskkirjaga kantsleri ülesanded ühele osakonnajuhatajatest. 18. Asekantsler: 1) korraldab talle alluvate osakondade tööd osakonnajuhatajate kaudu; 2) korraldab oma pädevuse piires seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste eelnõude ettevalmistamist ning ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõude kohta arvamuse andmist, õigusaktide süstematiseerimist ja ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide ühtlustamist Euroopa Liidu õigusaktidega; 3) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta; 4) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires; 5) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 6) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle; 7) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri või abiministri poolt ministrilt saadud volituste piires antud või kantsleri antud ülesandeid. [RT I 2005, 45, 375 – jõust. 28.08.2005] 19. Asekantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded teisele asekantslerile või osakonnajuhatajale. [RT I 2008, 44, 248 – jõust. 17.10.2008] 20. Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvatele osakonnajuhatajatele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. Asekantsleri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. 21. Osakonnajuhataja: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise; 2) täidab temale antud teenistusalased korraldused või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi; 4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle; 5) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga; 6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele; 7) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu või töökorralduse muutmiseks, teenistujatele palkade, toetuste ning distsiplinaarkaristuste määramiseks ja ergutuste kohaldamiseks; 8) võib teha ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks komisjonide ja nõukogude moodustamise kohta; 9) kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui õigusaktid ei näe ette teisiti; 10) vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest; 11) täidab muid ministri või abiministri poolt ministrilt saadud volituste piires antud või kantsleri või vastava asekantsleri antud ülesandeid. [RT I 2005, 45, 375 – jõust. 28.08.2005] IV. MINISTEERIUMI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED 22. Kantsler juhib asekantslerite kaudu neile alluvate osakondade ja vahetult osakonnajuhatajate kaudu finantskontrolli osakonna ja avalike suhete osakonna tööd ning talle alluvate ministeeriumi nõunike tööd. [RT I 2008, 44, 248 – jõust. 17.10.2008] 23. Kantslerile vahetult alluvad osakonnad on: 1) finantskontrolli osakond, mille tegevusalaks on valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korralduse koordineerimine ja analüüsimine ning ettepanekute tegemine nende tõhustamiseks; ministeeriumide ja Riigikantselei siseaudiitorite töö kvaliteedi hindamine; valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ning vajadusel teiste riigieelarvest finantseeritavate isikute tegevuse auditeerimine, Euroopa Liidu toetusi ja välisabi taotlevate, saavate, kasutamist korraldavate ja järelevalve eest vastutavate isikute tegevuse auditeerimine ning Euroopa Pettustevastase Ameti (European Anti-fraud Office) ametliku koostööpartneri ülesannete täitmine; 2) avalike suhete osakond, mis informeerib avalikkust ministeeriumi tegevusest ning korraldab ministeeriumi ja avalikkuse vahelisi suhteid. [RT I 2008, 44, 248 – jõust. 17.10.2008] 231. Ministrile allub siseauditi osakond, mis teostab siseauditeid ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning ministeeriumi hallatavates riigiasutustes, koordineerib nende asutuste siseauditialast tööd ning teeb ettepanekuid sisekontrollisüsteemide tõhustamiseks; viib läbi auditeid teistes Euroopa Liidu toetusi ja välisabi taotlevates, saavates, kasutamist korraldavates ja järelevalve eest vastutavates asutustes ja isikutes, kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest või lepingutest. [RT I 2006, 6, 35 – jõust. 5.02.2006] 24. Finants- ja maksupoliitika asekantsler vastutab finants- ja maksupoliitika alase tegevuse korraldamise eest ministeeriumis. [RT I 2008, 44, 248 – jõust. 17.10.2008] 25. Finants- ja maksupoliitika asekantslerile alluvad osakonnad on: 1) maksupoliitika osakond, mis töötab välja otseste maksude, riikidevaheliste maksulepingute, riigilõivude ja kohalike maksude ning maksukorralduse ja maksukeskkonna alast poliitikat, valmistab ette selle valdkonna õigusaktide eelnõusid ja riikidevahelisi maksulepinguid ning koordineerib maksupoliitika rakendamist; 2) tolli- ja aktsiisipoliitika osakond, mis töötab välja tollipoliitikat ning käibemaksu, aktsiiside ja muude kaudsete maksude alast poliitikat, valmistab ette nende valdkondade õigusaktide eelnõusid ja koordineerib nende õigusaktide rakendamist; 3) finantsturgude osakond, mis töötab välja poliitikat ja valmistab ette õigusaktide eelnõusid ning koordineerib poliitikate rakendamist panganduse, väärtpaberituru, investeerimisfondide, investeerimis- ja muude finantsteenuste, samuti finantsstabiilsuse korralduse ning finantsturgude ja sellega seotud infrastruktuuride toimimise valdkonnas; 4) kindlustuspoliitika osakond, mis töötab välja poliitikat, valmistab ette õigusaktide eelnõusid ja koordineerib nende rakendamist kindlustuse, kogumispensionide ja teiste finantsteenustega seotud sotsiaalkindlustuse liikide valdkonnas; 5) ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakond, mis töötab välja poliitikat, valmistab ette õigusaktide eelnõusid ning koordineerib nende rakendamist raamatupidamise, audiitortegevuse, hasartmängude korraldamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas. [RT I 2008, 44, 248 – jõust. 17.10.2008] 251. Riigi eelarvepoliitika asekantsler vastutab eelarvepoliitika alase tegevuse korraldamise eest. [RT I 2008, 44, 248 – jõust. 17.10.2008] 252. Riigi eelarvepoliitika asekantslerile alluvad osakonnad on: 1) riigieelarve osakond, mis korraldab riigieelarve koostamist ning annab hinnanguid riigieelarve kulutaotlustele; 2) riigirahanduse ja strateegia osakond, mis analüüsib poliitikaalgatusi ja riigi tulubaasi, annab hinnanguid strateegilistele arengukavadele ja õigusaktide eelnõudele, valmistab ette Eesti seisukohti osalemiseks Euroopa Liidu eelarvepoliitikas, koostab strateegiadokumente ning osaleb valitsussektori arengu prognooside ja majandusülevaadete koostamisel; 3) makromajanduspoliitika osakond, mis valmistab ette valitsuse makromajandus- ja fiskaalpoliitilisi otsuseid, koostab vastavaid strateegiadokumente, sealhulgas riigi eelarvestrateegiat, makromajandus- ja valitsussektori arengu prognoose ning majandusülevaateid; 4) eelarvestamise metoodika ja arenduste osakond, mis koordineerib ja korraldab keskvalitsuse strateegilise planeerimise süsteemi ning eelarvestamise arendamist; 5) riigieelarve koordinatsiooni ja seire osakond, mis koordineerib riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamist, hindab riigi ressursside kasutamise tulemuslikkust, strateegiliste arengukavade ja tegevuskavade elluviimist ning valmistab ette valitsuse eelarvepoliitilisi otsuseid; 6) Euroopa Liidu struktuurivahendite ja välisvahendite osakond, mis koordineerib ja korraldab Euroopa Liidu vahendite ja välisvahendite kasutamist; 7) kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond, mis töötab välja kohalike omavalitsuste finantseerimispõhimõtted ning tegeleb kohalike omavalitsuste eelarvepoliitika analüüsiga. [RT I 2008, 44, 248 – jõust. 17.10.2008] 253. Halduspoliitika asekantsler vastutab halduspoliitika alase tegevuse korraldamise, riigieelarve kassalise teenindamise, riigi raamatupidamisarvestuse ning Euroopa Liidu toetuste ja välisabi korrektse väljamaksmise eest. [RT I 2008, 44, 248 – jõust. 17.10.2008] 254. Halduspoliitika asekantslerile alluvad osakonnad on: 1) riigihalduse osakond, mis töötab välja poliitikat, valmistab ette õigusaktide eelnõusid ja koordineerib riigiasutuste tegevust riigi palga- ja haldusorganisatsiooni korralduse ning riikliku statistika valdkonnas; 2) riigivara osakond, mis töötab välja poliitikat, valmistab ette õigusaktide eelnõusid ja koordineerib riigiasutuste tegevust riigivara valitsemise ja omandireformi valdkonnas ning korraldab riigivara arvestust ja riigi huvide kaitset riigi osalusega eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes, töötab välja riigi kinnisvarapoliitikat ja koordineerib selle rakendamist; 3) riigihangete ja riigiabi osakond, mis töötab välja poliitikat, valmistab ette õigusaktide eelnõusid ja koordineerib riigiasutuste tegevust riigihangete ja riigiabi valdkonnas ning korraldab riigihangete registri tegevust; 4) Euroopa Liidu maksete osakond, mis tagab Euroopa Liidu toetuste ja välisabi nõuetekohase finantsjuhtimise, sealhulgas kontrollib väljamaksete sihipärasust, korrektsust ja õigustatust, koostab vastavate õigusaktide eelnõusid, korraldab aruandlust ning kindlustab Euroopa Liidu toetuste ja välisabi ning riigipoolse kaasfinantseeringu õigeaegse ja täies mahus väljamaksmise; 5) riigiarvestuse osakond, mis korraldab riigiraamatupidamist ja töötab välja riigiasutuste raamatupidamisstandardid; 6) riigikassa osakond, mis teostab riigieelarve kassalist teenindamist, korraldab riigi rahavoogude juhtimist, riigi raha paigutamist, riigile võõrvahendite kaasamist võlakirjaemissioonide korraldamise, laenude võtmise või muude tehingutega, laenude väljaandmist ja järelevalvet väljastatud laenude ja riigigarantiidega seotud lepingutest tulenevate laenusaajate ning riigimaa ja -vara erastamise lepingute täitmise üle ning peab vastavat arvestust. [RT I 2008, 44, 248 – jõust. 17.10.2008] 26. [Kehtetu – RT I 2007, 53, 359 – jõust. 1.10.2007] 27. [Kehtetu – RT I 2007, 53, 359 – jõust. 1.10.2007] 28. Arenduse ja välissuhete asekantsler vastutab riigile antava Euroopa Liidu üleminekutoetuse korraldamise ning ministeeriumi ja tema valitsemisala osalemise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös ning organisatsiooni arendustegevuse koordineerimise eest. [RT I 2008, 44, 248 – jõust. 17.10.2008] 29. Arenduse ja välissuhete asekantslerile alluvad osakonnad on: 1) Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, mis koordineerib ministeeriumi ja tema valitsemisala tegevust osalemisel Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös; 2) personali- ja kommunikatsiooniosakond, mis koordineerib ministeeriumi arengusuundadest lähtuva personali- ja koolituspoliitika väljatöötamist ning korraldab nende elluviimist, koordineerib ministeeriumi sisekommunikatsioonialast tegevust ning personaliarvestust ministeeriumis ja tema valitsemisalas; 3) arendusosakond, mis koordineerib ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegia väljatöötamist, korraldab ministeeriumi tegevuskava ja tööplaani väljatöötamist ning jälgib strateegia rakendamist; 4) süsteemihoolduse osakond, mis tagab ministeeriumi ja tema valitsemisala info- ja kommunikatsioonisüsteemi talitluse ning arvutivõrkude toimimise; 5) tööjaamade ja tugiosakond, mis koordineerib tööjaamade ja tarkvara ning kontori- ja sidetehnika seadistamist ja tarkvara hoolduse korraldamist ning tagab tugiteenuse ministeeriumi ja tema valitsemisala arvutikasutajatele; 6) finantsjuhtimise tarkvara arenduse osakond, mis koordineerib ministeeriumi ja tema valitsemisala finantsjuhtimise infosüsteemi arendamist ning hooldamist; 7) infotehnoloogia arenduse osakond, mis koordineerib ministeeriumi ja tema valitsemisala infosüsteemide arendusstrateegia väljatöötamist ja rakendamist; 8) lepingute sõlmimise ja rahastamise osakond, mis tagab Euroopa Liidu üleminekutoetuse (TransitionFacility) ja välisabi vahendite tähtaegse ja sihipärase kasutamise korrektsete hangete teostamise, lepingute haldamise ja maksete korraldamise kaudu. [RT I 2008, 44, 248 – jõust. 17.10.2008] 30. Siseteenuste asekantsler vastutab ministeeriumi ja tema valitsemisala tegevuseks vajalike ressursside juhtimise ja säästliku kasutamisega seotud küsimuste eest. [RT I 2008, 44, 248 – 17.10.2008] 31. Siseteenuste asekantslerile alluvad osakonnad on: 1) juriidiline osakond, mis nõustab ministeeriumi ja tema valitsemisala asutusi juriidilistes küsimustes, osaleb õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ja kooskõlastamisel, esindab ministeeriumi kohtuorganites ning korraldab riigi varaliste nõuete sissenõudmist; 2) finantsosakond, mis korraldab ja koordineerib ministeeriumis ja tema valitsemisalas majandusarvestust ja eelarvestamist, eelarve ja tegevuskava täitmise jälgimist, majandusaasta aruande koostamist, Euroopa Liidu toetuste ja välisabi taotlemist, projektide rakendamist ning teostab järelevalvet Euroopa Liidu toetuste ja välisabi kasutamise üle; 3) kantselei, mis koordineerib ministeeriumis ja tema valitsemisalas riigihangete teostamist, ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara haldamist ning tegevust häda- ja eriolukorra puhul, korraldab ministeeriumi asjaajamist ja referentide tööd ning peab arhiivi. [RT I 2008, 44, 248 – 17.10.2008] 32. Osakondade täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused määratakse kindlaks nende põhimääruses. 33. Ministeeriumi osakonna koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele talitused ja bürood. Talituste ja büroode ülesanded ja pädevus määratakse ministri poolt kinnitatavas osakonna põhimääruses. Osakonna koosseisu võivad kuuluda teenistujad, kes ei kuulu ühegi talituse või büroo koosseisu, alluvad vahetult osakonnajuhatajale ja kelle ülesanded määratakse osakonna põhimääruse ja ametijuhendiga. 34. Osakonna koosseisu kuuluva talituse või büroo juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses. 35. Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda nõunikud, kelle ülesanded ja alluvus määratakse ministri poolt kinnitatavates ametijuhendites. V. MINISTEERIUMIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID JA NÕUKOGUD 36. Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone ja nõukogusid (edaspidi komisjonid) ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks. 37. Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas asuvate riigiasutuste töö koordineerimiseks moodustada ajutisi komisjone. 38. Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus. 39. Kui komisjoni esimeheks ei ole ministeeriumi juhtkonda kuuluv ametnik või osakonnajuhataja, määrab minister või kantsler komisjoni töö eest vastutava, ministeeriumi juhtkonda kuuluva ametniku või osakonnajuhataja. 40. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise. 41. Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. 42. Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta osakonna põhiülesannete täitmist. 43. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. 44. Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. 45. Käesolevas osas sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti. 46. Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastava struktuuriüksuse minister, kelle valitsemisalasse kuulub komisjonile antud ülesanne. VI. MINISTEERIUMI SÜMBOLID 47. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «RAHANDUSMINISTEERIUM». 48. Ministeeriumil on oma nimega dokumendiplangid, mille kujunduselemendina kasutatakse väikese riigivapi kujutist. 49. Väikese riigivapi kujutist kasutatakse Rahandusministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ning ministri ja kantsleri käskkirja plangil. 50. Ministeeriumi kirjaplangile trükitud dokumentidel on ministri, abiministri, kantsleri või asekantsleri allkiri vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab ministeeriumi kirjaplangile trükitud dokumentidele alla käesoleva põhimääruse punkti 21 alapunktis 9 ettenähtud korras. [RT I 2005, 45, 375 – jõust. 28.08.2005] 51. Ministeeriumi osakonnal võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile trükitud dokumentidele alla käesoleva põhimääruse punkti 21 alapunktis 9 ettenähtud korras.