Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 242 “Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks” muutmine — RT I, 45, 252

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 20 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruses nr 242 «Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks» (RT I 2004, 55, 397; 2008, 4, 25) tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: «Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused»; 2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: «Määrus kehtestab kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise korra ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, samuti kinnisasja väärtuse määramise korra ja alused.»; 3) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt: « (1) Määrusega sätestatud korras omandab riik kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamise eesmärgil kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab ning mis asub kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas või sisaldab kaitstavat looduse üksikobjekti. (2) Kui kinnisasi ei asu kogu ulatuses kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas või on suurem kui kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvöönd, võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada selle osa kinnisasjast, mis ulatub kaitsealale, hoiualale või püsielupaika. Kinnisasja jagamise korraldab kinnisasja omanik, jagamisega seotud kulud kannab omandamise algataja. (3) Kogu kinnisasja võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada juhul, kui kinnisasja kaitsealale või hoiualale ulatuv osa on suurem kui kaks kolmandikku kinnisasja kogupindalast või kinnisasja hõlmab osaliselt I kaitsekategooria liigi püsielupaik või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvöönd.»; 4) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: « 4) avaldaja soovi korral hinnaettepanek;»; 5) määrust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: « § 61. Kinnisasja omandamiseks tehtud ettepanekute menetlemise kord (1) Kinnisasja omandamiseks tehtud ettepanekuid menetletakse nende laekumise järjekorras, kui ei esine mõjuvaid põhjusi menetluse pikendamiseks. Mõjuva põhjuse esinemisel lahendatakse avaldus pärast mõjuva põhjuse äralangemist. (2) Ettepanekute ja nende laekumise järjekorra kohta avaldatakse Keskkonnaministeeriumi veebilehel järgmised andmed: 1) ettepaneku laekumise kuupäev; 2) ettepaneku esitaja nimi; 3) kinnisasja asukoha maakond ja vald.»; 6) määrust täiendatakse §-dega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: « § 71. Kinnisasja väärtuse määramine (1) Kinnisasja väärtus, välja arvatud metsaga kinnisasja väärtus, määratakse hinnatava objektiga sarnaste objektidega sooritatud tehingute hindade põhjal tehingute võrdlemise meetodil. Tehinguhindadena käsitatakse ainult neid müügitehingute hindu, mis kajastavad hindamise hetkele vastavat turusituatsiooni. (2) Kinnisasja väärtuse määramisel arvestatakse asjaõigustega, mida nende olemuse tõttu ei ole võimalik kinnistusraamatust kustutada (servituudid, naabrusõigused jms), samuti seadusest tulenevate kinnisomandi kitsendustega, välja arvatud «Looduskaitseseadusest» tulenevad kaitstava loodusobjektiga seotud kitsendused. (3) Vajadusel tellitakse kinnisasja väärtuse määramiseks maa erakorraline hindamine või selgitab katastripidaja «Maakatastriseaduse» alusel peetavas tehingute andmebaasis sisalduvate omandatava kinnisasjaga samas piirkonnas asuvate sarnaste kinnisasjadega tehtud tehingute keskmise tehinguväärtuse. § 72. Metsaga kinnisasja väärtuse määramine (1) Metsaga kinnisasja väärtus määratakse maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuste summana. (2) Maatüki väärtuseks loetakse metsakõlviku eraldiste kaupa metsa kasvukohatüübile vastavate lisa 7 kohaselt määratavate hindade ja ülejäänud kõlvikute maa maksustamishinna summa. (3) Kui metsaga kinnisasja väärtuse määramisel ei oma kasvava metsa väärtus olulist tähtsust ja piirkonna turusituatsioonist lähtuvalt ei kajasta maa maksustamishind selle piirkonna turuhinda, võib riigi esindaja metsaga kinnisasja väärtuse määramiseks tellida erakorralise hindamise. (4) Kasvava metsa väärtuse määramisel kasutatakse lähteinformatsioonina: 1) sortimentidele vastava ühikuhinna määramisel Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt kinnisasja asukoha regioonis hindamisele eelnenud kolme kalendriaasta jooksul teostatud vastava metsamaterjali (sortimentide) müügi tehingute keskmist hinda. Keskmine hind (kr/m3) leitakse, jagades regiooni kõigi antud perioodil teostatud samaliigiliste sortimentide müügitehingute väärtuste summa nende tehingute käigus müüdud sortimentide summaarse mahuga; 2) metsauuendustööde kuluhindade määramisel Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt kinnisasja omandamisele eelnenud kolme kalendriaasta jooksul vastavas regioonis teostatud metsauuendustööde statistilist keskmist kulu hektari kohta; 3) likviidse metsamaterjali koguse määramisel metsa inventeerimise andmeid metsaeraldiste lõikes; 4) väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavat kinnisasja omandamisele eelnenud kolme kalendriaasta jooksul kehtinud keskmist intressimäära EURIBOR, mida suurendatakse 1% võrra (pankade riskipreemia); 5) boniteediklassile vastavat küpsusvanust puuliikide kaupa; 6) metsa ülestöötamise kulude määramiseks metsa inventeerimisel, paikvaatlusega või kaardimaterjali alusel määratud lähima võimaliku esmase vahelaoplatsi asukoha andmeid; 7) maksustamismäära 2% aastas lisas 7 toodud kasvukohatüübile vastavalt. (5) Kui metsa või metsaosa kohta, mille väärtust määratakse, puuduvad värskemad kui viie aasta vanused inventeerimise andmed, samuti juhul, kui metsa inventeerimise toimumise ajast on metsaandmed muutunud tormikahjustuste, tulekahju, raiete vmt tulemusel, teostatakse enne metsaga kinnisasja väärtuse määramist metsa inventeerimine ülepinnalise takseerimisega. (6) Kui metsaga kinnisasja väärtuse määramiseks kasutatavate inventeerimisandmete kogumise välitöödest on möödunud terve vegetatsiooniperiood või rohkem, kasvatatakse andmeid enne kasvava metsa väärtuse leidmist lisas 2 kirjeldatud viisil puistuelementide kaupa. (7) Kui vähemalt üks osapooltest leiab, et likviidse metsamaterjali koguse määramiseks kasutatavad metsa inventeerimisandmed ei vasta kasvava metsa tegelikele näitajatele, teostatakse nendel eraldistel, kus väidetav erinevus inventeerimisandmetega võrreldes on suurem kui 15%, enne kasvava metsa väärtuse määramist uus metsa inventeerimine. Kui erinevus jääb 15% piiresse, määratakse kasvava metsa väärtus esialgsetest inventeerimisandmetest lähtudes. Kui erinevus on suurem kui 15%, määratakse kasvava metsa väärtus kordusinventeerimise andmetest lähtudes. (8) Kui lõike 7 alusel on avaldaja nõudmisel teostatud uus metsa inventeerimine ja selle tulemused kinnitavad, et varasema inventeerimise andmed vastavad lõikes 7 sätestatud piiridele, kannab uue inventeerimise kulud avaldaja. (9) Kui metsa inventeerimise käigus selgub, et riigile üleantava metsamaaga kaasneb riigil õigusaktidest tulenevalt metsa uuendamise kohustus, arvatakse nimetatud kohustuse täitmise kulu kinnisasja väärtusest maha. (10) Kasvava metsa väärtuse leidmiseks summeeritakse lisas 4 kirjeldatud viisil sooritatud arvestusliku sortimenteerimise tulemusena leitud likviidsete sortimentide mahtude ja neile vastavate ühikuhindade korrutised ning seejärel lahutatakse lisas 6 kirjeldatud viisil arvestatud kogu likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulud. Leitakse tulude ja kulude nüüdisväärtus. (11) Metsa väärtuse leidmiseks kasutatakse lisas 1 toodud arvutamise skeemi. Lisa 1 punktis 3 nimetatud harvendusraie vajadus määratakse lisade 3 ja 5 kohaselt. Arvutamine teostatakse kõikide eraldiste kohta, mis on kaetud vähemalt kahe meetri kõrguse metsaga. (12) Kui arvestusliku sortimenteerimise tulemusena leitud likviidsete sortimentide maht on 0, lähtutakse kinnisasja väärtuse määramisel üksnes maatüki väärtusest. (13) Riigimetsa Majandamise Keskus esitab vastava taotluse saamisel riigi esindajale käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed.»; 7) paragrahvi 8 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: « (3) Kinnisasja omanikul on õigus määrata omandajale läbirääkimiste käigus tehtud ettepanekutega nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks tähtaegu. Kui kokkulepet ei saavutata kuue kuu jooksul, arvates omandaja poolt nõustumise või vastuväite esitamisest, võib keskkonnaminister lõpetada omandamise menetluse. (4) Kui kinnisasja omaniku ja riigi vahel ei saavutata kinnisasja omandamises kokkulepet, võib riik teha ettepaneku algatada kinnisasja sundvõõrandamine vastavalt «Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse» § 3 lõike 1 punktis 9 sätestatule.»; 8) paragrahvi 11 täiendatakse pärast sõna «keskkonnaministrile» sõnadega «, kes otsustab kinnisasja omandamise või keeldub sellest.»; 9) määrust täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses: « § 111. Lepingu sõlmimine Kinnisasja omandamise otsuses märgitud kinnisasja omandamise lepingut riigi nimel sõlmima volitatud isik sõlmib omandamise otsuses märgitud tingimustel kinnisasja omandamise lepingu.»; 10) paragrahvi 12 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: « § 12. Rakendussätted»; 11) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Kinnisasja vahetamiseks enne 1. augustit 2008. a esitatud avaldusi, mis «Looduskaitseseaduse» § 91 lõike 10 alusel loetakse kinnisasja omandamise ettepanekuteks, menetletakse kinnisasja omandamise ettepanekutega ühises järjekorras ning ettepaneku tegemise ajaks loetakse kinnisasja vahetamise avalduse laekumise kuupäev.»; 12) määrust täiendatakse lisadega 1–7 (lisatud). Peaminister Andrus ANSIP Keskkonnaminister Jaanus TAMKIVI Riigisekretär Heiki LOOT Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 10.10.2008. a resolutsioon nr 17-1/08-06350. Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 242 “Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” lisa 1 (Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2008. a määruse nr 150 sõnastuses) METSA VÄÄRTUSE ARVUTAMISE KÄIK 1. Kui metsa inventeerimisest on möödunud rohkem kui üks vegetatsiooniperiood, kasvatatakse metsa andmed käesolevasse aastasse. Selleks kasutatakse lisas 2 toodud algoritmi, mis kasvatab metsa andmeid ühe aasta kaupa ning mida tuleb kasutada seni, kuni on saavutatud käesolev aasta. 2. Kontrollitakse, kas mets on küps. Selleks võrreldakse enamuspuuliigi vanust küpsusnormatiivides toodud vanusega. Kui mets on küps, teostatakse arvestuslik lageraie. Selleks antakse muutujale Rok väärtuseks 1 (Rok = 1) ning suundutakse punkti 5 juurde. Vastasel korral suundutakse punkti 3 juurde. 3. Kontrollitakse, kas mets vajab harvendusraiet. Selleks kasutatakse lisas 3 toodud algoritme. Kui mets ei vaja harvendusraiet, siis suundutakse punkti 4 juurde. Vastasel korral on lisas 3 arvutatud abisuurus Rok, mida kasutatakse raiemahtude hindamisel. Suundutakse punkti 5 juurde. Harvendusraiet ei teostata, kui küpsusvanuseni on jäänud 10 või vähem aastat ja puistu boniteet on 5, 5A. 4. Kasvatatakse metsade andmeid ühe aasta võrra. Selleks kasutatakse lisas 2 toodud algoritmi. Pärast kasvatamist suundutakse uuesti punkti 2 juurde. 5. Leitakse raiest saadavad sortimendid. Sortimentide leidmiseks kasutatakse lisa 4, mis omakorda kasutab sama määruse lisa 5. Leitakse raietulud, korrutades sortimentide kogused sortimentide ühikuhindadega. Suundutakse järgmise punkti juurde. 6. Lisa 6 põhjal arvutatakse raiekulud. Suundutakse järgmise punkti juurde. 7. Leitakse tulude ja kulude nüüdisväärtus. Selleks korrutatakse raietest saadavad tulud ja kulud diskonteerimisteguriga. 8. Diskonteerimistegur leitakse järgmise valemiga: DK = 1/(1+INTR/100)^AEG, kus DK – diskonteerimistegur INTR – intressimäär = EURIBOR+1 (%) AEG – aeg käesolevast aastast kuni teoreetilise raieaastani, aastates 9. Kui oli tegemist harvendusraiega, siis jätkatakse arvutusi, suundudes tagasi punkti 2 juurde. Lageraie korral suundutakse punkti 10 juurde. 10. Leitakse metsa uuendamiskulude nüüdisväärtus. Selleks korrutatakse diskonteerimistegur metsa uuendamise kuluga. Metsa uuendamise kulude määramisel lähtutakse Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt kinnisasja omandamisele eelnenud kolme kalendriaasta jooksul vastavas regioonis teostatud metsauuendustööde statistilisest keskmisest kulust hektari kohta. Metsa uuendamise kulud määratakse kõikidele kasvukohatüüpidele, välja arvatud sinika, karusambla, siirdesoo, madalsoo, raba, lubikaloo, osja, tarna, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpide puistute raiesmikel ja hukkunud metsaosades. Metsa uuendamise kulud arvestatakse ka siis, kui inventeerimise hetkel on tegemist lageda alaga (lageraielangiga). 11. Metsa väärtuse leidmiseks liidetakse kõikidest raietest saadud tulude nüüdisväärtused (mis on arvutatud käesolevas lisas toodud punktide alusel) ja lahutatakse kultiveerimiskulude ning raiekulude nüüdisväärtused. Saadud tulemusest lahutatakse maamaksu diskonteeritud väärtus kuni lageraieni. Selleks leitakse diskonteerimistegurite summa ning see korrutatakse metsakõlviku eraldiste metsakasvukohatüüpidele vastava maahinna ja maa maksustamismääraga. Diskonteerimistegurite summa leidmise valem

Punkti 11 täitmisega lõpeb eraldisel kasvava metsa väärtuse arvutamine. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 242 “Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” lisa 2 (Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2008. a määruse nr 150 sõnastuses) METSA KASVATAMISE ALGORITMID 1. Leitakse moodhõredus. 1.1. Leitakse igale I rinde puuliigile: Lmood_PL = a + b×D×D/H, kus Lmood_PL – puistuelemendi moodhõredus, cm; D – puistuelemendi keskmine diameeter, cm; H – puistuelemendi keskmine kõrgus, m; a, b - – moodhõreduse valemi parameetrid olenevalt puuliigist (tabelist 2.1) Tabel 2.1. Metsa kasvatamise valemite kasutamiseks vajalikud parameetrid Puuliik c1 c2 c4 c5 a b kP MA, LH, SD 1,58 1,33 8319 6051 42,8 14,23 1 KU, NU, TS, TO 1,71 1,54 12867 9805 56,2 14,51 1 KS, PN 1,48 1,37 4990 5034 117,0 14,15 0 HB, PP 1,30 1,15 3882 7092 106,8 12,67 0 LM 1,41 1,41 4228 4438 95,5 14,21 0 LV 1,38 1,35 2749 2864 84,2 14,85 0 TA 1,61 1,45 6742 10509 117,0 14,15 0 SA 1,35 1,03 3732 5405 117,0 14,15 0 Muud 1,48 1,37 4990 5034 117,0 14,15 0 1.2. Leitakse parameetri ari tagavaraga kaalutud keskmine väärtus alapunktis 1.1 valitud rinde elementidele: ari = sum(KF×a)/100, kus ari – moodhõreduse valemi parameeter a rindele KF – puistuelemendi koosseisukoefitsient, % A – moodhõreduse valemi parameeter olenevalt puuliigist (tabelist 2.1) 1.3. Leitakse kaalutud keskmine moodhõredus: Lmood =sum(KF×Lmood_PL)/100, kus Lmood – puistu moodhõredus, cm KF – puistuelemendi koosseisukoefitsient, % Lmood_PL – puistuelemendi moodhõredus, cm (vt punkti 1.1) 1.4. Leitakse alapunktis 1.1 valitud rindele keskmine H ja D (HM ja DM): HM = sum(H×KF)/100; DM = (sum(D×D×KF)/100)^0,5, kus HM – rinde kaalutud keskmine kõrgus, m DM – rinde keskmine diameeter, cm KF – rinde puistuelementide koosseisukoefitsient, % H – rinde puistuelementide keskmine kõrgus, m D – rinde puistuelementide keskmine diameeter, cm 1.5. Leitakse edasiseks arvutamiseks rinde moodpuistu arvutamise valemile parameeter bri: bri = HM× (Lmood - ari)/DM/DM, kus bri – rinde moodhõreduse valemi parameeter HM – rinde keskmine kõrgus, m (vt punkti 1.4) DM – rinde keskmine diameeter, cm (vt punkti 1.4) ari – rinde moodhõreduse valemi parameeter (vt punkti 1.2) Lmood – puistu moodhõredus, cm (vt punkti 1.3) 2. Leitakse piirhõredus: Lpiir = Lmood/1,34, kus Lpiir – piirhõredus, cm Lmood – rinde moodhõredus, cm (vt punkti 1.3) 3. Leitakse alapunktis 1.1 valitud rindele tegelik hõredus: 3.1. Leitakse puude arv rindes (Nsum). Selleks liidetakse rinde kõikide elementide puude arvud ha-l 3.2. Leitakse rinde hõredus: L = 10 000/Nsum^0,5, kus L – puistu hõredus, cm Nsum – puude arv rindes, tk/ha 4. Leitakse diameetri juurdekasvu koefitsient (KD): 4.1. Esmalt leitakse abimuutuja abi: abi = (Lmood/L)6, kus Lmood – puistu moodhõredus, cm (vt punkti 1.3) L – puistu hõredus, cm (vt punkti 3.2) 4.2. Leitakse diameetri juurdekasvu koefitsient (KD): KD = 2–2×abi/(abi+1), kus KD – diameetri juurdekasvu koefitsient abi – abimuutuja (vt punkti 4.1) 5. Kasvatatakse kõikide puistuelementide diameetrit ja kõrgust, kasutades järgmisi A. Kiviste moodpuistute mudeleid. Diameetri ja kõrguse juurdekasvu arvutamiseks kasutatakse 8 erinevat valemit alltoodud järjekorras. Kuue esimese valemiga arvutatakse abimuutujaid ning kahe viimasega saadakse tulemuseks diameetri ja kõrguse juurdekasv (vastavalt zH ja zD): betH = c4 – 493×Log(OHOR+1)+1355×k×kP betD = c5 – 306×Log(OHOR+1) dH = betH/50^c1 dD = betD/50^c2 rH = SQRT((H – dH)^2+4×betH×H/A^c1) rD = SQRT((D – dD)^2+4×betD×D/A^c2) zH = (H+dH+rH)/(2+4×betH×(A+1)^(– c1)/(H – dH+rH)) – H zD = KD× ((D+dD+rD)/(2+4×betD×(A+1)^(– c2)/(D – dD+rD))) – D, kus betH, betD, dH, dD, rH, rD – abimuutujad c1, c2, c4, c5, kP – tabelis 2.1 toodud valemi parameetrid OHOR – kõduhorisondi tüsedus, cm k – kui kultuur, siis 1, muul juhul 0 SQRT – ruutjuur A – puistuelemendi vanus, a H – puistuelemendi kõrgus, m D – puistuelemendi diameeter, cm KD – diameetri juurdekasvu koefitsient (vt punkti 4.2) zH, zD – kõrguse ja diameetri juurdekasvud, vastavalt m ja cm 6. Leitakse alapunktis 1.1 valitud rindele kasvatatud keskmine kõrgus ja diameeter (HMuus ja DMuus): HMuus = sum((H+zH) × KF)/100; DMuus = (sum((D+zD) × (D+zD) × KF)/100)^0,5, kus HMuus – rinde kasvatatud keskmine kõrgus, m DMuus – rinde kasvatatud keskmine diameeter, cm KF – rinde puistuelemendi koosseisukoefitsient, % H – rinde puistuelemendi keskmine kõrgus, m D – rinde puistuelemendi keskmine diameeter, cm zH – rinde puistuelemendi kõrguse juurdekasv, m (vt punkti 5) zD – rinde puistuelemendi diameetri juurdekasv, cm (vt punkti 5) 7. Leitakse alapunktis 1.1 valitud rindele kasvatatud puude arv, arvestades loomulikku väljalangevust. Kasutatakse 6 erinevat valemit alltoodud järjekorras: abi = iif(L – Lpiir piir) abi = (1–(80 × (abi)/Lpiir/30)^0,5) × bri/1,34 Luus = L + iif(abiuus × DMuus/HMuus – DM × DM/HM) Lpiir uus = (ari + bri × DMuus × DMuus/HMuus)/1,34 Luus = iif(Luus piir uus; Lpiir uus; Luus) Nuus = 100 000 000/Luus/Luus KN = Nuus/Nsum, kus abi – abimuutuja L – puistu hõredus, cm (vt punkti 3.2) Lpiir – piirhõredus, cm (vt punkti 2) bri – rinde moodhõreduse valemi parameeter (vt punkti 1.5) ari – rinde moodhõreduse valemi parameeter (vt punkti 1.2) HMuus – rinde kasvatatud keskmine kõrgus, m (vt punkti 6) DMuus – rinde kasvatatud keskmine diameeter, cm (vt punkti 6) HM – rinde keskmine kõrgus enne kasvatamist, m (vt punkti 1.4) DM – rinde keskmine diameeter enne kasvatamist, cm (vt punkti 1.4) Lpiir uus – kasvatatud metsa piirhõredus, cm Luus – kasvatatud metsa hõredus, cm Nuus – kasvatatud metsa puude arv, cm KN – puude arvu muutumise koefitsient 8. Arvutatakse uued kõrgused (H), diameetrid (D) ja puude arvud (N) igale elemendile: H = H + zH D = D + zD N = N×KN A = A + 1, kus H – puistuelemendi keskmine kõrgus, m D – puistuelemendi keskmine diameeter, cm N – puistuelemendi puude arv, tk/ha A – puistuelemendi vanus, a zH – kõrguse aastane juurdekasv, m (vt punkti 5) zD – diameetri aastane juurdekasv, m (vt punkti 5) KN – puude arvu muutumise koefitsient (vt punkti 7) Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 242 “Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” lisa 3 (Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2008. a määruse nr 150 sõnastuses) HARVENDUSRAIE MÄÄRAMINE JA TEOSTAMINE 1. Leitakse metsa raie-eelne (Lre) ja raiejärgne (Lrj) hõredus järgmiste valemitega: Lre = (re1 + re2×d – re3×h100) ×0,95 Lrj = rj1 + rj2×d – rj3×h100, kus Lre – raie-eelne hõredus, cm Lrj – raiejärgne hõredus, cm d – enamuspuuliigi keskmine diameeter, cm re1, re2, re3, rj1, rj2, rj3 – tabelis 3.1 toodud valemi parameetrid Tabel 3.1. Harvendusraie normatiivide valemi parameetrid Puuliik re1 re2 re3 rj1 rj2 rj3 rmax1 rmax2 MA, LH, SD 143,6 14,2 3,4 166,8 15,2 3,7 49 0,89 KU, NU, TS, TO 91,8 12,9 1,2 121,6 13,3 1,9 53 1,45 Lehtpuud 71,4 14,7 0 105 16,8 0 60 1,15 2. Leitakse puistu hõredus: 2.1. Leitakse puude arv I rindes (kui I rinnet ei ole, siis kas II rindes või üksikpuude rindes) kokku (Nsum), st liidetakse rinde kõikide puuliikide arvud hektari kohta. Kui puude arvu andmetes ei ole, siis vaata käesoleva lisa punkti 3 2.2. Leitakse tegelik hõredus: L = 10 000/Nsum^0,5 3. Leitakse puude arv: 3.1. Arvutatakse ühe keskmise puu tüvemaht, kasutades R. Ozolinši puu tüvemoodustaja mudelit. Keskmise puu tüvemahu arvutamisel on sortimendi alguseks 0 ja lõpuks puu kõrgus. Tulemiks on tüvemaht v 3.2. Leitakse puude arv (n – puude arv (tk); M – tagavara (m3); v – tüvemaht (m3)): n = M/v 4. Kui punktis 2 leitud hõredus L on väiksem või võrdne raie-eelse hõredusega Lre, siis teostatakse harvendusraie: 4.1. Raiutavate puude arv hektari kohta: Nr = Nsum – 100000000/Lrj/Lrj, kus Nr – raiutavate puude arv, tk/ha Nsum – puude arv, tk/ha Lrj – raiejärgne hõredus, cm 4.2. Leitakse raiutavate puude osakaal: Rok = Nr/Nsum, kus Rok – raiutavate puude osakaal Nr – raiutavate puude arv, tk/ha Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 242 “Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” lisa 4 (Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2008. a määruse nr 150 sõnastuses) ARVESTUSLIK SORTIMENTEERIMINE 1. Arvestuslik sortimenteerimine teostatakse puistuelementide lõikes. Arvestusliku sortimenteerimise lõpptulemusena liidetakse kõikide puistuelementide sortimenteerimisel saadud tulemused. Puistuelemendi arvestuslikul sortimenteerimisel kasutatakse takseertunnuseid: kõduhorisondi tüsedus – OHOR (cm), puuliik, vanus – a (a), diameeter – d (cm), kõrgus – h (m), tagavara – M (m3), kahjustatud puude osakaal – k (%). Kui mulla organogeense horisondi tüsedus (OHOR) ei ole takseerandmetes kirjeldatud, võetakse see näitaja kasvukoha tüübist lähtuvalt tabelist 4.1. Tabel 4.1. Kasvukohatüübile vastav organogeense horisondi tüsedus KKT OHOR cm KL, ND, SL, LP, SP, MP, SP 1 LL, LU 2 SM, PH, JP, JK 4 KN 5 JM 6 MS, AN 10 KM 13 SJ, TA 15 SN, OS, TR, KR 20 RB, SS, MD, LD, MO, JO, TP 50 2. Puud jagatakse diameetriklassidesse. Diameetriklassidesse jagamine on toodud tabelis 4.2. Ülemisel real on toodud diameetriklassi suhtelised suurused võrrelduna keskmise diameetriga ning alumisel real puude arv vastavas diameetriklassis. Jaotus on toodud 1000 puu kohta. Tabel 4.2. Puude jagamine suhtelistesse diameetriklassidesse ds 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 2,0 n" 21 47 69 89 100 108 107 102 91 77 60 45 31 22 16 9 4 2 3. Leitakse kõrgusekõvera parameeter kh: kh = h'/(1,3+c1×(d'/(d'+c2))^c3), kus kh – kõrgusekõvera parameeter h' – kasvatatud kõrgus, m d' – kasvatatud diameeter, cm c1, c2, c3 – tabelis 2.3 toodud kõrgusekõvera parameetrid Tabel 4.3. Kõrgusekõvera parameetrid Puuliik c1 c2 c3 MA, SD, LH, TO 32,7621 1,1 9,9241 KU, NU, TS 37,2351 1,3 10,858 LM, HB, PP, TL 31,6953 4,3 2,4979 TA, SA, JA, VA, KP 35,8659 1,6 8,2934 KS, LV, PN, RE, PA, muud 31,9851 8 1,4625 4. Leitakse diameetriklassides olevate puude sortimendid. Arvutus on vaja teha kõikide tabelis 4.2 toodud diameetriklasside kohta. Alljärgnevalt on kirjeldatud arvutust ühe diameetriklassi kohta (kõikide diameetriklasside puhul toimub arvutamine analoogselt): 4.1. Leitakse diameetriklassi suurus D (ds – suhteline diameeter tabelist 4.2, d' – kasvatatud diameeter): D = ds×d' 4.2. Leitakse diameetriklassile vastav kõrgus H (kh – punktis 3 leitud parameeter; c1, c2 ja c3 – tabelis 4.3 toodud valemi parameetrid): H = kh×(1,3+c1×(D/(D+c2))^c3) 4.3. Arvutatakse diameetriklassi ühe puu sortimendid. Sisenditeks on puuliik, D ja H. Tabelis 4.4 on toodud peenema otsa miinimumdiameetrid jämepalkidele (djp), peenpalkidele (dpp), paberipuudele (dpa) ja küttepuudele (dky). Tabel 4.4. Sortimentide minimaalsed peenema otsa diameetrid (cm) Puuliik djp dpp dpa dky MA, SD, TO 18 10 6 5 KU, LH, NU, TS 18 10 6 5 KS, PN 18 13 6 5 LM 18 11 – 5 HB, PP, TL 18 11 7 5 LV, RE, PA, SP, PI, AS, TM, muud – – – 5 TA, SA, VA, JA, KP 18 13 – 5 Arvutamise käik, mille tulemusena saadakse ühe puu mahu (mpu) jagunemine jämepalkideks (mjp), peenpalkideks (mpp), paberipuudeks (mpa) ja küttepuudeks (mky), on järgmine: 4.3.1. Esmalt saavad jämepalkide, peenpalkide, paberipuude ja küttepuude mahud väärtuseks 0. 4.3.2. Kui puu on väike – diameetriga alla 8 cm või kõrgusega alla 5 m, siis arvutatakse vaid terve puu maht mpu ja sortimentide kogused on 0. Puu maht arvutatakse järgmise valemiga: mpu = 0,000019+0,00001142×(D+2)^2,61614×H^0,76489 4.3.3. Muudel juhtudel sortimenteeritakse puu järgmiselt: 4.3.3.1. Arvutatakse terve puu maht (vastavalt lisas 3 toodud mudelile, kusjuures sortimendi alguseks on 0 ja lõpuks puu kõrgus); 4.3.3.2. Leitakse koore osamaht KOOR (a1, a2 ja a3 on valemis kasutatavad parameetrid, mis on toodud tabelis 4.5): KOOR = (a1×(D+a2)/(D+a2+1))^a3/100 Tabel 4.5. Koore suhtelise mahu arvutamise valemi parameetrid Puuliik a1 a2 a3 MA, SD, TO 6,0 10 –17,5 KU, LH, NU, TS 8,0 2 –4,9 KS, PN 11,1 3 –4,9 HB, PP, TA, SA, VA, JA, KP, TL 12,0 2 –3,2 LM, LV, RE, muud 10,8 2 –4,0 4.3.3.3. Arvutatakse kännu kõrgus koos saetee paksustega. Kui D≤30 cm, siis kännu kõrgus on HS = 0,1+H/300. Kui D>30, siis kännu kõrgus on HS = D/300+H/300. 4.3.3.4. Leitakse puu diameeter kõrgusel HS = HS+3,1. Diameetri leidmisel on lähtetunnusteks puuliik, puu kõrgus – H (m), puu diameeter – D (cm) ja soovitud diameetri kõrgus – HS (m). Diameetri leidmiseks kasutatakse järgmisi valemeid, mis annavad diameetri DS (cm): abi1 = 1,3/H abi2 = (((((a6×abi1+a5)×abi1+a4)×abi1+a3)×abi1+a2)×abi1+a1)×abi1+a0 abi3 = HS/H abi4 = (((((a6×abi3+a5)×abi3+a4)×abi3+a3)×abi3+a2)×abi3+a1)×abi3+a0 abi5 = p×(H – h0)+q×(D–d0) DS = D×(1+(abi3×abi3– 0,01)×abi5)×abi4/((1+(abi1×abi1– 0,01)×abi5)×abi1), kus DS – leitud diameeter kõrgusel HS, cm abi1, abi2, abi3, abi4, abi5 – abimuutujad a0, a1, a2, a3, a4, a5, a6, p, q, h0, d0 – tabelis 3.1 (lisas 3) olevad valemi parameetrid. Koore paksusega korrigeerides saadakse: DS = DS/(1+KOOR)^0,5 4.3.3.5. Võrreldakse saadud diameetrit DS sortimentide diameetritega djp, dpp, dpa ja dky. a. Kui diameeter on suurem või võrdne jämepalgi diameetriga djp, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse jämepalgi mahuga mjp. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS. b. Kui diameeter on väiksem kui jämepalgi diameeter djp, kuid suurem või võrdne diameetriga dpp, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse peenpalgi mahuga mpp. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS. c. Kui diameeter on väiksem kui peenpalgi diameeter dpp, kuid suurem või võrdne diameetriga dpa, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse paberipuu mahuga mpa. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS = HS – 0,1. d. Kui diameeter on väiksem kui paberipuu diameeter dpa, kuid suurem või võrdne diameetriga dky, siis leitakse sortimendi maht ja liidetakse küttepuu mahuga mky. Mahu leidmiseks kasutatakse lisas 3 toodud mudelit, kusjuures sortimendi alguseks (alg) on HS – 3,1 ja sortimendi lõpuks HS = HS – 0,1. 4.3.3.6. Kontrollitakse, kas puu kõrgus H on väiksem kui HS+3,1. Kui on, siis korratakse punktides 4.3.3.4 – 4.3.3.6 kirjeldatud toiminguid. Kui aga H on suurem või võrdne suurusega HS+3,1, siis kasutatakse punktis 4.3.3.7 toodud valemeid. 4.3.3.7. Leitud jämepalkide, peenpalkide, paberipuude ja küttepuude mahud mjp, mpp, mpa ja mky on siiani koos koorega mahud. Kuna arvestus käib ilma kooreta mahtudega, siis on vaja enne sortimenteerimise lõpetamist arvutada vastavatele sortimentidele ilma kooreta mahud: mjp = mjp×(1 – KOOR) mpp = mpp×(1 – KOOR) mpa = mpa×(1 – KOOR) mky = mky×(1 – KOOR) 4.4. Korrutatakse saadud suurused mjp, mpp, mpa, mky ja mpu puude arvuga diameetriklassis (n" tabelis 4.2). 5. Igas diameetriklassis saadud mahud mjp, mpp, mpa, mky ja mpu liidetakse kokku ja tulemus korrigeeritakse tegeliku mahu (M') järgi: mjp = sum(mjp)×M'/sum(mpu) mpp = sum(mpp)×M'/sum(mpu) mpa = sum(mpa)×M'/sum(mpu) mky = sum(mky)×M'/sum(mpu) 6. Leitakse kahjustatud puude osakaal. Soovitatav on võtta kahjustatud puude osakaal takseerandmetest. Kui seda takseerandmetes ei ole, tuleb kasutada vanusega seotud kahjustatud puude osakaalu mudelit. Kahjustatud puude osakaalu leidmiseks on valem

kus kah% – kahjustatud puude osakaal, % A – vanus a+aj, (a) a1, a2 – parameetrid tabelist 4.6 Tabel 4.6. Kahjustatud puude osakaalu leidmise valemi parameetrid MA KU KS HB LM LV Kõvalehtpuud a1 9000000 1300000 700 145 250 60 10000000 a2 0,5 0,5 2 3,5 3 6 0,5 7. Korrigeeritakse sortimentide koguseid kõveruse ja punktis 6 arvutatud kahjustustega: 7.1. Kõverusest tingitud paberipuudesse minevate palkide osakaal on toodud tabelis 4.7. 7.2. Kahjustatud puudest saadavast tarbepuidu dimensioonidega sortimentidest küttesse mineva puidu osakaal võetakse tabelist 4.7, kui see näitaja ei ole toodud metsa inventeerimise andmetes. 7.3. Kahjustatud puudest saadava tarbepuidu palgi fraktsioonist paberipuudesse mineva puidu osakaal on toodud tabelis 4.7. Tabel 4.7. Mitmesugused sortimenteerimiseks vajalikud näitajad Puuliik Kõverusest tingitud paberipuudesse minevate palkide osakaal, % Kahjustatud puude tarbepuidu jämedusega sortimentidest küttepuudesse mineva puidu osakaal, % Kahjustatud puudest saadava tarbepuidu palgi fraktsioonist paberipuudesse mineva puidu osakaal, % MA 5 50 50 KU 5 50 75 KS 25 50 100 HB 10 50 100 LM 25 50 100 LV 50 50 100 Kõvalehtpuud 5 50 100 Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 242 “Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” lisa 5 (Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2008. a määruse nr 150 sõnastuses) R. OZOLINŠI TÜVEMOODUSTAJA MUDEL JA SELLE KASUTAMINE 1. Arvutamiseks on vaja lähtetunnuseid: puuliik, sortimendi algus (kaugus juurekaelast) – alg (m), sortimendi lõpp (kaugus juurekaelast) – lop (m), puu kõrgus – h (m), puu diameeter – d (cm). 2. Mudelis kasutatakse tabelis 5.1 toodud parameetreid. Tabelis 5.1 on toodud 9 erinevat puuliiki, kuid on ka teisi puuliike. Puuduva puuliigi puhul kasutatakse tabelit 5.2, kust selgub, millise puuliigi valemit kasutada. Tabel 5.1. R. Ozolinši tüvemoodustaja valemi parameetrid pl a0 a1 a2 a3 a4 a5 a6 h0 d0 p q MA 118,981 – 277,578 1140,525 – 3037,487 4419,682 – 3361,78 997,657 26 30 0,007 – 0,007 KU 113,939 – 203,061 827,209 – 2161,251 2732,076 – 1699,667 390,755 33 36 0,0087 – 0,0097 KS 120,567 – 312,074 1388,288 – 3725,819 5197,005 – 3788,858 1120,891 20 28 0,021 0 LM 120,224 – 310,985 1450,125 – 4238,703 6644,011 – 5408,312 1743,64 14 12 0,0264 – 0,0017 HB 110,428 – 143,288 530,481 – 1643,304 2606,605 – 2212,94 752,018 18 20 0,0074 0,0002 LV 118,56 - 263,482 988,135 – 2376,874 3045,214 – 2137,684 626,131 16 16 0,0168 – 0,0103 TA 120,958 – 354,769 2022,206 – 6736,346 11231,25 – 9254,632 2971,333 14 20 0,0263 0,0005 SA 117,999 – 282,941 1411,064 – 4542,395 7964,66 – 7175,007 2506,62 21 20 – 0,002 0 PN 110,428 – 143,287 530,477 – 1643,287 2606,569 – 2212,906 752,006 16 12 0,0061 0 Tabel 5.2. Puuliikide asendatavus Puuliik R. Ozolinši valemis Samade parameetritega puuliigid MA MA, SD, LH, TO KU KU, NU, TS KS KS LM LM HB HB, PP, TL LV LV, RE, PA, PI, TM, KD TA TA, VA, JA, KP SA SA PN PN 3. Arvutamise käik 3.1. Kui puu on väike – diameeter alla 8 cm või kõrgus alla 5 m – siis arvutatakse vaid terve puu maht mpu ja likviidsete sortimentide kogus on 0. Puu maht arvutatakse järgmise valemiga: mpu = 0,000019+0,00001142×(D+2)^2,61614×H^0,76489 3.2. Sortimendi mahu arvutamiseks on alljärgnevalt toodud 33 valemit, mis järjestikku kasutades annavad sortimendi mahu – m (m3). Kuna eespool olevate valemitega arvutatakse muutujad, mida kasutatakse järgmistes valemites, on valemite kasutamise järjekord oluline: abi1 = 1,3/h abi2 = (((((a6×abi1+a5)×abi1+a4)×abi1+a3)×abi1+a2)×abi1+a1)×abi1+a0 abi3 = p×(h – h0)+q×(d–d0) abi4 = 1 – 0,01×abi3 c1 = abi4×a0 c2 = abi4×a1/h c3 = (abi4×a2+abi3×a0)/(h^2) c4 = (abi4×a3+abi3×a1)/(h^3) c5 = (abi4×a4+abi3×a2)/(h^4) c6 = (abi4×a5+abi3×a3)/(h^5) c7 = (abi4×a6+abi3×a4)/(h^6) c8 = abi3×a5/(h^7) c9 = abi3×a6/(h^8) d1 = c1×c1 d2 = c1×c2 d3 = (c2×c2+2×c1×c3)/3 d4 = (c1×c4+c2×c3)/2 d5 = (c3×c3+2×c2×c4+2×c1×c5)/5 d6 = (c1×c6+c2×c5+c3×c4)/3 d7 = (c4×c4+2×c3×c5+2×c2×c6+2×c1×c7)/7 d8 = (c1×c8+c2×c7+c3×c6+c4×c5)/4 d9 = (c5×c5+2×c4×c6+2×c3×c7+2×c2×c8+2×c1×c9)/9 d10 = (c2×c9+c3×c8+c4×c7+c5×c6)/5 d11 = (c6×c6+2×c5×c7+2×c4×c8+2×c3×c9)/11 d12 = (c4×c9+c5×c8+c6×c7)/6 d13 = (c7×c7+2×c6×c8+2×c5×c9)/13 d14 = (c6×c9+c7×c8)/7 d15 = (c8×c8+2×c7×c9)/15 d16 = c8×c9/8 d17 = (c9×c9)/17 abi5 = ((((((((((((((((d17×alg+d16)×alg+d15)×alg+d14)×alg+d13)×alg++d12)×alg+d11)× alg+d10)×alg+d9)×alg+d8)×alg+d7)×alg+d6)×alg+d5)×alg+d4)×alg+d3)×alg+d2)×alg+d1)× ×alg abi6 = ((((((((((((((((d17×lop+d16)×lop+d15)×lop+d14)×lop+d13)×lop+d12)×lop+d11)× ×lop+d10)×lop+d9)×lop+d8)×lop+d7)×lop+d6)×lop+d5)×lop+d4)×lop+d3)×lop+d2)×lop+d1)×lop v = (abi6 – abi5)×d×d×π/(((1+(abi1×abi1 – 0,01)×abi3)×abi2)^2)/40000, kus v – sortimendi maht, m3 abi1, abi2, abi3, abi4, abi5, abi6, c1, c2, c3, c4, c5, c6, c7, c8, c9, d1, d2, d3, d4, d5, d6, d7, d8, d9, d10, d11, d12, d13, d14, d15, d16, d17 – abimuutujad a0, a1, a2, a3, a4, a5, a6, p, q, h0, d0 – tabelis 5.1 olevad valemi parameetrid H – puu kõrgus, m D – puu diameeter, cm Alg – sortimendi algus (kaugus juurekaelast), m Lop – sortimendi lõpp (kaugus juurekaelast), m π – 3,14159... Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 242 “Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” lisa 6 (Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2008. a määruse nr 150 sõnastuses) LIKVIIDSE METSAMATERJALI ÜLESTÖÖTAMISE KULUDE ARVUTAMINE 1. Raiekulu arvutamise valem Likviidset metsamaterjali andvate metsaraiete raiekulu arvutatakse järgmise valemiga: RK=(a1+2/(0,01+v)+a2×KV×(1+HRk+TRk) kus: RK – raiekulu kr/m3 v – keskmine raiutav tüvemaht, m3 KVK – keskmine kokkuveokaugus, m raiekulu arvutusvalemi kulukonstandid: a1 – minimaalne ülestöötamiskulu; a2 – 1 m3 materjali keskmine veokulu meetri kohta HRk – harvendusraie kulukonstant TRk – talvise raie kulukonstant a1 = 120 kr/m3 a2 = 0,06 kr/m HRk=0,25 TRk=0,1 2. Kogu likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulu arvutamine Kogu likviidse metsamaterjali ülestöötamise kulu leitakse raiekulu (kr/m3) ja lisas 2 kirjeldatud viisil sooritatud arvestusliku sortimenteerimise tulemusena leitud likviidsete sortimentide mahtude summeerimisel saadud kogumahu korrutisena. 3. Kulude arvutamiseks vajalike muutujate leidmine: Keskmine raiutav tüvemaht (v) määratakse lisade 2–4 parameetritele ja valemitele tuginedes. Kulukonstant TRk määratakse lisa 7 põhjal vastavalt kasvukohatüübile. Lähima võimaliku esmase vahelaoplatsi asukoha andmed määratakse metsa inventeerimisel, paikvaatlusega või kaardimaterjali alusel ja näidatakse punktina inventeerimisandmetes sisalduval digitaalsel metsakaardil. Kokkuveokaugus (KVK) määratakse meetrites kinnistu tsentroidist lähima võimaliku esmase laoplatsi asukoha punktini. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Vabariigi Valitsuse 8. juuli 2004. a määruse nr 242 “Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused” lisa 7 (Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 2008. a määruse nr 150 sõnastuses) METSAKÕLVIKU ERALDISTE KAUPA MÄÄRATAVAD METSA KASVUKOHATÜÜBILE VASTAVAD MAA HINNAD Kasvukohatüüp KKT Kr/ha TRk Leesikaloo LL 1531 0,1 Kastikuloo KL 2221 0,1 Lubikaloo LU 1433 0,1 Sambliku SM 1728 0,1 Kanarbiku KN 1926 0 Sinika SN 1531 0 Pohla PH 3400 0 Jänesekapsa-pohla JP 4195 0 Mustika MS 3604 0 Jänesekapsa-mustika JM 4393 0 Karusambla-mustika KM 2814 0 Karusambla KR 2221 0 Jänesekapsa JK 5379 0 Sinilille SL 5083 0 Naadi ND 5379 0,1 Sõnajala SJ 3604 0,1 Angervaksa AN 3604 0,1 Tarna-angervaksa TA 3209 0,1 Osja OS 1827 0,1 Tarna TR 1728 0,1 Lodu LD 2814 0,1 Mustika-kõdusoo MO 3400 0,1 Jänesekapsa-kõdusoo JO 3400 0,1 Madalsoo MD 1531 0,1 Siirdesoo SS 1630 0,1 Raba RB 1000 0,1 Mineraalne puistang MP 2814 0 Turbane puistang TP 1827 0,1 Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi