Kullamaa Vallavolikogu — Kullamaa valla arengukava aastateks 2009–2013 — KO, 141, 1992

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lg 1 p 7 ja § 37 alusel. SISSEJUHATUS Kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärk on määratleda pika- ja lühiajalised arengueesmärgid ning kavandada nende elluviimiseks võimalused. Varasemad arengukavad. Kullamaa valla arengukava 2004 - 2009 võeti vastu 19.12. 2003.a. määrusega Nr 1.1 ja muudeti tegevuskava osas 27. 09. 2005.a. määrusega nr. 139 M ja 29.09.2006 määrusega 45. Kullamaa valla arengukava 2008 – 2012 kinnitati 28. 09. 2007 määrusega nr. 58. Lisaks on vastu võetus veel järgmised valdkonnapõhised arengukavad: -Kullamaa valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava -Kullamaa valla jäätmekava -Kullamaa Lasteaia arengukava -Kullamaa Keskkooli arengukava Kullamaa valla arengukava on koostatud põhimõttel, et arengukava peamine eesmärk on näidata konkreetselt, mida erinevates valdkondades tahetakse lähitulevikus teha ja kust tulevad selleks vahendid. Olemasoleva olukorra kirjeldus arengukavas on abivahendina vajalik arengueelistuste põhjendamiseks. Avalikkust informeeritakse arengukava koostamisest ajalehe ja valla veebilehe kaudu. Arengukava struktuur on järgmine: 1) I osa – strateegilised eesmärgid; 2) II osa – valla üldiseloomustus; 3) III osa – investeeringud 2004-2008; 4) IV osa – arengukava 2009-2013. I Strateegilised eesmärgid Inimsõbraliku elukeskkonna rajamine läbi järgmiste püstitatud eesmärkide: 1) Haridus – Kullamaa Keskkooli ja Kullamaa Lasteaia igakülgne arendamine, võimaluste loomine noorte perede elamaasumiseks valda, noorte vaba aja veetmise korraldamine; 2) Kultuur ja huvitegevus– kultuuri, huvitegevuse ja spordi igakülgne toetamine, isetegemise võimaluste tagamine ja heatasemelise kultuuri sissetoomine; 3) Keskkonnakaitse – säästev keskkonnakasutus, heakorra kõrge tase, reostuse vähendamine, jäätmekäitluse arendamine; 4) Turvaline elukeskkond – välisvalgustus avalikes kohtades, korras teed ja parkimisplatsid, avalike hoonete turvalisus; 5) Sotsiaalhooldus ja tervishoid – soodne keskkond peredele, arstiabi ja esmaste teenuste säilimine kohapeal. 6) Turism – valla kõrge maine propageerimine turismivõimaluste loomise läbi. 6) Ettevõtlus, teenused – kõik teenused kohapealt ja kvaliteetselt, koostöö erinevate sektorite vahel, võimaluste leidmine eraettevõtluse arendamiseks ja täiendavate töökohtade loomiseks. II Valla üldiseloomustus Asend Kullamaa valla pindala on 224,527 km2. Valla idapiir on Läänemaa piiriks. Kullamaa vald piirneb viie naabervallaga: põhja pool Risti vald, lääne pool Martna vald , lõuna pool Lihula ja Vigala vald ning ida pool Märjamaa vald. Kullamaa küla asub Tallinnast 83 km kaugusel, maakonnakeskusest Haapsalust 45 km kaugusel. Kullamaa valda läbib Risti-Virtsu maantee. Kaugus Lihulasse on 35 km ja Märjamaale 28 km. Pindala poolest on vald Lääne maakonnas kuuendal kohal. Asustustihedus on 6 in/km2, Eesti keskmine on 29,7 in/km2. Kujunemine Kuni 1800-ndate aastate keskpaigani oli Eesti- ja Liivimaa kõige alam administratiivüksus mõisa kogukond ja kihelkonnad. 1866. aasta ja hilisemate reformide käigus loodi Kullamaa kihelkonda 5 valda: Jõgisu, Vaikna, Luiste, Koluvere ja Kalju. 1935. aastaks oli Kullamaa kihelkonda jäänud 3 valda: Jõgisoo, Vaikna ja Koluvere. 1939. aastaks olid need kolm ühendatud ning kuni 1950.aastani oli üks suur Kullamaa vald. 1950 aastal, kui Eesti NSV-s likvideeriti maakonnad ja vallad, moodustati Kullamaa külanõukogu , mis kuulus Märjamaa rajooni alla. Külanõukogu keskus oli Üdruma külas. 1954.a. liideti juurde Teenuse ja Liivi külanõukogud, ning keskus toodi taas Kullamaale. 1962.a. likvideeriti Märjamaa rajoon ja Kullamaa külanõukogu arvati Haapsalu rajooni. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega taastati Kullamaa valla omavalitsuslik staatus 17. juunil 1992.aastal. Rahvastik Vallas on 01.01.2008 seisuga 1296 elanikku. Rahvuselt on valdav enamik eestlased. Elanike vanuselise koosseisu moodustavad tööealised 56,96 %, tööeast nooremad 19,63 % ja pensioniealised 23,34 %. Sünnid-surmad Aasta 1992 1996 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Sündinud 24 18 14 14 8 15 14 12 9 Surnud 24 30 25 24 17 16 21 21 13 Vallas on 14 küla ja elanike arv külade kaupa on: Küla 2002 2004 2006 2007 Jõgisoo 77 74 75 70 Kalju 47 43 43 40 Kastja 8 6 5 5 Koluvere 464 411 398 377 Kullamaa 369 350 333 324 Kullametsa 62 58 58 56 Leila 46 46 53 50 Lemmikküla 9 9 9 9 Päri 35 37 37 42 Liivi 188 173 170 161 Mõrdu 23 23 23 23 Silla 37 36 38 35 Ubasalu 36 34 41 38 Üdruma 103 105 103 99 kokku 1504 1405 1386 1329 Kullamaa valla mõjupiirkonnas on Rapla maakonna Märjamaa valla Laukna piirkond ca 400 inimesega, kuhu kuuluvad Laukna, Maidla, Leevre, Soosalu ja Sooniste külad. Enamus nende külade lapsi käib Kullamaal koolis, paljud Kullamaa koguduse liikmeid on sellest piirkonnast. Tulevikus nähakse ette võimalust eelnimetatud külade liitmiseks Kullamaa vallaga. Looduskeskkond Kullamaa vald asub Läänemaa idaosa lainjal tasandikul, mis pikkamööda tõuseb kirde suunas. Väikevoored on madalad (4-5 m) ning lamedad, mandrijää poolt välja voolitud aluspõhjast, mida katab moreen keskmiselt 1,5 m paksuselt. Kohati paljandub paealuspõhi voortel ning tasandikel otse maapinnal. Madalamad alad on soostunud. Valla territooriumile jääb 1/5 Marimetsa looduskaitsealast, kus pesitseb I kategooria kaitsealune liik – kaljukotkas. Mitmel pool Kastja ja Silla külas elutseb suur konnakotkas. Kastja kandis elutseb ka haruldane rohunepp. II kategooria kaitstavatest liikidest on metsise alad Ubasalus ja Sillal. Kullamaa valla jõed kuuluvad Kasari jõgikonda. Kullamaa valda jäävad Kasari ja Liivi jõgi. Kasari jõgi on paisutatud Laastres. Liivi jõgi on paisutatud Koluveres, Kullamaal ja Liivil. Kullamaal on tehisjärv. Kalamajanduslik tähtsus on valla veekogudel väike, nende olulisus seisneb maastiku ilmestamises, puhkuse ja turismi võimaldamises. III Investeeringud 2004-2008 Järgnevalt on välja toodud suuremad investeeringud aastatel 2004 – 2008 2004 Investeeringu objekt Kokku Omavahendid Riik, fondid Valla turismikaart 64546 64546 Muruniiduk 30500 30500 Teede rekonstrueerimine 255000 3000 252000 Kullamaa kanalisatsiooni- ja veetrassid 1370000 128000 1242000 Liivi pumpla ja trassid 380000 95000 285000 Üdruma spordiplats 248614 80062 168552 Liivi raamatukogu trepi remont ja signalisatsioon 14000 14000 Liivi internetitoa remont ja sisustus 66865 27634 39231 Kultuurimaja lava remont 113000 35013 77987 Kultuurimaja vihmaveesüsteem 15000 15000 Kultuurimaja mööbel (toolid, pingid) 82170 26462 55708 Lasteaia ruumide remont (magamistuba, välistrepp, vihmavee renn) 48000 48000 Lasteaia kelgumäe korrastamine 12000 12000 Mänguväljak 80827 26707 54120 Liivi koolimaja remont (katuse vahetus, akende rekonstrueerimine, välistrepid) 528975 190009 338966 Kullamaa KK küttesüsteem 737577 0 737577 Kullamaa KK vee- ja kanalisatsioonitorustik 359900 0 359900 Kullamaa KK siseviimistlus, välisuksed jms. 452523 350000 102523 Õpilasmajutuse laiendamine (üürikorteri remont) 167500 167500 Kasutatud bussi ostmine õpilasliinidele 147500 147500 Liivi sotsiaalkorteri remont 99517 20006 79511 Kokku 5274014 1480939 3793075 2005 Investeeringu objekt Kokku Omavahendid Riik, fondid AS Matsalu Veevärk aktsiakapital 67275 67275 Valla üldplaneering 99700 99700 Asulate haljastuse rekonstruktsioon 58755 58755 Valla turismikaartide paigaldus 20913 20913 Bussijaamad 123763 123763 Rajatiste majandamiskulud (remont) 91709 91709 Teede rekonstrueerimine 387000 387000 Liivi pumpla ja trassid 570000 570000 Reostuskollete likvideerimine 269835 26984 242851 Metskonna tänavavalgustus 77651 77651 Üdruma tänavavalgustus 74201 74201 Liivi raamatukogu uks 13030 13030 Liivi AIP ruumide rekonstrueerimine 42462 42462 Kultuurimaja kaloriiferiruumi ja veesõlme remont 25000 25000 Eraldised Üdruma Küla Seltsile Üdruma seltsimaja remondiks 113000 113000 Eraldised Kullamaa Muusikaseltsile orkestripillide ostmiseks 39000 39000 Lasteaia trepikoja ja koridoride remont 50000 34000 16000 Kullamaa KK ruumide remont 508073 508073 Liivi Sotsiaalkorteri mööbel 27926 27926 Kokku 2659293 935369 1723924 2006 Investeeringu objekt Kokku Omavahendid Riik, fondid Külatee 3 valla omaosalus 29060 29060 AS Matsalu Veevärk aktsiakapital 781 500 781 500 Valla üldplaneering 15 800 15 800 Liivi pargi rekonstruktsioon 72778 7278 65 500 Teedevõrgustiku digitaalne kaardistamine 18 700 18 700 Liikluskorraldusmärgiste paigaldamine 25 055 25 055 Teede rekonstrueerimine 517480 517480 Huvikeskuse hoonete ost (Goldenbeck) 1 300 000 1 300 000 Tänavavalgustuse juhtimiskilpide täiend. 16305 16305 Üdruma seltsimaja renov. (saunaruumid) 300000 300000 Eraldised Üdruma Küla Seltsile Üdruma seltsimaja remondiks 133 023 133 023 Kooli söökla universaalajam 65588 65588 Kooli klassiruumide remont 1073252 1073252 KOKKU 4348541 2392309 1956232 2007 Investeeringu objekt Kokku Omavahendid Riik, fondid AS Matsalu Veevärk aktsiakapital 260 137 260 137 Valla üldplaneering 167 152 167 152 Kullamaa Tehisjärve saneerimine 2 090 386 209 038 1 881 348 Teede rekonstrueerimine 1 264 520 1 264 520 Lasteaias turvasüsteemi rajamine 42 067 8 413 33 654 Klassiruumid lasteaia majas, sisustus 300 000 300 000 Kooli võimla lae remont 130 000 130 000 Koolimaja tagumine sissekäik 50 000 50 000 Turvasüsteemi rajamine koolis ja lasteaias 117 363 23 473 93 890 Turnikute rajamine 75 000 75 000 Elektriline tööriist kooli kööki 70 000 70 000 Hambaravi ruumide remont Goldenbecki hoones 120000 120000 Katlamaja ja küttesüsteemide ehitus Goldenbecki hoones 550000 550000 3 146 239 1 408 213 1947064 2008 Investeeringu objekt Kokku Omavahendid Riik, fondid AS Matsalu Veevärk ehituskulude osalus 794 595 794 595 Liivi Lastetiigi puhastamine 126 730 12 673 114 057 Liivi pargi korrastamine 160 303 16 030 144 273 Murutraktori soetamine 40 000 40 000 Helitehnika soetamine 24 871 24 871 Kullamaa Tehisjärve saneerimine 908 614 90 861 817 753 Teede rekonstrueerimine 1 862 136 1 862 136 Bussijaamad Turplasse ja Ollimäele 100 000 100 000 Kooli õpetajate toa ja abiruumide remont 327 600 327 600 Kooli võimla duširuumid 160 000 160 000 Koolimaja trepp 105 000 105 000 Kooli klasside sisustus 94 700 94 700 Turnikute rajamine 550 000 550 000 Elektriline tööriist kooli kööki 40 000 40 000 Kinnistu ost 99 000 99 000 Kasutatud koolibussi ost õpilasliinidele 402 000 402 000 5 668 819 1 714 730 3822489 IV ARENGUKAVA 2009-2013 Käesolev arengukava osa on toodud valdkondade kaupa. Iga alapunkt algab olemasoleva olukorra lühikirjeldusega, milles on välja toodud valdkonna olulisemad objektid, viimastel aastatel tehtud suuremad investeeringud, suurimad probleemid ja lähiaastate eesmärgid. Seejärel on toodud tabelina aastateks 2009-2013 planeeritud tegevused koos finantseerimisallikatega. Tabelites toodud summad on antud tuhandetes kroonides. (1) Haridus 1) Kullamaa Keskkool Kullamaa vallas on üks kool, Kullamaa Keskkool, kus õpib 204 õpilast. Teistest valdadest on õpilasi 87. Õpetajaid on 24 ja abipersonali 16. Keskkooli osa on viimastel aastatel suurenenud tänu õpilastele majutuse võimaluste loomisele, nii on kooli õppima asunud õpilasi Virtsust, Haapsalust, Keilast. 2004. aastal rekonstrueeriti kooli vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemid, tänaseks on remonditud kõik klassiruumid, võimla, sööklaruumid, fuajeed. Sööklas on kaasaegne sisustus. Eesmärk on keskkooli püsimajäämine, kooli efektiivsuse suurendamine. Selleks tuleb luua stabiilne õpikeskkond (tagada kõigile õpivõimaluste kättesaadavus, et leevendada sotsiaalset ja regionaalset kihistumist), mis oleks eelduseks pidevaks arenguks ja õppimiseks igal tasandil. Ülesanne 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku Rahastaja Elektrisüsteemi rek., turvasüsteemide paigaldamine 200 100 300 Riik, fondid vald Ventilatsioonisüsteemi ehitamine 1200 1200 Riik, vald Kooli territooriumi välisvalgustus 100 100 Riik, vald Kooli ruumide remont 300 300 Riik, vald Võimla juurdeehitus 30000 30000 Riik, fondid vald Kooli staadioni remont 6627 3000 9627 Riik, fondid vald Õpilaste majutusvõimaluste laiendamine 200 200 Riik, vald Õpilaskodu rajamine 10000 10000 Riik, vald Koolibusside soetamine 400 400 400 400 1600 vald Harjutus – ja mänguväljakute täiendamine 50 50 50 150 Riik, vald Koolimaja vihmaveerennid ja välisfassaad 1000 1000 Riik, vald Garderoobi sisustus 300 300 Riik, vald Õpilaskohviku ehitus 500 500 Riik, vald, fondid Erinevate spordirajatiste rajamine kooli juurde (kettaheiteplats, tenniseplats jms.) 100 100 Riik, vald, fondid 2) Kullamaa Lasteaed usteenust pakkuv asutus Kullamaa Lasteaed asub Kullamaa külas. Lasteaias on 2 liitrühma, milles on kohti maksimaalselt kolmekümnele lapsele. Lasteaed asub Kullamaa Keskkooli endise internaadihoone teisel korrusel. Esimesel korrusel asuvad Kullamaa Keskkooli tütarlaste tööõpetusklassid ja keskkooli õpilastele renditavad eluruumid. Lasteaias on viimastel aastatel tehtud sanitaarremont kõigis ruumides, k.a. fuajees ja trepikojas. Lasteaia territooriumi ümber ehitati 2003.a. piirdeaed, investeeritud on ka mänguväljaku atraktsioonidesse, rajatud kelgumägi. 2007.a. paigaldati tuletõrjesignalisatsioon ja turvavalgustus. Remondijärge ootavad veel mõne ruumi põrandad, rekonstrueerimist vajab küttesüsteem. Maja fassaad vajab korrastamist, mänguväljak valgustust, täiendamist uute atraktsioonidega. Eesmärk on tagada lasteaia arengu vastavus riiklikus raamõppekavas kehtestatud nõuetele. Arvestades eelkooliealiste laste ealisi, soolisi ja individuaalseid vajadusi ning iseärasusi, tagada tingimusedtervikliku isiksuse kujunemiseks, mis loob eeldused edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Ülesanne 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku Rahastaja Maja välisfassaadi remont 1500 1500 Riik, fondid vald Söögitoa ja õpetajatetoa põrandate ja rühmauste vahetus 100 100 Riik, fondid vald Küttesüsteemi rekonstrueerimine 100 100 Riik, fondid vald Mänguväljaku täiendamine ja valgustamine 100 20 20 200 340 Riik, fondid vald Koolieelikutele arvutiõppeks uue arvuti soetamine. 10 10 20 Vald (2) Kultuur 1) Kultuurimajad, rahvamajad, huvikeskused Kullamaa Kultuurimaja rekonstrueeriti 1996.a. ja on kindlasti üks Läänemaa kauneimaid kultuurihooneid. Kultuurimajas tegutsevad näitering, naisrahvatantsurühm ja muusikastuudio. Kultuurimaja fuajee on kasutusel galeriina. Kultuurimajas toimuvad kontserdid, temaatilised kultuuriüritused ja konverentsid, paar korda aastas ka tantsuõhtud. Üdruma seltsimaja on põhjalikult rekonstrueeritud aastatel 2004 – 2008 Üdruma Küla Seltsi eestvedamisel EU struktuurfondide ja Kullamaa valla rahaga. Hoone on antud Üdruma Küla Seltsi kasutusvaldusesse. Kullamaa vald toetab maja ülalpidamist 2008. aasta eelarvest 36000 krooniga. Nüüdseks on kasutuseks avatud kogu maja. Hoone leiab kasutust noorte vabaaja veetmise kohana, seltsi ürituste korraldamisel. Liivi seltsimaja (endine Liivi koolimaja) on antud kasutusvaldusesse Liivi Naisseltsile. Kullamaa vald toetab maja ja staadioni ülalpidamist 2008. aasta eelarvest 36000 krooniga. Kullamaa huvikeskus (Goldenbeck) on valla omanduses alates 2006.a. Hoones asuvad restoraniruumid on renditud eraettevõtjale, ülejäänud majaosa on edaspidi planeeritud huvikeskuse ja raamatukogu tarvis. Kullametsa seltsimaja idee on välja käinud Kullametsa külaselts. Hoone on antud eravaldusest seltsile kasutusvaldusesse. EU struktuurfondide abil on esimene etapp remonditöödest tehtud ja hoone kasutamiskõlblik. Seltsimajas toimub juba üritusi ja huvi maja kasutamise vastu suur. Koluvere seltsimaja: Koluvere inimeste algatusel on plaanis rajada küla seltsimaja. Selleks sobiliku maja sai vallavalitsus riigilt valla omandisse. Varem kuulus elamu Koluvere Hooldekodule. Kullamaa Rohumägi on ümbruskonna inimeste kokkusaamiskoht. Siin korraldatakse laulupäevi ja jaanitulesid. 2006. aastal toimus Kullamaa Rohumäel Lääne maakonna laulupidu. Kahjuks puudub Rohumäel laululava, mida oleks sinna kindlasti vaja. Ülesanne 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku Rahastaja Kullamaa kultuurimajja videoprojektori ja ekraani soetamine 50 50 Vald, fondid Kullamaa kultuurimaja välisuste vahetus 100 100 Vald, fondid Kihelkonnamuuseumi rajamine, turismiinfo pakkumine 1000 1000 1000 3000 Vald, fondid, erakapital Kullamaa huvikeskuse rekonstrueerimine 2000 3500 6000 11500 Vald, fondid Üdruma seltsimaja abihooned ja sisustus 1000 1000 Vald, fondid, selts Liivi seltsimaja rekonstrueerimine 1000 1500 2500 Vald, fondid, selts Kullametsa seltsimaja 1000 1000 2000 Vald, fondid, selts Koluvere seltsimaja 1000 1000 1000 3000 Vald, fondid, selts Laululava ehitus Rohumäele 4000 500 4500 Riik, vald, fondid Apteegihoone (käsitöö ja muusika seltsimaja) rekonstrueerimine 1000 1200 2200 Vald, fondid Kullamaa Käsitöökoda 1000 1000 2000 Vald, fondid erasektor Rohumäe piirkonna arendamine (haljastus, kiigeplats, parkla jms) 20 15 20 20 25 100 Vald, fondid 2) Raamatukogud, avalikud internetipunktid 2006. aastal reorganiseeriti Kullamaa Raamatukogu Kullamaa Raamatukoguks ja Liivi Raamatukoguks. Lugejate arv on Kullamaal 340 ja Liivil 150. Kullamaa Raamatukogu asub kitsastes tingimustes 4-toalises korteris Kullamaal. Lugejate kasutuses on ka üks lugejaarvuti, mis täidab avaliku internetipunkti ülesannet. Uued ruumid raamatukogule on planeeritud Kullamaa huvikeskuse hoonesse. Liivi Raamatukogu asub Liivi seltsimaja hoones. 2005. aastal remonditi raamatukogu ruumid ja muretseti kaasaegne sisustus. Eraldi on ruum avaliku internetipunkti tarvis, külastajate kasutuses on neli arvutit. Arvutid muretseti SAPARD-i projektirahadest. Mööbli vahetust ja remonti rahastasid Kultuuriministeerium ja Kullamaa vald. Raamatukogu juurde kuulub ka ajalootuba, mis on valminud Liivi Naisseltsi kaasabil ühiskondlikus korras. Avalikud Internetipunktid (AIP-d) Kullamaa vallamajas kitsukeses ruumis asub kahe arvutiga AIP. Edaspidi, kui Kullamaa Raamatukogu saab avaramad ruumid, on Kullamaa AIP planeeritud raamatukogu juurde. Üdruma seltsimajas on MESA projekti rahadega sisustatud AIP ühe arvutiga, vaja oleks juurde veel arvuteid. Koluveres AIP puudub. See on planeeritud tulevasse Koluvere seltsimajja. Ülesanne 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku Rahastaja Kullamaa uue raamatukogu rajamine 1500 500 2000 Riik, vald, fondid Liivi raamatukogu ajalootoa täiendamine 20 20 40 Vald Üdruma AIP täiendamine 25 25 50 Vald, fondid Koluvere AIP loomine ja sisustamine 100 50 150 Vald, fondid 3) Seltsitegevus Seltsitegevus on viimastel aastatel jõudsalt arenenud. 2004. aastal kehtestas Kullamaa Vallavolikogu valla eelarvest mittetulundustegevuseks toetuste andmise korra, mida 2007 muudeti. Selle korra alusel on ühistegevuseks toetusi eraldatud keskmiselt 80 000 krooni aastas. Vallas paistavad oma tegevusega silma järgmised mittetulundusühingud: • Kullamaa Jahi-ja Kalameeste Selts. • Kullamaa Käsitööselts. • Kullamaa Küla Selts • Kullamaa Muusika Selts • Kullamaa Kihelkonnamuuseum • Kullametsa külaselts • Lääne Vibulaskjad • Liivi Naisselts. • Päri Küla Selts • Üdruma Küla Selts • Kullamaa Spordiklubi • Koluvere külaselts • Marimetsa Sõprade Selts • Kullamaa-Loodna Matesühistu • MTÜ Jõgeva kõrtsu Ülesanne 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku Rahastaja Mittetulundus-tegevuse toetamine 80 80 85 85 90 420 Vald 4) EELK Kullamaa Johannese kirik ja kogudus Kullamaa Püha Johannese kirik on oma praeguse väliskuju omandanud XIX sajandil. Arvatakse, et algselt on see ehitatud XIII sajandil. Ei ole teada, et ta oleks kordagi põlenud või sõdades rängalt kannatada saanud. Väärtuslik on Kullamaa kiriku orel aastast 1854, mis sai põhjaliku remondi 1998.a. 2005. aastal sai kirik valla kaasabil riigi lisaeelarvest 300 000 krooni torni remondiks Ehitati uued trepid, vaateplatvormid jms. Sellega on vald saanud juurde olulise turismiobjekti. Korjanduse teel ja valla kaasabil on rekonstrueeritud ka kiriku elektrisüsteemid. Kullamaa kogudus on Lääne praostkonna suurim. Koguduse juures tegutseb segakoor. Kirikus toimuvad kontserdid, tehakse koostööd Kullamaa kultuurimajaga. Eesmärk on toetada Kullamaa kiriku kui arhitektuurimälestise tegevust kultuuriürituste korraldamisel mittetulundustegevuse toetamise kaudu. Populariseerida kirikut kontsertide ja näituste toimumise paigana ning tugevdada koostööd koguduse, kooli ja kultuurimaja vahel. Võimalusel toetada ka kiriku arendamisega seotud investeeringuprojekte Ülesanne 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku Rahastaja Kullamaa kiriku rekonstrueerimine 50 100 1000 1150 Vald, riik, fondid Pastoraadihoone küttesüsteemi rekonstrueerimine 200 200 Kogudus, fondid (3) Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse alateemadeks on ühisveevärk ja-kanalisatsioon, jäätmemajandus ning veemajandus. Kullamaa vallas on olemas ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava, mis võeti vastu 2004. aastal. Kullamaa vald on kaasatud aktsiaseltsi Matsalu Veevärk tegevusse. Projekti raames rekonstrueeritakse ja ehitatakse ca 27 miljoni krooni eest vee- ja reoveepuhastusjaamu ning vee- ja kanalisatsioonitrasse. Projektis osaleb lisaks Kullamaa vallale veel 10 omavalitsust Läänemaalt, Pärnumaalt ja Raplamaalt. Tööd lõpevad 2008. aasta lõpuks. Projektiga on haaratud Kullamaa, Liivi- ja Üdruma külad. Eesmärk on kvaliteetsem joogivesi ja keskkonnasõbralik ning korrastatud ümbrus. Kullamaa valla jäätmekava aastateks 2005 - 2010 võeti vastu 2005. aastal. Eesmärk on hoida keskkonda ning hõlmata jäätmekäitlusse kõik jäätmetekitajad – ka eramajad, suvilaomanikud ja väikeettevõtted, kes ei ole seni veel prügiveoga liitunud. Veemajanduse viimase aja suurim investeering on Kullamaa tehisjärve saneerimisprojekt 2007. aastal, mis on rahastatud KIK veekaitse programmist ja lõppes 2008 aastal. Järve ümbruse puhkeala ja sellega koos ka valgustatud terviseraja planeering ja ehitus on projekteerimisel. Projekti elluviimiseks on edaspidi plaanis kasutada EU struktuurfondide vahendeid. Ülesanne 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku Rahastaja Vee ja kanalisatsiooni rek. Koluveres 100 3000 3100 Riik, vald, fondid Kullamaa tehisjärve ümbruse korrastamine, terviserada, ujumiskoht, lõkke- ja telkimisplatsid 500 5000 50 5550 Riik, vald fondid, erakapital Liivi paisu ümbruse heakorrastus ja remont 50 50 Vald, Riik Liivi pargi korrastamine 25 25 25 75 Vald, riik Loodusrada Liivile 25 25 50 Vald, fondid Matkarada Kullamaalt Paliverre 150 400 550 Vald, fondid Keskkonnareostuse likvideerimine 500 500 Riik, vald (4) Maakasutus ja planeeringud Valla üldpindala on 22452,7 ha, millest on haritavat maad 5059,2 ha; looduslikku rohumaad 2179,3 ha; metsamaad 7428,5 ha; muud maad 7581,10 ha, õuemaad 204,6 ha. Maareform Kullamaa vallas on sisuliselt lõppenud, tagastamine on pooleli mõnede talude osas keeruliste omandisuhete tõttu. Valla omanduses olevate hoonete alune maa on munitsipaliseeritud, munitsipaliseerimisel on ka üldvalitsemiseks vajalik hoonestamata maa (pargid jne). Maamaksu protsendiga (0,7 % haritav maa ja looduslik rohumaa ning 1,8 % muu maa) on Kullamaa vald Läänemaa soodsaim. Viimastel aastatel on tähelepanu pööratud sellele, et kõik peremehetud hooned vallas saaksid omanikud. Suures osas on juba läbi viidud peremehetuse väljaselgitamise protsess, lõpetamisel on maa munitsipaliseerimine. Kullamaa valla üldplaneering on kehtestatud 2007.a. Detailplaneeringuid on algatatud 6, kehtestatud ei ole seni ühtegi. Vallavalitsuse eesmärk on planeeringute koostamisel tagada, et avalikkusele säiliksid miljööväärtuslikud maastikud ja juurdepääsukohad. Ülesanne 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku Rahastaja Maade munitsipaliseerimine 50 50 100 Vald Detailplaneeringute läbiviimine 50 50 20 120 Vald, erasektor (5) Teed ja transport Kullamaa vallas on 64,2 km riigihoolduses olevaid maanteid, 58,5 km kohalikke teid ning era – ja muid maanteid 122,5 km. Vallavalitsus korraldab õpilasliinide vedu Kullamaa vallas. Kullamaa Keskkoolis on palgal kaks põhikohaga bussijuhti ja õpilasliinidel sõidab kaks bussi. 2006. aastal soetati uus 26- kohaline ja 2008 aastal 55 kohaline. Kullamaa kooli õpilasliine teenindab lisaks veel Märjamaa valla 26- kohaline buss, mis veab Märjamaa vallas elavaid lapsi. Ülesanne 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku Rahastaja Vallateede korrashoid 1600 1800 1900 2000 2100 9400 Riik, vald, fondid Valda läbivate riigiteede asfalteerimine 10000 20000 20000 20000 20000 90000 Riik Liivi tee asfalteerimine 20000 20000 Riik Kullamaa –Koluvere -Laukna kergliiklustee 12000 12000 Riik, fondid Kullamaa -Liivi kergliiklustee 12000 12000 Riik, fondid Kullamaa -Silla-Üdruma kergliiklustee 12000 12000 Riik, fondid Külade- ja linnade-vaheline bussiliiklus 300 400 500 600 700 2500 Riik Bussipeatuste korrastamine 100 100 Vald Valla asulates ja teedel liikluse korraldamine (liiklusmärgid, teeviidad, künnised, foor) 250 40 50 50 50 440 Riik, vald, fondid (6) Elamumajandus Korterelamuid on Kullamaal 6, Liivil 4, Üdrumal 3 ja Koluveres 7. Kullamaal on moodustatud 6, Üdrumal 2 korteriühistut. Eesmärk on valla poolt igati toetada ja soodustada korteriühistute tekkimist. Munitsipaalkortereid on Kullamaal 3, Liivil 8, Üdrumal 2. Osad Liivil asuvad korterid on väljaüürimiseks kõlbmatus olukorras. Eesmärk on vallale kuuluva elamufondi olukorra parandamine. Valla erinevates piirkondades vajaliku koguse üürikorterite säilitamine. Osa üürikortereid on plaanis müüa. Ülesanne 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku Rahastaja Munitsipaal- korterite remont ja hooldus 300 300 300 300 300 1500 Vald, fondid Elamufondi arendamine, elamukruntide soetamine 100 100 100 100 400 Vald, fondid (7) Sotsiaalhooldus ja tervishoid 1) Pered Paljulapselisi perekondi on Kullamaa vallas 2008. aastal: 3 viielapselist, 1 neljalapseline, 21 kolmelapselist. Vald maksab sünnitoetust 5000 krooni. Kullamaa kooli ja lasteaia lapsed saavad tasuta süüa. 2004. aastast alates on Kullamaa Keskkooli õpilastele töövihikud tasuta. Üldhariduskoolide õpilased, kes õpivad mujal koolides, saavad alates 2003.a. valla poolt sõidusoodustust. Jõulude ajal saavad lapsed kingituseks kommipakid. Eesmärk on tagada peredele soodne elukeskkond, et väheneks väljaränne Kullamaa vallast ja areneks ettevõtlus. 2) Sotsiaalhooldus Toimetulekutoetuse saajaid on 11 leibkonda. Pikaajalisi töötuid on 5. Puudega isikuid on vallas ca 85, nendest hooldusele seatud 37 inimest (raske ja sügav puue), vald maksab hooldajatele hooldajatoetust. Hooldusvajadust on hinnatud 65 inimesel. Vallas on pensionäre 252. Üksi elavaid vanureid (70.a. ja vanemad) on 41. Eakaid, kes on 90 aastat ja vanemad, on 8. Alates 70. juubelist saavad juubilarid vastavalt vanusele valla poolt ühekordset toetust. Vallas tegutseb aktiivselt pensionäride ühendus, vallaeelarvest on neid toetatud tasuta transpordi võimaldamisega väljasõitudele ja üritustele. Koluvere Hooldekodu Seni maavalitsuse haldusalas tegutsenud Koluvere Hooldekodu on 31.12.2007 reorganiseeritud AS Hoolekandeteenused Koluvere Hooldekoduks. Hooldekodu asub looduslikult kaunis Koluvere mõisapargis 1960ndatel aastatel ehitatud koolimaja- ja ühiselamutüüpi majades. Tegemist on ööpäevaringse hoolekandeasutusega, mis on loodud elamiseks, hooldamiseks ja rehabilitatsiooniks vaimuhaigetele ja vaimsete- ning füüsiliste puuetega inimestele. Hooldekodu on koduks 236 kliendile. Töötajaid on 134, personalist 65% töötab otseselt klientidega. Hooldekodus on 2 päevakeskust, töötegevuse tuba ja liikumiskeskus. Päevakeskuste teenustest pakutakse käelist tegevust, muusikalist tegevust, telgedel ja käsitsi kudumist, käsitööd, puidutööd, lilleseadet, eluabiõpetust, rühmateraapia ning sotsiaalsetele rühmadele draamateraapia, muusikateraapia, totaalset kommunikatsiooni, video vaatamist, klaasi-ja siidimaali. Hooldekodul on ka aiand, mis pakub klientidele võimetekohast tööd. Probleemiks on hooldekodu tulevikuvisioon, mille kohaselt planeeritakse Läänemaale vaid üks hoolekandeasutus ja Koluvere hooldekodu likvideeritakse. Kuna hooldekodu on vallas suurim tööandja, kaasneks selle üleviimine mujale kohe probleemid tööhõivega, samuti on hooldekodu asukoht Koluveres harjumuspärane ja küla elu-olu hooldekoduga igapäevaselt seotud. Valla nägemuse kohaselt oleks võimalik hooldekodu uuendada, ehitades uued majad küla tagumisse ossa riigile kuuluvale maale. Eesmärk on tagada sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu alaste teenuste kättesaadavus ning Koluvere Hooldekodu säilimine Koluvere külas. 3) Tervishoid Tervishoiuteenuseid pakuvad Martna perearst Kullamaal ja Risti perearst Koluveres. Oma perearsti Kullamaa vallas ei ole. 2006.a. kevadel lõpetas tegevuse kauaaegne hambaarst. 2008.a aastal alustati koostöös vallavalitsusega hambaraviteenuse pakkumist. Kullamaal on apteek, mis tegutseb vanas ajaloolises apteegihoones. Vald toetab apteeki oma eelarvest. Eesmärk on tagada tervishoiuteenuste säilimine vallas. Ülesanne 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku Rahastaja Sotsiaalkorterite remont 200 200 400 Riik, vald Eakate ühistegevuse toetamine (tasuta buss) 13 14 15 16 17 75 Vald Arstiteenuse toetamine 200 200 200 200 200 1000 Vald, erakapital Eakate pansionaat Kullamaale 3000 3000 6000 Riik, erakapital Apteegihoone rekonstrueerimine 1000 1200 2200 Vald, fondid (8) Korrakaitse ja turvalisus Turvalisuse tagamine on politsei, kohaliku võimu, kuid ka elanike ülesanne. Turvalisuse tagamisel on tähtis olustikuline ja sotsiaalne ennetustöö. Vallavalitsuse olustikuline ennetustöö seisneb eelkõige järelvalves. Vallavalitsuse sotsiaalne ennetustöö on haridus- ja kultuuriobjektide korrashoid, aktiivne tegelemine noortega ning riskiperekondadega. Viimaste aastate jooksul on vald oluliselt panustanud tänavavalgustuse parendamisse, mis oluliselt parandab turvalisust. 2002. aastal paigaldati kirikutorni valgustus. 2003. aastal said Koluvere ja Silla külad tänavavalgustuse. 2005. said tänavavalgustuse Metskond ja Üdruma küla. Eesmärk on laiendada tänavavalgustusega kaetud piirkondi ja parendada olemasolevat tänavavalgustust. Kullamaa valda teenindab Lääne Politseiprefektuuri konstaabel, kelle tööpiirkond on peale Kullamaa valla veel Risti vald ja Martna vald. Eesmärk on rakendada edaspidi lisaks abi-või munitsipaalpolitseid või osta sisse turvateenust. Tulekustutus- ja päästetööde tegemisel kuulub Kullamaa vald Risti komando väljasõidupiirkonda. Ülesanne 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku Rahastaja Üdruma tänavavalgustus 100 100 Vald, fondid Liivi tänavavalgustus 100 100 Vald, fondid Kullamaa tänavavalgustus 300 300 Vald, fondid Kalju ja Jõgisoo tänavavalgustus 150 150 Vald, fondid Abipolitsei, munitsipaalpolitsei, turvateenuste ost 300 350 400 450 500 2000 Vald, erakapital (9) Sport Sportimisvõimalused on Kullamaa Keskkooli võimlas, Kullamaa staadionil. Võrk- ja korvpalliplats on olemas ka Üdruma seltsimaja juures. Kooli võimlat rekonstrueeriti 2007. aastal. Alustatud on terviseraja rajamist Kullamaale. Eesmärk on, et mänguväljakud ja spordiplatsid oleksid igas suuremas külas. Traditsioonilised spordiüritused on jüriööjooks, maijooks, Kullamaa jalgrattakross, Kullamaa võrkpalliturniir. Tugevamad ollakse võrkpallis. Sporditegevuse eestvedajaks vallas on mittetulundusühing Kullamaa spordiklubi. Viimastel aastatel on populaarsust kogunud vibusport, mida arendab Kullamaa Viburada. Alates 2007. aastast muudeti vallaeelarvest sporditegevuse rahastamise põhimõtteid. Rahastamine on viidud projektipõhiseks, vahendeid saab taotleda sarnaselt seltsitegevusele. Ülesanne 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku Rahastaja Sporditegevuse projektipõhine toetamine 85 85 90 90 95 445 Vald Koluvere spordi ja mänguplats 300 300 Vald, fondid Liivi staadion ja mänguplats 300 300 Vald, fondid Kullamaa terviserada 700 200 900 Vald, fondid Kullamaa suusa- ja jooksurada 50 100 150 Vald, fondid (10) Turism Kullamaa vallas on turism ja puhkemajandus suures osas arendamata. Majutust pakuvad Kullamaa Puhkekeskus ja puhkemaja «Karukoobas». Leidub mitmeid vaatamisväärsusi- Koluvere loss, Kullamaa kirik ja kalmistu, Kullamaa Vabadussammas, Liivamäed, mitmed ohvrikivid ja mälestised. Kullamaa valla territooriumile jääb ka 1/5 Marimetsa looduskaitsealast. 2006. aastast osaleb vald MTÜ Läänemaa Turism tegevuses. (11) Ettevõtlus Ülesanne 2009 2010 2011 2012 2013 Kokku Rahastaja Turismiobjektide korrastamine 10 15 20 25 30 100 Vald Kullamaa tehisjärve äärde puhkeala rajamine (vee- ja elektrivarustus) 1000 500 300 1800 Vald, fondid Üdruma puhkeala rajamine 600 600 Eraettevõtja, fondid Kullamaa vald on põhiliselt põllumajanduslik piirkond. Suurimad ettevõtted selles harus on: Reinu-Einari OÜ, FIE Valdek Leht, FIE Arvo Riisalu, FIE Hannes Smitt, OÜ Kauni, Kärneri-Jõe OÜ, Uus-mõtte OÜ ja Ketu-Reinu talu, FIE Arved Lind, OÜ Kullamaa Mõisad, Udo Ojabsteini Jaagu talu, Tiiu Korpuse Tänavotsa talu, FIE Ago Kirsipuu. Teiseks põhivaldkonnaks on metsandus, millega tegelevad järgmised ettevõtted: OÜ Serviti ja OÜ Kambekor Puit, Reinu-Einari OÜ. Suurimad halupuude tootjad on Serviti OÜ ja Kambekor Puit. Turismi valdkonnas on tegutsemas OÜ Kullamaa Puhkekeskus ja AS Kassikakk majutuse-pakkujatena ja FIE Kadi Koorti Kullametsa viburada seiklusturismi pakkujana. Toitlustamisega tegelevad Amanda Puhvet Üdrumal, Goldenbecki baar ja Kullamaa Õllebaar Kullamaal. Kaubandusega on Kullamaal, Liivil ja Koluveres esindatud Lihula TÜ poed ja Koluveres veel FIE Olavi Tolli Pagari Pood. Sideteenuseid osutab AS Eesti Post Kullamaa Postkontor. Kahjuks suleti 2008. aastal postkontor Koluveres. Autoremonditeenust osutab Kullamaal OÜ Tammela Autod ja Üdrumal Reinu-Einari OÜ autoremonditöökoda. Õpiettevõtte baasil on hoo sisse saanud Üdrumal Amanda puhveti juures käsitööga kauplev käsitöökuur FIE Maarja Jõevee eestvedamisel. Käsitöötegijad on kõik kohalikud meistrid. Kullametsa külas asub FIE Rita Saviiri Pontu pansionaat, kus pakutakse koerte hoiu- ja koolitusteenust. Eesmärk on tagada elanikkonnale võimalikult paljude kvaliteetsete teenuste kättesaadavus kohapeal, koostöö erinevate sektorite vahel, võimaluste leidmine eraettevõtluse arendamiseks ja täiendavate töökohtade loomiseks. (12) Rakendussätted 1) Kullamaa Vallavolikogu 28. september 2007 määrus nr. 58 «Kullamaa valla arengukava aastateks 2008 – 2012» tunnistatakse kehtetuks. 2) Käesolev määrus jõustub 1. jaanuarist 2009.a. Volikogu esimees Einar PÄRNPUU