Riigikohus — Riigikohtu reglement — RT I, 1994, 39, 651 (riigikohtureglement)

Väljavõte riigikohtu üldkogu istungi protokollist 4. mai 1994 IV. Riigikohtu reglemendi kehtestamine J. Rätsep teeb kokkuvõtte reglemendi täiendamisest ja parandamisest. Esitatakse redaktsioonilisi parandusi. R. Maruste: Teen ettepaneku panna reglemendi viimane parandatud variant hääletusele. Hääletas: poolt 13, vastu 0. Otsustati: Kehtestada reglement 4. maist 1994. a. Saata reglement avaldamiseks Riigi Teataja Lisasse. Vastu võetud Riigikohtu üldkogu istungil 4. mail 1994. I. Üldsätted 1. Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus, kes vaatab läbi jõustunud kohtulahendeid kassatsiooni korras, samuti kohtulahendite teistmisavaldusi ja parandab kohtuvigu. Riigikohus on ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohus asub Tartus, Lossi tn. 17. Riigikohtu esimehe üks abi töötab Tallinnas, Pärnu mnt. 7. 2. Riigikohus tegutseb põhiseaduse, sellega kooskõlas olevate õigusaktide ja käesoleva reglemendi alusel. 3. Riigikohus tegutseb koosseisus: 1) üldkogu, kuhu kuuluvad kõik riigikohtunikud; 2) põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium; 3) tsiviilkolleegium; 4) kriminaalkolleegium; 5) halduskolleegium. Kassatsioonkaebuste, teistmis- ja kohtuvigade parandamise avalduste läbivaatamiseks ja menetlusloa andmise otsustamiseks moodustatakse loakogu. Seaduses ettenähtud juhtudel võidakse moodustada kolleegiumidevaheline erikogu seaduse kohaldamisel tekkinud eriarvamuste lahendamiseks. 4. Üldkogu, kolleegiumide, loakogu ja erikogu töö kord sätestatakse seadustega ja käesoleva reglemendiga. 5. Riigikohtu tööaparaat koosneb Riigikohtu esimehele alluvast õigusemõistmist teenindavast personalist ja Riigikohtu kantslerile alluvast majandustegevust tagavast personalist. 6. Riigikohtu liikmed juhinduvad kohtuniku staatuse seadusest ja Riigikohtu töösisekorraeeskirjade punktidest 1.3, 2.5.3, 2.6, 3.1.7, 3.1.9, 3.1.19, 5.3, 5.9, 6.1, 6.8, 6.9, 6.10, 7.2 ja 7.3. II. Riigikohtu esimees 7. Riigikohtu esimees juhib Riigikohtu ja tema tööaparaadi tegevust, esindab Riigikohut ning on ametikoha järgselt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi esimees ja eesistuja. 8. Riigikohtu esimees: 8.1. esitab Riigikohtu liikmekandidaadid Riigikogule ametisse nimetamiseks ja teeb Riigikogule esildise Riigikohtu liikme ametist vabastamiseks; 8.2. teeb üldkogule ettepanekuid kolleegiumide esimeeste ja liikmete ametisse nimetamiseks, arvestades võimalusel riigikohtunike ja vastavate kolleegiumide arvamusi; 8.3. teeb üldkogule ettepaneku põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi liikmete valimiseks; 8.4. kutsub kokku üldkogu ning on selle eesistuja; 8.5. juhatab erikogu istungit; 8.6. kirjutab alla üldkogu määrustele ja otsustele; 8.7. viib vajadusel ühe kolleegiumi liikme ajutiselt (kuni kolmeks kuuks) üle teise kolleegiumi koosseisu või kaasab asjade läbivaatamiseks ühe kolleegiumi liikme teise kolleegiumi koosseisu; 8.8. esitab Vabariigi Presidendile ametisse nimetamiseks ning ametist vabastamiseks maa-, linna- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu kohtuniku kandidaadid; 8.9. esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid Riigikohtu aastaeelarve või selle muutmise kohta; 8.10. määrab Riigikohtu eelarve piires kindlaks Riigikohtu tööaparaadi struktuuri ja personali arvulise koosseisu; 8.11. kinnitab Riigikohtu asjaajamise juhendi, töösisekorraeeskirjad ja ametijuhendid; 8.12. sõlmib ja lõpetab töö- või teenistuslepinguid tööaparaadi töötajatega, määrab distsiplinaarkaristusi; 8.13. kinnitab kohtuniku ameti taotleja kutsealase ettevalmistamise programmi ja kontrollib selle täitmist; 8.14. määrab kohtunike hulgast juhendaja kohtuniku ameti taotlejale; 8.15. määrab tsiviilasjades kohtumenetluse poole avaldusel kohtualluvuse või esitab kohtualluvuse vaidluse üldkogule otsustamiseks; 8.16. kinnitab juhendi, mille alusel Justiitsministeerium teostab maa-, linna-, haldus- ja ringkonnakohtute organisatsioonilist ja finantsalast revideerimist; 8.17. nimetab loakogu esimehe juhul, kui loakogu ise ei suuda järjekordse perioodi esimeest valida; 8.18. täidab muid seaduse või käesoleva reglemendiga talle pandud kohustusi. 9. Riigikohtu esimehe otsustused vormistatakse käskkirja ja ettepanekuna (esildisena). 10. Riigikohtu esimehe äraolekul asendab teda ameti poolest vanim, ametistaaži võrdsuse korral eakaim kohalolev kolleegiumi esimees. III. Üldkogu 11. Üldkogusse kuuluvad kõik riigikohtunikud. 12. Üldkogu kutsub kokku ning selle eesistuja on Riigikohtu esimees, välja arvatud käesoleva reglemendi punktides 20 ja 21 ettenähtud erandid. 13. Üldkogu istungist võib sõnaõigusega osa võtta justiitsminister. Riigikohtu esimehe äranägemisel võib üldkogu istungile kutsuda ka teisi iskuid, kellele antakse sõnaõigus üldkogu loal. 14. Üldkogu: 14.1. vaatab seaduses sätestatud juhtudel ja korras läbi kohtulahendeid; 14.2. nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegiumi esimehe ning kolleegiumide koosseisu; 14.3. määrab ringkonnakohtute kolleegiumid, kolleegiumi liikmete arvu ja neisse kuuluvad kohtunikud, samuti kolleegiumide esimehed ning kooskõlastab ringkonnakohtute esimeeste, esimese astme kohtute esimeeste ja kohtunike ametisse nimetamise ning kohtute tööpiirkonnad; 14.4. algatab ja arutab distsiplinaarasja Riigikohtu esimehe vastu, kui seda nõuab vähemalt 11 riigikohtunikku; 14.5. teeb Riigikogule või Vabariigi Presidendile esildise kohtuniku ametist tagandamiseks; 14.6. vaatab läbi kohtunikuks kandideerimise avaldused ning annab soovitusi kohtunikuks kandideerimiseks; 14.7. kinnitab kohtunike täienduskoolituse programmi; 14.8. kinnitab kohtunikueksami komisjoni töö- ja juhtimise korra ning valib selle koosseisu kolm riigikohtunikku; 14.9. kinnitab kohtunike distsiplinaarmenetluse korra ja valib distsiplinaarkomisjoni koosseisu kolm riigikohtunikku; 14.10. võtab vastu Riigikohtu reglemendi; 14.11. kooskõlastab justiitsministriga maa- ja linnakohtute kaasistujate arvu kohtute tööpiirkondade järgi; 14.12. kooskõlastab justiitsministri otsuse mõnda liiki kohtuasjade jaoks erikohtu moodustamise; 14.13. otsustab riigikohtunikele erakorralise puhkuse andmise; 14.14. nimetab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi viieks aastaks; 14.15. valib põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi nõuniku; 14.16. määrab menetlusseadusi arvestades kindlaks Riigikohtu loakogu moodustamise ja selle koosseisu vahetumise korra; 14.17. vaatab läbi kaebusi distsiplinaarkomisjoni otsuste peale; 14.18. lahendab kohtualluvusvaidlusi menetlusseadustikes ettenähtud juhtudel ja Riigikohtu esimehe ettepanekul; 14.19. otsustab vastavalt põhiseaduse §-dele 64 lg. 2 p. 4 ja 83 lg. 1 tunnistada Riigikogu liikme ja Vabariigi Presidendi kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma; 14.20. annab põhiseaduse § 83 lg. 3 alusel nõusoleku Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ning keelduda seadusi välja kuulutamast; 14.21. täidab muid seadustest ja käesolevast reglemendist tulenevaid ülesandeid. 15. Üldkogu kokkukutsumisest teatatakse riigikohtunikele ja justiitsministrile aegsasti enne üldkogu istungit ning üldkogu päevakorra projekt ja muud dokumendid edastatakse riigikohtunikele ja justiitsministrile enne üldkogu istungit. 16. Üldkogu istung on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt 11 riigikohtunikku. Otsustused võetakse vastu kohalolevate riigikohtunike poolthäälte enamusega. Avalikul hääletamisel hääletab eesistuja viimasena ja kui hääled jagunevad võrdselt, on tema hääl otsustav. 17. Kohtulahendi läbivaatamiseks üldkogu istungil antakse kohtutoimik riigikohtunikule tutvumiseks vähemalt kaks nädalat enne üldkogu istungit. 18. Kohtunikukandidaadi kandideerimisavalduse arutamisele üldkogu istungil võib kutsuda kohtunikukandidaadi, kes võib kasutada sõnaõigust ja kellele riigikohtu liikmed võivad esitada küsimusi. Üldkogu otsus kohtuniku kandideerimisavalduse kohta tehakse kohtunikukandidaadile teatavaks. 19. Distsiplinaarkomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel kutsub Riigikohtu esimees üldkogu kokku ühe kuu jooksul kaebuse esitamisest ning kaebus vaadatakse läbi üldkogu istungil vastavalt distsiplinaarkomisjoni moodustamise ja menetluse korrale. 20. Distsiplinaarasja algatamiseks Riigikohtu esimehe vastu on vaja vähemalt 11 riigikohtuniku kirjalik avaldus, mis esitatakse ameti poolest vanimale, võrdsuse korral aga ealt vanimale kohalolevale kolleegiumi esimehele. See teeb avalduse sisu teatavaks Riigikohtu esimehele ning kutsub kokku Riigikohtu üldkogu. 21. Üldkogu istung Riigikohtu esimehe distsiplinaarasja algatamise arutamiseks kutsutakse kokku kahe nädala jooksul pärast avalduse esitamist. Üldkogu istungit juhatab sel korral ameti poolest vanim, võrdsuse korral aga ealt vanim kohalolev kolleegiumi esimees. 22. Distsiplinaarasi Riigikohtu esimehe vastu võidakse algatada kohtuniku staatuse seaduse (RT 1991, 38, 473) §-s 19 sätestatud alus(t)el. Üldkogu võib Riigikohtu esimehele määrata ühe kohtuniku staatuse seaduse §-s 23 loetletud distsiplinaarkaristustest, järgides seejuures sama seaduse §-s 24 sätestatud tähtaegu. 23. Üldkogu istungid protokollitakse. Kohtuniku eriarvamused märgitakse tema taotlusel protokolli. Protokollimise korraldab üldkogu sekretär. Protokollile kirjutavad alla üldkogu eesistuja ja protokollija. 24. Üldkogu otsused vormistatakse otsuse, määruse või ettepanekuna, millele kirjutab alla Riigikohtu esimees. 25. Otsused ja määrused lisatakse protokollile. IV. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium 26. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevus ja menetluse kord sätestatakse põhiseadusega, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusega, kohtute seadusega ja käesoleva reglemendiga. 27. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium koosneb viiest kohtunikust, kelle valib Riigikohtu esimehe ettepanekul üldkogu viieks aastaks tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegiumist, igaühest vähemalt üks riigikohtunik. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimeheks on Riigikohtu esimees, kes on ühtlasi kolleegiumi istungi eesistuja. 28. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liikmeks ei või valida kauemaks kui kaheks volituste tähtajaks. 29. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi mõne liikme väljalangemisel valib üldkogu Riigikohtu esimehe ettepanekul tema asemele ülejäänud tähtajaks teise riigikohtuniku käesoleva reglemendi p. 27 tingimustel. 30. Kui kohtuasja ette valmistanud kolleegiumi liikme volitused lõpevad enne ettevalmistatud kohtuasjas otsuse tegemist, jätkab ta oma kohustuste täitmist, kuni kolleegiumi otsus on välja kuulutatud või antakse tema käes olnud materjalid üle mõnele teisele kolleegiumi liikmele. 31. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt 3 riigikohtunikku. 32. Saanud taotluse seaduse või muu õigusakti põhiseadusele või seadusele vastavuse kontrollimiseks, annab kolleegiumi esimees selle tutvumiseks kolleegiumi liikmetele ning kolleegiumi nõunikule, määrates ühtlasi ühe liikme ettekandjaks kolleegiumi istungil. 33. Kolleegiumi liige valmistab küsimuse ette kolleegiumi istungil arutamiseks esimehe poolt määratud tähtajaks. Kohtuasja erilise keerukuse korral võib kolleegiumi esimees tähtaega pikendada. 34. Küsimuse piisava ettevalmistatuse korral kutsub kolleegiumi esimees kokku kolleegiumi istungi, millest teatatakse liikmetele ja õiguskantslerile vähemalt kaks nädalat enne määratud istungi päeva. Samaaegselt antakse (saadetakse) neile kolleegiumi istungi päevakord, koopia esitatud taotlusest, sellele lisatud materjalidest ja muud vajalikud dokumendid. 35. Eesistuja avab kohtuistungi, kontrollib kolleegiumi pädevust, teeb teatavaks istungi päevakorra, kontrollib istungile kutsutute kohalolekut ja nende esindajate volitusi. Kolleegium arutab kohtuasja päevakorra järjekorras. 36. Kohtuistung algab kolleegiumi liikme ettekandega ja taotluse esitaja või tema esindaja selgitustega. Seejärel kuulatakse ära õigusakti vastuvõtnud asutuse esindaja tema soovil ja istungile kutsutud speatsialisti arvamus. Sõna antakse ka õiguskantslerile ja justiitsministrile nende soovil. Riigikohtu liikmed võivad asja arutamise käigus esitada küsimusi. 37. Otsus tehakse motiveeritult, nõupidamistoa saladust järgides ja lihthäälteenamusega. Kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega jääda erapooletuks. Otsuse tegemisel hääletavad esmalt ameti poolest nooremad kolleegiumi liikmed. Eesistuja hääletab viimasena ja kui hääled jagunevad võrdselt, on tema hääl otsustav. Otsus vormistatakse kirjalikult ja sellele kirjutab alla esimees või tema äraolekul vanim asja lahendamisel osalenud kolleegiumi liige. Otsusele lisatakse vähemusse jäänud kohtuniku eriarvamus, mis peab olema esitatud otsuse kuulutamise ajaks. Otsus kuulutatakse avalikult hiljemalt kahe nädala jooksul ja avaldatakse seaduses ettenähtud korras. 38. Kohtukolleegiumi istungeid protokollib kolleegiumi sekretär. Protokollile kirjutavad alla eesistuja ja sekretär. Muudes küsimustes juhindub kolleegium põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusest (RT I 1993, 25, 435). V. Loakogu 39. Loakogu moodustatakse kolmeliikmelisena tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegiumi kohtunikest. Loakogu valib oma liikmete hulgast esimehe, kes korraldab tööd ja juhatab loakogu istungeid. Loakogu esimehe mittevalimisel, samuti esimehe ajutisel puudumisel nimetab loakogu esimehe Riigikohtu esimees. 40. Loakogu koosseis muutub rotatsioonipõhimõttel iga kolme kuu järel ühe liikme võrra järjestuses tsiviil-, haldus- ja kriminaalkolleegium. Loakogusse kuuluva kohtuniku ajutisel väljalangemisel asendab teda sama kolleegiumi kohtunik. Loakogul on konsultant ja sekretär, kes alluvad loakogu esimehele. 41. Loakogu tutvub saabunud menetlusloa taotlustega tsiviil-, kriminaal- või haldusasjas kooskõlas menetlusseadustega. Vajadusel nõuab loakogu kohtutest välja kohtutoimikuid ja taotlustes puuduste kõrvaldamist. Loakogu liige võib kaasata töösse oma kolleegiumi konsultandi. 42. Loakogu otsustab menetlusloa andmise protsessiosalisi välja kutsumata. 43. Kui loakogu jõuab üksmeelsele seisukohale, et kaebuses, protestis või avalduses ei esine kohtumenetluse seadustes ettenähtud menetlusloa andmise aluseid, ei anta taotlusele menetlusluba. Otsus vormistatakse resolutsioonina, millele kirjutavad alla kõik loakogu liikmed. 44. Kui vähemalt üks loakogu liikmetest leiab, et taotlusmaterjalides esinevad kohtumenetluse seadustes ettenähtud menetlusloa andmise alused, loetakse menetlusluba antuks. Kaebuse, protesti või avalduse koos kohtutoimikutega ning allakirjutatud resolutsiooniga annab loakogu konsultant vastava kohtukolleegiumi sekretärile asja registreerimiseks ja läbivaatamiseks kolleegiumis. 45. Loakogu teeb otsuse menetlusseadustes ettenähtud tähtaegade jooksul. 46. Loakogu pädevusse ei kuulu tsiviilasjade teistmistaotluste ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumile esitatud taotluste läbivaatamine. 47. Loakogu liikme põhistatud ettepanekul on loakogul õigus menetlusloa andmine uuesti läbi vaadata. VI. Tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium 48. Kassatsiooni-, teistmis- ja kohtuvigade parandamise asjade läbivaatamiseks on Riigikohtus tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium. 49. Kolleegiumi tööd juhib kolleegiumi esimees. Esimehe ja kolleegiumide koosseisu nimetab üldkogu vastavalt käesoleva reglemendi punktile 14.2. 50. Kolleegiumi esimehe äraolekul asendab teda ameti poolest vanim, selle võrdsuse korral aga eakaim kohalolev kolleegiumi liige. 51. Kolleegiumi esimees koostab igaks kolleegiumi istungiks nimekirja läbivaatamisele tulevatest kohtuasjadest, märgib seal iga asja ettekandja, samuti teised kohtu koosseisu kuuluvad kohtunikud. Nimekirja vormistab kolleegiumi sekretär, kes paneb selle tutvumiseks välja Riigikohtu teadetetahvlile vähemalt kümme päeva enne istungit. 52. Kui kolleegiumi esimees peab vajalikuks kaasata ajutiselt oma kolleegiumi töösse mõne teise kolleegiumi liikmeid, teeb ta Riigikohtu esimehele kirjaliku taotluse, mille kooskõlastab eelnevalt vastavate kolleegiumide esimeestega. Riigikohtu esimees teeb kirjaliku otsuse, mis on riigikohtunikele täitmiseks kohustuslik. 53. Protsessaosalistele või nende esindajatele kohtuistungist teatamine ja nende kohtusse kutsumine toimub menetlusseadustikes sätestatud korras. 54. Kohtuasi vaadatakse kohtukolleegiumis läbi menetlusseadustikes kehtestatud tähtaegade jooksul. Kohtutoimik antakse kolleegiumi vastavale koosseisule tutvumiseks ja asja ettevalmistamiseks vähemalt nädal enne istungit. 55. Kohtuasja ettevalmistamine ja läbivaatamine toimub menetlusseadustikes sätestatud korras. Selleks volitatud isikud võivad kohtuasjaga tutvuda kolleegiumi kantseleis. Materjalidega tutvumist korraldab ja arvestab kolleegiumi sekretär. 56. Nõupidamistoas otsuse tegemisel hääletavad kõigepealt ameti poolest nooremad kohtunikud. Eesistuja hääletab viimasena ja häälte võrdsel jagunemisel on tema hääl otsustavaks. 57. Otsuse (määruse) tegemine ja kuulutamine toimub menetlusseadustikes sätestatud korras. 58. Otsuse (määruse) ärakirja või koopia õigsuse tõestab kolleegiumi sekretär, kes ka selle väljastab vastavalt menetlusseadustikele. 59. Eriarvamusele jäänud kohtunik lisab eriarvamuse otsuse (määruse) suhtes kirjalikult enne otsuse (määruse) kuulutamist või teatavakstegemist. 60. Kui kolleegiumis tekivad põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel, antakse asi lahendada selle kolleegiumi kogu koosseisule. Eriarvamuste püsima jäämisel lahendatakse vaidlus käesoleva reglemendi VII peatüki sätete alusel erikogus. 61. Kui kohtuasja lahendamisel jõuab kolleegium järeldusele, et kohaldatav seadus või muu õigusakt on vastuolus põhiseadusega, jätab ta selle seaduse või muu Õigusakti kohaldamata ja vajadusel peatab määrusega menetluse. Määrus saadetakse lahendamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumile ja teadmiseks õiguskantslerile. 62. Kohtukolleegiumidel on oma teenindav personal, kelle koosseisu ja töökorra määrab Riigikohtu esimees ning kelle vahetut tegevust juhib kolleegiumi esimees. VII. Erikogu 63. Kolleegiumide vahelisi põhimõttelisi vaidlusi seaduste kohaldamisel lahendab erikogu kohtute seaduses (RT 1991, 38, 472) ja kohtumenetluse seadustes sätestatud korras. 64. Erikogu koosseisu valivad tsiviil-, kriminaal- ja halduskolleegium igaüks kaks riigikohtunikku. 65. Erikogu istungi kutsub kokku ja seda juhatab Riigikohtu esimees. 66. Erikogu istungil on ettekandjaks erikogu istungi kokkukutsumist taotlenud kolleegiumi esimees või ettekande teinud kohtunik. 67. Erikogu teeb kohtuasjas otsuse kohtumenetluse seadustega sätestatud korras. Selline otsus on kohustuslik kõikidele kolleegiumidele seni, kuni erikogu ei ole ise oma seisukohta muutnud või kuni seda pole muutnud Riigikohtu üldkogu. VIII Kantselei 68. Kantselei ülesandeks on Riigikohtu asjaajamise korraldamine vastava juhendi alusel. 69. Kantselei koosseisus on: 1) juhataja; 2) sekretär-masinakirjutaja(d); 3) asjaajaja(d); 4) tõlgid; 5) teised töötajad vastavalt vajadusele. Kantselei koosseisu ja muudatused selles määrab kindlaks Riigikohtu esimees. 70. Kantselei tööd juhib ja asjaajamist korraldab kantselei juhataja. 71. Kantselei töötajate õigused ja kohustused määrab kindlaks ja nende ametijuhendid kinnitab Riigikohtu esimees kantselei juhataja ettepanekul. 72. Kantselei registreerib (paneb kuupäeva ja numbri) saabumise päeval eraldi kronoloogilistes žurnaalides ja arvuti andmebaasis: 72.1. kassatsioonkaebused tsiviilasjades; 72.2. kassatsioonkaebused ja -protestid kriminaalasjades; 72.3. kassatsioonkaebused haldusasjades; 72.4. taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve menetluseks; 72.5. avaldused teistmiseks tsiviilasjades; 72.6. avaldused ja taotlused teistmiseks kriminaalasjades; 72.7. avaldused ja taotlused teistmiseks haldusasjades; 72.8. avaldused ja taotlused kohtuvigade parandamiseks tsiviilasjades; 72.9. avaldused ja taotlused kohtuvigade parandamiseks kriminaalasjades; 72.10. avaldused ja taotlused kohtuvigade parandamiseks haldusasjades. 73. Koos avalduste, kaebuste ja taotlustega registreeritakse saabunud kohtutoimikud ja muud dokumendid. Kui nimetatud toimikud ja dokumendid saadetakse eraldi avaldustest, siis registreeritakse nad saabumise kuupäeval uue numbri ja kuupäevaga. 74. Taotlused põhiseaduslikkuse järelevalve korras menetluseks koos lisatud materjalidega edastatakse hiljemalt saabumisele järgneval tööpäeval Riigikohtu esimehele ning neid menetletakse vastavalt käesoleva reglemendi IV osale. 75. Käesoleva reglemendi punktides 72.1-72.4 ja 72.6-72.10 loetletud kaebused, avaldused, taotlused ja protestid, kohtutoimikud ja neile lisatud dokumendid edastab kantselei hiljemalt saabumisele järgneval tööpäeval loakogu konsultandile ning neid menetletakse vastavalt reglemendi V osale. 76. Kaebus, avaldus või taotlus, mis ei sisalda taotlust kohtuasja läbivaatamiseks, antakse pärast kantseleis registreerimist Riigikohtu esimehele, kes määrab oma resolutsiooniga selle lahendamise korra, vastutava isiku või struktuuriüksuse ja vastamise tähtaja, milleks on üldjuhul üks kuu arvates kaebuse, avalduse või taotluse saabumisest Riigikohtusse. Erilise keerukuse korral võib Riigikohtu esimees seda tähtaega pikendada. 77. Kaebuste, avalduste, taotluste ja kohtutoimikute liikumise arvestust Riigikohtus korraldab kantselei juhataja. 78. Kantselei juhataja korraldab kohtutoimikutega tutvumise võimaluse pooltel ja teistel protsessiosalistel nii, et oleks tagatud toimikute ning seal sisalduvate dokumentide säilivus. 79. Pöördumistele, milles taotletakse Riigikohtu arvamust või kooskõlastust seaduseelnõu, projekti jms. suhtes, vastab õigusteabe osakonna juhataja, kui Riigikohtu esimehe resolutsiooniga ei ole ette nähtud teisiti. IX. Kantsler 80. Kantsler on ametiisik, kes korraldab Riigikohtu majandusasju ja esindab kohut tsiviilkäibes. 81. Kantsleri võtab tööle, vabastab töölt ja sõlmib temaga töölepingu Riigikohtu esimees. 82. Kantsler: 82.1. korraldab ja juhib Riigikohtu majandustegevust, sõlmib ja lõpetab Riigikohtu haldusaparaadi töötajatega töölepinguid, annab välja käskkirju majandusküsimuste lahendamiseks, sealhulgas tema alluvatele distsiplinaarkaristuste määramiseks; 82.2. sõlmib Riigikohtu nimel majanduslepinguid ja jälgib nende täitmist; 82.3. koostab koos Riigikohtu pearaamatupidajaga kohtu aastaeelarve projekti ja esitab selle Riigikohtu esimehele kinnitamiseks; 82.4. kontrollib kohtu eelarvevahendite ja vara sihipärast kasutamist; 82.5. kinnitab temale alluvate töötajate ametijuhendid; 82.6. korraldab töökaitsealast tööd ja tööõnnetuste ametkondlikku juurdlust; 82.7. täidab muid tema ametijuhendis, töölepingus, töösisekorraeeskirjades ja Riigikohtu esimehe käskkirjades ettenähtud tööülesandeid. 83. Kantsleril on Riigikohtu rahalistel dokumentidel esimese allkirja õigus Riigikohtu esimehe volitusel. 84. Kantsleri äraolekul asendab teda majandusjuhataja või Riigikohtu esimehe poolt määratud isik. Kantsleril on õigus delegeerida oma funktsioone oma alluvatele kooskõlastatult Riigikohtu esimehega. X. Õigusteabe osakond 85. Õigusteabe osakond: 85.1. tagab Riigikohtu tööks vajaliku õigusinformatsiooni, sh. õigusaktide olemasolu nende arvestuse ja süstematiseerimise, muudatuste ja täienduste tegemise; 85.2. hangib Riigikohtule vajalikku õiguskirjandust, peab õiguskirjanduse süstematiseeritud arvestust, hoiab korras Riigikohtu raamatukogu; 85.3. kogub, süstematiseerib ja esitab kohtulahendeid; 85.4. kogub ja esitab statistilisi andmeid; 85.5. osaleb kohtute revideerimisel ja peab sellekohast arvestust; 85.6. tutvub osakonnale esitatud seaduseelnõude ja projektidega ning koostab koostöös kolleegiumidega nende kohta arvamusi; 85.7. annab kodanikele vajalikku õigusteavet. 86. Õigusteabe osakonna tööd juhib juhataja, kellega sõlmib töölepingu Riigikohtu esimees. Osakonna juhataja allub Riigikohtu esimehele. 87. Osakonna töötajad võtab tööle ja vabastab töölt Riigikohtu esimees osakonna juhataja ettepanekul. 88. Osakonna töötajate õigused ja kohustused määrab kindlaks ning ametijuhendid kinnitab Riigikohtu esimees osakonna juhataja ettepanekul. XI. Arhiiv 89. Riigikohtus on arhiiv dokumentide säilitamiseks. 90. Arhiivi tööd korraldab arhivaar, kes allub õigusteabe osakonna juhatajale. 91. Arhiivi tegevust reguleerib ja arhivaalide arhiividesse andmise, hoidmise ja kasutamise korra määrab Riigikohtu esimees. XII. Kohtunike koolitus- ja välissuhtlemise osakond 92. Kohtunike täienduskoolitamist ja Riigikohtu välissuhtlemist korraldab kohtunike koolitus- ja välissuhtlemise osakond, mille tööd juhib juhataja. 93. Kohtunike täienduskoolitamine toimub Riigikohtu üldkogu poolt kinnitatud programmi alusel. Kohtukolleegiumi liikmetele ja kõigile Riigikohtu töötajatele on oma teadmiste ja oskuste pidev täiendamine kohustuslik. XIII. Kohtute revisjon 94. Riigikohus revideerib madalamalseisvate kohtute lahendeid seaduse ja käesoleva reglemendiga sätestatud korras. 95. Revisjoni käigus avastatud seaduserikkumiste kõrvaldamise korra sätestab seadus ja käesolev reglement. 96. Maa-, linna-, haldus- ja ringkonnakohtute organisatsioonilist ja finantstegevust revideerib Justiitsministeerium Riigikohtu üldkogu poolt kinnitatud juhendi alusel.