Torma Vallavolikogu — Torma valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 146, 2049

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel: I peatükk ÜLDSÄTTED § 1 Valla põhimääruse mõiste Torma valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Torma valla omavalitsusorganite ning nende komisjonide moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste ja üksikisikutega. § 2 Torma valla omavalitsuse mõiste (1) Torma valla omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Valla omavalitsust teostavad vallaelanikud ja valla omavalitsus. § 3 Omavalitsuse põhimõtted Valla omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kõigi kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning nende lahendamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste kohustuste ja vabaduste tagamine; 3) seaduslikkuse tagamine ja seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel, 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) tegevuse avalikkus, 7) vallaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine ja vahendamine soodsaimatel tingimustel. § 4 Omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsus juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse Euroopa hartast, põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega, valla põhimäärusest. § 5 Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 1) vallavolikogu - valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) vallavalitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 6 Valla ülesanded ja pädevus (1) Valla ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Valla ülesandeks on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade ja muude kultuuriasutuste, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetele 1 ja 2. sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab valla omavalitsus järgmisi kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Omavalitsus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigi eelarvest; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. § 7 Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. § 8 Arengukava Torma valla arengukava on dokument, mis sisaldab Torma valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. § 9 Vald avalik-õigusliku isikuna (1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. (2) Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 10 Suhted riigiorganitega (1) Torma valla ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Torma valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 11 Suhted teiste kohalike omavalitsustega (1) Torma valla suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. (2) Lepinguid teiste kohalike omavalitsustega võib sõlmida ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või muude ülesannete täitmiseks. Samadel alustel võib moodustada liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. § 12 Rahvusvaheline suhtlemine (1) Valla omavalitsustel on õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides. (2) Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks, sõlmida koostöö- ja sõpruslepinguid rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning teiste riikide valitsusasutustega ja kohalike omavalitsustega. (3) Rahvusvahelises suhtlemisesesindab valda volikogu, volikogu poolt määratud esindusvõi vallavanem. § 13 Valla vapi ja lipu kasutamise kord (1) Torma Valla vapiks on rohelisel kilbil hõbedane rist, millest üleval kaks hõbedast ristikulehte, sinisel tüve osal hõbedased juured. (2) Torma Valla lipul korduvad vapil kasutatud sümbolid ja värvid (hõbe asendatud valgega). Lipu normaalsuurus on 100x160. (3) Valla vapp ja lipp on Torma Valla omand, mida käsutab Torma Vallavolikogu ja mille kasutamist korraldab Torma Vallavalitsus. (4) Nii värvilist kui ka must-valget vapi ja lipu kujutist võib kasutada vallavolikogu ja vallavalitsuse dokumentidel, etikettidel, siltidel, suveniiridel jt. trükistel. (5) Teiste valla füüsiliste ja juriidiliste isikute dokumentidel, trükistel, suveniiridel jt. toodetel võib Torma valla vapi ja lipu kujutist kasutada ainult Torma Vallavalitsuse loal. (6) Füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kellel on vapi ja lipu kujutise kasutamise õigus, väljastab sümbolite täpsed koopiad vallasekretär. (7) Vappi kasutatakse vallavalitsuse pitsatil ja tseremoniaalsete dokumentide plommitemplitel. (8) Torma Valla vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja äärtel asutuse nimetus. Pitsati läbimõõt on 3,5 cm. (9) Torma Valla vapipitsati hoidmise eest vastutab vallasekretär. (10) Torma Valla vapipitsatit kasutatakse vastavalt Torma Vallavalitsuse asjaajamise juhendile. (11) Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad valla lippu kasutada Torma valla ametlik delegatsioon või valda esindavad kollektiivid ja üksikisikud. (12) Torma Valla lipp on välja pandud ruumis, kus toimuvad vallavolikogu istungid. (13) Valla lipp heisatakse järgmistel juhtudel: 1) ametlike esinduste vastuvõtul; 2) ülevallalistel pidupäevadel, valla kultuuri- ja spordiüritustel; 3) vallavalitsuse korraldusel muudel juhtudel. (14) Eesti Vabariigi riigilipu ja Valla lipu samaaegsel heiskamisel paigutatakse Valla lipp Eesti Vabariigi riigilipust lippude poolt vaadates vasakule. (15) Valla vapi ja lipu etalone säilitatakse vallavalitsuses. § 14 Valla õiguste kaitse (1) Valda likvideerida või selle piire ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. (2) Vallavolikogul on õigus Torma valla territooriumil korraldada valla seisukohalt olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks ja tekkinud vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. § 15 Asjaajamiskeel Asjaajamiskeel Torma valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 16 Valla piir (1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses koos valla piiri kirjeldusega. Valla piiride muutmine toimub peale elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades. Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega. (2) Valla piir tähistatakse valda suunduvatel teedel. § 17 Valla administratiivkeskus (1) Valla administratiivkeskus asub Torma alevikus. (2) Valla administratiivkeskuse asukoha muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 18 Vallaelaniku õiguslik seisund (1) Torma valla elanik on isik, kelle elukoht on Torma vallas. (2) Muudel isikutel on Torma vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seadusega kehtestatud piirangud. II peatükk VALLAVOLIKOGU § 19 Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. (2) Vallavolikogu valimisteks määrab valimisringkonnad, valimisringkondade arvu, piirid ja mandaatide arvu igas valimisringkonnas vallavolikogu eelmine koosseis. (3) Vallavolikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis. (4) Vallavolikogus peab olema vähemalt 7 liiget, liikmete arv määratakse vallaelanike arvust lähtudes valimiste aasta 1.jaanuari seisuga vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule. (5) Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (6) Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. Vallavolikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või –hääletusi. (7) Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. (8) Vallavolikogu esindab ja tema tööd juhib vallavolikogu esimees, tema äraolekul asendaja. § 20 Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Vallavolikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Vallavolikogu esimehe või ühe volikogu aseesimeheametikoht võib olla vallavolikogu otsusel palgaline. (4) Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste (sh. transpordikulud) eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna. (6) Vallavolikogu liikmel on õigus siseneda vallaasutusse ning nende territooriumile ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju. (7) Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahv 25 lõikele 1. (8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enneküsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (9)Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (10) Vallavolikogu liikmed informeerivad vallavalitsust pikemaajalistest kui 1 kuu vallast eemalviibimistest. § 21 Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Torma vallas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks, Euroopa Parlamendi liikmeks ja Riigikogu liikmeks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega sama valla kohaliku omavalitsuse ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega; 10) surmaga. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. (3) Valla- või linnasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 2) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist. § 22 Vallavolikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Vallavolikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui volikogu liige on samas vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 2) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 4) kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 2) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud juhul vastava avalduse; 4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. § 23 Vallavolikogu asendusliige (1) Põhimääruse paragrahvides 21 ja 22 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. (2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega põhimääruse paragrahvi 21 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. (4) Valla valimiskomisjon teeb paragrahvides 21, 22 ja 24 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et põhimääruse paragrahvi 21 1. lõikes või paragrahvi 22 2. lõikes sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. (5) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda põhimääruse paragrahvi 21 1. lõikes või paragrahvi 22 2. lõikes märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda põhimääruse paragrahvi 21 1. lõikes märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. (7) Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda põhimääruse paragrahvi 22 2. lõikes märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. (8) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. (9) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda põhimääruse paragrahvi 21 1. lõikes märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata. § 24. Volikogu liikme volituste taastumine (1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. (2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. § 25 Vallavolikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine, muutmine või tühistamine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine või lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonimoodustamine; 14) vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) töötasu määramine vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 29) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 30) valla ehitusmääruse kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) üldplaneeringu algatamine ja avalikkuse informeerimine kavatsetavast üldplaneeringust; 33) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 34) üldplaneeringu kehtestamine ja avalikkusele üldplaneeringu kehtestamisest teatamine; 35) detailplaneeringu algatamine ja avalikkuse informeerimine kavatsetavast detailplaneeringust; 36) detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku kuulutamine; 37) detailplaneeringu kehtestamine ja avalikkusele detailplaneeringu kehtestamisest teatamine; 38) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 39) ajutise ehituskeelu kehtestamine planeeringu koostamise ajal; 40) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 41) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 42) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 43) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 44) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 45) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine. 46) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. (3) Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 26 Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna, komisjonidena ja fraktsioonidena. (2) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks revisjonikomisjoni ning võib moodustada muid alatisi või ajutisi komisjone vallaelu probleemidest vallavolikogule arvamuse esitamiseks või küsimuste otsustamiseks. (3) Vähemalt kolm samasse erakonda, valimisnimekirja või valimisliitu kuuluvat vallavolikogu liiget võivad moodustada vallavolikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse vallavolikogule, kes fraktsiooni registreerib. (4) Vallavolikogu võib oma töö korraldamiseks moodustada eestseisuse, kuhu kuuluvad vallavolikogu esimees ja aseesimees, komisjonide ja fraktsioonide esimehed. § 27 Vallavolikogu esimehe valimise kord (1) Vallavolikogu esimees valitakse salajasel hääletamisel. (2) Enne volikogu esimehe valimise protseduuri läbiviimist informeerib istungi juhataja volikogu liikmeid volikogu esimehe õiguslikust seisundist. (3) Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid. Kui volikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu 10 minutilise vaheaja. Peale vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. Kandidaatide esitamine lõpetatakse, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima. (4) Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15 minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist (esitamise järjekorras, tähestiku järjekorras, loosiga vm.). (5) Volikogu esimehe kandidaadi vastavad volikogu liikmete küsimustele. Iga volikogu liige võib esitada kaks küsimust, sõnavõtuks antakse volikogu liikmele aega kuni 3 minutit, repliigiks kuni 1 minut. Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustuse algust. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. (6) Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. (7) Volikogu moodustab vähemalt 3-liikmelise häältelugemise komisjoni. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri. (8) Häältelugemise komisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele tähestiku või esitamise järjekorras. (9) Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. Istungi juhataja selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda, komisjoni esindaja annab igale istungil viibivale volikogu liikmele täidetud valimissedeli või täidetud otsuse eelnõu. Enne valimisdokumendi tagastamist häältelugemise komisjonile sulgeb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. (10) Salajasel hääletamisel volikogu liikmed tõmbavad valimisdokumendil joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. (11) Volikogu liikmed, kes võtavad valimisdokumendi, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisel osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtjaks ka siis, kui nad valimisdokumenti ei võta. (12) Valituks osutub volikogu koosseisu poolthäälte enamuse saanud kandidaat. (13) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu poolthäälte enamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. (14) Kui kandidaate oli kaks ning volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu poolthäälte enamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu samal või järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust võib esitada uuesti. (15) Valimise tulemused vormistatakse volikogu otsusena, millele kirjutab alla volikogu juhatanud valla valimiskomisjoni esimees. (16) Volikogu aseesimehe valimisel rakendatakse käesoleva paragrahvi 1. kuni 14.lõigetes kehtestatud valimise korda. § 28 Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus (1) Vallavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavolikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vallaelanikel vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvi 41 punktile 1. (2) Vallavolikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. § 29 Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. Kui valla põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, loetakse volikogu määrus avalikustatuks pärast tema väljapanekut vallakantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (3) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja, kelleks on volikogu aseesimees, kuue päeva jooksul peale istungi toimumist. (5) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. § 30 Õigusaktide täitmise kontroll (1) Seaduste ja vallavolikogu määruste ning otsuste ja vallavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras vallavolikogu ja vallavalitsus. (2) Volikogu komisjonid teostavad nende poolt algatatud või komisjoni valdkonda kuuluvate valla õigusaktide täitmise kontrolli, selleks esitavad kord aastas volikogu istungil informatsiooni õigusaktide täitmisest. (3) Vallavalitsus teostab valitsuse õigusaktide täitmise kontrolli, selleks kuulates valitsuse istungil üks kord nelja kuu jooksul vastava valdkonna ametniku informatsiooni õigusaktide täitmisest. (4) Vallavolikogu määruste ning otsuste ja vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestuse kartoteeki peab vallasekretär. (5) Igal vallavolikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine vallavolikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu poolt valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele, kellele on ülesandeks tehtud vastava õigusakti täitmise tagamine. (6) Arupärimine esitatakse vallavanema kaudu. (7) Vastus arupärimisele tuleb esitada volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. § 31 Õigusaktide avalikustamine (1) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast õigusaktile allakirjutamist. (2) Vallavolikogu määrused, otsused ja protokollid ning vallavalitsuse määrused peavad olema välja pandud vallavalitsuse kantseleis, kus nad on kohapeal tutvumiseks kättesaadavad kõigile soovijale. (3) Vallavolikogu määrused, otsused ja protokollid peavad olema valla raamatukogudes välja pandud alates kümnendast päevast peale vallavolikogu istungi toimumist. (4) Vallavalitsuse määrused peavad olema valla raamatukogudest välja pandud alates neljandast päevast pärast nende vastuvõtmist. (5) Vallavolikogu määrused ja otsused ning vallavalitsuse määrused pannakse vastavalt avalikustamise korrale välja vallavalitsuse ruumides asuvale teadetetahvlile. (6) Valla arengukava peab olema tutvumiseks väljas vallavalitsuse kantseleis ja valla raamatukogudes. (7) Ei avalikustata määrusi ja otsuseid, mille avaldamine on keelatud seadusega või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (8) Vallavalitsuse kantselei korraldab valla õigusaktide süstematiseerimist, nende avaldamist, saatmist täitjatele ja asjaosalistele isikutele. § 32 Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning volikogu tööga seotud teiste ülesannete täitmisest. § 33 Volikogu liikme õigus saada teavet Vallavolikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. III peatükk VALLAVALITSUS § 34 Vallavalitsuse mõiste (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid, organiseerib vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist ning korraldab vallaeelarve täitmist. (2) Vallavalitsus täidab temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. (3) Vallavalitsus korraldab hallatavate asutuste tegevust. § 35 Vallavanema valimise kord (1) Vallavanema valib volikogu vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduselekuni neljaks aastaks. (2) Vallavanema valib vallavolikogu peale volikogu esimehe valimist ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. (3) Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. (4) Enne kandidaatide läbiarutamist informeerib istungi juhataja volikogu liikmeid vallavanema õiguslikust seisundist. (5) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. § 36 Vallavalitsuse moodustamise kord (1) Vallavalitsuse struktuuri ja liikmed kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Enne valitsuse liikmete kinnitamist informeerib istungi juhataja volikogu liikmeid valitsuse liikmete õiguslikust seisundist. (2) Vallavalitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse uue liikme kandidaadi. (3) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (4) Vallavalitsuse liikmetele umbusalduse avaldamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. § 37 Vallavalitsuse kinnitamine (1) Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu kahe nädala jooksul pärast vallavanema ametisse nimetamist vallavolikogu poolt. (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine toimub poolthäälteenamusega nimekirja alusel lahtisel hääletamisel. (3) Kui esitatud vallavalitsuse liikmete koosseis ei saa vallavolikogu poolthäälteenamust, on vallavanemal aega kaks nädalat uue vallavalitsuse koosseisu nimekirja esitamiseks vallavolikogule kinnitamiseks. (4) Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 38 Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogu poolt vallavalitsuse kogu koosseisu ametisse kinnitamise päevast. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. (4) Vallavalitsuse üksikliige vabastatakse ametist tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul või vallavolikogu umbusaldusavalduse alusel. Vallavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle vallavolikogule otsustamiseks kahe nädala jooksul alates lahkumisavalduse saamisest. Vallavolikogu peab vallavalitsuse liikme tagasiastumispalve rahuldama ühe kuu jooksul alates tema poolt tagasiastumispalve esitamisest; (5) Kui tagasi astub üks või mitu vallavalitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse üksikutele vallavalitsuse liikmetele, väheneb vallavalitsuse koosseis kuni uute täiendavate vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni. Kui koosseis väheneb üle poole vallavolikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse algkoosseisust ei ole vallavalitsus kuni vajaliku arvu uute vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni otsustusvõimeline. § 39 Vallavalitsuse pädevus Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavolikogu määrustest ja otsustest, vallavalitsuse seisukohtadest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega ja teiste õigusaktidega on pandud täitmiseks vallavalitsusele ja mis ei kuulu vallavolikogu ainupädevusse; 3) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse paragrahvi 25 2. lõike alusel delegeeritud valitsusele; 4) Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist vallavolikogus; 5) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse paragrahvi 5 lõikes 3 sätestatut. § 40 Vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused peavad olema käesolevas põhimääruses kehtestatud korras avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele. (2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (3) Vallavalitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. (4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (5) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest. (6) Määrustele, korraldustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär. IV peatükk VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 41 Õigusaktide algatamine (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele vallavolikogu või vallavalitsuse istungil hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava kirjaliku eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga; (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. § 42 Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides Igaühel on õigus taotleda vallavolikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. V peatükk MAJANDUS JA EELARVE § 42 Munitsipaalomand (1) Munitsipaalomand on vallale kui kohalikule omavalitsusüksusele kuuluv vara, vald on oma vara iseseisev omanik. Vald on ka valla hallatava asutuse vara omanik. Valla vara koosneb kinnisasjadest (maa ja sellel asuvad hooned ja rajatised), vallasasjadest ning varalistest õigustest ja kohustustest (laenud, võlgnevused). (2) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu ning see on käesoleva põhimääruse lisa. (3) Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui asi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Vallale tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (4) Vallal on ostueesõigus oma haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. (5) Vallavara kohta peetakse arvestust vallavalitsuse raamatupidamises. § 43 Valla majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. Majandustegevuses ei taotle vald kasumit. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub volikogu poolt sätestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab,samuti muidasutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Valla nimel sõlmib lepingud vallavanem või tema poolt selleks volitatud isik. § 45 Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarvega või eelarve muutmisega. (2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse vallavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. (5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. (6) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. (7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse ning see ei või olla lepingu objektiks. (8) Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse. § 46 Arengukava vastuvõtmine ja muutmine (1) Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandataksepikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (2) Volikogu teeb arengukava ja selle muutmise eelnõu kättesaadavaks kõigile vallaelanikele ning kinnitab selle pärast avalikku arutelu ja vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu poolt määratud ajaks. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil, raamatukogudes ja valla koduleheküljel. (3) Hiljemalt iga aasta 1.oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. (4) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (5) Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. § 47 Valla eelarve (1) Vallaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine, välja arvatud õppelaen summa piirides, mis on eelarvesse planeeritud. (3) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. § 48 Valla eelarve koostamine ja jõustumine (1) Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmist. (2) Eelarvesse lülitatakse kõik valla tulud ja kulud. (3) Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (4) Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajast. (5) Valla eelarveprojekti koostamist korraldab volikogu vastav komisjon. (6) Valla eelarve tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks või vallavara müügiks. (7) Valla eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1.maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. § 49 Valla planeeringud (1) Valla üldplaneering on valla terviklik maakasutusplaan, mille koostamise algatab ja kehtestab vallavolikogu vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (2) Valla üldplaneeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. (3) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ja maakorraldusele haljastuses. Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringute koostamise vajadus ja järjestus. (4) Detailplaneering koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatab ja kehtestab vallavolikogu. (5) Kehtestatud üldplaneeringu ja detailplaneeringu vaatab üle vallavolikogu kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuse valimisi ning otsustab nende edasise kehtivuse. (5) Vald võib üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel seadusega sätestatud korras seada kinnisomandile kitsendusi ning kohaldada sundvõõrandamist. VI peatükk TÖÖKORRALDUS § 50 Töövormid Vallavolikogu ja vallavalitsuse töö vorm on istung, vallavolikogu ja -valitsuse komisjonide töö vorm on koosolek. § 51 Volikogu esimees (1) Volikogu esimees on vallavolikogu juht, kes: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist, 2) esindab valda ja vallavolikogu pidulikel üritustel; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja otsustele ning teistele volikogu dokumentidele; 4) täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid; 5) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 6) korraldab volikogu õigusaktide täitmise kontrolli. (2) Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. Volikogu esimehe ja volikogu aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. § 52 Vallavolikogu kokkukutsumine (1) Vallavolikogu korralise istungi kutsub kokku vallavolikogu esimees või vallavolikogu aseesimees kooskõlas volikogu reglemendiga. (2) Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees vastavalt seadusele. (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses (välja arvatud volikogu uue koosseisu esimene istung) ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu koosoleku kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. § 53 Küsimuste arutelu volikogus (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja; (2) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva põhimääruse paragrahvi 59 2.lõike alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. § 54 Hääletamine volikogus (l) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 25 lõike 1 punktides 2, 4, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15, 18, 24 ja 26 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse paragrahvis 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 55 Umbusaldusmenetlus volikogus Umbusaldusmenetlus volikogus viiakse läbi kohaliku omavalitsuse korralduse seadusesja volikogu reglemendis sätestatud korras. § 56 Tagasiastumine Volikogu esimehel, aseesimehel ja volikogu komisjonide esimeestel on õigus oma ametikohalt tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks edasi. Tagasiastumine jõustub vastava volikogu otsuse jõustumisel. § 57 Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehedja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul. (2) Komisjonid moodustatakse vallaelu tähtsamate valdkondade arengu kavandamiseksja probleemide lahendamiseks. (3) Vallavolikogu kinnitab komisjoni põhimääruse, milles määratakse kindlaks komisjoni pädevus ja töökord. (4) Komisjon töötab välja vallavolikogu õigusaktide eelnõusid, annab vallavolikogule ja vallavalitsusele oma tegutsemisvaldkonnas soovitusi ja arvamusi. § 58 Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt kord aastas: l) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi 3.lõikes nimetatud asutusi oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoni suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemusest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 59 Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui: 1) pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates suutnud valida vallavolikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksulvallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.. (3) Kui volikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne volikogu korralisi valimisi ning volikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa volikogu asendusliikmeid, otsustab käesoleva põhimääruseparagrahvi 25 1.lõike punktis 13 ja 2.lõikes nimetatud küsimusi valitsus. § 60 Vallavalitsuse töö korraldamine (1) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab vallavalitsust. (2) Vallavanem annab valitsuse ja valla ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. (3) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ning valitsuse liikmed. (4) Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. (5) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. (6) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. (7) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib valitsuse istungile kutsuda ka teisi isikuid. § 61 Vallavanem (1) Vallavanem: 1) esindab Torma valda ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Torma vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal; 2) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist, juhib valitsuse istungeid; 3) esitab volikogu istungile valitsuse poolt esitatud õigusaktide eelnõud ja valitsuse seisukoha; 4) juhib ja korraldab haldusaparaadi tegevust, annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) nimetab ametisse vallavalitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepinguid vallavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega; 8) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 9) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse nimel koostatud dokumentidele ja korraldab nende täitmist; 10) sõlmib valla nimel lepinguid; 11) kinnitab valla ametnike ametijuhendid; 12) kehtestab valla haldusaparaadi sisekorraeeskirja; 13) suunab lahendamiseks vallale saadetud kirjad (volikogu komisjonidele volikogu esimehe kaudu); 14) kirjutab alla pangadokumentidele ja valla nimel saadetud kirjadele; 15) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 16) täidab muid talle seaduse alusel ja valla õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. § 62 Istungi ja koosoleku protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsustused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. Protokollitakse kõik ettepanekud ja ettepanekute tekstid, ka need, mida hääletuse tulemusena vastu ei võeta. (6) Kui volikogu istungile ei ole ette valmistatud õigusaktide eelnõusid, siis peab protokoll kajastama tegelikku küsimuse arutamise käiku. (7) Volikogu ja valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad. Protokollid on kättesaadavad ning soovijatele tutvumiseks vallakantseleis. (8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. § 63 Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord (1) Vallavolikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või vallavolikogu vastavale komisjonile. (2) Enne küsimuse arutamist valitsuse istungil või vallavolikogu komisjoni koosolekul tutvub üks valla ametiisik või vallavolikogu komisjoni liige küsimust puudutavate asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. (3) Küsimuse arutamisele vallavolikogu istungil või vallavolikogu koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. (4) Kui omavalitsusorgani poolt pakutud lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotluses volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse vallavalitsuse või vallavolikogu komisjoni poolt vastu võetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uuesti läbivaatamiseks. VII peatükk MUNITSIPAALPOLITSEI § 64 Munitsipaalpolitsei (1) Munitsipaalpolitsei on kohaliku omavalitsuse ametiasutus või vallavalitsuse ametnik, kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada vallavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet kohaliku omavalitsuse määratud tööpiirkonnas. (2) Munitsipaalpolitseid finantseeritakse kohaliku omavalitsuse eelarvest. § 65 Munitsipaalpolitsei moodustamine ja ülesanded (1) Munitsipaalpolitsei moodustamise ja lõpetamise otsustab vallavolikogu. (2) Munitsipaalpolitsei struktuur, koosseis, alluvus, tööpiirkond, täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse vallavolikogu poolt kinnitatavas põhimääruses. Kui munitsipaalpolitsei ametikoht moodustatakse vallavalitsuses, sätestatakse munitsipaalpolitsei ametniku alluvus, tööpiirkond, täpsemad ülesanded, seadustest tulenevad õigused ja kohustused munitsipaalpolitsei ametniku ametijuhendis. (3) Munitsipaalpolitseiametnikule laieneb avaliku teenistuse seadus. Munitsipaalpolitseiametnikule ei laiene politseiteenistuse seadus. § 66 Munitsipaalpolitsei koostöö (1) Munitsipaalpolitsei teeb oma ülesannete täitmisel koostööd teiste kohalike omavalitsuste asutuste, riigiorganite, politseiseaduse paragrahvis 8 nimetatud riigi politseiasutuste, eraõiguslike juriidiliste isikute ja kodanikega ning nende ühendustega. (2) Politseiseaduse paragrahvis 8 nimetatud riigi politseiasutused osutavad vallavalitsusega sõlmitava lepingu alusel abi munitsipaalpolitsei väljaõppel ja täienduskoolitusel. § 67 Munitsipaalpolitsei relvad Munitsipaalpolitseiametnikule võidakse tema teenistusülesannete täitmiseks anda tulirelv relvaseaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 68 Munitsipaalpolitsei vormiriietus ja ametitunnused Munitsipaalpolitseiametnikud kannavad Torma valla sümboolikat kandvat vormiriietust või muid neid eristavaid ametitunnuseid. Munitsipaalpolitsei vormiriietus ning ametitunnused peavad neid selgelt eristama politseist. Vormiriietuse ja muude ametitunnuste kujundid töötab välja Siseministeerium. VIII peatükk OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED § 69 Omavalitsusteenistus (1) Omavalitsusteenistus on töötamine Torma valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. (2) Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult vallavalitsuses ja vallavalitsuse struktuuriüksustes. (3) Valla teenistust reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ning tööseadusandlus. (4) Vallavanem ja tema abi, samuti vallasekretär peab valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. § 70 Valla teenistujate sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a. käesoleva paragrahvi 1.lõike punktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 71 Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär; 1) juhib vallakantselei tegevust; 2) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, ülesannete ja teenistujate koosseisu kohta; 3) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 4) korraldab volikogu ning vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekud vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja vallavalitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste sisseviimise kohta; 9) viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ja esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta ja taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 10) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 11) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 12) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvis 141 sätestatud juhul uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 13) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses, valitsuse töökorras ja ametijuhendis pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. § 72 Valla asutused (1) Valla asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ja põhimääruse ning selle muutmise kinnitab volikogu. (2) Valla asutus ei ole juriidiline isik, üldjuhul ta ei teosta avalikku võimu ning asutuses töötavad isikud ei ole avalikud teenistujad. (3) Asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. (4) Asutuse tegevust võib arutada volikogu istungil, samuti reguleerib volikogu asutuse tegevust arengukava, planeeringu ja eelarve kaudu. § 73 Aleviku- või külavanem Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. Aleviku- või külavanema volituse kestus ei ole piiratud volikogu volituse kestusega. IX peatükk JÄRELEVALVE § 74 Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtavad otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Vallavalitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. (7) Vallavalitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte jatoiminguid juhul,kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. (8) Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. X peatükk PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE § 75 Põhimääruse vastuvõtmine, kehtestamine ja muutmine (1) Valla põhimääruse vastuvõtmise, kehtestamise ja muutmise otsustab vallavolikogu. (2) Põhimäärus ja selles tehtud muudatused loetakse vastuvõetuks, kui on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Põhimäärus või selles tehtud muudatused võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus ja selles tehtud muudatus jõustub vastavalt käesolevas põhimääruses kehtestatud korrale. (4) Põhimäärus tuleb viia kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogude poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates. Volikogu esimees Mati STOKKEBY