Vabariigi President — Vabariigi Presidendi 12. märtsi 1994. a otsus nr 282 — RT I, 1994, 29, 429

Jätan välja kuulutamata Riigikogus 23. veebruaril 1994. a. vastu võetud «Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse». «Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse» § 12 8. lõike punktile 5 antud uus sõnastus ei võimalda realiseerida põhiseaduse 15. paragrahvis igaühele antud õigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Seadus paneb kohaliku omavalitsuse täitevorganile küsimuse otsustamise, kas elamu on tunnistatud väheelamiskõlblikuks või varisemisohtlikuks ja kas selle on omal kulul muutnud uuesti elamiskõlblikuks füüsiline isik, kes elamut kasutab üürilepingu alusel. Kuid selle küsimuse otsustamiseks on vaja õiguslikult hinnata nii suulisi kui ka kirjalikke tõendeid. Seda aga saab teha üksnes kohus ega mitte kohaliku omavalitsuse täitevorgan. Põhiseaduse § 32 näeb ette, et omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult üldistes huvides. Seadus tekitab endiste omanike ja praeguste üürnike huvide konflikti. Üürnikele eelistuse andmine endiste omanike arvel ei ole omandi võõrandamine üldistes huvides. Eeltoodu põhjal pean vajalikuks, et Riigikogu arutaks uuesti «Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise seadust» ja viiks selle kooskõlla põhiseaduse 15. ja 32. paragrahviga. Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107. LENNART MERI