Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium — 3-4-1-13-08 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. septembri 2008. a määrus Jako Oki (Okk) taotluses tunnistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 218 lg 3 esimene lause põhiseadusega vastuolus olevaks — RT III, 36, 236

RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-4-1-13-08 Määruse kuupäev 17. september 2008 Kohtukoosseis Eesistuja Märt Rask, liikmed Peeter Jerofejev, Eerik Kergandberg, Villu Kõve ja Harri Salmann Kohtuasi Jako Oki (Okk) taotlus tunnistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 218 lg 3 esimene lause põhiseadusega vastuolus olevaks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon Tagastada Jako Oki taotlus läbivaatamatult. Asjaolud 1. Riigikohtusse laekus 8. septembril 2008. a Jako Oki taotlus tunnistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 3 esimene lause põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see piirab isiku õigust kaitsta Riigikohtus oma õigusi ilma vandeadvokaadi vahenduseta. J. Okk märgib, et teostab taotlust esitades põhiseaduse (PS) § 15 lg-s 1 sisalduvat õigust. Taotleja on arvamusel, et eelmainitud tsiviilkohtumenetluse seadustiku säte, mis lubab menetlusosalisel Riigikohtus hagimenetluses menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, on põhiseaduse kõrval vastuolus ka tsiviilkohtumenetluse seadustikuga. Nimelt on TsMS § 205 lg 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluse poolteks hageja ja kostja, hagimenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik (TsMS § 198 lg 1 p 1). Volitatud isik, vandeadvokaat, aga ei ole ükski neist ning tal ei ole õigust asuda menetluses poole kohale. Kolleegiumi seisukoht 2. Õigusaktide suhtes Riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelevalve kaebuste esitamist reguleerib põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS), mis ei sätesta otsesõnu võimalust esitada individuaalkaebust õigustloova akti põhiseaduslikkuse kontrollimiseks (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23. märtsi 2005. a määrus asjas nr 3-4-1-6-05 – RT III 2005, 11, 104, p 4). 3. Samas tunnustab PS § 15 igaühe õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Riigikohtu üldkogu, tuginedes PS §-dele 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaldamispraktikale, on korduvalt märkinud, et Riigikohus saab jätta isiku kaebuse menetlemata üksnes siis, kui isikul on muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele (vt Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus asjas 3-1-3-10-02 – RT III 2003, 10, 95, p 17; 6. jaanuari 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-13-03 – RT III 2004, 4, 36, p 32 jne). 4. Praegusel juhul on J. Okk esitanud Riigikohtule taotluse tunnistada TsMS § 218 lg 3 esimene lause põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see piirab isiku õigust kaitsta Riigikohtus oma õigusi ilma vandeadvokaadi vahenduseta. J. Okk on taotluses jätnud märkimata, kuidas rikub eelmainitud säte tema õigusi. 5. Eesti õiguskord ei tunnista üldjuhul kaebuse esitamist teiste isikute või avaliku huvi kaitseks. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg-le 3 ning TsMS § 3 lg-le 2 on kaebuse esitamine avalike huvide kaitseks või teise isiku huvides lubatud üksnes seaduses ammendavalt loetletud juhtudel. Samuti seab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus üksikisiku kaebuse esitamise eeltingimuseks selle isiku subjektiivsete õiguste rikkumise (vt PSJKS §-d 16–18 ja 37; kolleegium on samale seisukohale asunud ka varem – vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. mai 2005. a määrust asjas nr 3-4-1-8-05 – RT III 2005, 19, 192). Nii võib isik, kelle õigusi rikub Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus, vaidlustada selle otsuse Riigikohtus. Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib esitada erakond, valimisliit või üksikisik. 6. Seega, esitades kaebuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel, peab kaebaja ära näitama, kuidas rikutakse tema õigusi (vt p 5). Soovides esitada Riigikohtule individuaalkaebust, mis algataks põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse, peab kaebaja ära näitama, kuidas rikub vaidlustatud õigusakt või selle säte tema õigusi. Samuti, et tal ei ole muul tõhusal viisil võimalik kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele. Praeguse individuaalkaebuse esitaja pole seda teinud. Kolleegiumi arvates on J. Oki taotluse näol tegemist avalikes huvides esitatud taotlusega. Samas juhul, kui J. Okil on pooleli mõni kohtuvaidlus, on tal võimalus esitada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise taotlus selle raames. 7. Eelnevast tulenevalt ei ole J. Oki taotluse läbivaatamine Riigikohtu pädevuses ning põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tagastab J. Oki taotluse PSJKS § 11 lg-le 2 tuginedes läbivaatamatult. Märt RASK Peeter JEROFEJEV Eerik KERGANDBERG Villu KÕVE Harri SALMANN