Saue Linnavolikogu — Saue linna põhimääruse kehtestamine — KO, 130, 1835

Määruse vastuvõtmise aluseks on «Kohaliku omavalitsuse seaduse» § 8 lg 2 ja § 22 lg 1 p 9 . I ÜLDSÄTTED § 1. Saue linna kohalik omavalitsus 1. Saue linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel ning linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtudes juhtida ja korraldada kohalikku elu ning lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole antud kellegi teise pädevusse. 2. Saue linna kui avalik õigusliku juriidilise isiku tegevuse eesmärgiks on parandada Saue linna elukeskkonna väärtust, investeerides tehnilise infrastruktuuri ja sotsiaalsfääri objektidesse. Kindlustada elanikkonna püsimine ja elama asumine Sauele. Kindlustada elanikele põhiteenuste kättesaadavus, parandada avalike teenuste kvaliteeti. § 2. Saue linna kohaliku omavalitsuse põhimõtted 1. Kohalik omavalitsus Saue linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1.1 kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 1.2 igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 1.3 linna elanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; 1.4 seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 1.5 omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 1.6 linna elanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 1.7 tegevuse avalikkus. § 3. Saue linna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1. Saue linn kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja Eesti Vabariigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 2. Saue linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise otsustada, tagades ülesannete täitmise Saue linna arengukava, eelarve ja teiste vastavate õigusaktide vastuvõtmisega 3. Saue linna kui omavalitsusüksust esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning Saue Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud korras linnavolikogu esimees, linnavalitsus, linnapea, linnasekretär ning teised volitatud isikud või organid. § 4. Saue linna kui omavalitsusüksuse ülesanded 1. Omavalitsusüksuse ülesanneteks on korraldada linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, jäätmehooldust , linnasisest transporti ja tänavate korrashoidu ning territooriumide planeerimist, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 2. Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada linna omanduses olevate lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, spordibaaside, raamatukogude, muuseumide ja teiste kultuuriasutuste, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. 3. Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. punktis sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 3.1 mis on talle pandud seadustega; 3.2 mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 4. Omavalitsusüksuse ülesandeks on linna arengustrateegia ja sellest lähtuva arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning linna elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega. Arengustrateegiaks on linna võimalustest ning ajaloolis-kultuurilistest iseärasustest lähtuvate pikemaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise võimalike teede määratlemine. 5. Omavalitsusüksuse ülesandeks on tema omandis või kasutuses või käsutuses või valduses oleva vara heaperemehelik kasutamine linna kui terviku arengu huvides. 6. Omavalitsus täidab talle seadusega pandud või lepingust tulenevaid riiklikke kohustusi. § 5. Saue linna põhimääruse mõiste ja eesmärk Saue linna põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse : 1. volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2. valitsuse moodustamise kord, linnapea valimise kord, valitsuse pädevus; 3. linna sümbolid ja nende kasutamise kord; 4. linna ametiasutuste moodustamise kord; 5. linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 6. linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord; 7. muu seadustest tulenev. § 6. Saue linna omavalitsusorganid Saue linna omavalitsusorganid on: 1. Linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 2. Linnavalitsus – seaduse alusel ja käesoleva põhimääruse määratletud korras moodustatav täitevorgan. § 7. Saue linna omavalitsusorganite suhted riigi- ja kohalike omavalitsusorganitega 1. Saue linna omavalitsusorganite suhete aluseks riigi – ja teiste kohalike omavalitsusorganitega on seadused, samuti nende alusel volitatud riigiorgani ja omavalitsusorgani vahel sõlmitud lepingud. 2. Linna omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete lahendamiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega, samuti moodustada liite, ühisasutusi, liituda olemasolevate liitudega ning sealt vabalt välja astuda. § 8. Asjaajamiskeel Saue linna omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks Saue linna omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. II SÜMBOLID § 9. Saue linna sümbolid 1. Saue linna sümbolid on Saue linna vapp ja lipp. 2. Saue linna vapi ja lipu standardid ja linna muude visuaalsete sümbolite nimistu, samuti Saue linna sümbolite kasutamise korra kehtestab linnavolikogu. 3. Saue linna sümbolite standardite kirjeldused on põhimääruse lisaks. § 10. Lipu, vapi ja pitsati kasutamine 1. Lippu kasutatakse riiklikel tähtpäevadel, Saue linna pidupäevadel ja tähtsündmustel. Saue linna elanikel on õigus heisata linna lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul. Saue linnas tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel on õigus heisata linna lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul. Linna lipu alalise heiskamise otsustab linnavalitsus. Linna lipu värve ja motiivi võib poliitilistel, kaubanduslikel, reklaamialastel ja muudel visuaalselt eristatavatel objektidel kasutada ainult linnavalitsuse loal. 2. Värvilist linna vappi kasutatakse volikogu, volikogu kantselei, linnavalitsuse ja ametiasutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel jne. 3. Vapi must-valget varianti võivad kasutada linnavalitsuse hallatavad asutused oma dokumentidel ja trükistel. 4. Vappi võib kasutada linnavalitsuse ja selle struktuuriüksuste ning hallatavate asutuste pitsatites ja plommitemplites. 5. Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja äärel kasutaja nimi. Linnavalitsuse pitsati läbimõõt on 4 cm, teistel pitsatitel 3,5 cm. 6. Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub lipu ja vapi kasutamine linnavalitsuse loal. Lipu ja vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa andmisel linnavalitsus. § 11. Saue linna Teenetemärk ja Ametiraha 1. Saue linnale osutatud teenete eest võib isikule omistada Saue linna teenetemärgi, mille statuudi kinnitab linnavolikogu. 2. Saue Linnavolikogu esimehe ja Saue linnapea ametiga kaasneb ametiraha. § 12. Saue linna teenetemärgi statuut 1. Saue linna teenetemärk (edaspidi Teenetemärk) on märk, millega avaldatakse tunnustust isikutele, kes on osutanud erilisi teeneid Saue linnale või linnaelanikele. 2. Teenetemärgi ja teenetemärgi kavaleri tunnistuse kirjelduse kinnitab Saue Linnavolikogu. 3. Teenetemärk võidakse anda Eesti Vabariigi kodanikule, välisriikide kodanikule või kodakondsuseta isikule. 4. Teenetemärk annatakse reeglina üle volikogu esimehe ja linnapea aastalõpu üritusel. 5. Teenetemärgi taotlusi on õigus esitada Saue Linnavolikogu ja linnavalitsuse liikmetel, linnavalitsuse ametiasutuste hallatavatel asutustel ning Sauel registreeritud ja tegutsevatel füüsilistel ja juriidilistel isikutel. 6. Kirjalikud taotlused koos põhjendustega esitatakse Saue Linnavalitsusele igal aastal 1. oktoobriks. 7. Teenetemärgi andmise otsustab Saue Linnavolikogu Saue Linnavalitsuse ettepanekute alusel. Teenetemärgi võib anda postuumselt. 8. Teenetemärgi kandmise õigust tõendatakse teenetemärgi kavaleri tunnistusega, mis antakse üle koos Teenetemärgiga. 9. Teenetemärgi kavaleril puuduvad eriõigused. 10. Teenetemärk ei kuulu asendamisele. 11. Teenetemärgi andmise otsusesse kantakse teenetemärgi kavaleride nimed ja teenetemärgi saamise põhjendus. Volikogu otsuse alusel kantakse teenetemärgi saanud isik teenetemärgi kavaleride raamatusse ning vormistatakse teenetemärgi kavaleri tunnistus. 12. Teenetemärgi kavaleri tunnistuse number peab ühtima Teenetemärgi numbriga. 13. Saue linna teenetemärgi kavaleride raamat on vastutaval hoiul Saue Linnavalitsuse kantseleis. § 13. Linna ametiraha statuut 1. Ametiraha kantakse volikogu esimehe ja linnapea ameti tunnusmärkidena. 2. Ametiraha kujutab endast ametinimetusega hõbedast raha hõbeketiga rinnal kandmiseks. 3. Ametiraha ei ole õigust kanda enne volikogu poolt ametiraha kandmise õiguse saamist. 4. Ametiraha annab volikogu uuele esimehele üle esimehe valimise päeval endise koosseisu volikogu esimees või koosseisu vanim volikogu liige, linnapeale annab ametiraha üle volikogu esimees volikogu istungil linnavalitsuse kinnitamise päeval. 5. Volikogu esimees või linnapea, kes vabastatakse ametist , annavad ametiraha vastutavale hoiule linnasekretärile. 6. Ametiraha kandmise õigust kinnitab vastav tunnistus. Tunnistus on nimeline ning tunnistust pärast ametivolituste lõppemist ei tagastata. 7. Ametiraha hoitakse seifis ning selle turvalisuse eest vastutab linnasekretär. 8. Ametiraha kannavad mehed ainult tumedal ülikonnal või frakil, naised õhtutualetil või kostüümil. 9. Üheaegselt ametirahaga võib kanda ka muid au-ja teenetemärke. 10. Ametiraha kantakse ametlikel üritustel, mitmepoolsetel läbirääkimistel, lepingute allakirjutamisel, pidulike riiklike ja kohalike sündmuste puhul esindusfunktsioonide täitmisel. 11. Ametiraha ei tohi kanda keegi peale volikogu esimehe ja linnapea. 12. Ametiraha on Saue linna omand. 13. Ametiraha statuuti ja kirjeldust saab muuta ainult volikogu määrusega. 14. Ametiraha väära kasutamise eest vastutavad volikogu esimees ja linnapea. § 14. Saue linna aukirja ja tänukirja statuut 1. Saue linna aukiri ja tänukiri antakse füüsilistele või juriidilistele isikutele Saue elu edendava tegevuse eest. 2. Linna aukirja ja tänukirja kirjelduse kinnitab linnavalitsus. 3. Linna aukirja ja tänukirja annab üle Saue linnapea Eesti Vabariigi ja Saue linna tähtsündmustel. 4. Aukirja ja tänukirja ettepanekuid on õigus esitada Saue Linnavolikogu ja Saue Linnavalitsuse liikmetel, linnavalitsuse ametiasutuste hallatavatel asutustel ning Sauel registreeritud füüsilistel ja juriidilistel isikutel. 5. Linna aukirja ja tänukirja andmise otsustab Saue Linnavalitsus. 6. Linna aukirja ja tänukirja kavaleril puuduvad eriõigused. 7. Linna aukiri ja tänukiri ei kuulu asendamisele. 8. Linna aukirja ja tänukirja kavaleride nimed koos teenete kirjeldusega kantakse Saue linna tänukirja kavaleride raamatusse. 9. Saue linna aukirjade ja tänukirjade kavaleride raamat on hoiul Saue Linnavalitsuse kantseleis. § 15. Tunnuslause „Saue-kodune linn” ja logo kasutamine 1. Saue linna tunnuslause ja logo on Saue linna omand mida võib kasutada Saue linna tutvustavatel trükistel, suveniiridel, üritustel, linna esitlustel, messidel, transparentidel, rekvisiitidel, trükistel, plakatitel, meedias jmt kohtades. 2. Tunnuslause ja logo kirjelduse , kasutamise korra ja tingimused kinnitab linnavalitsus. 3. Tunnuslause ja logo kasutamise loa annab linnavalitsus vastavalt tema poolt kehtestatud korrale. 4. Linna ametiasutustele ja ametiasutuse hallatavatele asutustele on tunnuslause ja logo kasutamine tasuta. III SAUE LINNA TERRITORIUMI KORRALDUS § 16. Linna piirid 1. Saue linn on eesti omavalitsusüksus, mis asub Harjumaal. Kaugus Tallinna kesklinnast edela suunas on 20 km. 2. Saue linna piiride iseloomustus ning plaan on lisatud põhimäärusele (lisa 1) 3. Linna piiride muutmine toimub kooskõlas Eesti Vabariigi haldusterritoriaalse jaotuse seadusega. § 17. Linnaelanikud 1. Saue linna elanik on isik , kelle alaline elukoht rahvastiku registri alusel on Saue linnas. 2. Saue linna elanikel on õigus saada Saue linna poolt kehtestatud soodustusi, avaldada arvamust kõikides linna valdkonda kuuluvates küsimustes. 3. Saue linnas elav või viibiv isik on kohustatud täitma kõiki linna omavalitsusorganite poolt vastuvõetud seaduslikke õigusakte. 4. Linnaelanikel on õigusaktide algatamise õigus seadustega ja muude õigusaktidega sätestatud alustel ja korras. IV LINNA OMAVALITSUSORGANID 1. VOLIKOGU § 18. Saue Linnavolikogu 1. Saue Linnavolikogu on Saue linna esinduskogu, mis on valitud linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis seaduse alusel linnaelanike arvust lähtudes. 3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 4. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on linnavolikogu sõltumatu ning tegutseb linna elanike huvides ja nende nimel. Linnavolikogu võib linna elanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia elanike küsitluse. 5. Linnavolikogu määrab kindlaks oma struktuuri ja töökorralduse käesoleva põhimäärusega. 6. Seaduses ettenähtud juhtude saabumisel on volikogu tegutsemisvõimetu. Volikogu tegutsemisvõimetuse korral loetakse kõigi volikogu liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. § 19. Saue Linnavolikogu pädevus 1. Volikogu ainukompetentsi kuuluvad küsimused on kindlaks määratud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ning nende lahendamise üleandmine teistele kohaliku omavalitsuse organitele, riigiasutustele või kolmandatele isikutele on keelatud. 2. Volikogu lahendab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis seaduste ja teiste õigusaktidega on antud kohaliku omavalitsuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse või delegeerib nende lahendamise linnavalitsusele. 3. Volikogu ei saa lahendada küsimusi, mis seaduste ja teiste õigusaktidega on antud linnavalitsuse või muu ametiasutuse pädevusse. § 20. Saue Linnavolikogu liige 1. Linnavolikogu liige on isik, kes on volikogusse valitud vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 2. Linnavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadustest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. 3. Linnavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest linnavolikogus Saue Sõna ja linna veebilehe kaudu ja kohtumisel valijatega. 4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel. Tasu ja hüvituste maksmise korra ja määrad kehtestab volikogu. 5. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 6. Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastuseid linnavalitsuselt või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene. 7. Linnavolikogu liikme valimisel linnapeaks või kinnitamisel linnavalitsuse liikmeks või nimetamisel ametisse palgaliseks linnavalitsuse liikmeks ja teiste seaduses ettenähtud juhtudel tema volitused linnavolikogu liikmena peatuvad. 8. Linnavolikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud juhtudel. 9. Linnavolikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused. 10. Linnavolikogu asendusliikmed registreerib linna valimiskomisjon vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse põhimõtetele. Asendusliikmete nimekirja esitab valimiskomisjon volikogu esimehele. 11. Volikogu liikme taandamine toimub põhimäärusega kehtestatud korras. 12. Linnavolikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima korruptsioonivastase seaduse nõudeid. § 21. Volikogu esimees ja aseesimees 1. Volikogu esimees ja aseesimees ( või aseesimehed) valitakse volikogu poolt ja kehtestatud korras kuni neljaks aastaks . 2. Linnavolikogu esimees: 2.1 korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2.2 kutsub kokku eestseisuse koosolekuid ning korraldab volikogu istungitele saabunud materjalide menetlemist, koostab eestseisuses läbiarutatud küsimuste alusel volikogu istungi päevakorra; 2.3 esindab Saue linna ja selle volikogu vastavalt volikogu käesolevale põhimäärusele; 2.4 kirjutab alla volikogu määrustele, otsustele ja dokumentidele; 2.5 korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrolli; 2.6 täidab muid seadustega ja volikogu poolt talle pandud ülesandeid. 3. Volikogu esimehel ja aseesimehel (või aseesimeestel) on õigus tagasi astuda jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil volikogu otsuse alusel. § 22. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 1. Linnavolikogu esimees ja aseesimees (või aseesimehed) valitakse linnavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe (või aseesimeeste) kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast volikogu esimehe valimiste protseduuri lõppemist. 2. Volikogu esimehe valimisi juhatab linna valimiskomisjoni esimees, volikogu aseesimehe (või aseesimeeste) valimist juhatab volikogu esimees. Valimisi korraldab linna valimiskomisjon. 3. Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe (või aseesimeeste) kandidaatide ülesseadmine: 3.1 kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek, millele lisatakse kandidaadi kirjalik nõusolek kandideerimiseks; 3.2 kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri; 3.3 nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega; 3.4 volikogu esimehe ja aseesimehe (või aseesimeeste) valimisel on igal linnavolinikul üks hääl. 4. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 4.1 häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise; 4.2 valimisbülletäänile märgitakse horisontaalritta järjekorra number vastavalt kandidaatide esitamise nimekirjale, kandidaadi nimi ning selle järel kujundatakse kaks tühja ruutu, esimesse ruutu märgitakse poolthääl, teise vastuhääl. Märge ruutu tehakse risti moodustamisega. 4.3 hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed; 4.4 valimistulemused tehakse kindlaks linna valimiskomisjoni otsusega. 5. Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. 6. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enamhääli saanud kandidaati. 7. Kui ka kordushääletusel ei saa ükski kandidaatidest koosseisu häälteenamust, kuulutatakse välja uued valimised, kusjuures kandidaatidena võib üles seada kõiki volikogu liikmeid ( ka neid, kes osalesid kordushääletusel). Valimised kestavad seni, kuni volikogu esimees saab valitud. 8. Hääletamisest võivad osa võtta ka kandidaadid. 9. Volikogu esimehe valimistulemused tehakse kindlaks linna valimiskomisjoni otsusega, aseesimehe (või aseesimeeste) valimistulemused volikogu otsusega. § 23. Volikogu komisjonid 1. Volikogu töö ettevalmistamiseks, üksikprobleemide või kindlate valdkondadega süvendatult tegelemiseks ja muude ülesannete täitmiseks moodustatakse volikogu alalised komisjonid. Linnavolikogu võib moodustada ka tööks vajalikke ajutisi komisjone. Ajutise komisjoni tegevusvaldkond, tegutsemise tähtaeg ja ülesanded määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. 2. Komisjonid moodustatakse linna elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse korraldamiseks antud valdkonnas, volikogule ja linnavalitsusele arvamuse esitamiseks ja määruse (otsuse) projektide ettevalmistamiseks. 3. Komisjoni esimees võib volikogu istungil esitada motiveeritud taotluse õigusakti eelnõu võtmiseks komisjoni menetlusse. Taotluse rahuldamise korral lülitatakse eelnõu kõige varem volikogu järgmise korralise istungi päevakorda. 4. Komisjonide moodustamine, tegevusvaldkond ja koosseis kinnitatakse volikogu otsusega. Komisjonide likvideerimine ja reorganiseerimine ning muutmine toimub volikogu poolt komisjoni või volikogu eestseisuse ettepanekul. Komisjoni koosseisu muutmine toimub volikogu poolt komisjoni esimehe esildise alusel. 5. Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Ettepanekud komisjoni aseesimehe ja liikmete kohta esitab komisjoni esimees. Juhul kui komisjoni esimees astub tagasi või peatab oma volitused komisjoni esimehena või volikogu liikmena, esitab volikogu komisjoni esimehe kohale uue kandidaadi, kelle suhtes viiakse läbi salajane hääletus. Komisjoni koosseisus võivad olla liikmed, kes ei kuulu volikogusse (va revisjonikomisjon), kuid selliste liikmete arv peab jääma alla poole komisjoni koosseisust . Volikogu otsuse alusel võib komisjon oma töös kasutada eksperte. 6. Komisjonide otsused on soovitusliku iseloomuga. 7. Volikogu komisjoni liikmete osalemine koosolekutel hüvitatakse volikogu poolt sätestatud korras. 8. Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse teatavakstegemisest. 9. Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas vastavalt volikogu tööplaanile. § 24. Volikogu komisjoni töökord 1. Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. 2. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt 4 päeva enne koosoleku toimumist ning edastab teate komisjoni liikmetele, kutsutavatele isikutele ja linnakantseleile. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajadusel komisjoni kokku volikogu esimees. 3. Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või linnavalitsuse liige. Teistele isikutele sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. 4. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 3 tööpäeva jooksul pärast protokolli avalikustamist veebilehel. Märkused lisatakse protokollile. 5. Protokoll esitatakse hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest kantseleile. Protokollid avalikustatakse veebilehel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokolle säilitatakse kantseleis. § 25. Komisjoni pädevus 1. Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks linnavolikogu ja volikogu esimees. Komisjonides menetluses olevatest materjalidest annab ülevaate volikogu esimees: 2. Komisjoni läbivaatamisele võib suunata: 2.1 volikogu õigusaktide eelnõud; 2.2 linnavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 2.3 isikute avaldused. 3. Komisjonil on õigus: 3.1 algatada volikogu õigusakti eelnõu; 3.2 algatada arutelusid; 3.3 teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 3.4 saada linnavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 3.5 kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. § 26. Dokumentide menetlemine komisjonis 1. Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. 2. Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. 3. Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele või taotluse esitajale. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. § 27. Revisjonikomisjon 1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse- ja majandustegevuse kontrollimiseks revisjonikomisjoni. 2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 3. Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas linna põhimääruses sätestatud korras: 3.1 linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 3.2 tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3.3 linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja linna vara kasutamise sihipärasust; 3.4 linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 3.5 linnavalitsuse ja linna ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.. 4. Avastatud puuduste ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 6. Revisjonikomisjon peab enne linna eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 28. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste üldsätted. 1. Komisjon kontrollib seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud valdkondades linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste tööd põhimääruses sätestatud korras oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. 2. Kontrollimist viivad läbi komisjoni liikmed, kaasates koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. Kontrollimise läbiviimiseks võib komisjon moodustada oma otsusega töörühma, mida juhib komisjoni liige. 3. Koosseisuväliste ekspertide finantseerimine toimub volikogu eelarvest. Ekspertidega töölepingu sõlmib volikogu esimees revisjonikomisjoni esimehe ettepaneku alusel. 4. Komisjoni esimehe või töörühma juhi ülesandeks on kontrollülesande vormistamine, kontrollimise läbiviimine, kontrolli tulemuste vormistamine ning komisjoni ja linnavolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamine. 5. Kontrolli alustamiseks informeerib kontrollija talle antud ülesandest kontrollitava asutuse juhti ja esitab asutuse juhile allkirja vastu kontrollülesande koopia. 6. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud kontrollijale looma töötingimused ja vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi. § 29. Volikogu eestseisus 1. Volikogu moodustab oma töö koordineerimiseks ja volikogu istungi päevakorra ettevalmistamiseks eestseisuse. Sinna kuuluvad: 1.1 volikogu esimees; 1.2 volikogu aseesimehed; 1.3 fraktsioonide esimehed. 2. Eestseisuse töövormiks on koosolek, mida juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. 3. Eestseisuse tööst võtab nõuandva häälega osa linnapea, tema äraolekul asendab teda abilinnapea või linnasekretär. 4. Eestseisuse otsused on volikogu esimehele nõuandva iseloomuga. 5. Eestseisused on avalikud kui eestseisus ei otsusta teisiti ja nendest võivad osa võtta kõik volikogu liikmed. § 30. Volikogu fraktsioonid 1. Volikogu liikmed võivad ühineda rühmadeks. Vähemalt 3-liikmeline rühm võib registreeruda volikogu fraktsioonina. 2. Fraktsiooni tegevuse alustamiseks esitavad fraktsiooni moodustada soovivad volikogu liikmed oma allkirjaga varustatud kirjaliku avalduse volikogu esimehele. 3. Volikogu fraktsioon registreeritakse volikogu otsusega. Fraktsiooni tegevus lõpeb kui tema liikmete arv jääb alla kolme liikme. 4. Fraktsioon valib endale esimehe ( soovi korral ka aseesimehe), kes tegutsevad fraktsiooni nimel. 5. Fraktsioon teatab volikogule oma koosseisu ja kõik selle muudatused. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 6. Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal fraktsioonist lahkuda informeerides sellest fraktsiooni ja volikogu esimeest kirjalikult. 7. Fraktsioonil on õigus pärast istungi päevakorras oleva päevakorrapunkti hääletusele panemise otsust nõuda 5- minutilist vaheaega nõupidamiseks. § 31. Volikogu istung 1. Linnavolikogu täiskogu töövormiks on istung, mis toimub põhimääruses kindlaksmääratud korras. 2. Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 3. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja arvestades linna põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu 4. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses näidata arutamisele tulevad küsimused. Kutse peab olema volikogu liikmetele üle antud või teatavaks tehtud vähemalt 4 päeva enne volikogu istungit. Kutsele lisatakse istungi päevakorda võetud õigusaktide eelnõud. 5. Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Volikogu esimehe ja aseesimehe (või aseesimeeste) äraolekul juhatab volikogu istungit vanim kohalolev volikogu liige. Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 6. Linnavolikogu istungi päevakorra projekti koostab linnavolikogu esimees või tema asendaja. Päevakorra projekt arutatakse läbi linnavolikogu eestseisuses (välja arvatud uue koosseisu esimese istungi päevakorra ja volikogu istungid kuni eestseisuse moodustamiseni) ning esitatakse linnavolikogule. Päevakord kinnitatakse linnavolikogu istungil poolthäälte enamusega. 7. Linnavolikogu arutab istungil päevakorda kinnitatud küsimusi, mille eelnõud on volikogu liikmetele eelnevalt teatavaks tehtud. Päevakorda ei saa istungi alguses võtta ühtegi küsimust, mille puhul on vajalik volikogu otsustus. 8. Linnavolikogu teeb otsused poolthäälteenamusega. Volikogu koosseisu häälteenamus on nõutav seadusega ettenähtud juhtudel. Hääletamine volikogus on avalik. 9. Isikuvalimised toimuvad salajase hääletamise teel. Kui valimistel kaks isikut ka kordushääletamisel saavad võrdse arvu hääli, otsustatakse valimistulemus liisu- heitmise teel (va volikogu esimehe ja linnapea valimine). 9.1 salajase hääletamise protseduur sama mis linnapea valimistel; 9.2 poolthäälte enamus - poolt hääletab rohkem volikogu liikmeid kui vastu; 9.3 volikogu koosseisu häälteenamus - poolt hääletab enam kui pool volikogu koosseisust; 10. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel, muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 11. Volikogu liikmel on õigus hääletamistulemusi vaidlustada kohe samal istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone volikogu ei arvesta. 12. Komisjon või linnavalitsus võivad volikogu istungil protestida neile eelnõu menetlemiseks jäetud liialt lühikese ajavahemiku üle. Protesti rahuldamisel määratakse volikogu poolt täiendav ettevalmistusaeg. 13. Volikogu tehnilist teenindamist korraldab linnakantselei. § 32. Volikogu istungi päevakorra ettevalmistamine 1. Volikogu õigusaktide eelnõusid võivad esitada: 1.1 vähemalt 1% hääleõiguslikest Saue linna elanikest; 1.2 linnavolinikud; 1.3 komisjonid; 1.4 eestseisus; 1.5 fraktsioonid; 1.6 linnavalitsus. 2. Linnaelanike poolt esitatakse õigusakti eelnõu linnavalitsusele, millele lisatakse allkirjadega varustatud eelnõu esitajate nimekiri. Kui esitatud eelnõus käsitletav küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle 4 nädala jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. Eelnõu esitajate esindajal on õigus osaleda eelnõu arutelul linnavalitsuses ning volikogus. 3. Komisjoni poolt esitatav eelnõu saadetakse eestseisuse kaudu otse volikogu istungile. 4. Eelnõud tuleb esitada volikogu esimehele. Eelnõu vormistamisel tuleb ära näidata selle esitaja, koostaja ning esitamise kuupäev. 5. Istungieelse menetluse läbinud ning nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest ja järelpärimistest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates ära päevakorraküsimuste arutamise järjekorra . 6. Päevakorraprojektis peab olema näidatud volikogu määruse või otsuse eelnõu nimetus ja esitaja, samuti järelpärimise- küsimuse lühiiseloomustus, selle esitaja ning sellele vastaja. Iga ettekande juures peab olema näidatud, kes on selle esitaja. 7. Eelnõu esitajal on õigus teha volikogu esimehele ettepanek eelnõu päevakorda võtmise tähtaja suhtes. § 33. Volikogu istungi läbiviimine 1. Volikogu istungi alguses vaadatakse läbi ettepanekud päevakorrapunktide istungil läbivaatamise järjestuse osas. Seejärel vaadatakse läbi täiendavad ettepanekud ja protestid päevakorra ning istungi ettevalmistamise kohta. 2. Protestid esitatakse istungi juhatajale kirjalikult. Juhataja loeb kõik need ette ja lahendab ükshaaval. Protestide suhtes diskussiooni ja hääletamist ei toimu. 3. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse istungi päevakord. Seda tehakse poolthäälte enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval kinnitamisele. 4. Istungi päevakorra kinnitamise järel tehakse volikogu liikmetele teatavaks linnavolinike, fraktsioonide, komisjonide, toimkondade ja eestseisuse avaldused. Kui avaldus on enne volikogu istungi algust kirjalikult kõigile linnavolinikele kätte jagatud, võib selle ette lugemata protokolli kanda. 5. Volikogu istungitest võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise neile otsustab istungi juhataja. 6. Esinemine on volikogu istungil ajaliselt piiratud: ettekanne ei tohi ületada 15 minutit, kaasettekanne 10 minutit, sõnavõtt 3 minutit. Istungi juhataja võib ettekandjal või kaasettekandjal lubada kõneleda pikemat aega ainult enne neile sõna andmist. Kui kõneleja räägib üle aja, hoiatab istungi juhataja teda või katkestab sõnavõtu. 7. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühes päevakorrapunktis antakse ühele volinikule küsimuse esitamiseks ja repliigiks sõna kuni kaks korda. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele linnavalitsuse või komisjoni liikmele. 8. Sõnavõtusoovist annavad saadikud märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks. 9. Samas päevakorrapunktis ühele linnavolinikule üle ühe korra sõna ei anta. See piirang ei kehti kirjalike ja protseduuriliste ettepanekute kohta. 10. Volikogu istungil annab sõna ainult istungi juhataja. 11. Kui on teisi sõnasoovijaid, siis ühele fraktsioonile 2 korda järjest sõna ei anta. 12. Volikogu istungi juhataja võtab sõna üldises korras. 13. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal ning komisjonide ja fraktsioonide esimeestel õigus 2- minutiliseks lõppsõnaks. § 34. Eelnõude lugemine 1. Volikogu õigusaktide eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 2. Alternatiivsete eelnõude olemasolul ei saa esimesel lugemisel määrust või otsust vastu võtta. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi alternatiivid konkureerima ja teisel lugemisel võetakse aluseks enim hääli saanud eelnõu. 3. Kui eelnõu on planeeritud panna või otsustatakse panna mitmele lugemisele, võib volikogu esimehe ettepanekul ja volikogu liikmete poolthäältega esimesel lugemisel diskussioon ära jääda. 4. Eelnõu saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. Eelnõu saatmisel järgmisele lugemisele määrab volikogu juhtivkomisjoni, kellele võivad muudatusettepanekuid esitada volikogu liikmed, komisjonid, linnavalitsus ja eelnõu algataja. 5. Juhtivkomisjon määrab eelnõu arutamise aja, arutamise juures peab viibima eelnõu algataja (esitaja) või algataja esindaja. Eelnõu võetakse uuesti volikogu päevakorda juhtivkomisjoni ettepaneku alusel. 6. Eelnõu algataja nõusolekul võib juhtivkomisjon esitada eelnõu II lugemisele muudetud kujul. 7. Eelnõu lugemine algab esitaja ettekandega, seejärel esitab ettekande juhtivkomisjon. 8. Volikogu otsusel võib ühel istungil teha ühe eelnõu (va eelnõu, mis käsitleb Saue linna põhimääruse muutmist) mitu lugemist. Sellisel juhul peab iga lugemise vahel olema vähemalt 15- minutiline vaheaeg. 9. Eelnõu algataja võib selle tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Volikogu võib poolthäälteenamusega eelnõu tagasi saata pärast läbirääkimiste lõppu. Eelnõu ei saa tagasi võtta ega tagasi saata, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele. § 35. Eelnõule esitatavad nõuded 1. Volikogusse arutamiseks esitatakse määrused ja otsused eelnõudena, mida enne volikogusse esitamist tuleb menetleda haldusmenetluse seadusega kehtestatud korras. 2. Eelnõu peab olema kooskõlas vabariigi õigusaktidega, õiguse üldtunnustatud põhimõtetega. Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne, olema üheselt arusaadav, vastama ülesehituselt haldusmenetluse seaduse ja teiste õigusaktidega õigusnormile kehtestatud nõuetele . 3. Määrused peavad olema vormistatud paragrahvsüsteemis. 4. Eelnõule peab olema lisatud seletuskiri. Seletuskirja eesmärk on põhjendada eelnõu vastuvõtmise vajalikkust ja eelnõu põhiseisukohti. Seletuskirjal peab olema koostaja allkiri. 5. Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud, kooskõlastused, jms.) 6. Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. § 36. Hääletamine 1. Küsimusi otsustatakse volikogus hääletamise teel. Hääletamise korraldab istungi juhataja. 2. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletusvormi muutmine otsustatakse poolthäälte enamusega. Seadustes (KOKS, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus) ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 3. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. 4. Volikogu otsustused tehakse kohalviibivate volikogu liikmete poolthäälte enamusega, arvestades käesolevas reglemendis ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses toodud erisätteid. 5. Läbirääkimiste lõpetamise järel paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. 6. Kui keegi volikogu liikmetest vaidlustab avaliku hääletamine tulemuse või hääletusprotseduuri korrektsuse ja volikogu otsustab korraldada kordushääletuse, siis on kordushääletus nimeline. 7. Hääletamine isikuvalimistel on salajane. 8. Volikogu liikmel on õigus nõuda nimelist hääletamist. § 37. Linnavoliniku taandamine 1. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse sätetele. 2 Käesoleva paragrahvi p 1 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 3. Linnavolinik võib ennast taandada küsimuse arutamiselt erapoolikuse tõttu kui tegemist ei ole huvide konfliktiga, kuid arutatav küsimus on seotud tema, tema lähedase sugulase, hõimlase või teiste lähedastega. § 38. Umbusaldusmenetlus volikogus 1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse liikmele. 2.Umbusalduse avaldamise algatamine vormistatakse kirjalikult. Dokumendile kirjutavad alla kõik algatajad. 3. Umbusalduse avaldamise algatajad esitavad algatamisdokumendid koos volikogu õigusakti eelnõuga volikogu istungil istungi juhatajale. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Umbusaldusavalduse eelnõu lülitatakse järgmise volikogu istungi päevakorda. 4. Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 5. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe, aseesimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim kohalolev liige. 6. Umbusalduse avaldamine on aluseks linnapea ja palgalise linnavalitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu ning linnavalitsuse liikmete volituste lõppemisele. 7. Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. § 39. Volikogu õigusaktid 1. Volikogu võtab üldaktidena vastu määrusi ning üksikaktidena otsuseid. 2. Volikogu õigusaktid registreeritakse Saue Linnavalitsuse dokumendiregistri kaudu, mis on kättesaadav linna veebilehel. 3. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või teda asendav istungi juhataja. 4. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 5. Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. 6. Volikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist volikogu kantseleis. Linna arengukava ja eelarve eelnõu avaldatakse enne vastuvõtmist veebilehel ja kohalikus ajalehes Saue Sõna. 7. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avaldatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele volikogu otsuse alusel ning jõustuvad avalikustamisest. 8. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 9. Volikogu komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. 10. Volikogu määruste ja otsuste originaalid ning istungite protokollid, samuti volikogu komisjonide koosolekute protokollide originaalid asuvad linnavalitsuse kantseleis. 11. Volikogu üldaktidest tehakse ärakirju taotleja avalduse alusel. Üksikaktide ärakirju saavad nõuda vaid otsuses märgitud või otsusega seotud isikud. 12. Volikogul ei ole õigus muuta ning tühistada linnavalitsuse määruseid ja korraldusi. Volikogu võib linnavalitsuse õigusakte vaidlustada seadusega ettenähtud korras. § 40. Volikogu istungi protokoll 1. Saue Linnavolikogu istungid protokollitakse. 2. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused kui küsimus otsustati hääletamise teel. Päevakorrapunktide arutamisel sõnavõtjad. 3. Protokolli kantakse päevakorrapunkti kohta esitatud küsimused ja vastused. Arutluse käiku ei protokollita. 4. Volikogu istungi protokollile lisatakse seal vastuvõetud määrused ja otsused, esitatud arupärimised ja arupärimistele esitatud vastused ning osavõtuleht. 5. Protokolli kantakse volikogu liikmete taotlusel nende eriarvamused arutatava küsimuse kohta. § 41. Volikogu töö ja õigusaktide avalikustamine 1. Volikogu istungid on reeglina avalikud. Volikogu istungi või selle osa võib kuulutada kinniseks kui niisugune otsus on vastu võetud volikogu koosseisu häälteenamusega. Kinnise istungi ajal on saalis ainult volikogu liikmed ja linnapea või teda asendav linnavalitsuse liige. Kinnist istungit ei protokollita, fikseeritakse ainult seal vastuvõetud otsused. 2. Volikogu komisjonide koosolekud on reeglina kinnised. Koosolekutest koostatakse protokollid, millele kirjutab alla koosoleku juhataja. 3. Volikogu istungi protokoll avalikustatakse Saue Linnavalitsuse dokumendiregistri kaudu ja on kättesaadav linna veebilehel. 4. Volikogu komisjonide protokollid avalikustatakse veebilehel ja nendega saab tutvuda linnakantseleis. 2. LINNAVALITSUS § 42. Linnavalitsus – omavalitsuse täitevorgan 1. Saue Linnavalitsus on volikogu poolt moodustatav täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Saue linnale kui omavalitsusüksusele pandud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. 2. Linnavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja toetamise, oma otsuste täitmise kontrolli kaudu. 3. Linnavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikud ülesanded lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nende täitmise eest. 4. Linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu. § 43. Linnavalitsuse struktuur, moodustamine, volituste aeg 1. Linnavalitsus on vähemalt 3 liikmeline. Linnavalitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja linnavalitsuse liikmed. 2. Linnavalitsuse arvulise ja isikulise koosseisu kinnitab linnavolikogu linnapea vastava esildise alusel avalikul hääletusel. Linnapea esitab linnavolikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks linnavalitsuse koosseisu nimekirjana. 3. Linnavalitsuse palgalised liikmed nimetab ametisse volikogu. 4. Linnavalitsus saab oma volitused volikogu poolt ametisse kinnitamise päevast. 5. Linnavalitsuse üksiku liikme ametisse kinnitamise ja ametist vabastamise otsustab volikogu linnapea või valitsuse liikme taotluse alusel. 6. Linnavalitsuse liikmete vaheline tööjaotus kehtestatakse linnavalitsuse korraldusega ning tehakse teatavaks linnavolikogule, linnavalitsuse teenistujatele ja linnaelanikele. 7. Linnavalitsuse liikmete töö hüvitamine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. 8. Palgaliste linnavalitsuse liikmete puhkusele ja koolitusele lubamine ning lähetusse suunamine toimub linnavalitsuse korraldusega. § 44. Linnavalitsuse pädevus 1. Linnavalitsus on kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki linna jaoks vajalikke küsimusi, mis seadustega, muude õigusaktidega, käesoleva põhimäärusega või teiste linnavolikogu õigusaktidega on antud linnavalitsuse pädevusse. 2. Linnavalitsus: 2.1 valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustustest; 2.2 lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 2.3 lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mille lahendamise on linnavolikogu delegeerinud linnavalitsusele; 2.4 lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu pädevusse; 2.5 juhib linna ametiasutuste ja hallatavate asutuste tegevust, kehtestab oma korraldusega linna asutuste poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse sätteid; 2.6 lubab linnavalitsuse liikmed puhkusele ja koolitusele ning suunab lähetusse. 3. Linnavalitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. 4. Linnavalistus annab volikogule kord kvartalis aru oma tegevusest. 5. Linnavalitsuse ülesannete loetelu pole ammendav ning on seaduste, lepingute ja volikogu volituste alusel pidevalt täienev. § 45. Linnapea 1. Linnapea on linnavalitsuse juht, kes valitakse volikogu poolt kehtestatud korras seaduses ettenähtud tähtajaks. 2. Valituks osutumise päevast saab linnapea volituse moodustada valitsus seadusega määratud tähtaegadel. Linnapea saab volitused linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. 3. Linnapea: 3.1 korraldab ja juhib linnavalitsuse tööd vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ja teistele kohaliku omavalitsuse tegevust reguleerivatele õigusaktidele; 3.2 juhib vahetult töölõike vastavalt kehtestatud tööjaotusele; esindab Saue linna kui omavalitsusüksust ja Saue Linnavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu otsusega antud pädevusele; 3.3 annab linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 3.4 kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele dokumentidele; 3.5 esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu; 3.6 esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 3.7 esitab linnavalitsusele ametisse nimetamiseks linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 3.8 täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid. 4. Linnapea puhkusele, väliskoolitusele lubamine ning välislähetusse suunamine toimub volikogu otsusega. Siseriiklikele koolitustele ja lähetustele lubamine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. 5. Linnapead tema äraolekul asendab abilinnapea või linnapea käskkirjaga määratud üks linnavalitsuse liikmetest. § 46. Linnapea valimine 1. Linnapea valitakse salajase hääletamise teel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. 2. Linnapea kandidaatide ülesseadmine: 2.1. kandidaadi ülesseadmise kohta esitab volikogu liige kirjaliku ettepaneku; 2.2. kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri; 2.3. nimekirja sulgemise otsustab linnavolikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega; 2.4. linnapea valimisel on igal linnavolinikul üks hääl. 3. Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. 3.1. häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise; 3.2. valimisbülletäänile märgitakse horisontaalritta järjekorra number vastavalt kandidaatide esitamise nimekirjale, kandidaadi nimi ning selle järel kujundatakse kaks tühja ruutu, esimesse ruutu märgitakse poolthääl, teise vastuhääl. Märge ruutu tehakse risti moodustamisega; 3.3. hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik liikmed. 4. Linnapeaks valituks osutub kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. 5. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enamhääli saanud kandidaati. 6. Kui valimistel osales vaid üks kandidaat, siis alustatakse uute valimistega vastavalt käesolevas §-s sätestatud tingimustele. Valimised jätkuvad seni kuni linnapea saab valitud. § 47. Linnapea vabastamine või tagasiastumine 1. Linnapea vabastamisel ametist tema kirjaliku avalduse või seoses tema nimetamisega või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuse teisele ametikohale muus ametiasutuses või linnapeale umbusalduse avaldamise korral, valib volikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea kohusetäitjaks kuni uue linnapea valimiseni. 2. Linnapea tagasiastumise korral esitab ta avalduse linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Linnasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat. § 48. Linnavalitsuse töökorraldus 1. Linnavalitsuse töövorm on istung. Üldjuhtudel toimuvad istungid kaks korda kuus. 2. Linnavalitsuse istungid on kinnised kui valitsus ei otsusta teisiti. 3. Linnavalitsuse istungile esitatakse arutamiseks küsimusi, mis kuuluvad linnavalitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist ning linnavalitsuse määruse, korralduse või protokollilise otsuse vastuvõtmist. 4. Ettepanekuid küsimuste linnavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks võivad esitada linnavalitsuse liikmed, nõunikud, struktuurüksuste juhid, linnavalitsuse hallatavate asutuste juhid, volikogu komisjonide esimehed. 5. Ettepanekud küsimuste päevakorda võtmiseks koos ettevalmistatud materjalidega ja eelnõudega esitatakse linnasekretärile. 6. Linnavalitsus võtab linnavalitsuse istungil üldaktidena vastu määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Määrused ja korraldused jõustuvad seadustes ettenähtud korras. 7. Linnavalitsuse määrused avalikustatakse linnakantseleis, veebilehel, linnavalitsuse korraldusel ka kohalikus ajalehes Saue Sõna. Linnavalitsuse istungite protokollid on kättesaadavad linnavalitsuse kantseleis. Linnavalitsuse määrused ja korraldused saadab linnavalitsuse kantselei 7 päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. § 49. Istungite läbiviimine ja protokollimine 1. Istungi avab ja linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul abilinnapea või linnapea poolt määratud linnavalitsuse liige. 2. Linnavalitsus on otsustusvõimeline kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa linnasekretär. Häälte võrdsuse korral otsustab istungi juhataja hääl. 3. Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord. Istungi päevakorda võib täiendada linnavalitsuse liikmete nõusolekul . 4. Istungi käik protokollitakse. Istungit protokollib linnavalitsuse poolt määratud ametnik. Protokollile kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ja protokollija. Istungil vastu võetud määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea või abilinnapea, olenevalt sellest, kes istungit juhatas ning linnasekretär. 5. Istungil esitatud eelnõude parandusettepanekud vormistab küsimuse ettevalmistaja ning esitab linnasekretärile istungile järgneva tööpäeva jooksul. Linnasekretär kooskõlastab parandused istungit juhatanud linnapea või linnapea poolt määratud linnavalitsuse liikmega. 6. Linnavalitsuse istungi nõuetekohane protokoll ning vastu võetud määrused ja korraldused vormistatakse hiljemalt 7 päeva jooksul pärast istungit. 7. Vastu võetud õigusaktide seaduslikkuse ning õige sisulise vormistamise eest vastutab linnasekretär. Istungi protokolli ja vastu võetud normatiivaktide tähtaegse tehnilise vormistamise, registreerimise ning asjaosalistele väljastamise eest vastutab linnavalitsuse poolt määratud ametnik. § 50. Linnavalitsuse määrused , korraldused, protokollilised otsused ning nende täitmine 1. Linnavalitsuse määrus on õigustloov üldakt, mis võetakse vastu kollegiaalset otsustamist nõudvas küsimuses linnavalitsuse istungil. Määrus jõustub peale avalikustamist linna kantseleis määruses ettenähtud tähtajal. 2. Linnavalitsuse korraldus on üksikakt , mis võetakse vastu kollegiaalset otsustamist vajavates üksik- või ajutise iseloomuga küsimustes . Korraldused jõustuvad teatavakstegemisest kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. 3. Linnavalitsuse protokolliline otsus ei ole õigustloov akt, see võetakse vastu järgmistes kollegiaalset otsustamist nõudvates küsimustes: 3.1 linnavolikogu määruse või otsuse projekti heakskiitmisel ja edasisaatmisel vastuvõtmiseks volikogus või esitatud projekti tagasikutsumiseks; 3.2 linavalitsuse kompetentsi kuuluvas küsimuses põhimõttelise otsuse vastuvõtmisel, mis vajab täiendavat ettevalmistamist enne linnavalitsuse määruse või korralduse vastuvõtmist.; 3.3 linnavalitsuse struktuurüksuste ja linnavalitsuse töötajatele ühekordsete ülesannete andmisel; 3.4 ärakuulatud informatsiooni teadmiseks võtmisel; 3.5 volikogu otsuse või määruse täitmise korraldamiseks; 3.6 muudes küsimustes. 4. Linnavalitsuse õigusaktid ja muud dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. § 51. Asjaajamise üldpõhimõtted 1. Asjaajamise korraldamise aluseks Saue Linnavalitsuses on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud asjaajamiskorra alused ning asjaajamine peab tagama linnavalitsuse töö ja koostatavate dokumentide korrektsuse, dokumentide kättesaadavuse ja tähtaegse vastamise ning dokumentide säilimise. 2. Asjaajamist korraldab linnakantselei. 3. Asjaajamise korraldamise eest Saue Linnavalitsuses vastutab linnasekretär, asjaajamist linnakantseleis korraldab ametnik, kes registreerib linnavalitsuse poolt vastuvõetud õigusaktid, sissetulnud ja väljasaadetavad dokumendid, edestab dokumendid asjaosalistele, kontrollib dokumentide vormistamise õigsust ja lahendamise tähtaegsust. 4. Asjaajamise üksikasjaline korraldamine määratakse kindlaks linnavalitsuse poolt kinnitatud asjaajamisjuhendiga. § 52. Linnavalitsuse ajutised komisjonid 1. Linnavalitsus võib oma pädevusse kuuluvate üksikküsimuste lahendamiseks moodustada ajutisi komisjone. 2. Komisjoni moodustamise korralduses tuleb ära näidata komisjoni ülesanded, koosseis ( sealhulgas komisjoni esimees), komisjoni finantseerimise allikad, komisjoni poolt töö teostamise tähtaeg ning komisjoni töö eest vastutav ametiisik. 3. Komisjonile materjalide üleandmine ning komisjonilt saadud materjalide vastuvõtmine toimub komisjoni esimehe ja vastutava ametiisiku poolt koostatud akti alusel. 4. Komisjoni ettepanekud on linnavalitsusele nõuandva tähtsusega. V LINNA ARENGU PLANEERIMINE § 53. Linna arengukava 1.Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. 2. Valdkondade arengukavad ja linnavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad koostatakse samaks perioodiks linna arengukavaga kui seaduses ei ole sätestatud muud tähtaega. 3. Valdkonna arengukava koostatakse kui selle koostamise nõue tuleneb seadusest või on tegemist linna arengule olulise tegevusvaldkonnaga. 4. Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisva eelarveaastat. Kui linnal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. 5. Arengukava koostatakse kogu linna territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 5.1 linna territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 5.2 valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 5.3 mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. 6. Arengukava on aluseks: 6.1 linnaeelarve koostamisele; 6.2 investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 6.3 laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. 7. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi linna arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. 8. Linnavalitsus kehtestab arengukava eelnõu menetlemise täpsema korra. § 54. Arengukavade avalikustamine, vastuvõtmine ja muutmine 1. Linna arengukava eelnõu ja nende muutmise eelnõu avalikustatakse pärast nende heakskiitmist linnakantseleis, Saue linna veebilehel ja maakonna ajalehes Harjumaa. 2. Linnavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja linna veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. 3. Arengukava võtab vastu volikogu ning kinnitab ka arengukava muudatused. 4. Arengukavasse muudatuste tegemine toimub samadel alustel kui arengukava kehtestamine. § 55. Arengukavade täitmine 1. Linnavalitsus esitab igal aastal volikogule ülevaate linna arengukava ja valdkondade arengukavade täitmise kohta eelmisel aastal. Ülevaade esitatakse koos linnaeelarve täitmise aruandega. 2. Linna arengukava tähtaja (perioodi) möödumisel koostab linnavalitsus arengukava täitmise aruande, mis sisaldab ka valdkondade arengukavade tulemuste analüüsi ja esitab selle volikogule kinnitamiseks hiljemalt 6 kuu jooksul pärast linna arengukava tähtaja möödumist. 3. Arengukava täitmise aruandes antakse hinnang arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele, analüüsitakse eesmärkide saavutamise tõhusust ja selleks kasutatud abinõude otstarbekohasust, samuti tuuakse välja arengukava mõju linna arengule tervikuna. 4. Linnavalitsuse hallatava asutuse arengukava täitmise aruande koostab asutus ja esitab selle kinnitamiseks linnavalitsusele hiljemalt 6 kuu jooksul pärast asutuse arengukava tähtaja möödumist. V LINNA MAJANDAMINE § 56. Linna eelarve 1. Linnal on seadusest lähtuv iseseisev eelarve. 2. Linna eelarve koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. 3. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. 4. Eelarve vastuvõtmisega avatakse eelarve kasutamiseks kõigile krediidikäsutajatele. 5. Eelarvega võib linnavolikogu anda volituse varaliste kohustuste võtmiseks ka pikemaks perioodiks kui üks eelarveaasta. 6. Eelarve eelnõus investeeringute katteks kavandatud võõrvahendite (laenu) piirsummad ja põhitingimused kehtestab volikogu eelarve vastuvõtmisega lähtudes seaduses sätestatud piirangutest. § 57. Reservfond 1. Linnaeelarve reservfond moodustatakse linnaeelarve koosseisus ning selle suuruseks on kuni 2% linnaeelarve tegevuskuludest. 2. Reservfondi suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. 3. Reservfondi käsutab linnavalitsus ettenägematute kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisel tekkivate kulude katmiseks. Reservfondist eraldab raha linnavalitsus oma korraldusega. 4. Reservfondi raha eraldamise korralduses märgitakse eelarve tegevusala ja kululiik, kuhu reservfondist raha eraldatakse. 5. Reservfondi eraldiste ja väljamaksete kohta peab arvestust pearaamatupidaja. 6. Linnavalitsus esitab volikogule aruande reservfondi kasutamise kohta koos aastaaruandega. § 58. Eelarve eelnõu koostamine 1. Linna eelarve projekti koostamiseks esitavad valdkondade juhid hiljemalt 1. septembriks linnavalitsusele oma ettepanekud. 2. Linnavalitsus koostab eelarve eelnõu lähtudes arengukavast ja investeeringute kavast ja esitab tasakaalustatud eelarve eelnõu linnavolikogule hiljemalt 1.novembriks. § 59. Eelarve vastuvõtmine 1. Eelarve eelnõud arutatakse linnavolikogus vähemalt kahel lugemisel. 2. Pärast esimest lugemist saadetakse projekt volikogu vastavale komisjonile ning eelarveprojektile võivad parandusettepanekuid teha: 2.1 linnavolikogu fraktsioonid; 2.2 linnavalitsus; 2.3 linnavolikogu komisjonid; 2.4 linnavolikogu liikmed. 3. Eelarveprojekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähenemise, kulude suurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära rahalised allikad ettepaneku finantseerimiseks. 4. Eelarveprojekti muutmise ettepanekud tuleb esitada linnavalitsuse poolt kehtestatud vormis. 5. Ettepanekute läbivaatamise juurde kaasab volikogu vastav komisjon linna-valituse esindaja . 6. Volikogu komisjon koos linnavalitsusega kontrollib esitatud ettepanekute põhjendatust, otstarbekust ja vastavust investeeringukavale. 7. Projekti läbivaatamise kohta koostab komisjon protokolli, milles fikseeritakse muudatused ja lisatakse lahkarvamused, mille kohta teeb lõpliku otsustuse volikogu. 8. Volikogu komisjon saadab eelarve projekti täienduste ja paranduste tegemiseks ja sisseviimiseks tagasi linnavalitsusele, kes vormistab eelarve projekti lõpliku redaktsiooni, lisades komisjoni lahkarvamused.. 9. Teisel lugemisel hääletatakse läbi komisjonide ühisistungitel ja linnavalitsuse poolt kooskõlastatud parandusettepanekutega esitatud eelarve eelnõu. Parandusettepanekuid eraldi läbi ei hääletata kui ettepaneku esitaja seda ei nõua. 10. Kui eelarvet II lugemisel vastu ei võeta, kehtib eelarve edasisel menetlusel ülaltoodud menetluse kord. 11. Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võib volikogu eelarve peale teist lugemist vastu võtta poolthäälteenamusega ( ka samal istungil peale vaheaega). 12. Eelarve projekt ja vastuvõetud eelarve avalikustatakse linnakantseleis ja linna veebilehel. Eelarve projekt avalikustatakse pärast volikogus I lugemise lõppemist. § 60. Eelarve muutmine 1. Volikogus kinnitatud eelarves ettenähtud tulude ja kulude suurenemisel või vähenemisel või kulude ümberjaotamise vajadusel või finantseeringute tegemiseks, milleks ei olnud eelarves ettenähtud vahendeid või kui ettenähtud vahenditest ei piisa võib linnavalitsus hiljemalt 15. septembriks esitada linnavolikogule eelarve muutmise või lisaeelarve eelnõu. 2. Volikogu poolt kinnitatud eelarve muutmine, lisaeelarve koostamine ja kinnitamine toimub samadel alustel nagu eelarve vastuvõtmine. 3. Alaeelarvete siseselt muudatuste tegemine toimub linnavalitsuse korralduse alusel. 4. Vastuvõetud eelarve muutmine või lisaeelarve avaldatakse linnavalitsuse kantseleis ja Saue linna veebilehel. § 61. Eelarve täitmine 1. Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus. 2. Kulude finantseerimine toimub linnapea või hallatavate asutuste juhtide poolt viseeritud arvete alusel vastavalt kinnitatud alaeelarvetele. 3. Kui linnavolikogu ei ole eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võivad hallatavad asutused ja linnavalitsus alanud eelarveaasta igal kuul teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Kulutusi, mis ei olnud ette nähtud eelmise eelarveaasta eelarves, tehakse linnavalitsuse otsustuse alusel. Kulutuste rahastamisel lähtub linnavalitsus tulude eeldatavast laskumisest kuude lõikes. 4. Eelarvesse sihtotstarbeliselt laekunud eraldised võib linnavalitsus lisada eelarvesse vastavalt sihtotstarbele, informeerides sellest volikogu. 5. Linnaeelarve reservfondi võib linnavalitsus kasutada eelarves ettenägemata kulude katmiseks. § 62. Eelarve täitmise aruande läbivaatamine ja kinnitamine 1. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reglementeeritud Eesti Vabariigi õigusaktidega. 2. Eelarve täitmise aruanne on linna majandusaasta aastaaruande koostisosa. 3. Eelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus ja esitab selle kinnitamiseks linnavolikogule. 4. Linnavolikogu kinnitab seaduses ettenähtud tähtajaks linna majandusaasta aruande, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni arvamuse. 5. Eelarve täitmise aastaaruanne avalikustatakse linna majandusaasta aruande koosseisus väljapanekuna linnakantseleis ja Saue linna veebilehel. § 63. Linna majandustegevus 1. Linna majandustegevus on: 1.1 osalemine ettevõtluses ja äriühingutes; 1.2 tehingud linnavaraga; 1.3 ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine intressi saamiseks; 1.4 fondide ja sihtkapitalide asutamine ja vahendite suunamine. 2. Linnavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. 3. Linnavara valdajad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduse ja linnavolikogu poolt kehtestatud korras. 4. Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 5. Linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Volikogu kinnitab hallatava asutuse põhimääruse ja teeb selles muudatusi. Linnavalitsus kinnitab hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu ning teeb selles muudatusi. Linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 6. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 7. Teenistuslikku järelevalvet linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab linnavalitsus. § 64. Linna kohalikud maksud ja koormised 1. Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab linnavolikogu kohalike maksude seaduse alusel enne eelarve kinnitamist või muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega. 2. Kohalik maks ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist ning maksuobjekti ei tohi maksustada rohkem kui ühe kohaliku maksuga. 3. Linnavolikogu võib kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 4. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord.. 5. Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus koormise kehtestamisel ettenähtud korras. 6. Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi. 7. Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 65. Linnavara 1. Linnavara on Saue linna kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara ning varalised õigused ja kohustused. 2. Linnavara valitsejateks ja kasutajateks on linnavolikogu, linnavalitsus, linnavalitsuse ametiasutused ja linnavalitsuse ametiasutuste hallatavad asutused. 3. Seaduse ja volikogu poolt kehtestatud korra alusel võivad linnavara kasutada ka muud isikud. 4. Linnavara valitsejad ja kasutajad peavad tagama linnavara korrashoiu ja otstarbekohase kasutamise ning vastutavad linnavara säilimise eest. 5. Linna osalemise äriühingutes ja fondides otsustab volikogu. Linnavara kasutatakse: 5.1 avalikuks otstarbeks; 5.2 linna valitsemiseks; 5.3 tulu saamiseks. 6. Tulu saamiseks võib kasutada linna vara, mis ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või linna valitsemiseks. 7. Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute töötamise tulemusena, kuulub linnale kui õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. 8. Linnavara valitsemise korra kehtestab volikogu. § 66. Lepingute sõlmimine linna üldiseks haldamiseks ja linnavara valitsemiseks. 1. Linna üldist haldamist puudutavates küsimustes ning riiklike ülesannete täitmisest tulenevaid lepinguid sõlmib linnapea Saue linna nimel. 2. Linnavalitsuse ametiasutuste, struktuurüksuste ja hallatavate asutuste juhid sõlmivad asutuse pädevusse antud küsimustes lepinguid, mis on ette nähtud nende põhimäärusega. 3. Volikogu esimees sõlmib lepinguid seadusega ettenähtud küsimustes või volikogu sellekohase otsuse alusel. VI LINNA ASUTUSED JA LINNA AVALIK TEENISTUS § 67. Linna asutused, linna asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded 1. Linna asutused on: 1.1 linna ametiasutused, mis teostavad avalikku võimu; 1.2 haridus-, kultuuri-, spordi-, tervishoiu- ja muud linna ametasutuste poolt hallatavad asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid finantseeritakse linna eelarvest. 2. Linna ametiasutused on: volikogu kantselei, linnavalitsus (ametiasutusena) ja linnavalitsuse struktuurüksused. Linna ametiasutuste õigused, kohustused ja töökord sätestatakse ametiasutuse põhimäärusega. Linna ametiasutuse põhimääruse kinnitab ja selles teeb muudatusi linnavolikogu. 3. Ametiasutuse moodustamiseks põhjendatud ettepaneku koos põhimääruse , koosseisu ja tegevuse eelarvega esitab volikogule linnavalitsus. § 68. Linna avalik teenistus 1. Linna avalik teenistus on palgaline teenistus linna ametiasutustes volikogu poolt kehtestatud ametikohtadel, mida tähistatakse ametinimetustega. 2. Linna avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 3. Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud isikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse nimetamisel teda ametisse nimetavale isikule kirjaliku ametivande. 4. Palgalised linnavalitsuse liikmed nimetab ametisse volikogu. 5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ette nähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel puudub alatine iseloom. § 69. Linnakantselei 1. Kantselei haldusalaks on linnavolikogu ja linnavalitsuse asjaajamine, linnavolikogu ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamine, läbiviimine ja vastu võetud õigustloovate aktide avalikustamine, Saue linna ja linnavalitsust puudutava teabe avaldamine ning õigusteeninduse korraldamine. 2. Linnakantseleid juhib linnasekretär. Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist linnapea. 3. Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21- aastase eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või kehtivas korras välja antud tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 4. Linnasekretär: 4.1 osaleb linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktide eelnõude väljatöötamisel; 4.2 valmistab ette linnavalitsuse istungi päevakorra ja kooskõlastab istungile esitatavad materjalid; 4.3 võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse istungitest; 4.4 annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 4.5 korraldab kohaliku omavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4.6 esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 4.7 hoiab linna vapipitsatit; 4.8 teostab seadusega lubatud notariaaltoiminguid; 4.9 täidab teisi seadusega või linnavalitsuse poolt talle pandud ülesandeid. § 70. Saue linna esindamine 1. Saue linna esindamise all käsitatakse Saue linna omavalitsusorganite ja nende ametiisikute pädevust esindada Saue linna suhetes teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. 2. Saue linna kui avalik- õiguslikku juriidilist isikut esindavad: 2.1 linnavolikogu; 2.2 linnavolikogu esimees; 2.3 linnavolikogu liikmed; 2.4 linnavalitsus; 2.5 linnapea; 2.6 linnavalitsuse liikmed; 2.7 linnavalitsuse teenistuses olevad ametnikud; 3. Linnavolikogu esindab linna: 3.1 KOKSI § 22 alusel volikogu ainupädevusse antud küsimuste lahendamisel; 3.2 suhetes Riigikogu ja selle struktuuridega; 3.3 suhetes parteidega (erakondadega) ning ühiskondlike liikumiste ja ühendustega; 3.4 suhetes Vabariigi Valitsusega; 4. Linnavolikogu esimees esindab Saue linna: 4.1 suhetes Riigikogu ja selle liikmetega; 4.2 suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 4.3 suhetes omavalitsuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui väljaspool Eesti Vabariiki; 4.4 suhetes ajakirjandusega volikogu töö avalikustamiseks; 4.5 suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega volikogu pädevuse piires; 4.6 avalikel üritustel Saue linnas või mujal; 4.7 muudel linnavolikogu pädevuses olevate küsimuste lahendamisel linnavolikogult saadud volituste alusel, arvestades teise osapoole esindatust; 5. Linnavolikogu esimehe äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel linnavolikogu esimehe asetäitja või mõni teine linnavolikogu liige talle linnavolikogu esimehe poolt antud volituste piires. 6. Linnavolikogu liikmed esindavad Saue linna p 4 sätestatud juhtudel linnavolikogult saadud volituste alusel ja p 5 sätestatud juhtudel volikogu esimehelt saadud volituste alusel. 7. Linnavalitsus esindab Saue linna: 7.1 KOKSi § 30 alusel linnavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 7.2 suhetes Vabariigi Valitsusega. 8. Linnapea esindab Saue linna: 8.1 suhetes Vabariigi Valitsuse ja tema struktuurüksustega, peaministriga, ministeeriumite riiklike ametitega, nende kohalike struktuuridega; 8.2 suhetes teiste omavalitsuste ja liitudega nii Eesti Vabariigis kui väljaspool Eesti Vabariiki; 8.3 suhetes maavalitsusega; 8.4 suhetes riiklike ja mitteriiklike asutustega, teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii kodu-kui välismaal täitevvõimu teostamiseks; 8.5 suhetes kaitseühenduste ja liitudega, mittepoliitiliste ühiskondlike organisatsioonidega; 8.6 suhetes tulunduslike organisatsioonidega, ettevõtete ja asutustega; 8.7 suhetes ajakirjandusega linnavalitsuse töö avalikustamiseks; 8.8 volikogu volitatud juhtudel ja korras; 8.9 avalikel üritustel; 8.10 linnavalitsuse pädevuses olevates küsimustes linnavalitsuselt saadud volituse alusel; 8.11 muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. 9. Linnapea äraolekul asendab teda esindusfunktsioonide täitmisel abilinnapea või mõni teine linnavalitsuse liige talle linnapea poolt antud volituste piires. 10. Linnavalitsuse liikmed esindavad Saue linna p 8 sätestatud juhtude linnavalitsuselt saadud volituste piires ja p 9 sätestatud juhtudel linnapealt saadud volituste alusel. 11. Linna teenistuses olevad ametiisikud esindavad Saue linna suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt linnapea poolt kehtestatud tööjaotusele, ametijuhenditele ning ameti põhimäärusele. 12. Linna esindavad kohtus linnapea ja linnasekretär ilma volitusteta ning teised linnavalitsuse teenistuses olevad ametiisikud linnapealt saadud volituste alusel. 13. Linna esindamiseks Eesti Vabariigis või väljapool Eesti Vabariiki võib moodustada linnavolikogu ja linnavalitsuse ühise delegatsiooni: 13.1 linnavolikogu delegatsiooni koosseisu määrab linnavolikogu oma otsusega; 13.2 linnavalitsuse delegatsiooni koosseisu määrab linnavalitsus oma korraldusega. § 71. Kodanike vastuvõtt 1. Vähemalt kaks korda nädalas toimub linnavalitsuses ja tema osakondades kodanike vastuvõtt. Vajadusel registreeritakse vastuvõtule soovijad eelnevalt . Kui ametiisikul pole väljakuulutatud vastuvõtupäeval võimalik kodanikku vastu võtta, volitab ta selleks teise ametiisiku või määrab teise vastuvõtuaja. 2. Vastuvõtul esitatud kaebused, avaldused ja ettepanekud kuuluvad registreerimisele ning lahendatakse samadel alustel kirjalikult esitatud kaebuste ja avaldustega. VII SUHTED TEISTE RIIKIDE OMAVALITSUSTEGA § 72. Teiste riikide omavalitsustega suhete korraldamise alused 1. Saue linna omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi linnade ja teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eesti Vabariiki. 2. Saue linna, linna omavalitsusorganite ja teiste riikide, nende omavalitsusorganite vaheliste lepingute sõlmimise otsustab volikogu, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused Saue linnale või täiendavad kulutused linnaeelarvest. 3. Saue linnal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ja arendada nendega koostööd. 4. Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes linna esindamise otsustab linnavolikogu. VIII PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 73. Saue linna põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 1. Põhimääruse võtab vastu või muudab linnavolikogu. 2. Põhimäärus või selles tehtud muudatus loetakse vastuvõetuks siis, kui linnavolikogu istungitel on läbi viidud vähemalt kaks lugemist. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu volikogu koosseisu häälteenamusega. 3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt määratud päevast. IX RAKENDUSSÄTTED § 74. Määruse rakendamine 1. Tunnistada kehtetuks Saue Linnavolikogu 18.05.2000 a määrus nr 25 «Saue linna põhimääruse kinnitamine» koos muudatustega ( Saue Linnavolikogu 19.12.2002 a määrus nr 3 «Saue linna põhimääruse muutmine», Saue Linnavolikogu 17.02.2005 määrus nr 47 «Saue linna põhimääruse muutmine») 2. Tunnistada kehtetuks Saue Linnavolikogu määruse 18.04.1996 nr 46 «Saue linnapea tänukirja statuut». 3. Tunnistada kehtetuks Saue Linnavolikogu 20.03.2003 a määrus nr 13 «Saue linna eelarve vastuvõtmise ja täitmise kord» 4. Määrus jõustub 23. oktoobril 2006. Volikogu esimees Orm VALTSON