Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a korralduse nr 569 „2008. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu” muutmine — RTL, 78, 1104

„Riikliku statistika seaduse” § 3 lõike 2 alusel muuta Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a korralduse nr 569 „2008. aasta riiklike statistiliste vaatluste loetelu” (RTL 2007, 102, 1708; 2008, 48, 670) punkte 65, 116, 149 ja 151 ning sõnastada need järgmiselt: Jrk nr Vaatluse nimetus Vaatluse kood Vaatlus-periood Kogutavad ja kasutatavad andmed 65. Finants-vahendus ja finants-vahendu-se abitege-vus 21301 aasta kvartal Kvartali kohta Kasumiaruanne. Intressitulu, sh väärtpaberitelt, hoiustelt. Intressikulu, sh väärtpaberitelt, hoiustelt. Äritulud (finantsvahenduse abitegevus, kasutusrent, ruumide rent, teised äritulud, sh kindlustushüvitised, saadud trahvid ja viivised, kasum põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müügist). Ärikulud (palgakulu, sotsiaalmaksud, lähetuskulud, kulum, teised ärikulud, sh kindlustusmaksed, ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu, tootmismaksud, tulumaksukulu, makstud trahvid ja viivised, kahjum põhivara ja kinnisvarainvesteeringute müügist). Teised finantstulud ja -kulud, sh dividenditulu, kasum/kahjum valuutakursi muutustest. Erakorralised tulud ja kulud. Tulumaks. Aruandeperioodi kasum/kahjum. Makstud dividendid. Bilanss (eraldi residendid ja mitteresidendid). Vara: raha ja pangakontod (sularaha, pangakonto(d), muud lühiajalised hoiused, ülilikviidsete fondide osakud); aktsiad ja muud väärtpaberid (aktsiad ja osad, sh noteeritud; investeerimisfondi osakud, derivatiivid, muud väärtpaberid, sh mittefinantsettevõtete, kohalike omavalitsuste); ettemakstud kulud ja nõuded ostjate vastu; mitmesugused nõuded, sh lühiajalised laenud, sh mittefinantsettevõtetele, eraisikutele; viitlaekumised; varud, sh ettemaksed hankijatele; pikaajalised finantsinvesteeringud (aktsiad ja osad, sh noteeritud, kapitaliosaluse meetodil kajastatud; investeerimisfondi osakud, derivatiivid, muud väärtpaberid, sh mittefinantsettevõtete, kohalike omavalitsuste; pikaajalised laenud ja nõuded, sh pikaajalised laenud, sh mittefinantsettevõtetele, eraisikutele; pikaajalised hoiused); kinnisvarainvesteeringud; materiaalne ja immateriaalne põhivara jääkmaksumuses, sh maa; materiaalne ja immateriaalne põhivara soetusmaksumuses, sh maa. Kohustused ja omakapital: lühiajalised võlakohustused, sh väljaantud võlakirjad, laenud finantseerimisasutustelt; pikaajalised võlakohustused, sh väljaantud võlakirjad, laenud finantseerimisasutustelt; derivatiivid; ostjate ettemaksed ja võlad tarnijatele; muud kohustused; omakapital, sh aktsia- või osakapital nimiväärtuses, aa˛io. Ärikulude jaotus. Hoonete ja ruumide rent; elekter; küte; vesi ja kanalisatsioon, prügivedu; hoonete jooksev remont; paber ja kantseleitarbed; trükised (sh ärireklaamtrükised); kontorimööbel ja muu sisustus; posti- ja sideteenused; kontoritehnika, sh arvutid ja arvutiteenindus; sõidukite rendikulu; finantsvahendus ja finantsvahenduse abitegevuse teenused; raamatupidamis- ja auditeerimisteenused; koolitusteenused; kinnisvarateenused; õigusabiteenused; transporditeenused; äri- ja juhtimisalane nõustamine; personaliotsingu teenused; turvateenused; turu-uuringud; reklaamiteenused; tarkvara litsentsid ja arendamine; riiklikud tegevuslitsentsid ja tegevusload; maamaks; mootorsõidukimaks, raskeveokimaks; erisoodustused; trahvid. Põhivara liikumine. Soetus soetusmaksumuses, müük müügihinnas: kinnisvara­investeeringud; materiaalne põhivara (maa; hooned ja rajatised; arvutid ja arvutisüsteemid; transpordivahendid; muud masinad ja seadmed, inventar); immateriaalne põhivara kokku. Investeerimisfondide kasumiaruanne. Tulud: investeeringute tulem, sh kasum/kahjum vara väärtuse muutusest, muud tulud, sh kasum valuutakursi muutusest. Kulud: tegevuskulud, muud kulud, sh intressikulu, repotehingute kulu, kahjum valuutakursi muutusest. Aasta kohta Tööga hõivatud isikute arv, sh töötajate arv. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv. Töötatud tundide arv. Põhivara liikumine (aasta algul soetusmaksumuses, sissetulek, sh uued, väljaminek, sh müük, aasta lõpul soetus- ja jääkmaksumuses): kinnisvarainvesteeringud, sh eluruumid; materiaalne põhivara (maa; hooned ja rajatised; arvutid ja arvutisüsteemid; transpordivahendid; muud masinad ja seadmed, inventar; ettemaksed põhivara eest; muu põhivara); immateriaalne põhivara, sh ostetud tarkvara, litsentsid ja patendid. Investeeringud põhivarasse (soetus soetusmaksumuses, müük müügihinnas): kinnisvarainvesteeringud; materiaalne põhivara (maa; hooned ja rajatised; arvutid ja arvutisüsteemid; transpordivahendid; muud masinad ja seadmed, inventar); immateriaalne põhivara kokku. Teadus- ja arendustegevuse kulud. Teadus- ja arendustegevusega hõivatud isikute aastakeskmine arv. Finantsinspektsiooni koondandmed eraldi finantsvahenduse ettevõtete ja finantsvahenduse abitegevuse ettevõtete kohta: saadud järelevalvetasud järelevalve subjektidelt, määratud ja saadud trahvide summad, v.a füüsilisest isikust ettevõtjad; väljastatud tegevusload ja nende eest saadud summad, v.a füüsilisest isikust ettevõtjad. Liisinguühingute Liidu liikmete kasumiaruanne. Eesti Panga finantssektori statistilised andmed. Maksu- ja Tolliametilt koondandmed erisoodustuste kohta eraldi finantsvahendusettevõtete ja finantsvahenduse abitegevuse ettevõtete kohta, v.a füüsilisest isikust ettevõtjad. Äriregistrist majandusaasta aruanded. Pensionikeskuselt: pensionifondide mahud, sissemaksed pensionifondidesse maksjate ja liikide järgi, väljamaksed pensionifondidest liikide järgi ning pensionifondi osakuomanike arvud oleku järgi. 116. Aja-kasutuse uuring[1] 40101 aasta Pilootuuring. I. Isikuküsitlus Töötamine eelmisel nädalal (töötatud vähemalt 1 tund tasu eest). Tegelemine ettevõtlusega, talupidamisega, äri- või vahendustegevusega, individuaaltööga, tegutsemine vabakutselisena, Maksu- ja Tolliametis või äriregistris registreeritud ettevõtjana ja saanud (saab) sellest tulu; töötamine ilma otsese tasuta pereettevõttes või talus, mille tuludest saadakse osa; põllumajandussaaduste tootmisega müügiks tegelemine; töökoht, kust eelmine nädal puuduti, või ettevõte, millega ajutiselt ei tegeldud; töölt puudumise põhjus (puhkus, sundpuhkus, riigipühad, õpingud, täiendus- või ümberõpe, enda haigus või vigastus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest; muud isiklikud või perekondlikud põhjused, töögraafik, töövaba hooaeg, streik, töösulg, tellimuste või töö vähesus, remont, rike, materjali või tooraine vähesus; ilmastik), kas on eeldus, et saab sellele töökohale hiljem tagasi pöörduda; ajutiselt puudumise aeg (arvestades juba puudutud aega ja aega, mil veel puudutakse) (kuni 3 kuud, üle 3 kuu); raha saamine (palk, vanemahüvitis, haigushüvitis vm) eelmisel nädalal töölt puudutud aja eest (poole palga ulatuses või rohkem, vähem kui poole palga ulatuses); põhitöökoha ettevõtte/asutuse täielik nimi; sellele tööle asumise aasta ja kuu; ettevõtte/asutuse põhitegevusala; erineval aadressil asuva või erineva tegevusalaga allüksuse täielik nimi; allüksuse põhitegevusala; vastaja amet; peamised tööülesanded; millisesse hõivatute rühma kuulub (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus); kas töö on alaline või ajutine; töötajate arv ettevõttes/asutuses/üksuses (k.a küsitletav) (1 kuni 10 (arv), 11 kuni 19, 20 kuni 49, 50 või rohkem; ei tea täpselt, kuid vähem kui 11; ei tea täpselt, kuid rohkem kui 10); ettevõtte/asutuse omanik (riik, kohalik omavalitsus, Eesti eraõiguslik isik, välismaa eraõiguslik isik, Eesti ja/või välismaa eraõiguslik isik, muu); nädalas tavaliselt töötatud tundide arv; tavalise kuutöötasu summa; tavaline kuukeskmine sissetulek palgatööst bruto- või netotasuna (kuni 3000 krooni, 3001–4500 krooni, 4501–6000 krooni, 6001–7500 krooni, 7501–10 000 krooni, 10 001–15 000 krooni, 15 001 krooni või enam). Kõrvaltööd eelmisel nädalal. Kõrvaltöökohtade arv; kõrvaltöödel nädalas tavaliselt töötatud tundide arv; tavalise kuutöötasu summa sellel kõrvaltööl/kõigil kõrvaltöödel kokku. Brutotasu ja netotasu. Töötamine väljaspool tööaega nelja viimase nädala jooksul. Kas on töötatud vahetustega, õhtusel ajal (6st 10ni õhtul), öisel ajal (pärast 10t öösel), laupäeviti, pühapäeviti; sagedase väljaspool tööaega töötamise peamine põhjus (hea viis korraldada lapsehoidu, parem töötasu, vajadus hoolitseda hooldamist vajavate täiskasvanute eest, võimaldab ühendada koolis ja tööl käimist, lihtsam reisida, vähem liiklust, ei olnud võimalik saada muud tööd, tööandja-poolne nõudmine, töö iseloom on selline, muu); kas on töötatud kodus, kasutatud kaugtöötamise võimalust, st töötatud (osaliselt) väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus, kaugbüroos vms) ja on tööandjaga ühenduses, kasutades infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahendeid. Mittetöötamine nelja viimase nädala (k.a eelmise) jooksul. Kas on tööd otsitud; kasutatud võimalused: Tööturuameti (TTA) kaudu; eratööbörsi kaudu; pöördumine otse tööandja poole; sugulaste või tuttavate poole; tööpakkumiskuulutustele vastamine; tööotsimiskuulutuste avaldamine, tööpakkumis-kuulutuste jälgimine; tööandja juures intervjuul käimine; testi või eksami tegemine; maa, ruumide, seadmete ostmine ning töötajate värbamine jms ettevõtluse alustamiseks/talu rajamiseks; ettevõtte/talu registreerimise, tegevusloa, kauplemisloa, laenu, taotlemine; töösaamise avaldusele vastuse ootamine; Tööturuametist teate ootamine; ametikohale riigi- või kohalikus omavalitsusasutuses konkursi tulemuste ootamine (avaliku teenistuse seaduse järgi); varem kokkulepitud töö alguse kuni 3 kuu pärast ootamine, varem kokkulepitud töö alguse rohkem kui 3 kuu pärast ootamine; muu. Töö mitteotsimise põhjus: tööhooaja alguse ootamine; tööandjalt teate ootamine (sundpuhkusel olija); õpingud, täiendus- või ümberõppekursused, elukohavahetus, vajadus hoolitseda pere eest jm; ajateenistus, vanglas viibimine; enda haigus, vigastus või puue; rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus; vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest; muud isiklikud või perekondlikud põhjused; pensioniiga, tööloa või elamisõiguse puudumine; lähikonnas töö puudumine; töö leidmisesse usu kaotamine; tulemusteta tööotsimisest tüdinemine; töö (kohe uue töö) tahtmise/vajaduse puudumine. Kas saaks lähema kahe nädala jooksul oletatavale pakutud tööle asuda. Põhiline sotsiaal-majanduslik seisund: täisajaga töötav, osaajaga töötav, töötu, (üli)õpilane, mittetasustatud praktikant, pensionär, eelpensionil, on oma äritegevusest tagasi tõmbunud, ei tööta tervislikel põhjustel, töövõimetuspensionär, ajateenija, kodune, muu mitteaktiivne. Haridus. Üldhariduskoolis (keskkoolis, gümnaasiumis, põhikoolis vms) omandatud haridus (keskharidus, põhiharidus (mittetäielik keskharidus), algharidus, algharidust ei ole); kooli lõpetamise aasta; kõrgeim lõpetatud kutse-, ameti- või erialaharidus (ei oma kutse-, ameti- või erialaharidust, keskeri- või tehnikumiharidus, kutseharidus, kõrgem haridus, kutsekeskharidus, doktor (varasem teaduste kandidaat); kõrgeim omandatud kõrgharidus (kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureus, enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus, magister); kooli täielik nimi, lõpetamise aasta, nõutav haridustase sisseastumisel (ei olnud nõutavat taset, põhiharidus); koos kutseharidusega saadud üldharidustase (ainult kutseharidus, põhiharidus, keskharidus), nõutav haridustase sisseastumisel (põhiharidus, keskharidus); kas õpitakse praegu üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis; millist haridust omandatakse (algharidust, põhiharidust, keskharidust, kutseharidust, kutsekeskharidust, rakenduskõrgharidust, bakalaureuse-, magistri-, doktorikraadi), kooli täielik nimi, nõutav haridustase sisseastumisel (ei olnud nõutavat taset, põhiharidus, keskharidus); koos kutseharidusega saadav üldharidustase (ei, ainult kutseharidus; keskharidus), töötamisega seotud õppekursusel osalemine (tööajast, väljaspool tööaega, ei osale); tööga mitte seotud enesetäiendamise kursusel osalemine (jah, ei). Tervis. Oma tervise hindamine (väga hea, hea, ei hea ega halb, halb, väga halb); mõne pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemasolu (sh hooajalised (heinanohu) ja korduvad probleemid; viimase kuue kuu jooksul mõne terviseprobleemi tõttu piiratus tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad (oluliselt piiratud; piiratud, aga mitte oluliselt; ei ole üldse olnud piiratud); toimetulekuks kõrvalist abi vajamine (ei vaja, vahetevahel, pidevalt). Kuulumine kodanikuühendustesse. Kuulumine mittetulundusühendustesse (jah, osaletakse tegevuses; jah, kuid ei osale tegevuses; oldi liige aastatel 1990–2007, kuid enam ei ole; ei ole kunagi olnud liige): ametiühingusse; erakonda; kirikukogudusse vm usulisse ühendusse; korteri-, garaa˛i-, suvilaühistusse; ettevõtjate või tööandjate organisatsiooni; kutseühendusse või erialaliitu; kunsti ja kultuuri valdkonna ühendusse (nt rahvakultuuri- vm kultuuriseltsid); vaba aja veetmise ühendusse (nt huviklubid, Rotary, Zonta, Lions Clubs); spordiseltsi vm spordiorganisatsiooni; haridusühendusse (nt haridusseltsid, huvikoolid, rahvaülikoolid); noorteühendusse (nt üliõpilasorganisatsioonid, -korporatsioonid, skaudid ja gaidid jm noorteühingud); lasteühendusse või laste heaolu edendavasse ühendusse (nt lastekaitseseltsid, orbude ühendused); rahvusvähemuste ühendusse või kultuuriseltsi; teaduse valdkonnas tegutsevasse ühendusse (nt mõttekojad, uuringukeskused); puuetega inimeste või tervisehäiretega isikute ühendusse; sotsiaalteenuseid osutavasse ühendusse (nt varjupaigad, turvakodud, hooldekodud); keskkonna- ja looduskaitseühendusse (nt loodushoiu, loomakaitsega tegelevad ühendused); piirkondlikku/kohalikku elu edendavasse ühendusse (nt külaseltsid, maanaiste ühendused); kodanikuõiguste kaitse ja eestkoste ning teatud elanikegrupi huvide kaitsega tegelevasse ühendusse (nt pensionäride ühendused, represseeritute ühendused, rahvusvähemuste kaitse ühendused); tööhõive valdkonnas tegutsevad ühendused (kutsenõustamine, karjääri planeerimine, kutserehabilitatsioon); muu. Kas ollakse kuulunud või kuulutakse mõne fondi või sihtasutuse nõukogusse; kooli- või lasteaia hoolekogusse. Kas töötati eelmisel nädalal vähemalt ühe tunni ja saadi selle eest tasu mõnes mittetulunduslikus organisatsioonis (nt ametiühingus, erakonnas, mittetulundusühingus või sihtasutuses); kas töötati töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu, suulise töölepingu või kokkuleppe alusel; kas see töö on põhitöökoht, mille kohta vastati juba varem; selle organisatsiooni täielik nimi, tegevusala; amet selles organisatsioonis; peamised tööülesanded; kas töötatakse täis- või osaajaga; kas on juhtimiskohustusi (juhendatakse teisi töötajaid, vastutatakse teatud tööde tegemise eest vms; mitu tundi nädalas seda tööd tavaliselt tehakse; viimane kuutöötasu sellel töökohal (bruto- või netotasu). Vabatahtlik töö (tööd, mida tehakse vabatahtlikult, rahalist tasu saamata) nelja viimase nädala jooksul. Peamised tööülesanded, milles töö on seisnenud, mitmel korral nelja viimase nädala jooksul seda tööd on tehtud; iga kord tööle kulutatud aeg tundides; kas tööd on tehtud mõne organisatsiooni heaks või mõne organisatsiooni kaudu; organisatsiooni nimetus, tegevusala. Transpordi kasutamine. Eelmisel tööpäeval ja eelmisel puhkepäeval tehtud käikude eesmärk: tööl käimine; koolis käimine; vaba aja veetmine (kino, teater, spordiüritus, huviring jms); poes, apteegis, postkontoris, arsti juures käimine jms; ei teinud käike. Põhjus, miks ei tehtud käike. Kuidas liiguti: auto, mootoorratta, rolleri või muu mootorsõidukiga; ühistranspordiga; jalgsi, jalgrattaga. Käigu pikkus (km). Kulunud aeg (tundi ja minutit). Mitu km (m) asub põhitöökoht kodust, ööbimiskohast. Vaba aeg. Kas ollakse töötanud viimase 12 kuu jooksul. Viimase 12 kuu jooksul viibitud korralisel või palgata puhkusel: võetud välja kogu puhkus, võetud välja osa puhkusest; ei ole olnud puhkusel. Enamus puhkusest veedetud koos kogu perega; mitte kogu perega, kuid peamiselt koos lastega; mitte kogu perega, kuid peamiselt koos abikaasaga/elukaaslasega; koos sõprade/tuttavatega; üksinda (perest eraldi). Reisides Eestis; reisides ja puhates välisriigis; kodus; suvilas, maakodus; sugulaste või tuttavate pool; puhkeasutuses (SPA, sanatoorium, suusakeskus, mujal); muu; veedetud päevade arv. Mitu korda viimase 12 kuu jooksul käidud teatrietendustel, ooperi-, balleti- või tantsuetendustel; kontserdil; kinos; muuseumis; kunstinäitusel; raamatukogus; avalikel lugemistel, kirjanikega kohtumistel; kultuurimälestisi külastamas (lossid, kirikud jne); spordivõistlustel; muudel kultuuriüritustel. Mitu korda viimase 12 kuu jooksul käidud restoranis, baaris, kohvikus, ööklubis või klubimuusika-, tantsuüritustel; kasiinos; Tivolis, loomaaias; reisil, matkal, ekskursioonil; looduses (väljasõidul, piknikul, marjul jne); kodustel pidudel, külas; muudel meelelahutusüritustel. Mitu korda viimase 12 kuu jooksul tegeldud mõne spordiharrastusega: tervisejooks, -kõnd; jalgrattasõit; suusatamine; ujumine; võimlemine, aeroobika, shaping; jõusaal, jõuharjutused; pallimängud; idamaised võitluskunstid; orienteerumine; mõttemängud (male, brid˛ jt); mõni teine spordiala. Kultuuriüritustel või -asutustes, muuseumis või kunstinäitustel, raamatukogus, sportimas mittekäimise (harva käimise) kolm põhjust: ei meeldi sellistel üritustel/sellises kohas käia, ei huvita; käib seal piisavalt sageli; elukoha läheduses ei ole vastavat asutust; piletite hinnad on liiga kallid; ei ole vaba aega; ei ole kaaslast; pole sõidukit/halvad sõiduvõimalused; pakutav ei ole huvitav; vajadus hoolitseda oma pereliikmete eest (väikesed lapsed, haiged jne); nende kohta on vähe infot; tervisliku seisundi/puude tõttu on sellist kohta keerukas külastada. Ajalehtede, ajakirjade lugemine: iga päev või peaaegu iga päev, vähemalt kord nädalas (aga mitte iga päev), vähemalt kord kuus (aga mitte iga nädal), harvem kui kord kuus, mitte kunagi. Raamatute lugemine viimase 12 kuu jooksul: töö või õppimise jaoks; muul eesmärgil; ei lugenud. Kirjandus, mida loetakse: proosa (ilukirjandus); luuletused; teatmekirjandus, käsiraamatud; majandus-, õigusalane kirjandus; teaduskirjandus; ajalooraamatud; elulood, reisikirjeldused; kokaraamatud, käsitööraamatud; tervise-, eneseabiraamatud; usualased raamatud; muud. Lapsepõlvekodus olnud raamatute arv: kuni 25 raamatut, 26–100 raamatut, 101–500 raamatut, 501–1000 raamatut, rohkem). Raadio kuulamise sagedus: iga päev, mitu korda nädalas, kord nädalas, harvem, mitte kunagi). Kuulatavate raadiosaadete liik: uudised, päevasündmused; muusika; sport; probleemsaated; kultuurisaated, raadioteater; ususaated; vestlussaated, intervjuud; muud tüüpi meelelahutussaated (hommikuprogramm, mängud, huumorisaated jne), muu. Televiisori vaatamise sagedus: iga päev, mitu korda nädalas, kord nädalas, harvem, mitte kunagi. Vaadatavate telesaadete liik: uudised, päevasündmused; seriaalid, „seebiooperid“; muusika, sport; mängufilmid; dokumentaalfilmid, tõsielusaated; kultuurisaated; lastesaated, vestlussaated, intervjuud; ostukanalid, telepood; muud tüüpi meelelahutus (telemängud, kokandussaated, reality show jne), muu. Videote, DVDde, filmide arvutist või Internetist vaatamise sagedus: iga päev või peaaegu iga päev, vähemalt kord nädalas (aga mitte iga päev), vähemalt kord kuus (aga mitte iga nädal), harvem kui kord kuus, mitte kunagi. Interneti kasutamise sagedus: iga päev, mitu korda nädalas, kord nädalas, harvem, mitte kunagi. Interneti kasutamise eesmärk: suhtlemine (e-post, messenger, jututoad, Interneti telefonid jne), info otsimine (toodete ja teenuste kohta, tervise teemadel, ilmateade jm), pangatehingud ja ost-müük, asjaajamine (näitude teatamine, blankettide/ deklaratsioonide täitmine, digitaalne allkirjastamine, hääletamine jne), kultuur ja meediatarbimine (tele- ja raadiosaated, e‑väljaanded, audioraamatud, graafika, muusika, filmid jne), meelelahutus (online mängud, -kasiinod jne), muu. Laulmisega, tantsimisega, pillimängimisega, näitlemisega, fotograafiaga (pildistades hobina loodust, inimesi, arhitektuuri vms), filmi või videoga hobi korras tegelemisega, kunstiga (joonistamine, maalimine, (arvuti)graafika, skulptuur vms), proosa, lühilugude, luuletuste vms kirjutamisega, käsitööga või meisterdamisega tegelemise sagedus (mitte kordagi, kord või paar korda aastas, kord või paar korda kuus, 1–3 korda nädalas, enam kui 3 korda nädalas). 18-aastaste ja vanemate leibkonnaliikmete suhtlemine leibkonnast eraldi elavate 0–18-aastaste lastega (jah, ei). II. Isikupäevik Täidavad 10-aastased ja vanemad leibkonnaliikmed. Märgitakse kõik tegevused 10-minutiliste intervallidena 2 päeva (üks argipäev ja üks nädalavahetuse päev) jooksul. III. Nädalapäevik Täidavad need, kes on uuringunädalal vähemalt ühe päeva tööl käinud. Antakse ülevaade ühe nädala töötundidest. IV. Leibkonnaküsitlus Leibkonna üldandmed: iga liikme kohta küsitakse nimi, sugu, sünniaeg (päev, kuu, aasta), seaduslik perekonnaseis (vallaline, pole kunagi abielus olnud; abielus, lahutatud, lesk), kas elab koos seadusliku abikaasaga, kas on vabaabielus; kas on töötav, töötu, pensionär, muu; leibkonna struktuur. Demograafilised andmed: rahvus, kodakondsus, sünniriik. Tervis: arstliku ekspertiisi poolt määratud tööjõukaotus või puue (jah, ei). Alla 10-aastaste laste lastehoid. Lapse vanus; mitu tundi nädalas viibib laps tüüpilisel nädalal jaanuarist maini lasteaias (sh lastesõim, eralasteaed, erilasteaed); päevakeskuses, mängutoas (lapsehoid väljaspool kodu, v.a lapsehoidjaga, lasteaias või lastesõimes); kooli pikapäeva- või parandusõpperühmas. Mitu tundi nädalas kasutatakse tüüpilisel nädalal jaanuarist maini järgmisi lapsehoiu variante: last hoiab palgaline lapsehoidja (kas lapsehoidja või lapse kodus); last hoiab tasuta keegi, kes ei kuulu leibkonda (vanavanemad, tuttavad, naabrid või sugulased). Elamistingimused. Eluruumi omanik: leibkond (mõni selle liikmetest), teine eraomanik, riik või omavalitsus. Eluruumi kasutamise tingimused: üürimine turuhinnaga, üürimine turuhinnast madalamal tasemel, kasutatakse tasuta. Eluruumi üüritakse suulise lepingu alusel, kirjaliku lepingu alusel. Leibkonna eluruumi tüüp: talumaja, ühepereelamu; kahepereelamu; ridaelamu; korter või tuba vähem kui 10 eluruumiga elamus; korter või tuba 10 või enama eluruumiga elamus; ühiselamu; muu. Maja ehitamise aasta. Leibkonnale kuuluvate tubade arv, ruutmeetrite arv. Eluruumi seisund: eluruum on uus, värskelt remonditud; eluruum on heas seisukorras; eluruumil on mõningaid puudusi; eluruumil on suuri ja olulisi puudusi. Kanalisatsiooni olemasolu: on ühendatud kanalisatsioonivõrku, lokaalne, kanalisatsioon puudub. Jooksva külma vee olemasolu; jooksva sooja vee olemasolu. Pesemisvõimalused: omaette vann või du��; ühiskasutuses vann või du��; ei ole. Sauna kasutamise võimalus: omaette saun, ühiskasutuses, sauna ei ole. Kütmisvõimalus eluruumis: tsentraalne keskküte, kohalik keskküte (sh gaasiküte), ahiküte või pliit, elektriküte, muu võimalus. Leibkonna kasutuses olevad püsikaubad (on leibkonna kasutuses; ei, sest ei saa seda endale lubada; ei kasuta muul põhjusel): lauatelefon, mobiiltelefon (arv), värviteleviisor (arv), kodune Interneti-ühendus, pesumasin, auto (arv), personaal- või sülearvuti (arv), DVD-süsteem või videomagnetofon (sh integreeritud teleriga), külmkapp või sügavkülmik, nõudepesumasin. Omatavate autode aastane läbisõit. Raamatute arv kodus: kuni 25, 26–100, 101–500, 501–1000, rohkem kui 1000 raamatut. Leibkonna sissetulek. Leibkonna sissetulekuallikad viimase kolme kuu jooksul: palk, töötasu, tulu ettevõtlusest/talupidamisest/äritegevusest; omanditulu, sissetulekud kapitalilt (renditulu, dividendid, intressid); põllumajandussaadused oma tarbeks; abikaasa, vanemate või teiste sugulaste/lähedaste sissetulek; pension; stipendium, õppetoetus; töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, muud Tööturuameti kaudu makstud rahad; vanemahüvitis (vanemapalk); lastega seotud toetused, sh elatis (alimendid); puude ja tervisega seotud toetused; muud toetused; laenud (sh õppelaen); hoiused, säästud, vara müük; asutuse (institutsiooni) ülalpidamisel; muu. Loetletud sissetulekuallikatest suurim. Tavaliselt kuu jooksul leibkonna käsutuses olev raha kroonides, või märgitakse sissetulekuvahemik. Põllumajandusliku maa olemasolu, suurus hektarites, põllumajandussaaduste müük (jah, ei). 149. Tööjõu-uuring[2] 40702 kvartal I. Leibkonna üldandmed Leibkonnaliikme seos vastutava liikmega (abikaasa või elukaaslane, laps, vanem või vanema elukaaslane, vanavanem või tema elukaaslane, lapselaps või elukaaslase lapselaps, muu sugulane, mittesugulane), leibkonnaliikmete sugu, sünniaeg, isikukood, sünniriik, mis aastast elab Eestis, mitu aastat kokku on Eestis elanud, rahvus, kodakondsus, mis aastal sai Eesti kodakondsuse, seaduslik perekonnaseis, leibkonnast eraldi elamine. II. Töötamine uuringunädalal Kas töötas eelmisel nädalal vähemalt ühe tunni, kas puudus ajutiselt töölt, ajutiselt töölt puudumise põhjused (puhkus, sundpuhkus, riigipühad, õpingud, täiendus- või ümberõpe, enda haigus või vigastus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste eest, vajadus hoolitseda teiste pereliikmete eest, töögraafik, töövaba hooaeg, streik, töösulg, tellimuste või töö vähesus, remont, rike, materjali või tooraine vähesus, ilmastik, muu), kas eeldab, et saab tööle tagasi pöörduda, kui kaua ajutiselt töölt puudub, kas saab raha eelmisel nädalal töölt puudutud aja eest. Põhitöö. Tööandja (ettevõtte/asutuse) täielik nimi, allüksuse nimi, registrikood, ettevõtte ja allüksuse põhitegevusala, amet, mitu töötajat on otseses alluvuses, millisesse hõivatute rühma kuulub (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu); kas töötab töölepinguga, töövõtulepinguga, avaliku teenistuse seaduse või teenistuslepingu alusel, käsunduslepinguga, leping tööjõudu rentiva firmaga, suulise töölepingu alusel, suulise kokkuleppe alusel; kui pikaks ajaks on leping sõlmitud; kui palju on ettevõttes (asutuses, allüksuses) töötajaid (kuni 10, 11–19, 20–49, 50–99, 100–199, 200–499, 500–999, 1000 või enam), kus ettevõte (asutus, allüksus) asub (linn/alev/vald, maakond, riik), mis aastal asus sellele tööle, kuidas see töö on saadud (sugulaste või tuttavate kaudu, tööpakkumiskuulutusele vastamise kaudu, enda avaldatud tööotsimiskuulutuse kaudu, otse tööandja pöördumise kaudu, Tööturuameti kaudu, eratööbörsi kaudu, alustas ise ettevõtlust või rajas talu, asus tööle pereliikmetele kuuluvas talus või ettevõttes, ajateenistusest naastes endisele tööle, lapsehoolduspuhkuselt tagasi endisele tööle, seoses ületoomisega asutuse likvideerimisel/ reorganiseerimisel, pakuti paremat tööd ja ise ei otsinud, kõrvaltöö muutus põhitööks, muu), Tööturuameti osalus praeguse töö leidmisel (jah, ei), ettevõtte (asutuse) omanik (riik (Eesti Vabariik), kohalik omavalitsus, Eesti eraõiguslik isik, välismaa eraõiguslik isik, Eesti ja välismaa eraõiguslik isik, muu), kas ettevõte/asutus on isemajandav või eelarveline, kas alaline või ajutine töö (alaline töö, töö väljaõppe ajal (õpipoiss, praktikant), töö katseajaga, hooajatöö, juhutöö, muu ajutine töö); ajutisel tööl töötamise põhjus (ei tahtnud alalist tööd, ei leidnud alalist tööd, ükskõik), mitu kuud saab veel teha ajutist tööd; kas töötab täis- või osaajaga; osaajaga töötamise põhjus (õpingud, enda haigus, vigastus või invaliidsus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste eest, teiste pereliikmete eest, tellimuste või töö vähesus, materjali või tooraine vähesus, tööl loetakse täistööajaks vähem kui 35-tunnist töönädalat, ei ole täisajatööd leidnud, ei soovi täisajaga töötada, muu), kas töötab osaajaga, sest sobiv lapsehooldusteenus puudub või on liiga kallis; kas töötab osaajaga, sest sobiv teenus haige või puudega täiskasvanu hooldamiseks puudub või on liiga kallis, mitu tundi nädalas teeb seda tööd, mitu tundi on tehtud seda tööd eelmisel nädalal nädalapäevade kaupa; tavalisest pikema töötamise põhjus (soov lisaraha teenida, vabu päevi saada, töögraafik, tööhooaja algus, ületunnitöö, muu), tavalisest vähem töötamise põhjus (puhkus, sundpuhkus, riigipühad, õpingud, täiend- või ümberõpe, töölt lahkumine ilma uuesti tööle asumata, tööleasumine või töökohavahetus, enda haigus või vigastus, rasedus- või sünnituspuhkus, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste eest, teiste pereliikmete eest, töögraafik, töövaba hooaeg, streik, töösulg, tellimuste või tööde vähesus, remont, rike, materjali või tooraine vähesus, ilmastik, muu), mitu nädalat on sellelt töölt puudunud või vähem töötanud; eelmisel nädalal töötatud tasustatud ja tasustamata ületundide arv, viimase kuu bruto- ja netotasu; tavaline bruto- ja netotasu; kas on töötatud nelja viimase nädala jooksul vahetustega, kas on töötatud nelja viimase nädala jooksul õhtusel ajal, öisel ajal, laupäeviti, pühapäeviti, kodus sageli (vähemalt pooltel tööpäevadel), mõnikord (vähem kui pooltel tööpäevadel), kas on nelja viimase nädala jooksul kasutatud kaugtöötamise võimalust, st töötatud (osaliselt) väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus, kaugbüroos vms) ja on tööandjaga ühenduses, kasutades infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahendeid (kogu tööaja jooksul, enamiku (¾) tööajast, poole tööajast, veerand tööajast, alla veerandi tööajast); mitu km (m) asub põhitöökoht kodust, ööbimiskohast; kas minnakse tavaliselt (iga päev) kodust tööle; millega tavaliselt minnakse tööle (jalgsi, jalgrattaga, mopeediga või mootorrattaga, isikliku autoga, ametiautoga, ühissõidukiga, muu), mitu minutit kulub tavaliselt kodust (ööbimiskohast) tööle jõudmiseks; kas tehtav töö eeldab kõrgemat või madalamat haridustaset. Kõrvaltöö. Kõrvaltöökohtade arv eelmisel nädalal, kõige olulisema tööandja (ettevõtte/asutuse) täielik nimi, (allüksuse nimi), ettevõtte/asutuse põhitegevusala, allüksuse põhitegevus­ala, amet, millisesse hõivatute rühma kuulub (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksik­ettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu), nädalas tavaliselt kõrvaltööl töötatud tundide arv, sh kõige olulisemal kõrvaltööl; eelmisel nädalal kõrvaltööl töötatud tundide arv kokku, sh kõige olulisemal kõrvaltööl, viimase kuu bruto- ja netotasu kõrvaltöödel. Vaeghõive. Soovi korral töötada praegusest tööajast pikema tööajaga: tundide arv nädalas; nelja viimase nädala jooksul lisatöö otsimise põhjus (oht kaotada olemasolev töö, tahtmine saada rohkem palka, sobivama asukohaga töö, oma võimetele ja oskustele paremini vastav töö ja paremad võimalused karjääri tegemiseks, sobivama tööajakorraldusega töö, et paremini hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, tervislikule seisundile sobivam töö, muudel põhjustel); on otsinud lisaks olemasolevale tööle lisatööd/kõrvaltööd, uut tööd pikema, lühema või sama pika tööajaga. Mittetöötava viimane töökoht. Aasta ja kuu, mil viimati töötati, ettevõtte ja allüksuse põhitegevusala, amet, hõivatute rühm (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu), töölt lahkumise põhjus: ettevõtte/asutuse likvideerimine või pankrotistumine, reorganiseerimine või erastamine, vallandamine, koondamine, tähtajalise töölepingu lõppemine või katseaja lõppemine, ajateenistusse minek, enda haigus, vigastus või puue, õppima asumine, pensionile jäämine seadusejärgses pensionieas, ennetähtaegne vanaduspensionile jäämine, lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest, muud isiklikud või perekondlikud põhjused, teine tööandja pakkus paremat tööd, palk oli liiga väike, töötingimused olid halvad, töö sisu ei meeldinud, töö oli liiga raske, konflikt tööandjaga, konflikt töökaaslastega, tahtmine ise ettevõtlust/talumajapidamist alustada, muu. Ettevõtte/asutuse põhitegevusala, allüksuse tegevusala, amet. Millisesse rühma kuulus (palgatöötaja, palgatöötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu). Kuidas tööleping lõppes: töötaja algatusel (omal soovil), tööandja algatusel, poolte kokkuleppel, tähtaja möödumisel, kolmandate isikute nõudmisel või pooltest sõltumatutel asjaoludel, muul viisil, ei töötanud töölepinguga. Tööotsingud. Töö mitteotsimise põhjus nelja viimase nädala jooksul: tööhooaja alguse ootamine; tööandjalt teate ootamine; õpingud, täiendus- või ümberõppekursusel osalemine; ajateenistus, vanglas viibimine; enda haigus, vigastus või puue; rasedus- või sünnituspuhkus; lapsehoolduspuhkus; vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest; muud isiklikud või perekondlikud põhjused; pensioniiga; tööloa või elamisloa puudumine; lähikonnas töö puudumine; töö leidmisesse usu kaotamine; tulemusteta tööotsimisest tüdinemine; töö (kohe uue töö) tahtmise/vajaduse puudumine, muu. Kas ei otsinud tööd, sest sobiv lapsehooldusteenus puudub või on liiga kallis, kas ei otsinud tööd, sest sobiv teenus hooldamist vajava täiskasvanu jaoks puudub või on liiga kallis. Kas tahaks tööle asuda, kui selline võimalus avaneks. Nelja viimase nädala jooksul tööd otsinu kuulus ühte järgmistest rühmadest: eelmisest töökohast koondatud või vallandatud, tähtajalise töölepingu lõppemisega töölt lahkunud, omal algatusel töölt vabastatud, ettevõtluse, talupidamise lõpetanud, palgata töötaja pereettevõtluses või talus, vabakutseline, ajateenistusest vabanenu, koolilõpetaja, õpingute katkestaja, mittetöötav (üli)õpilane, pensionär, invaliid, rasedus- või sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel olija, kodune, kinnipidamiskohast vabanenu, sundpuhkusel olija, muu. Töö otsimise alustamise aasta ja kuu. Kas otsis tööd, kavatses ise ettevõtjaks hakata või talu rajada. Kas otsis alalist või ajutist tööd, täis- või osaajatööd. Soovitud brutopalk (vähemalt 1000, 2000, 3000, 4000, 5000, 10 000, 15 000, 20 000, üle 20 000 kuus). Oma haridustasemest madalamat haridust nõudva töö vastuvõtmisega nõustumine. Tööotsimisel kasutatud võimalused nelja viimase nädala jooksul: Tööturuameti kaudu; eratööbörsi kaudu; otse tööandja poole pöördumine; sugulaste või tuttavate kaudu; tööpakkumis­kuulutusele vastamine; tööotsimiskuulutuse avaldamine; tööpakkumiskuulutuste jälgimine; tööandja juures käimine ja testi või eksami tegemine; ettevõtluse alustamiseks või talu rajamiseks maa, ruumide, seadmete, töötajate jms otsimine; ettevõtte/talu registreerimise, tegevusloa, kauplemisloa, laenu taotlemine; töösaamise avaldusele vastuse ootamine; Tööturuametist vastuse ootamine; konkursi tulemuse ootamine riigi- või omavalitsusasutuse ametikohale (avaliku teenistuse seaduse järgi); varem kokkulepitud töö alustamise ootamine kuni 3 kuu pärast, varem kokkulepitud töö alustamise ootamine rohkem kui 3 kuu pärast; muu. Nimetatud tööotsimisviisidest peamine. Tööturuameti poole mittepöördumise põhjus: asub liiga kaugel; sobivat tööd polnud saada, töötutoetus liiga väike, ei olnud õigust saada töötutoetust, ei olnud õigust saada töötuskindlustushüvitist; pöördumine on põhimõtteliselt vastuvõetamatu; ei tekkinud vajadust, sai ise hakkama; muu. Oletatavale pakutud tööle kahe järgmise nädala jooksul mitteasumise põhjus: õpingud; täiend- või ümberõpe; enda haigus, vigastus või puue; vajadus hoolitseda laste eest; vajadus hoolitseda teiste pereliikmete eest; ajateenistus; olemasolevast tööst vabanemise vajadus; muu. Tööturuametis registreerumine; õigus saada töötuskindlustushüvitist, töötutoetust. Eelmisel kuul saadud töötuskindlustushüvitise, töötutoetuse, õppestipendiumi, ettevõtluse alustamise toetuse summa. Tööturumeti tehtud tööpakkumiste arv. Tööturuameti pakutud tööle mitteasumise põhjus: asub liiga kaugel, transport puudub, madal palk, töökoht juba täidetud, tööandja ei võtnud nõutavate oskuste puudumise tõttu, puuduliku keeleoskuse tõttu, eelmistes töökohtades distsiplinaarrikkumiste tõttu, noorema töötegija vajaduse tõttu; muu. Esimest korda pidevale tööle asumise aasta ja kuu. III. Muutused viimase aasta jooksul Tööalased muutused. Põhitöökoht eelmise aasta samal ajal, selle asukohariik, sellele tööle asumise aasta ja kuu, ettevõtte põhitegevusala, allüksuse tegevusala, amet, mitu töötajat oli alluvuses, millisesse rühma kuulus (palgatöötaja, palga­töötajatega ettevõtja, palgatööjõuga talupidaja, üksikettevõtja, palgatööjõuta talupidaja, vabakutseline, palgata töötaja pereettevõttes või talus, tulundusühingu liige, muu). Kas töötab sellel töökohal tänaseni, asus uuele tööle, otsib uut tööd või lahkus sellelt töölt ja uut ei otsi, mis aastal ja kuul on asutud otsima uut tööd, kas on töö leitud, tööotsingutest loobutud või jätkatakse tööotsinguid tänaseni. Mis aastast ja kuust on alanud periood, mille vältel ei töötanud ega otsinud tööd, ja põhjus (õpingud või edasiõppimiskavatsus, ajateenistus, enda haigus või vigastus, puue, rasedus-, sünnituspuhkus või lapsehoolduspuhkus, vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest, pensioniiga, töö saamise lootuse kaotus, muu). IV. Õpingud Õpib üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, kooli nimi, omandatav haridustase (1.–6. klass, 7.–9. klass, 10.–12. klass, kutseõpe, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, kutsekeskharidus keskhariduse baasil, kutsekõrgharidusõpe, rakenduskõrgharidusõpe, diplomiõpe, bakalaureuseõpe, integreeritud õpe, magistriõpe (sh internatuuris), doktoriõpe), omandatav eriala, õppevorm (täiskoormusega õpe, osakoormusega õpe, eksternõpe; päevane, õhtune, kaugõpe), õppima asumise aasta ja kuu. Omandatud eriala nimetus, omandamise koht (kõrgkool, tehnikum/keskeriõppeasutus pärast keskkooli, tehnikum/keskeriõppeasutus pärast põhikooli, kutsekool/tehnikakool pärast keskkooli, kutsekeskkool, kutsekool pärast põhikooli, keskkool/gümnaasium, kursused, kaitsevägi (sõjavägi), töökoht). Kõrgeim lõpetatud kutse-, ameti- või erialaharidus (ei oma kutse-, ameti- ega erialaharidust; kutseharidus, õppeaeg alla 2 aasta; kutseharidus, õppeaeg 2 aastat või rohkem; kutseharidus koos põhihariduse omandamisega; kutseharidus koos keskhariduse omandamisega; kutsekeskharidus, keskeri-/tehnikumiharidus, kutsekõrgharidus, rakenduskõrgharidus (diplomiõpe), bakalaureus (kõrgharidus), magister, doktor (varasem teaduskandidaat), enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus), ja omandamise aasta; üldhariduskoolis omandatud haridus (keskharidus, põhiharidus (mittetäielik keskharidus), algharidus, alghariduseta, kirjaoskamatu), ja omandamise aasta. Nõutav haridustase kutseõppeasutusse sisseastumisel: ei olnud nõutavat haridustaset, põhiharidus. Osalemine kursustel nelja viimase nädala jooksul (tööalased täiendus- või ümberõppekursused, tööalane konverents, seminar, kursused töötutele, huvialaga, harrastusega seotud kursused), kursuste teema, õppetöö toimumise koht (üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, kõrgkoolis, töökohal, koolitusfirmas, vabahariduslikus koolituskeskuses vms, Tööturuametis, eratööbörsi juures, kaitseväes, konverentsil või seminaril, kaugõppe või e-õppe teel), kursuste eest maksja (tööandja, Tööturuamet, ise, muu), kursuste toimumise aeg (ainult tööajal, enamasti tööajal, enamasti väljaspool tööaega, ainult väljaspool tööaega, ei olnud töökohta sel ajal), kursuste kestus (vähem kui 1 nädal, 1 nädal kuni 1 kuu, 1 kuu kuni 3 kuud, 3 kuud kuni 6 kuud, 6 kuud kuni 1 aasta, 1 aasta kuni 2 aastat, 2 aastat või kauem), nelja viimase nädala jooksul kursuste tundide arv kokku. Enesetäiendamine nelja viimase nädala jooksul (õppimine iseseisvalt, kasutades trükitud materjale (erialane kirjandus, teadusajakirjad jm); õppimine iseseisvalt arvuti abil, kasutades interaktiivseid programme Internetis; õppimine iseseisvalt, kasutades arvutit (v.a Interneti kasutamine) või muud elektroonilist materjali (kassetid, videod jm); raamatukogus (või mujal) käimine; õppimine iseseisvalt muul viisil) V. Taustandmed Sünniaasta, kuu ja kuupäev. Isa sünniriik, ema sünniriik. Sugu. Praegune elukoht: linn/alev/vald, maakond, riik. Elukoht möödunud aastal: linn/alev/vald, maakond, riik. Kodune keel. Teiste keelte valdamine (oskus rääkida ja kirjutada, rääkida igapäevase suhtlemise piires, arusaamine igapäevase suhtlemise piires). Põhiline seisund: töötav, töötav (üli)õpilane, töötav pensionär, töötav töövõimetuspensionär, töötu (tööd otsiv), (üli)õpilane, vanaduspensionär, töövõimetuspensionär, lapsehoolduspuhkusel, kodune, ajateenija, kinnipeetav, muudel põhjustel mittetöötav, muu. Kas on kogenud takistusi töö leidmisel ebapiisava eesti keele oskuse tõttu (jah, 12 viimase kuu jooksul; jah, kunagi varem; ei). Elatusallikad: palk, töötasu; ettevõtjatulu, tulu talupidamisest; juhutöö; põllundussaaduste müük; äri- või vahendustegevus; töötuskindlustushüvitis, töötutoetus; Tööturuameti stipendium; pension; stipendium; õppelaen; abikaasa sissetulek; vanemate sissetulek; teiste sugulaste toetus; lastetoetus; alimendid; sotsiaaltoetus, toimetulekutoetus; vara müük; renditulud, dividendid, intressid; laenud; säästud; muu. Nimetatuist peamine elatusallikas. Toimetulek: tuleb toime, tuleb toime mõningate raskustega, suurte raskustega. Ettevõttes/asutuses töötajate huve esindava organisatsiooni (ametiühingu) olemasolu; millisesse ametiühingute liitu see kuulub; kas on ametiühingu liige. VI. Tervis ja töövõime Pikaajalise haiguse, vaeguse või puude olemasolu, mis on kestnud või tõenäoliselt kestab 6 kuud või kauem: probleemid kätega, jalgadega, seljaga või kaelaga (liigesepõletik, reuma, vigastus jm), raskused nägemisega (ka prille või kontaktläätsi kandes), kuulmisega (ka kuuldeaparaati kasutades), kõnehäired; nahahaigused, allergia, rasked nahamoonutused (armid, sünnimärgid jm, v.a tätoveeringud); hingamisteede või kopsudega seotud vaevused (astma, bronhiit jm); südame-, vererõhu- või vereringehäired; vaevused kõhupiirkonnas, maksa- või neeruhaigused, seedehäired; suhkurtõbi; langetõbi; vaimsed, emotsionaalsed, närvidega seotud probleemid; muud rasked haigused (vähkkasvaja, AIDS, Parkinsoni tõbi jm); muu. Kas vähemalt üks eelnimetatud pikaajalistest terviseprobleemidest on arsti diagnoositud või arstliku ekspertiisi komisjoni kinnitatud. Nimetatud tervisehäiretest peamine (vähendab töövõimet kõige rohkem). Kui kaua on kestnud tervisehäire: vähem kui 6 kuud, 6 kuud kuni 1 aasta, 1 kuni 2 aastat, 2 kuni 3 aastat, 3 kuni 5 aastat, 5 kuni 10 aastat, 10 aastat või kauem. Tervisehäire tekkimise põhjus: kaasasündinud terviserike või sünnitrauma; tööga seotud õnnetus (ka liiklusõnnetus); tööga mitteseotud liiklusõnnetus; õnnetus kodus, vaba aja või spordiga seotud õnnetus; vägivallakuriteo ohvriks langemine (v.a tööülesannete täitmisel), kutsehaigus, mille on diagnoosinud töötervishoiuarst, tööga seotud haigus; tööga mitteseotud haigus. Kas töökoht on kohandatud osaliselt töövõime kaotanud inimese jaoks. Tervisehäire tõttu on/oleks piiratud tehtava töö liik, nt ainult istudes tehtav töö; tehtava töö hulk; raskendatud liikumine kodust tööle ja töölt koju (jah, oluliselt; jah, veidi; ei). Kas kasutatakse/ vajatakse kõrvalist abi, et tööl käia/töötada (jah, ei, ei ole võimeline töötama, ei tea). VII. Tööelu kvaliteet Informeeritus töökohustuste täitmisega seotud tervise- ja ohutusriskidest: väga hästi informeeritud; hästi informeeritud; mitte eriti informeeritud; üldse mitte informeeritud. Töö juures kokkupuutumine käsitööriistade, masinate jne tekitatud vibratsiooniga; nii valju müraga, et peab teistega rääkimiseks häält kõrgendama; kõrgete temperatuuridega, mis panevad higistama isegi siis, kui ei tööta; sisemiste või välimiste madalate temperatuuridega; suitsu, vingu (näiteks keevitusvingu või heitgaaside), tolmu või pulbriliste ainete (näiteks puidu- või kivitolmu) sissehingamisega; aurude, näiteks lahusti või vedeldaja aurude sissehingamisega; käsitleb keemilisi tooteid või aineid või omab naha kaudu kokkupuudet nendega; radiatsiooniga (röntgen), radioaktiivse kiirgusega, keevitusvalgusega, laserkiirgusega; teiste inimeste sigaretisuitsuga; käsitleb selliseid materjale, mis võivad olla nakkusohtlikud (näiteks jäätmed, kehavedelikud, laboratoorsed materjalid vms) või omab naha kaudu kokkupuudet nendega; valu tekitavate või väsitavate poosidega; inimeste tõstmise või liigutamisega; suurte raskuste liigutamise või kandmisega; seismise või kõndimisega; üksluiste/korduvate käe või käsivarre liigutustega: kogu aeg; peaaegu kogu aeg; umbes ¾ ajast; umbes pool ajast; umbes ¼ ajast; peaaegu mitte kunagi; mitte kunagi. Viivitused palga kättesaamisel: jah; ei. Pikima viivituse kestus: vähem kui 1 kuu; 1–2 kuud; 2 kuud kuni 6 kuud, 6 kuud kuni 1 aasta; üle 1 aasta. Võimalus mõjutada töökohas tööülesannete sisu, tööülesannete järjekorda, töötempot, töömeetodeid, tööülesannete jaotust töötajate vahel, tööpartnerite valikut, projektide valmimise, teenuste ja kaupade kohaletoimetamise graafikuid: täiesti; suurel määral; vähesel määral; üldse mitte; võimatu vastata. Töö intensiivsus, füüsiline pinge, vaimne pinge/stress, töötajate­vaheline konkurents, vastutus (nii inimeste kui töökohustuste täitmise ja materiaalsete väärtuste eest) põhitöökohal: kõrge; keskmine; madal. Konsulteerimine töökorralduse muutmise või töötingimuste küsimustes 12 kuu jooksul: jah; ei. Otsese ülemusega tööga seonduvate probleemide arutamine 12 kuu jooksul: jah; ei. Ebavõrdse kohtlemise kogemine töökohal tööle võtmisel/ametisse määramisel; tasustamisel; tunnustamisel; karjäärivõimalustes; töö või vahetuste jaotamisel; juurdepääsul tööandja korraldatud koolitustele; info saamisel; mitterahaliste hüvitiste saamisel; kaastöötajate ja ülemuste suhtumisel: jah; ei. Psühholoogilise vägivalla esinemine töökohas: üldse mitte; aeg-ajalt; pidevalt. Psühholoogilise vägivalla kogemine: jah, hetkel; jah, varem praegusel töökohal; jah, varem, eelmisel töökohal; ei. Kui jah, siis kas need on olnud: ülemused; kaastöötajad; alluvad; muud tööga seotud inimesed (näiteks õpilased, kliendid). Seksuaalse ahistamise kogemine töökohal 12 kuu jooksul: jah; ei. Edutamine kõrgemale ametipositsioonile viimase 12 kuu jooksul: jah, ei. Aasta jooksul töö kaotamise võimalikkus: jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt mitte; kindlasti mitte. Töö kaotamise korral vastuvõetava töökoha leidmine: jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt mitte; kindlasti mitte. Lisaküsimused materiaalse kitsikuse kohta: kas eluruumis on jooksev soe vesi, kas eluruumis on ruumipuudus, eluruumi omanik (leibkond, eraisik, riik või kohalik omavalitsus), kas üürileping on sõlmitud suuliselt või kirjalikult, kas leibkond kavatseb 6 kuu jooksul elukohta vahetada, elukoha vahetamise põhjus (perekondlikel põhjustel, töö tõttu, omanik ei pikenda üürilepingut (ainult kirjaliku üürilepinguga üürnikel), omanik on teatanud, et peavad lahkuma (ainult suulise kokkuleppega üürnikel), tõstetakse eluruumist välja, rahalised raskused, muu põhjus), praht maas ümbruskonnas (väga sageli, sageli, mõnikord, harva või mitte kunagi), lõhutud bussipeatused, tänavalaternad jne ümbruskonnas (väga sageli, sageli, mõnikord, harva või mitte kunagi), posti- ja pangateenuste kättesaadavus (suurte raskustega, mõningaste raskustega, kergesti, väga kergesti), kas leibkond soetab läbikulunud mööbli asemele uue, miks ei soeta (ei saa seda lubada, muu põhjus), kas lastel on uusi riideid (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lastel on kaks paari parajaid jalanõusid (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas kodus on laste vanusele sobivaid raamatuid (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lastel on jalgratas, rulluisud vm sarnane õues mängimiseks (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lastel on toas mängimiseks mänguasju (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lastel on regulaarne vabaajaharrastus (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lastel on vähemalt kolm söögikorda päevas (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lapsed söövad iga päev värskeid aed- ja puuvilju (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lapsed söövad päevas ühe toidukorra liha, kana või kalaga (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lapsed tähistavad tähtpäevi (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lapsed kutsuvad mõnikord sõpru koju mängima ja sööma (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas lapsed puhkavad aastas vähemalt nädala kodunt eemal (jah; ei, sest ei saa seda lubada; ei; muu põhjus), kas ümbruskonnas on koht, kus lapsed saavad turvaliselt mängida, kas lastel oli vaja saada arstiabi, aga ei saanud, mittesaamise põhjused (ei saanud lubada, ootejärjekord, ei olnud aega, transpordiprobleemid, muu), kas lastel oli vaja saada hambaarstiabi, aga ei saanud, mittesaamise põhjused (ei saanud lubada, ootejärjekord, ei olnud aega, transpordiprobleemid, muu), kas leibkonnas on mõni koolis käiv laps, kas lastel on sobiv koht koduste ülesannete tegemiseks, kas lapsed osalevad kooliüritustel, mis maksavad raha, mitteosalemise põhjus (ei saa seda lubada, muu põhjus), kas vastajal on mobiiltelefon, miks ei ole (ei saa seda lubada, muu põhjus), kas vastajal on kaks paari parajaid jalanõusid (ei saa seda lubada, muu põhjus), kas vastaja soetab läbikulunud riiete asemele uued, miks ei tee seda (ei saa seda lubada, muu põhjus), kas vastaja saab vähemalt kord kuus sugulaste või sõpradega kokku, et koos süüa-juua, miks ei tee seda (ei saa seda lubada, muu põhjus), kas vastajal on regulaarne vabaajaharrastus, miks ei ole (ei saa seda lubada, muu põhjus), kas vastaja kulutab iga nädal väikese summa enda peale, miks ei tee seda (ei saa seda lubada, muu põhjus), kas on viimase 12 kuu jooksul käinud arsti, hambaarsti või silmaarsti juures, mitu korda (1–2, 3–5, 6–9, 10 või rohkem). 151. Tööelu-uuring[3] 40901 aasta Pilootuuring I. Töötajate ankeet Leibkonna ja liikmete üldandmed. Leibkonnaliikmete arv. Iga leibkonnaliikme sugu, sünniaeg, seaduslik perekonnaseis, kas elab seadusliku abikaasaga, kas on vabaabielus, tööalane staatus (töötav; töötu; pensionär; muu). Leibkonnaliikmete sugulussuhted (abikaasa/elukaaslane; laps; kasulaps; vanem; kasuvanem; vanavanem; lapselaps; minia/väimees; ämm/äi; õde/vend; muu sugulane või mittesugulane). Vastaja rahvus, kodakondsus, sünniriik, emakeel. Kas vastaja hoolitseb regulaarselt haiguse, puude või kõrge vanuse tõttu hooldamist vajavate 15-aastaste või vanemate sugulaste või lähedaste eest. Töö. Töötamise olulisus vastaja jaoks (ei ole üldse oluline – väga oluline); praegusele tööle asumise aasta ja kuu; tegevus enne praegusele tööle asumist (töötas samas ettevõttes/asutuses; töötas teises ettevõttes/asutuses; oli töötu; õppis, käis koolis; oli lastega kodus; muu); rahulolu praeguse tööga (ei ole üldse rahul – väga rahul); amet; peamised tööülesanded; lepingu tüüp (tööleping; töövõtuleping; avaliku teenistuse seadus või teenistusleping; käsundusleping; leping tööjõudu rentiva firmaga; muu); töö vastavus töökirjeldusele ametijuhendis või lepingus (üldse ei vasta – täielikult vastab); alaline või ajutine töö; ajutise töö liik (hooajatöö; lühiajaline töö/projektitöö; mittepideva nõudlusega/rahastamisega töö; töö tootmismahu ajutise suurenemise ajal; töö katseajal; alalise töötaja ajutine asendamine; töö on iseloomult alaline, kuid asutus/ettevõte ei soovi alalist lepingut sõlmida; muu); mitu kuud saab veel ajutist tööd teha; praeguses töökohas sõlmitud ajutiste lepingute arv; kas erinevate ajutiste lepingute puhul tegi enamasti erinevat tööd (jah; ei); võimalus edasi töötada samas ettevõttes/asutuses pärast lepingu lõppemist (jah, alalise lepinguga; jah, ajutise lepinguga; ei); kas eelistab/eelistaks alalist või ajutist tööd; ajutise töö eelistamise isiklikud või perekondlikud põhjused (õpingud; enda terviseprobleem, puue; vanemlikud kohustused; täiskasvanud lähedase hooldamise kohustus; hobid, harrastused; muu); kas töö on mitmekesine (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); kas saab pidevalt omandada uusi oskusi ja teadmisi (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); kas töötamisel peab mõtlema välja uusi lahendusi (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); kas töö on vastutusrikas ja mõjutab oluliselt kaastöölisi ja ettevõtet/asutust tervikuna (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); kas töötab palju koos teistega, teeb meeskonnatööd (ei ole üldse nõus – täiesti nõus); rahulolu tööülesannetega (ei ole üldse rahul – väga rahul); kas saab valida või muuta oma tööülesandeid; tööülesannete järjekorda; töötegemise viisi, meetodeid; töö tempot; töö algus- ja lõpuaega; puhkepauside aega (jah, piisavalt; jah, aga ebapiisavalt; üldse ei saa); töökorralduse sõltumine kolleegide tehtud tööst; klientidest, koostööpartneritest; ettevõtte/asutuse seatud eesmärkidest, tähtaegadest; masinate, vahendite tööst, liikumisest; juhi, juhtide korraldustest ja kontrollist (väga oluliselt; oluliselt; vähe; üldse mitte); aja piisavus tööülesannete täitmiseks (oleks tihti vaja rohkem aega; tuleb enamasti ettenähtud aja jooksul toime; aega on enamasti rohkem kui vaja); kaugtöö tegemine viimase 4 nädala jooksul (jah; ei); kui suure osa ajast tegi kaugtööd (kogu tööaja jooksul; enamiku tööajast; pool tööajast; veerandi tööajast; alla veerandi tööajast); kas eelistaks teha kaugtööd (jah, sooviksin töötada ainult kaugtöö vormis; jah, sooviksin osa oma tööajast töötada kaugtöö vormis; ei, sooviksin töötada ettevõtte/asutuse tööruumides); kaugtöö eelistamise isiklikud või perekondlikud põhjused (õpingud; enda terviseprobleem, puue; vanemlikud kohustused; täiskasvanud lähedase hooldamise kohustus; ettevõtte/asutuse kaugus kodust; saab paremini tööd teha; muu); kas liigub vähemalt veerandi oma tööajast erinevate klientide, ettevõtete, asutuste, sihtkohtade vahel või töötab seal (jah; ei); karjääri- ja arenguvõimaluste olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); kindlustunde olulisus, et saab ühes ettevõttes/asutuses töötada pikka aega (ei ole üldse oluline – väga oluline); praeguse töö kaotamise võimalikkus tööandja algatusel (jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt mitte; kindlasti mitte); praeguselt töölt omal soovil lahkumise võimalikkus (jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt mitte; kindlasti mitte); kas praeguselt töölt lahkudes õnnestuks leida ametioskustele ja kogemustele vastav töökoht (jah, kindlasti; tõenäoliselt jah; tõenäoliselt ei; kindlasti mitte); tõenäoline tegevus praeguselt töölt lahkudes (asuks uuele tööle Eestis; asuks uuele tööle välismaal; asutaks oma ettevõtte, mittetulundusühingu; pühenduks pereelule; pühenduks muule eraelule, nt hobidele; muu); rahulolu karjäärivõimalustega praegusel töökohal; rahulolu töösuhte kindlusega praegusel töökohal (üldse ei ole rahul – väga rahul). Töö- ja puhkeaeg. Tööajakorralduse olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); lepingujärgne töönädala pikkus; soovitav töönädala pikkus; millistel põhjustel eelistab/eelistaks osaajatööd (õpingud; enda terviseprobleem, puue; vanemlikud kohustused; täiskasvanud lähedase hooldamise kohustus; hobid, harrastused; muu); tööpäevade arv nädalas; kas tavalisel töönädalal töötab iga päev enam-vähem sama arv tunde (jah; ei); kas tööaega arvestatakse summeeritult (jah; ei); töötatud tundide arv eelmisel nädalal; kui sageli töötab rohkem kui 10 tundi päevas (iga päev; paar korda nädalas; kord nädalas; paar korda kuus; harvem; mitte kunagi); kui sageli töötab üle 48 tunni nädalas (iga nädal; paar korda kuus; kord kuus; paar korda kolme kuu jooksul; kord kolme kuu jooksul; harvem; mitte kunagi); suhtumine ületunnitöösse (pigem keeldub; nõustub, kuna tööandja kohustab; pigem nõustub); kas ületunnitööst keeldumine toob kaasa probleeme suhetes juhtidega (jah; ei); kas on teinud viimase 12 kuu jooksul ületunnitööd (jah; ei); kas ületunnitöö eest on saanud lisatasu; vabu päevi (jah; ei); kas töötab vahetustes (jah; ei); kui suure osa tööajast töötas eelmisel kuul päevasel ajal; õhtusel ajal; öisel ajal; millisel ajal sooviks töötada (ainult päevasel ajal; osaliselt päevasel, osaliselt õhtusel/öisel ajal; ainult õhtusel/öisel ajal); õhtusel või öisel ajal töötamise eelistamise isiklikud või perekondlikud põhjused (õpingud; enda terviseprobleem, puue; vanemlikud kohustused; täiskasvanud lähedase hooldamise kohustus; hobid, harrastused; muu); kui sageli saab vabalt valida puhkuse, vabade päevade aega (alati; sageli; mõnikord; harva; mitte kunagi); puhkusel viibitud päevade arv viimase 12 kuu jooksul; õppepuhkusel viibitud päevade arv viimase 12 kuu jooksul; rahulolu tööaja ja puhkeaja korraldusega (üldse ei ole rahul – väga rahul). Suhted tööl. Heade suhete olulisus tööl (ei ole üldse oluline – väga oluline). Suhted juhtidega; kaastöötajatega; klientidega, õpilastega, patsientidega, koostööpartneritega (väga halvad – väga head). Vahetu juht on usaldusväärne, peab lubadustest kinni; arvestab töötajate arvamuse ja huvidega; mõistab ja arvestab, et töötajal on kohustusi ka väljaspool tööd; innustab töötajaid omandama uusi oskusi, teadmisi; kohtleb töötajaid õiglaselt; annab piisavalt informatsiooni ja tagasisidet; saab juhtimisega hästi hakkama; ootab töötajatelt iseseisvat tegutsemist ja vastutamist (üldse ei ole nõus – täiesti nõus). Viimase 12 kuu jooksul juhtidega; kaastöötajatega; klientidega, õpilastega, patsientidega, koostööpartneritega esinenud konfliktide sagedus (pidevalt; sageli; harva; üldse mitte); kelle poole tööalaste konfliktide lahendamiseks pöördutakse (oma juhi, juhtide poole; kaastöötajate poole; töötajate usaldusisiku poole; ametiühingu poole; töövaidluskomisjoni poole; Tööinspektsiooni poole; kohtu poole; muu). Viimase 12 kuu jooksul põhjendamatu ebavõrdse kohtlemise kogemine tööle võtmisel; töö tasustamisel; mitterahaliste soodustuste saamisel; edutamisel, karjäärivõimalustes; tööülesannete jagamisel; tööalase info jagamisel ja kaasarääkimise võimalustes; töösuhte lõppemisel; kaastöötajate või juhtide suhtumises; tööalases tunnustamises (jah; ei). Ebavõrdse kohtlemise alus (sugu; vanus; puue või pikaajaline terviseprobleem; rahvus; vähene eesti keele oskus; rasedus; perekond, lapsed; töötajate esindamine, ametiühingusse kuulumine; seksuaalne orientatsioon; poliitilised vaated ja kuulumine; usulised tõekspidamised; rass; muu). Viimase 12 kuu jooksul töötegemisel solvamise, sõimu; vägivalla, ründava käitumise; töötamise pahatahtliku takistamise, häirimise; seksuaalse ahistamise kogemise sagedus (pidevalt; sageli; harva; üldse mitte); halvasti kohtleja (juht, juhid; kõrgemal ametiastmel olevad töötajad; samal ametiastmel olevad töötajad; madalamal astmel olevad töötajad; keegi teine); tegevus olukorra lahendamiseks (püüdis olukorda ise lahendada; pöördus kaastöötaja poole; pöördus tööandja, juhi poole; pöördus ametiühingu esindaja, usaldusisiku poole; pöördus ametivõimude poole). Kollektiivne töösuhe. Kuulumine ametiühingusse (jah; ei). Arvamused ametiühingu kohta: on hästi kursis ametiühingute tegevustega; ametiühingud saavad töötajate huvide eest seismisega hästi hakkama; ametiühingud pakuvad töötajale olulist ja tarvilikku õigusabi; tööalaste huvide kaitsmiseks ei ole ametiühingut vaja; tööandja suhtub ametiühingutesse tõrjuvalt (üldse ei ole nõus – täiesti nõus). Kas töötingimused on määratud ka kollektiivlepinguga (jah; ei). Kuidas tuleks pidada läbirääkimisi tööaja; puhkuste; töötasustamise; tööohutuse ja töötervishoiu; töökorralduse; koolituse ja täiendõppe teemadel (individuaalselt; töökohal koos kaastöötajatega; ametiühingu või usaldusisiku kaasabil). Töötajate kaasamine. Ettevõtte/asutuse tegevustest, töö­korraldusest ja töötingimustest informeerituse olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline). Ettevõtte/asutuse tegevuste, töökorralduse ja töötingimuste teemadel kaasarääkimise võimaluse olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline). Kas ettevõttes/asutuses on usaldusisik; töökeskkonnavolinik (jah; ei); kui hästi saab usaldusisik hakkama töötajate ja tööandja seisukohtade esindamisega (väga halvasti – väga hästi); kui hästi saab töökeskkonnavolinik hakkama töötajate ja tööandja seisukohtade esindamisega (väga halvasti – väga hästi); kas ettevõttes/asutuses töötamise ajal on osalenud töötajate esindaja valimisel (jah; ei); kuidas tavaliselt informeeritakse ettevõtte/asutuse tegevustest, töökorraldusest ja töötingimustest (informeerib juht; informeerib infojuht, kommunikatsioonijuht; informeerib usaldusisik, töökeskkonnavolinik; kaastöötaja; ei informeerita); kas saab tavaliselt arutada ettevõtte/asutuse tegevuste, töökorralduse ja töötingimuste teemadel (jah, saab avaldada arvamust juhile; jah, saab avaldada arvamust töötajate esindajale; ei saa); kas saab tavaliselt osaleda ettevõtte/asutuse tegevusi, töökorraldust, töötingimusi puudutavate otsuste tegemisel (jah; ei); milliste teemade puhul ei saanud piisavalt informatsiooni ning kaasa rääkida (tööaeg ja puhkused; töötasustamine; tööohutus ja töötervishoid; töökorraldus; töötajate värbamine; koolitus, täiendõpe; ettevõtte/asutuse tegevusplaanid; muu); rahulolu informeeritusega ettevõtte/asutuse tegevustest, töökorraldusest ja töötingimustest (üldse ei ole rahul – väga rahul); rahulolu kaasarääkimise võimalusega ettevõtte/asutuse tegevuste, töökorralduse ja töötingimuste küsimustes (üldse ei ole rahul – väga rahul). Töötervishoid. Tervisele ohutu töö olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline). Kes peaks vastutama vigastuste ja terviseprobleemide vältimise eest; töötaja tervise ja töövõime pikaajalise säilitamise eest (töötaja; pigem töötaja; töötaja ning ettevõte/asutus võrdselt; pigem ettevõte/asutus; ettevõte/asutus). Kui sageli esineb töös vähemalt 5 kg raskuste tõstmine, langetamine, liigutamine; üksluised liigutused või kurnatust ja valu tekitavad sundasendid; müra, mis on nii tugev, et töökaaslastega rääkimiseks peab häält kõrgendama; vibratsioon; radiatsioon; kokkupuude keemiliste toodete ja ohtlike ainetega; kokkupuude bioloogiliste ja nakkusohtlike ainetega, mis võivad tekitada mürgistusi, haigusnähte; halb, silmi väsitav valgustus; vähe või liiga palju valgust, vilkuv valgus, pimestav valgus; halb kliima, sh kõrge, madal temperatuur, õhuniiskus, tuuletõmme, õhupuudus; töötamine kuvariga, monitoriga; oht kukkuda või varingu alla jääda; masinate või tööriistade liikuvate osade põhjustatud oht, põletusoht, külmetusoht, elektrilöögioht; põletus- ja plahvatusoht (ei puutu kokku; kuni veerand tööajast; veerand kuni poolt tööajast; üle poole tööajast). Tegevused tööohutuse tagamiseks (ohutute töövõtete kasutamine; isikukaitsevahendite kasutamine; ühiskaitsevahendite kasutamine; töövahendite, töökeskkonna, töökorralduse kohandamine vastavalt töötaja vajadustele ja võimetele; muu); hinnang töö ohutusele (ohutu – ohtlik). Viimase 12 kuu jooksul juhtunud tööõnnetuste arv; tööõnnetuste tõttu töölt eemal oldud kalendripäevade arv; „õnnelike” õnnetuste arv. Kas viimase 12 kuu jooksul on töö põhjustanud või süvendanud terviseprobleeme (jah; ei); tööst põhjustatud tervisehäirete tõttu töölt eemal oldud päevade arv viimase 12 kuu jooksul. Viimase 4 nädala jooksul töötamist häiriva stressi; tööpingest tuleneva närvilisuse; tööpingest tuleneva kurvameelsuse; füüsilise või vaimse kurnatuse kogemise sagedus (pidevalt; sageli; harva; üldse mitte). Kas on piisavalt teadmisi, et vältida tööl vigastusi ja terviseprobleeme (piisavalt; pigem piisavalt; pigem ebapiisavalt; ebapiisavalt). Kas antud ettevõttes/asutuses töötamise jooksul on käinud töötervishoiu­arsti juures tervisekontrollis (jah; ei); viimati töötervishoiuarsti juures tervisekontrollis käimise aasta ja kuu; kas sai tervisekontrollist piisavalt tagasisidet, millele tuleks tähelepanu pöörata, et töötamine oleks ohutu (piisavalt; pigem piisavalt; pigem ebapiisavalt; ebapiisavalt); kas viimase 12 kuu jooksul on võtnud osa ettevõtte/asutuse poolt pakutavatest tervist edendavatest tegevustest (tervisespordivõimalused; vaktsineerimine; esmaabikoolitus; muu). Töö tasustamine. Kõrge töötasu olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline). Bruto kuutöötasu viimasel kuul; neto kuutöötasu viimasel kuul. Millest koosnes viimase kuu töötasu (kindlaksmääratud põhipalk; tasu tükitöö või tootlikkuse alusel; lisatasu lisa- või ületundide eest; lisatasu halbades või ohtlikes töötingimustes töötamise eest; lisatasu nädalavahetusel, pühadel töötamise eest; lisatasud õhtusel või öisel ajal töötamise eest; tulemustasu; sissetulek ettevõtte aktsiate, osakute näol; muu). Viimase kuu fikseeritud bruto põhipalk. Kas viimase 12 kuu jooksul on saadud tulemustasu (individuaalsete töötulemuste eest; osakonna või meeskonna töötulemuste eest; ettevõtte/asutuse töötulemuste eest; ei ole saanud tulemustasu). Kas omab selle ettevõtte aktsiaid, osakuid, kus töötab (jah; ei); millisel juhul oleks valmis omandama oma ettevõtte aktsiaid, osakuid (ostaks osaluse turuhinnaga; ostaks osaluse turuhinnast odavamalt; saaks lisatasu, tulemustasu asemel osaluse; muu). Kas ettevõte/asutus pakub või hüvitab auto kasutamise võimalust; telefoni kasutamise võimalust; toitlustamist; eluaset; sportimisvõimalusi; tööga mitte seotud koolitusvõimalusi; muud (jah; ei). Kas on viimase 12 kuu jooksul olnud probleeme palga kättesaamisel (viivitused palga maksmisel; palga maksmata jätmine; kokkulepitust väiksema palga maksmine; muu; ei ole olnud probleeme). Kas on viimase 12 kuu jooksul saanud “ümbrikupalka” (jah; ei); kui sageli on viimase 12 kuu jooksul saanud ümbrikupalka (iga kuu; kord kolme kuu jooksul; kord poole aasta jooksul; harvem); kui suure osa eelmise kuu netotöötasust moodustas ümbrikupalk. Rahulolu töötasustamisega (ei ole üldse rahul – väga rahul). Haridus ja koolitus. Üldhariduskoolis omandatud haridus (keskharidus; põhiharidus (mittetäielik keskharidus); algharidus; algharidust ei ole); selle kooli lõpetamise aasta; kõrgeim lõpetatud kutse-, ameti või erialaharidus (ei oma kutse-, ameti või erialaharidust; kutseharidus; kutsekeskharidus; keskeri- või tehnikumiharidus; kõrgem haridus; doktor (varasem teaduste kandidaat)); kõrgeim omandatud kõrgharidus (kutsekõrgharidus; rakenduskõrgharidus, diplomiõpe; bakalaureus; enne 1992. aastat omandatud kõrgharidus; magister); selle kooli täielik nimi; eriala; selle kooli lõpetamise aasta; nõutav haridustase sisseastumisel; kas sai koos kutseharidusega üldhariduse. Kas tehtav töö ja oskused ja teadmised on kooskõlas (jah, tööülesanded vastavad hästi praegustele oskustele, teadmistele; ei, tööülesanded eeldavad kõrgemat oskuste ja teadmiste taset; ei, oskused ja teadmised võimaldaksid ka nõudlikumate tööülesannetega toime tulla); tööalaselt vajalikud keeled; enesetäiendamise võimaluste olulisus töökohal (ei ole üldse oluline – väga oluline); ettevõtte/asutuse poolt viimase 12 kuu jooksul pakutud võimalused tööalaste oskuste ja teadmiste arendamiseks (tööalased täiendus- või ümberõppekursused; tööalased konverentsid, seminarid, komandeeringud õppimise eesmärgil; iseseisev tööalane õppimine, nt erialase kirjanduse lugemine; õpperühmad töökohal, õppe eesmärgil teisel ametikohal töötamine; muu). Kas õpib praegu üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis (jah; ei); kas lõpetas või katkestas õpingud üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis nelja viimase nädala jooksul (jah; ei); millist haridust omandab (algharidust 1.–6. klassis; põhiharidust 7.–9. klassis; keskharidust 10.–12. klassis; kutseharidust või kutsekeskharidust; rakenduskõrgharidust; bakalaureuse-; magistri-; doktorikraadi (sh residentuur); selle kooli täielik nimi; eriala; sisseastumisel nõutav haridustase (ei olnud nõutavat taset; põhiharidus; keskharidus); kas saab koos kutseharidusega üldhariduse (ei, ainult kutsehariduse; keskhariduse); kas ettevõte/asutus toetab eespool mainitud õpinguid (jah, tasub täielikult või osaliselt õppemaksu; jah, maksab õppetoetust; jah, võimaldab tööpäevadel koolis käia; jah, võimaldab õppepuhkust; jah, muu). Rahulolu uute teadmiste ja oskuste omandamise võimalustega ettevõttes/asutuses (ei ole üldse rahul – väga rahul). Kas lisaks kõnealusele tööle oli eelmisel nädalal veel mõni töö, kus töötas või kust ajutiselt puudus (jah; ei); kõrvaltöödel töötatud tundide arv eelmisel nädalal. Ettevõtete/asutuste arv, kus vastaja on oma elu jooksul töötanud. Isiku tervis. Hinnang oma tervisele (väga hea; hea; ei hea ega halb; halb; väga halb); kas on mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem (jah; ei); kas on viimase kuue kuu jooksul olnud mõne terviseprobleemi tõttu piiratud tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad (oluliselt piiratud; piiratud, aga mitte oluliselt; ei ole üldse olnud piiratud); kas vajab toimetulekuks kõrvalist abi (ei vaja; vahetevahel; pidevalt). II. Tööandja ankeet Taustandmed. Juriidilise isiku omanik (riik; kohalik omavalitsus; Eesti eraõiguslik isik; välismaa eraõiguslik isik; muu), õiguslik vorm, töötajate arv, kulud 2008. aastal, kulud 2009. aastal, tulud 2008. aastal, tulud 2009. aastal, põhivarad 2008. aastal, põhivarad 2009. aastal, brutotasu töötajatele 2008. aastal; kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud maksed sotsiaalkindlustusskeemidesse 2008. aastal; hüvitised ja sotsiaaltoetused 2008. aastal; kulutused tööalasele koolitusele 2008. aastal. Toimlate arv; töötajate arv igas toimlas; uuritava toimla/majandusüksuse tegutsemiskoht; kas uuritav toimla on peakontor; majandusüksuse põhitegevusala; põhitegevusalal tegutsema asumise aeg; peamiste klientide, sihtrühmade paiknemine; juhtimistasandite arv; toimla kulude osakaal juriidilise isiku kuludes; toimla tulude osakaal juriidilise isiku tuludes; toimla põhivarade osakaal juriidilise isiku põhivarades; majandusüksuste tööjõukulud 2008. aastal; miinimumpalka saavate töötajate arv majandusüksuses. Majandusüksuse töötajad. Majandusüksuse töötajate arv; juhtide, spetsialistide-oskustööliste ja lihttööliste arv; naistöötajate, alaealiste töötajate, noorte töötajate, eakate töötajate, vene keelt emakeelena kõnelevate töötajate, välismaalaste arv. Viimase 12 kuu jooksul tööle võetud töötajate arv; majandusüksuse juhtkonna soovil lahkunud töötajate arv (koondatud, vallandatud); omal soovil lahkunud töötajate arv; kõrgemale ametikohale, madalamale ametikohale ja sama tasandi ametikohale liikunud töötajate arvud; töölepinguga, töövõtulepinguga, teenistuslepinguga, käsunduslepinguga ja suulise lepinguga töötavate töötajate arvud; töötajate arv, kelle lepingus on ette nähtud konkurentsipiirang; töötajate arv, kelle lepingus on ette nähtud saladuse hoidmise kohustus. Viimase 12 kuu jooksul tööõnnetuste arv; tööõnnetuste tõttu võetud haiguspäevade arv; „õnnelike“ õnnetuste arv. Töökorraldus. Kui oluline on, et töötajad oleksid rahul oma töö ja organisatsiooniga (ei ole üldse oluline – väga oluline); rahulolu töötajatega (üldse ei ole rahul – väga rahul). Ajutise või tähtajalise lepinguga töötajate arv; ajutiste lepingute sõlmimise põhjused (hooajatöö tegemiseks; lühiajalise töö, projektitöö tegemiseks; mittepideva nõudlusega või rahastamisega töö tegemiseks; tootmismahu ajutise suurenemise ajaks; töötajate katseajal; alaliste töötajate ajutiseks asendamiseks; töötajate soovil, nt töötajate soov ühitada tööelu ja eraelu; muu). Kaugtööd tegevate töötajate arv; suurema osa tööajast kaugtööd tegevate töötajate arv; kaugtöötamise võimaluse pakkumise põhjused (puuduvad sobivad tööruumid; töötajad töötavad kodus tulemuslikumalt; võimaldab organisatsioonil kokku hoida kulusid; töökoha ja töötajate elukoha vaheline kaugus; töötajate soov, muu); kas kaugtööd tegevaid töötajaid juhendatakse, kuidas töötada ohutult; kas kontrollitakse, et kaugtööd tegevad töötajad järgiksid ohutusnõudeid. Suurema osa ajast liikuvat tööd tegevate töötajate arv. Viimase 12 kuu jooksul rotatsiooni kasutamine (jah; ei); arenguvestluste läbiviimine juhtidega ja teiste töötajatega (juhtide arv; teiste töötajate arv). Kui olulised on heade töötulemuste saavutamisel tugev järelevalve töötajate üle, head töötingimused, töötajate soovidele vastav töökorraldus, huvitav ja arendav töö, motiveeriv töötasu, töötajatele iseseisvuse ja otsustusõiguse andmine, töötajate kindlus töö püsivuse suhtes, muu (ei ole üldse oluline – väga oluline). Töö- ja puhkeaeg. Kuivõrd oluline on arvestada töötajate sooviga ühitada tööelu ja pereelu (ei ole üldse oluline – väga oluline). Tööaja kujunemine majandusüksuses (majandusüksus määrab ja töötajad ei saa muuta; töötajad saavad tööaega teatud piirides valida; töötajad saavad tööaega täies ulatuses ise valida); osaajaga töötajate arv; osaajaga töötamise peamine põhjus (töötajate soov; majandusüksuse soov; mõlema soov); kas majandusüksuses on regulaarselt õhtusel ajal töötajaid (jah; ei); kas majandusüksuses on regulaarselt öisel ajal töötajaid (jah; ei); kas majandusüksuses on regulaarselt nädalavahetustel töötajaid (jah; ei); vahetustega töötajate arv; töömahu ajutise suurendamise vajadus viimase 12 kuu jooksul (jah; ei); töömahu suurendamise moodused (olemasolevad töötajad tegid täiendavaid töötunde; värvati lisaks ajutisi töötajaid; töö osteti allhankena teistelt organisatsioonidelt; olemasolevate töötajate puhkused lükati edasi; olemasolevad töötajad töötasid intensiivsemalt, sama ajaga viljakamalt; töö planeeriti pikema aja peale ning töötajad ei pidanud kokkulepitust rohkem töötama; muu); summeeritud tööaja arvestamise kasutamine (jah; ei); ületunnitööd teinud töötajate arv; hinnang töötajate suhtumisele ületunnitöösse (keelduvad; nõustuvad vastu tahtmist; nõustuvad); ületunnitöö hüvitamise viisid (hüvitatakse rahaliselt; hüvitatakse vabade päevadega; ei hüvitata). Suhted majandusüksuses. Hinnang juhtide ja töötajate omavahelistele suhetele (väga halvad – väga head); juhtide ja töötajate vaheliste konfliktide arv; juhtide ja töötajate vaheliste konfliktide põhjused (halb infoliikumine, informeeritus; töötaja töölt puudumine; tööga seotud kokkulepete täitmata jätmine; varalise kahju tekitamine; mitterahaliste huvide kahjustamine; petmine, valetamine; iseloomust tulenev sobimatu käitumine; muu); konfliktide lahendamiseks kasutatud käitumisviisid (töötajaga probleemi arutamine; töötaja korralekutsumine, noomimine; käskkirjaga karistamine; rahatrahv; töölt eemaldamine, teisele tööle viimine; töösuhte lõpetamine; usaldusisiku poole pöördumine; kohtusse pöördumine; töövaidluskomisjoni poole pöördumine; muu; ei ole aktiivselt konflikte lahendatud); kas majandusüksuses on viimase 12 kuu jooksul töötajaid tööl solvatud või sõimatud, rünnatud või vägivaldselt koheldud, pahatahtlikult töö tegemisel takistatud, seksuaalselt ahistatud (jah; ei); käitumisviisid sellistes olukordades (töötajad on ise olukorrad lahendanud; juhid on sekkunud olukorra lahendamiseks; olukorrad on lahendatud töötajate esindaja, usaldusisiku abil; olukorrad on lahendatud ametivõimude (kohus, politsei) abil; muu; ei ole midagi tehtud). Kollektiivne töösuhe. Ametiühingu tegutsemine majandus­üksuses (jah; ei); millised ametiühingud on majandusüksuses (juriidilise isiku juures, organisatsioonis loodud ametiühing; tegevusala tasandi ametiühing; regiooni tasandi ametiühing; regionaalne tegevusala tasandi ametiühing; muu); ametiühingusse kuuluvate töötajate arv; kui hästi saab ametiühing hakkama töötajate ja tööandja seisukohtade esindamisega (väga halvasti – väga hästi). Majandusüksuse kuulumine tööandjaid esindavasse organisatsiooni (jah; ei). Kas töötajate töötingimused on kokku lepitud kollektiivlepinguga (jah; ei); millise tasandi kollektiivlepinguga on töötingimused kokku lepitud (ettevõtte, asutuse, organisatsiooni tasandi leping; tegevusala tasandi leping; regiooni tasandi leping; regionaalne tegevusala leping; muu); kollektiivlepingutega kaetud töötajate arv; töötingimuste kollektiivse kokkuleppimise olulisus majandusüksuse jaoks (ei ole üldse oluline – väga oluline). Töötajate kaasamine. Kuivõrd oluline on majandusüksusele, et töötajad oleksid informeeritud organisatsiooni tegevustest, töökorraldusest ja töötingimustest (ei ole üldse oluline – väga oluline); et töötajatel oleks võimalus väljendada oma arvamust organisatsiooni tegevuste, töökorralduse ja töötingimuste kohta (ei ole üldse oluline – väga oluline); et töötajatel oleks võimalus osaleda organisatsiooni tegevusi, töökorraldust ja töötingimusi puudutavate otsuste tegemisel (ei ole üldse oluline – väga oluline). Töötajate esindusvormid majandusüksuses (töötajate üldkoosolekul valitud usaldusisik; ametiühingu liikmete poolt valitud usaldusisik; töökeskkonnavolinik; töökeskkonnanõukogu; Euroopa töönõukogu või töönõukokku nimetatud liikmed; muu töötajate ja tööandja koostöökogu); töötajate esindajate arv; kas sama esindaja täidab usaldusisiku ja töökeskkonnavoliniku rolli (jah; ei); kui hästi saab usaldusisik töötajate esindamisega hakkama (väga halvasti – väga hästi); kui hästi saab töökeskkonnavolinik töötajate esindamisega hakkama (väga halvasti – väga hästi); usaldusisiku osalemine töötajate esindamisele kaasa aitaval koolitusel viimase 12 kuu jooksul (jah; ei); kuidas informeeritakse mittejuhtidest töötajaid majandusüksuse tegevustest, töökorraldusest ja töötingimustest (informeerib juht; informeerib infojuht, kommunikatsioonijuht; informeerib usaldusisik, töökeskkonnavolinik; informeerib töötaja esindaja, kaastöötaja; ei informeerita); kas mittejuhtidest töötajatega arutatakse tavaliselt organisatsiooni tegevusi, töökorraldust ja töötingimusi puudutavaid küsimusi (jah, töötajad arutavad juhiga; jah, töötajad arutavad töötajate esindajaga, nt usaldusisikuga, töökeskkonnavolinikuga; ei arutata); mittejuhtidest töötajate kaasamine ettevõtte, asutuse tegevusi, töökorraldust ja töötingimusi puudutavate otsuste tegemisse (jah; ei). Töötervishoid. Tööohutuse ja töötervishoiuga tegelemise peamine põhjus (organisatsiooni hea maine hoidmine; organisatsiooni tulemuslikkuse tõstmine terviseprobleemide ennetamise ja vähendamise abil; töötajate motivatsiooni hoidmine; seaduste nõuete täitmine; töötajate tervise hoidmine; muu; ei tegeleta tööohutusega, töötervishoiuga). Kes peaks vastutama vigastuste ja terviseprobleemide vältimise eest (töötaja üksinda; pigem töötaja; töötaja ning majandusüksus võrdselt; pigem majandusüksus; majandusüksus üksinda); kes peaks vastutama töötaja tervise ja töövõime pikaajalise säilitamise eest (töötaja üksinda; pigem töötaja; töötaja ning majandusüksus võrdselt; pigem majandusüksus; majandusüksus üksinda). Terviseohud majandusüksuse töökeskkonnas (vähemalt 5 kg raskuste tõstmine, langetamine, kandmine, liigutamine; üksluised liigutused või kurnatust ja valu tekitavad sundasendid; müra, mis on nii tugev, et töökaaslastega rääkimiseks peab häält kõrgendama; vibratsioon; radiatsioon; kokkupuude keemiliste toodete ja ohtlike ainetega; kokkupuude bioloogiliste ja nakkusohtlike ainetega, mis võivad tekitada mürgistusi, haigusnähte; halb, silmi väsitav valgustus; vähe või liiga palju valgust, vilkuv valgus, pimestav valgus; halb kliima; töötamine kuvariga; oht kukkuda või varingu alla jääda; masinate või tööriistade liikuvate osade põhjustatud oht, põletusoht, külmetusoht, elektrilöögioht; põletus- ja plahvatusoht); terviseohtude maandamise abinõud (ohutute töövõtete kasutamine; ühiskaitsevahendite kasutamine; isikukaitse­vahendite (nt kiiver) kasutamine; töövahendite, töökeskkonna ja töökorralduse kohandamine vastavalt töötajate vajadustele ja võimetele; muu; ei tehta midagi); hinnang töö ohutusele majandusüksuses (ohutu – ohtlik); tööohutuse ja töötervishoiuga tegelevad inimesed (töökeskkonnaspetsialist(-id); töökeskkonnanõukogu; juhid; muu; mitte keegi); töötervishoiu ja tööohutusega tegelevate inimeste uute oskuste ja teadmiste omandamise viisid (käinud koolitustel, seminaridel, konverentsidel; vahetanud kogemusi teiste ettevõtetega, asutustega; tutvunud kirjandusega, juhendmaterjalidega; tutvunud seadusandlusega; saanud juhiseid Tööinspektsioonilt; muu; ei ole uusi oskusi ja teadmisi omandanud); hinnang tööohutuse ja töötervishoiuga tegelevate töötajate teadmistele (head – halvad); hinnang tööohutuse ja töötervishoiuga tegelevate töötajate hakkama saamisele (hästi – halvasti); millal viiakse läbi terviseohtude hindamist (regulaarselt, kindla ajavahemiku tagant; tööülesannete muutumisel; töökeskkonna ja töökorralduse muutumisel; uute ametikohtade loomisel; uute töövahendite kasutuselevõtul; muu; organisatsioonis ei ole ohtusid hinnatud); terviseohtude hindamise läbiviija (organisatsiooni töötervishoiu küsimustega tegelevad töötajad; töötervishoiu teenuseid pakkuv ettevõte, asutus; töötervishoiu teenuse pakkuja koostöös organisatsiooni töötervishoiu küsimustega tegelevate töötajatega; muu); ohtudega kokku puutuvate töötajate kaasamine terviseohtude hindamisel (jah; ei); kas ohtude hindamine andis piisavalt hea ülevaate tööga seotud ohtudest (jah, pigem jah, pigem ei, ei). Viimase 3 aasta jooksul töötervishoiu arsti juures tervisekontrollis käinud töötajate arv; kas tervisekontroll andis piisavalt head tagasisidet ohutuse parandamiseks (jah, pigem jah, pigem ei, ei); majandusüksuse poolt pakutavad tervise edendamise võimalused (tervisespordivõimalused; vaktsineerimine; esmaabikoolitus; muu). Töötasustamine. Kuivõrd oluline on täiendavalt tasustada ületunnitööd, lisatööd (ei ole üldse oluline – väga oluline); kuivõrd oluline on täiendavalt tasustada tööd halbades või ohtlikes tingimustes (ei ole üldse oluline – väga oluline); kuivõrd oluline on täiendavalt tasustada tööd nädalavahetusel või pühadel (ei ole üldse oluline – väga oluline); kuivõrd oluline on täiendavalt tasustada tööd õhtusel või öisel ajal (ei ole üldse oluline – väga oluline). Lisasoodustuste olulisus töötasustamise süsteemis (ei ole üldse oluline – väga oluline); töötulemuste arvestamise olulisus töötasu määramisel (ei ole üldse oluline – väga oluline); tulemustasu saanud juhtide, spetsialistide-oskustööliste ja lihttööliste arvud; tulemustasu maksmise alused (individuaalsete töötulemuste eest; osakonna või meeskonna töötulemuste eest; asutuse või ettevõtte töötulemuste eest); kas see, millistele töötulemustele kui suur tulemustasu vastab, on eelnevalt täpselt kindlaks määratud (jah; ei); kas on töötajaid, kellel on võimalus saada töötasu aktsiate või osakute näol või osta neid turuhinnast soodsamalt (jah; ei); millistel töötajate gruppidel on selline võimalus (ettevõtte asutanud omanikest töötajatel; juhtidel; spetsialistidel, oskustöölistel; lihttöölistel). Koolitus. Töötajate oskuste ja teadmiste arendamise olulisus (ei ole üldse oluline – väga oluline); rahulolu töötajate sooviga omandada uusi oskusi ja teadmisi (üldse ei ole rahul – väga rahul); juhtide teadmiste piisavus hästi töötamiseks (jah, ei); spetsialistide, oskustööliste teadmiste piisavus hästi töötamiseks (jah, ei); lihttööliste teadmiste piisavus hästi töötamiseks (jah, ei). Viimase 12 kuu jooksul juhtide oskuste ja teadmiste arendamise viisid (tööalased täiendus- või ümberõppekursused; tööalased konverentsid, seminarid, komandeeringud õppimise eesmärgil; iseseisev tööalane õppimine, nt erialase kirjanduse lugemine; õpperühmad töökohal, õppe eesmärgil teisel ametikohal töötamine; muu; ei ole arendatud); spetsialistide ja oskustööliste oskuste ja teadmiste arendamise viisid (tööalased täiendus- või ümberõppekursused; tööalased konverentsid, seminarid, komandeeringud õppimise eesmärgil; iseseisev tööalane õppimine, nt erialase kirjanduse lugemine; õpperühmad töökohal, õppe eesmärgil teisel ametikohal töötamine; muu; ei ole arendatud); lihttööliste oskuste ja teadmiste arendamise viisid (tööalased täiendus- või ümberõppekursused; tööalased konverentsid, seminarid, komandeeringud õppimise eesmärgil; iseseisev tööalane õppimine, nt erialase kirjanduse lugemine; õpperühmad töökohal, õppe eesmärgil teisel ametikohal töötamine; muu; ei ole arendatud). Peamine viis vajalike oskuste ja teadmiste toomiseks majandusüksusesse (olemasolevate töötajate koolitamine, neile õppimisvõimaluste loomine; töötajate värbamine ning seejärel nende koolitamine, neile õppimisvõimaluste loomine; vajalike oskuste ja teadmistega töötajate värbamine). Peaminister Andrus Ansip Riigisekretär Heiki Loot * Korraldus on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 15.09.2008. a resolutsioon nr 17-1/08-05648. [1] Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel. [2] Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel. [3] Riikliku statistika seaduse § 7 lõike 4 järgi esitab füüsiline isik andmed enda kohta vabatahtlikkuse alusel.