Riigikogu — Pöördumine ÜRO liikmesriikide parlamentide poole — RT I, 1994, 13, 235

Eesti Riigikogu pöördub Teie poole 1918. aastal rajatud Eesti Vabariigile eluliselt tähtsates küsimustes, mille lahendamine vajab kogu demokraatliku maailma selget seisukohavõttu ja praktilisi samme. Lähtudes sellest, et NSV Liit ja Saksamaa jagasid 1939. aasta 23. augustil sõlmitud nn Molotov-Ribbentropi pakti salajaste lisaprotokollide alusel mõjupiirkonnad Euroopas, kusjuures NSV Liit sai Balti riikide suhtes tegevusvabaduse; nimetatud pakti salajased lisaprotokollid olid juriidiliselt alusetud ning sõlmimise hetkest kehtetud mida tunnistas 1989. aasta 24. detsembril ka NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress, NSV Liit teostas 1940. aastal agressiooni Eesti Vabariigi vastu sõjalise jõuga ähvardades ning okupeeris ja annekteeris rahva tahte vastaselt, kusjuures niisugune tegevus oli vastavalt 1933. aasta 3. juuli Londoni kallaletungi defineerimise konventsioonile ja selle lisaprotokollile agressioon Eesti Vabariigi vastu, NSV Liit, eirates 1907. aasta 18. oktoobri Haagi maasõjaõiguse normide ja tavade IV konventsiooni artikli 43 põhimõtteid, kehtestas okupeeritud Eesti territooriumil oma õigussüsteemi; NSV Liit ignoreeris Teise maailmasõja lõpul ja selle järel 1941. aasta 14. augusti Atlandi harta ning 1942. aasta 1. jaanuari Ühinenud Rahvaste deklaratsiooni põhimõtteid nende rahvaste suveräänsete õiguste taastamisest, kes olid neist ilma jäetud vägivaldsel teel; NSV Liit hävitas ja küüditas Eesti kodanikke, mis on vastuolus 1948. aasta 9. detsembri genotsiidikuriteo tõkestamise ja karistamise konventsiooniga ja tõi massilise ümberasustamise korras Eestisse oma tsiviilelanikke, mis on vastuolus 1949. aasta 12. augusti Genfi tsiviilelanike sõjaajal kaitse IV konventsiooni artikliga 49; selle tagajärjel on osal Eesti territooriumist eestlased jäänud vähemusse; NSV Liidu agressioonil ei saa 1974. aasta 14. detsembri ÜRO Peaassamblee resolutsiooni nr. 3314 kohaselt olla mingit õigustust ja agressiooni teostanud riik kannab rahvusvahelist vastutust selle tagajärgede likvideerimise eest; Vene Föderatsiooni president Boriss Jeltsin teatas oma kirjas ÜRO peasekretärile 1991. aasta 24. detsembril, et Vene Föderatsioon võtab enesele kogu vastutuse, mis tuleneb NSV Liidu õigustest ja kohustustest vastavalt ÜRO põhikirjale; Venemaa pole senini tunnistanud Rahvasteliidu täieõigusliku liikme Eesti Vabariigi vastu 1940. aastal toimepandut NSV Liidu agressiooni, okupatsiooni ja anneksioonina; pöördume Teie poole ettepanekuga: 1. Taotleda, et Venemaa mõistaks hukka Nõukogude Liidu agressiooni Eesti Vabariigi vastu, Eesti õigusvastase okupeerimise ja annekteerimise NSV Liidu poolt, samuti sellega kaasnenud genotsiidi Eesti rahva vastu. 2. Toetada Eesti Vabariiki nii poliitiliselt kui majanduslikult nende inimeste abistamisel, kes soovivad tagasi pöörduda oma kodumaale. Riigikogu esimees Ülo NUGIS