Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium — Vabariigi Presidendi poolt põhiseaduse § 107 alusel esitatud taotluse tunnistada teenetemärkide seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, läbivaatamine — RT I, 1994, 12, 229

RIIGIKOHTU PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOHTUKOLLEEGIUMI OTSUS 18. veebruarist 1994. a. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium koosseisus: eesistuja Tõnu Anton, liikmed Lea Kalm ja Jüri Põld vaatas 16. veebruaril 1994. a. kohtuistungil Vabariigi Presidendi esindaja Vahur Glaase ja õiguskantsler Eerik-Juhan Truuvälja osavõtul ning kolleegiumi sekretär Ene Kulli juuresolekul läbi Vabariigi Presidendi taotluse 19. jaanuarist 1994. a. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumile esitatud materjalidest nähtub: 15. detsembril 1993. a. võttis Riigikogu vastu teenetemärkide seaduse, mille Vabariigi President 29. detsembril 1993. a. otsusega nr. 250 jättis välja kuulutamata. 12. jaanuaril 1994. a. võttis Riigikogu teenetemärkide seaduse muutmata kujul uuesti vastu. 19. jaanuaril 1994. a. pöördus Vabariigi President Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada 12. jaanuaril 1994. a. Riigikogus vastu võetud teenetemärkide seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Vabariigi President leiab, et teenetemärkide seaduse § 9 lg. 2 ei ole kooskõlas põhiseaduse §-ga 78 p. 15. Teenetemärkide seaduse § 9 lg. 2 lubab Vabariigi Presidendil anda teenetemärke ainult Teenetemärkide Komitee esildise alusel, mis välistab Vabariigi Presidendi põhiseadusliku õiguse anda riiklikke autasusid oma algatusel. Kuulanud ära Vabariigi Presidendi esindaja selgitused ja õiguskantsleri sõnavõtu, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukoleegium leidis: Teenetemärkide seaduse § 2 lg. 2 alusel on teenetemärgid riiklikud autasud ja seega tuleb neid kehtestada ja anda kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse § 65 p. 12 alusel on Riigikogu pädevuses riiklike autasude kehtestamine. Sellest tulenevalt on põhiseadusega kooskõlas ka teenetemärkide taotlemise, andmise ja kandmise korra kehtestamine Riigikogu poolt. See kord peab olema kooskõlas põhiseaduse §-ga 78 p. 15, mille kohaselt annab riiklikke autasusid Vabariigi President. Teenetemärkide seaduse § 9 lg. 3 järgi ei esitata aga taotlusi teenetemärkide andmiseks Vabariigi Presidendile, vaid Teenetemärkide Komiteele. Vastavalt teenetemärkide seaduse §-le 9 lg. 2 annab Vabariigi President teenetemärke Teenetemärkide Komitee esildise alusel. Sellest tuleneb, et Teenetemärkide Komiteel on võimalik teha eelvalik, jättes Vabariigi Presidendile õiguse otsustada teenetemärgi andmist üksnes nende isikute suhtes, kelle autasustamiseks komitee tegi temale esildise. Seega otsustaks Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud Teenetemärkide Komitee autasustamise eelvaiiku teel, jättes vastava esildise Vabariigi Presidendile esitamata. Vabariigi Valitsusel ja tema poolt moodustatud komiteel ei ole õigust otsustada põhiseadusega Vabariigi Presidendi pädevusse antud küsimusi. Teenetemärkide seaduse alusel saab ka Vabariigi President esitada Teenetemärkide Komiteele taotlusi teenetemärgi andmiseks. Kuid Teenetemärkide Komiteel on nimetatud seaduse § 9 alusel võimalus jätta taotlus rahuldamata ja autasustamiseks vajalik esildis Vabariigi Presidendile esitamata. Seega pole Vabariigi Presidendil võimalik oma äranägemisel otsustada teenetemärkide andmist isikuile, kes vastavalt sellekohasele seadusele võiksid seda riiklikku autasu saada. Eelnevast tuleneb, et teenetemärkide seaduse § 9 lg. 2 on vastuolus põhiseaduse §-ga 78 p. 15. Teenetemärkide seaduse §-s 15 lg. 1 sätestatakse, et välisriikide au- ja teenetemärke võivad Eesti kodanikud vastu võtta ja kanda Vabariigi Presidendi otsuse alusel. Seega on seadus andnud Vabariigi Presidendile ülesande, mis laiendab põhiseadusega ammendavalt määratud Vabariigi Presidendi pädevust. Sellele asjaolule pole taotluses osutatud. Juhindudes põhiseaduse §-st 152 lg. 2 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-st 19 lg. 1 p. 4 põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegium otsustab: Tunnistada 12. jaanuaril 1994. a. Riigikogu poolt vastuvõetud teenetemärkide seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Otsus jõustub selle kuulutamisest, on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. Põhiseaduslikkuse Järelevalve kohtukolleegiumi liige Tõnu ANTON