Vabariigi Valitsus — Taimekaitsevahendite registreerimise korra kinnitamine — RT I, 1994, 12, 206

Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Taimekaitsevahendite registreerimise kord». Peaminister Mart LAAR Põllumajandusminister Jaan LEETSAR Riigikantselei sekretariaadi direktor riigisekretäri ülesannetes Imre SIIL Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 9. veebruari 1994. a. määrusega nr. 48 Taimekaitsevahendite registreerimise kord I. Mõisted 1. Käesolevas «Taimekaitsevahendite registreerimise korras» (edaspidi kord) kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) taimekaitsevahend – aine või organism, mida kasutatakse taimede kaitsmiseks taimekahjustajate vastu või taimede kasvu reguleerimiseks; 2) taimekaitsevahendi registreerimine – menetlus, mille tulemusel Vabariigi Valitsuse poolt määratud ametkond, arvestades teaduslikke katseid ja hinnanguid, annab välja taimekaitsevahendi registreerimise tunnistuse, mis annab õiguse teatud ajavahemikul taimekaitsevahendit riiki sisse tuua, müüa ja kasutada ettenähtud eesmärgil. II. Üldnõuded 2. Eesti Vabariiki võib sisse tuua, kaubastada ja kasutada ainult käesoleva korra nõuetele vastavalt registreeritud taimekaitsevahendeid. III. Taimekaitsevahendite registreerimine 3. Taimekaitsevahendeid registreerib Taimekaitseamet. 4. Taimekaitsevahendi registreerimise avalduse võib esitada tootja või kaubastaja taimekaitsevahendit tootva firma ametlikul nõusolekul. 5. Riigi Taimekaitseameti poolt kehtestatud vormi kohane avaldus esitatakse kahes eksemplaris. 6. Avalduse esitaja annab Taimekaitseametile tasuta taimekaitsevahendi näidised ja standardained koos jääkide määramise metoodikaga. Vajaduse korral võib Taimekaitseamet nõuda täiendavaid selgitusi, andmeid ja uuringuid lisaks avalduses toodud andmetele. 7. Registreerimiseks vajalike katsete korraldamiseks tuuakse taimekaitsevahendite näidised riiki sisse Taimekaitseameti nimele ja tema loal. 8. Taimekaitseamet esitab taimekaitsevahendi toksikoloogiliseks ja keskkonnaohutuse alaseks iseloomustamiseks saadud materjalid Riigi Tervisekaitsekeskusele ja Keskkonnaministeeriumile, kes annavad omapoolse eksperthinnangu taimekaitsevahendi registreerimise otstarbekuse kohta. 9. Taimekaitseamet võtab taimekaitsevahendi registreerimismenetlusse, kui vahend vastab rahvusvaheliselt tunnustatud kasutamis- ja ohutusnõuetele ning ei tekita kahju inimestele, loomadele ega keskkonnale. 10. Taimekaitseamet teatab avalduse esitajale kirjalikult registreerimismenetluse alustamisest või avalduse tagasilükkamisest ning selle põhjustest. 11. Avalduse esitaja tasub registreerimistaotluse eest riigilõivu 5000 krooni, mille Taimekaitseamet kannab riigieelarvesse. 12. Kui avalduse esitaja taotleb sellise taimekaitsevahendi registreerimist, mis ei ole varem registreeritud üheski teises riigis, siis viiakse läbi kõik toksikoloogilised, keskkonnaalased ja bioloogilised uuringud rahvusvahelistele nõuetele vastavas mahus. 13. Teistes riikides registreeritud taimekaitsevahendi kohta esitab avalduse esitaja registreerimistunnistuse koopiad ja katsetulemused nende taimede osas, mille kaitseks taotletakse taimekaitsevahendi registreerimist Eestis. Kui taimekaitsevahend on registreeritud Eestiga sarnaste klimaatiliste tingimustega riigis, võib Taimekaitseamet kasutada registreerimise lihtsustatud korda. 14. Taimekaitsevahendi bioloogilise efektiivsuse kontrollimiseks ning kasutamistehnoloogia täpsustamiseks Eesti tingimustes korraldatakse katsed uurimisasutustes. Katseid korraldab ning koordineerib avalduse esitaja ja uurimisasutuse vahel Taimekaitseamet. 15. Taimekaitsevahendid, mille kohta avaldused ja materjalid on laekunud enne 1. veebruari, võib katsetesse võtta samal aastal, avalduste ja materjalide hilisema esitamise korral aga järgmisel aastal. 16. Taimekaitsevahendi jääke taimekasvatussaadustes ning pinnases määravad registreerimismenetluse käigus Taimekaitseamet ja valikuliselt Riigi Tervisekaitsekeskus. 17. Taimekaitseamet peab registreerimistaotluse üldjuhul lahendama kahe aasta jooksul. Erandjuhul, kui tekib vajadus korraldada täiendavaid uuringuid, võib seda tähtaega pikendada. 18. Taimekaitsevahendi registreerimise otsuse teeb Taimekaitseamet katsete, uuringute ja hinnangute tulemusi arvesse võttes. Kui toksikoloogilised hinnangud inimeste ja keskkonna ohutuse seisukohalt on negatiivsed, taimekaitsevahendit ei registreerita. 19. Taimekaitsevahendi registreerimisel kantakse vahend registrisse, mille kohta antakse avalduse esitajale vastava numbriga registreerimistunnistus. Kui Taimekaitseamet keeldub taimekaitsevahendi registreerimisest, teatab ta avalduse esitajale selle põhjustest kirjalikult. 20. Taimekaitsevahendi registreerimistunnistus kehtib üldjuhul 10 aastat selle väljaandmisest arvates. Ülimürgiste (klass Ia) ja väga mürgiste (Ib) klassi kuuluvate taimekaitsevahendite registreerimistunnistus kehtib 5 aastat. 21. Registreerimistähtaja möödudes võib taotleda taimekaitsevahendi kordusregistreerimist, kusjuures vastavasisuline avaldus tuleb esitada vähemalt üks aasta enne registreerimistähtaja lõppemist. Kordusregistreerimisel riigilõivu ei võeta. 22. Kui enne registreerimistähtaja möödumist ilmneb taimekaitsevahendi selliseid mõjusid, mis ei vasta registreerimisnõuetele või mis tekitavad kahju keskkonnale, inimestele ja loomadele, peatab Taimekaitseamet registreerimistunnistuse kehtivuse enne selle tähtaja lõppemist, millest ta informeerib avalduse esitajat, kasutajaid, kaubastajaid ja Tolliametit. 23. Avalduse esitaja on kohustatud ka ise informeerima Taimekaitseametit tema käsutuses olevatest andmetest taimekaitsevahendite kahjuliku mõju kohta, mis on ilmnenud pärast registreerimistunnistuse väljaandmist. 24. Taimekaitsevahendeid, mille registreerimistunnistus on aegunud või tühistatud, ei tohi riiki enam sisse tuua, kaubastada ega kasutada. Taimekaitseamet võib kooskõlastatult Riigi Tervisekaitsekeskusega erandina määrata tingimused ja tähtaja ladudesse ja kasutajate kätte jäänud aegunud või tühistatud registreerimistunnistusega taimekaitsevahendite kasutamiseks. 25. Taimekaitsevahendi registreerimistunnistuse kehtivuse jooksul võib toimuda selle kasutussfääri laiendamine või piiramine. Vastava taotluse võivad Taimekaitseametile esitada taimekaitsevahendi tootja, teaduslikud uurimisasutused, professionaalsed põllunduse või aiandusega tegelejad ning tervise- ja keskkonnakaitseorganid. IV. Taimekaitsevahendite nimekiri 26. Taimekaitseamet koostab ja avaldab Eesti Vabariigis registreeritud ja kasutamiseks lubatud taimekaitsevahendite nimekirja, mille kooskõlastab Riigi Tervisekaitsekeskus ja kinnitab Põllumajandusministeerium. 27. Käesoleva korra kehtestamiseni Eestis kasutamiseks lubatud taimekaitsevahendid kantakse tootva firma avalduse alusel taimekaitsevahendite nimekirja katseid korraldamata ja riigilõivu võtmata. 28. Taimekaitsevahendite nimekiri on Taimekaitseameti ametlik dokument, mis sisaldab järgmisi andmeid: taimekaitsevahendi nimetus; tootev firma; toimeaine; kulunormid; töödeldavad kultuurid või objektid; tõrjutavad taimekahjustajad; töötlemisajad ja -viisid; ooteaeg; tööoode ja lubatud töötlemiskordade arv. Nimekirjas ettenähtud nõudeid on kohustatud täitma kõik taimekaitsevahendite kasutajad. 29. Taimekaitsevahendite registreerimiseks ja nimekirja koostamiseks avalduse esitajate poolt taimekaitsevahendite koostise, katse- ja uurimistulemuste kohta esitatud andmed, mis on avaldaja ärisaladus, ei kuulu avalikustamisele ning Taimekaitseamet vastutab nende saladuses hoidmise eest.