Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali kohtuotsuste täitmise kokkulepe — RT II, 2008, 20, 57

Alla kirjutatud 11. veebruaril 2008. a Tallinnas, jõustus 1. septembril 2008. a Teadaanne välislepingu jõustumise kohta Vabariigi Valitsuse 31.01.2008 korraldus nr 60 kokkuleppe eelnõu heakskiitmise kohta Eesti Vabariigi valitsus (edaspidi taotluse saanud riik) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, tegutsedes Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali (edaspidi rahvusvaheline tribunal) kaudu, meenutades julgeolekunõukogu 25. mai 1993 resolutsiooniga nr 827 (1993) vastu võetud rahvusvahelise tribunali põhikirja artiklit 27, mille kohaselt rahvusvahelise tribunali süüdimõistetud isikud kannavad karistust rahvusvahelise tribunali määratud riigis nende riikide nimekirjast, kes on kinnitanud julgeolekunõukogule oma nõusolekut süüdimõistetuid vastu võtta; pidades silmas taotluse saanud riigi valmisolekut täita rahvusvahelise tribunali otsuseid; meenutades ECOSOC 31. juuli 1957 resolutsiooniga nr 663 (XXIV) ja 13. mai 1977 resolutsiooniga nr 2067 (LXII) vastu võetud vangide kohtlemise standard-miinimumreegleid, ÜRO peaassamblee 9. detsembri 1988 resolutsiooniga 43/173 vastu võetud kõigi mis tahes viisil kinnipeetud või vangistatud isikute kaitseks koostatud põhimõtete kogumikku ja ÜRO peaassamblee 14. detsembri 1990 resolutsiooniga 45/111 vastu võetud vangide kohtlemise aluspõhimõtteid; et kohaldada rahvusvahelise tribunali otsuseid ja karistusi, on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1. Kokkuleppe eesmärk ja kohaldamisala Kokkulepe reguleerib küsimusi, mis on seotud taotluse saanud riigile esitatud taotlustega rahvusvahelise tribunali kehtestatud karistuste täitmiseks. Artikkel 2. Menetluskäik 1. Rahvusvahelise tribunali presidendi heakskiidul esitab rahvusvahelise tribunali kohtusekretär (edaspidi kohtusekretär) karistuse täitmiseks taotluse Eesti Vabariigi valitsusele. 2. Kohtusekretär edastab taotluse saanud riigile taotluse esitamisel järgmised dokumendid: a) kohtuotsuse tõestatud koopia; b) aruanne, mis näitab, kui palju karistusest on juba kantud, kaasa arvatud informatsioon vahi all viibitud aja kohta; c) vajaduse korral arsti või psühholoogi aruanded süüdimõistetud isiku kohta, soovitused tema edasiseks kohtlemiseks taotluse saanud riigis ja muud tegurid, mis on seotud karistuse täitmisega. 3. Taotluse saanud riik edastab riigisisese õiguse kohaselt taotluse oma pädevatele asutustele. 4. Taotluse saanud riigi pädevad asutused otsustavad kohtusekretäri taotluse üle viivitamata riigisisese õiguse kohaselt. Artikkel 3. Täitmine 1. Rahvusvahelise tribunali määratud karistuse täitmisel on taotluse saanud riigi pädevad asutused seotud karistuse kestusega. 2. Taotluse saanud riik kaalub ainult nende rahvusvahelise tribunali määratud karistuste täitmist, mille kestus ei ületa asjaomase süüteo eest taotluse saanud riigi seadustes ettenähtud maksimaalset karistusmäära. 3. Vangistuse tingimused on reguleeritud taotluse saanud riigi seadustega ja nad alluvad rahvusvahelise tribunali järelevalvele artiklites 6 ja 8 ning artikli 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras. 4. Vangistuse tingimused peavad vastama vangide kohtlemise standard-miinimumreeglitele, kõigi mis tahes viisil kinnipeetud või vangistatud isikute kaitseks koostatud põhimõtete kogumikule ja vangide kohtlemise aluspõhimõtetele. Artikkel 4. Süüdimõistetu üleandmine Kohtusekretär korraldab süüdimõistetu üleandmise rahvusvaheliselt tribunalilt taotluse saanud riigi pädevatele asutustele. Enne süüdimõistetu üleandmist teavitab kohtusekretär teda käesoleva kokkuleppe sisust. Artikkel 5. Ne bis in idem Süüdimõistetu üle ei mõisteta taotluse saanud riigis kohut tegude eest, mis on rahvusvahelise tribunali põhikirja kohaselt rahvusvahelise humanitaarõiguse rasked rikkumised, mille eest tema üle on rahvusvahelises tribunalis juba kohut mõistetud. Artikkel 6. Inspekteerimine 1. Taotluse saanud riigi pädevad asutused lubavad Rahvusvahelisel Punase Risti Komiteel (edaspidi RPRK) inspekteerida kinnipidamistingimusi ja vangide kohtlemist mis tahes ajal, kusjuures külastuste sageduse määrab RPRK. RPRK esitab inspekteerimise tulemuste alusel koostatud konfidentsiaalse aruande taotluse saanud riigile ja rahvusvahelise tribunali presidendile. 2. Taotluse saanud riik ja rahvusvahelise tribunali president peavad nõu lõikes 1 viidatud aruande tulemuste üle. Rahvusvahelise tribunali president võib seejärel nõuda, et taotluse saanud riik annaks talle aru RPRK soovitatud kinnipidamistingimuste muudatuste läbiviimisest. Artikkel 7. Teavitamine 1. Taotluse saanud riik teavitab viivitamata kohtusekretäri: a) kui karistuse kandmise lõpuni on jäänud kaks kuud; b) kui süüdimõistetu on kinnipidamiskohast põgenenud enne karistuse ärakandmist; c) kui süüdimõistetu on surnud. 2. Olenemata eelmisest lõikest, peavad kohtusekretär ja taotluse saanud riik ühe poole taotlusel omavahel nõu kõikides küsimustes, mis on seotud karistuse täitmisega. Artikkel 8. Ennetähtaegne vabastamine, armuandmine ja karistuse kergendamine 1. Kui taotluse saanud riigi seaduste kohaselt on süüdimõistetul õigus ennetähtaegsele vabastamisele, armuandmisele või karistuse kergendamisele, siis teavitab taotluse saanud riik sellest kohtusekretäri. 2. Rahvusvahelise tribunali president esitab oma seisukoha, kas ennetähtaegne vabastamine, armuandmine või karistuse kergendamine on kohane. Taotluse saanud riik arvestab saadud seisukohaga ja vastab rahvusvahelise tribunali presidendile enne mis tahes otsuse tegemist. 3. Rahvusvahelise tribunali president võib pärast vastuse saamist esitada taotluse süüdimõistetu üleandmiseks teisele riigile või rahvusvahelisele tribunalile. Artikkel 9. Täideviimise lõpetamine 1. Karistuse täitmine lõpeb: a) kui karistus on kantud; b) kui süüdimõistetu on surnud; c) kui süüdimõistetule antakse armu; d) lõikes 2 viidatud rahvusvahelise tribunali otsusega. 2. Rahvusvaheline tribunal võib igal hetkel taotleda karistuse täitmise lõpetamist taotluse saanud riigis ja anda süüdimõistetu üle teisele riigile või rahvusvahelisele tribunalile. 3. Taotluse saanud riigi pädevad asutused lõpetavad karistuse täitmise kohe, kui kohtusekretär teavitab neid otsusest või meetmest, mille alusel karistuse täitmine lõpetatakse. Artikkel 10. Karistuse täitmise võimatus Kui pärast karistuse täitmise alustamise otsust on õiguslikel või praktilistel põhjustel muutunud karistuse edasine täitmine võimatuks, teavitab taotluse saanud riik sellest viivitamata kohtusekretäri. Kohtusekretär korraldab süüdimõistetu üleandmise. Taotluse saanud riigi pädevad asutused ootavad vähemalt kuuskümmend päeva pärast kohtusekretäri teavitamist, enne kui võtavad muid meetmeid. Artikkel 11. Kulud Rahvusvaheline tribunal kannab kulud, mis on seotud süüdimõistetu üleandmisega taotluse saanud riiki ja riigist välja, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Taotluse saanud riik kannab kõik muud kulud, mis on seotud karistuse täitmisega. Artikkel 12. Jõustumine Kokkulepe jõustub päeval, mil Eesti Vabariigi valitsus on diplomaatiliste kanalite kaudu teavitanud rahvusvahelist tribunali, et kokkuleppe jõustumiseks vajalikud riigisisesed nõuded on täidetud. Artikkel 13. Kokkuleppe kehtivus 1. Kokkulepe on jõus nii kaua, kuni taotluse saanud riik täidab rahvusvahelise tribunali määratud karistusi käesoleva kokkuleppe alusel. 2. Pooled võivad vastastikusel nõusolekul ja kahekuulise etteteatamistähtajaga kokkuleppe lõpetada. Kokkulepe ei lõpe enne, kui karistused, millele kokkulepet kohaldatakse, on kantud või lõpetatud ja vajaduse korral mitte enne, kui süüdimõistetu on artikli 10 kohaselt üle antud. Selle kinnituseks on täievolilised esindajad kokkuleppele alla kirjutanud. Koostatud 11. veebruaril 2008 Tallinnas kahes eksemplaris eesti ja inglise keeles; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Erineva tõlgendamise korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst. Eesti Vabariigi valitsuse nimel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni nimel Urmas PAET, Eesti Vabariigi välisminister Hans HOLTHUIS, Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali kohtusekretär