Vabariigi Valitsus — Mitteeluruumide erastamise korra kinnitamine ja Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1995. a määruse nr 117 muutmine — RT I, 1996, 47, 916

Tulenevalt mitteeluruumide erastamise seaduse (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27) paragrahvi 2 lõikest 4 ja paragrahvi 5 lõikest 6 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Mitteeluruumide erastamise kord» (juurde lisatud). 2. Riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse omandis olevaid mitteeluruume tunnistavad erastamisele mittekuuluvaks vastavalt riigivara valitseja, kelle valitsemisel on vastav riigivara, omal algatusel või valdaja taotluse alusel või kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. 3. Elamus asuva mitteeluruumi erastamisele mittekuuluvaks tunnistamise avalikustamiseks avaldab riigivara valitseja Riigi Teataja Lisas tema poolt langetatud vastavasisulised otsused, mis peavad sisaldama mitteeluruumi aadressi ja mitteerastamise põhjust. 4. Sõnastada Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1995. a määruse nr 117 «Korteriomandi seadmise korra kinnitamine» (RT I 1995, 35, 462) esimene lause järgmiselt: «Korteriomandiseaduse (RT I 1994, 28, 426) ja mitteeluruumide erastamise seaduse (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27) alusel Vabariigi Valitsus määrab:». 5. Muuta Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1995. a määrusega nr 117 kinnitatud «Korteriomandi seadmise korda» järgmiselt: 1) täiendada punkti 2 pärast sõnu «asutatud korteriühistu» sõnadega «või mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõigetes 2 ja 4 nimetatud ostueesõigust omavad isikud»; 2) täiendada punkti 9 esimest lauset pärast sõna «eluruumi» sõnadega «või mitteeluruumi»; 3) täiendada punkti 13 esimest lauset pärast sõnu «toodud isikute» sõnadega «või mitteeluruumi erastamise seaduse paragrahvi 5 lõigetes 3–5 nimetatud ostueesõigust omavate isikute»; 4) täiendada punkti 14 esimest lauset pärast sõna «eluruumi» sõnadega «või mitteeluruumi»; 5) muuta punkti 15 ja sõnastada see järgmiselt: «15. Avalik-õiguslikust reaalkoormatisest laekuv raha jaotatakse vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529) paragrahvile 6.». Peaminister Tiit VÄHI Majandusminister Andres LIPSTOK Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18. juuni 1996. a määrusega nr 175 Mitteeluruumide erastamise kord Käesoleva korra kohaselt korraldatakse mitteeluruumide erastamise seaduse (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27) alusel erastamise objektiks olevate mitteeluruumide erastamist ja alghinna määramist. Korteriomandi seadmisel mitteeluruumile kohaldatakse korteriomandiseaduse (RT I 1994, 28, 426) ja korteriomandi seadmise korra (RT I 1995, 35, 462) sätteid. I. MITTEELURUUMI OSTUEESÕIGUS ERASTAMISE ALGHINNAGA 1. Mitteeluruumide erastamise seaduse kohaselt mitteeluruumi alghinnaga erastamise eesõigust omav isik, kes soovib eesõigust kasutada, esitab kohustatud subjektile vastavasisulise kirjaliku avalduse, millele lisab koopiad dokumentidest, mis tõendavad mitteeluruumi alghinnaga erastamise eesõigust. Kohustatud subjekt registreerib esitatud avalduse ja informeerib õigustatud subjekti mitteeluruumi hinnast ning erastamise vormistamise korrast ja ajast. 2. Mitteeluruumi alghinnaga erastamise eesõigust omava isiku poolt avalduse mitteesitamisel tuleb kohustatud subjektil mitteeluruumi erastamise alustamiseks informeerida seda eesõigust omavat isikut kirjalikult mitteeluruumi erastamisest, fikseerides kirjalikus teates mitteeluruumi alghinna ja aja, mille jooksul erastamise eesõigust omav isik võib eesõiguse kasutamiseks esitada mitteeluruumi erastamiseks avalduse. Nimetatud tähtaeg ei tohi olla lühem kui üks kuu kirjaliku teate saatmise kuupäevast arvates. Kui õigustatud subjekt ei esita teates fikseeritud tähtaja jooksul mitteeluruumi erastamiseks kirjalikku avaldust koos erastamise eesõigust tõendavate dokumentide koopiatega, erastatakse mitteeluruum avalikul enampakkumisel. II. MITTEELURUUMI ERASTAMINE AVALIKUL ENAMPAKKUMISEL 3. Kui mitteeluruumi alghinnaga erastamise eesõigust omav isik puudub või ei kasuta oma eesõigust, erastatakse mitteeluruum avalikul enampakkumisel. Mitteeluruumide müügihinnaks on avalikul enampakkumisel pakutud kõrgeim hind (enampakkumise lõpphind). 4. Mitteeluruumide erastamise tähtajad määrab kohustatud subjekt. 5. Kohustatud subjekt kinnitab enampakkumise läbiviimiseks enampakkumiskomisjoni esimehe ja kaks liiget. 6. Kohustatud subjekt määrab enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha suuruse. Osavõtu tasu suurus võib olla kuni 2 protsenti alghinnast, kuid mitte rohkem kui 1000 krooni, tagatisraha suurus võib olla kuni 10 protsenti alghinnast. Enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasutakse rahas. Enampakkumisest osavõtu tasu kuulub kohustatud subjektile ja seda kasutatakse enampakkumise läbiviimise kulude katmiseks. 7. Enampakkumiskomisjon peab vähemalt üks kuu enne enampakkumise toimumist avaldama vähemalt ühes üleriigilises päevalehes ja ühes erastamise objekti asukohajärgse maakonna territooriumil väljaantavas ajalehes kuulutuse mitteeluruumi erastamiseks korraldatava avaliku enampakkumise kohta. Kuulutus peab sisaldama järgmist informatsiooni: 1) erastatava mitteeluruumi aadress, üldpind, alghind, lepingu alusel kasutatava mitteeluruumi puhul ka lepingu tähtaeg; 2) enampakkumise toimumise aeg ja koht; 3) enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha suurus ning nende tasumise kord; 4) enampakkumisest osavõtmiseks vajalike dokumentide esitamise kord ja tähtaeg; 5) andmed mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõigetes 4 ja 5 nimetatud ostueesõigust omavate isikute olemasolu kohta; 6) kohustatud subjekti aadress ja telefon. Enampakkumiskomisjon on kohustatud tagama asjast huvitatud isikutele informatsiooni kättesaadavuse avalikul enampakkumisel erastatava mitteeluruumi tehnilise varustatuse, heakorra taseme ja teiste oluliste omaduste kohta kohustatud subjekti asukohas. 8. Samaaegselt mitteeluruumi erastamiseks korraldatava avaliku enampakkumise kuulutuse avaldamisega tuleb enampakkumiskomisjonil kirjalikult informeerida enampakkumise toimumise ajast ja erastatava mitteeluruumi alghinnast kõiki mitteeluruumi lepingujärgseid kasutajaid. 9. Enampakkumisest osavõtmiseks on vaja esitada enampakkumiskomisjonile: 1) avaldus, mis füüsiliste isikute puhul on vormistatud vastavalt käesoleva korra lisale 1 ja juriidiliste isikute puhul vastavalt käesoleva korra lisale 2; 2) maksedokumentide koopiad enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasumise kohta; 3) juriidilistel isikutel registreerimistunnistuse ja põhikirja koopia; 4) muud enampakkumiskomisjoni poolt nõutavad dokumendid, mis tõendavad enampakkumisest osavõtja vastavust mitteeluruumide erastamise õigustatud subjekti kohta sätestatud tingimustele. 10. Enampakkumiskomisjoni esimehel on õigus: 1) teha osalejatele märkus käesoleva korra esmakordsel rikkumisel ning arvata osavõtja enampakkumisest välja ja nõuda tema lahkumist enampakkumise ruumist käesoleva korra teistkordsel rikkumisel; 2) peatada enampakkumine, kui sellest osavõtjad või kõrvalised isikud segavad või takistavad enampakkumise läbiviimist; 3) jätkata enampakkumist pärast kõrvaliste või enampakkumist segavate isikute lahkumist või teha mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekti seaduslikule esindajale ettepanek tunnistada enampakkumine nurjunuks. 11. Enne enampakkumise algust registreerib enampakkumiskomisjon enampakkumisele ilmunud isikud. Enampakkumise alguses tutvustab komisjoni esimees enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumises osalejate registreerimisnumbrid. 12. Enampakkumine on suuline ja viiakse läbi järgmiselt: 1) enampakkumises osalejatele antakse pärast osavõtjate mitteeluruumide erastamise õigustatud subjekti kohta sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimist registreerimisnumber, mille all nad esinevad enampakkumise lõpuni; 2) enne enampakkumise alustamist teatab enampakkumiskomisjoni esimees konkreetse objekti enampakkumisele lubatud osalejate arvu ja nende registreerimisnumbrid; 3) minimaalse pakkumise määra (enampakkumise sammu) iga objekti kohta otsustab enampakkumiskomisjon ja komisjoni esimees teeb selle teatavaks enne objekti enampakkumise algust; 4) enampakkumine algab müüdava vara alghinna teatamisest enampakkumiskomisjoni esimehe poolt ja tema haamrilöögist; 5) ostja annab oma soovist märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise alles pärast enampakkumiskomisjoni esimehe vastavat luba; 6) enampakkumine lõpeb enampakkumiskomisjoni esimehe haamrilöögiga pärast pakutava kõrgeima müügihinna kolmekordset teatamist. 13. Enampakkumisest osavõtjad on kohustatud alluma enampakkumise ajal enampakkumiskomisjoni esimehe korraldustele. 14. Enampakkumise kohta peetakse protokolli, kuhu märgitakse enampakkumise toimumise aeg, koht ja enampakkumiskomisjoni liikmete nimed. Iga enampakkumisel erastatava mitteeluruumi kohta märgitakse protokolli seda mitteeluruumi iseloomustavad andmed, mis sisalduvad enampakkumise kuulutuses, ja enampakkumises osalejate registreerimisnumbrid. Protokollis fikseeritakse iga mitteeluruumi kohta minimaalse pakkumise määr, enampakkumise tulemusena kujunenud müügihind ja ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku nimi. Ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandab isik, kes pakkus kõrgeima hinna. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, fikseeritakse see protokollis. Protokollile kirjutavad alla kõik enampakkumiskomisjoni liikmed ja ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandanud isikud. 15. Protokolli lahutamatuks lisaks on enampakkumises osalejate registreerimisleht, kuhu märgitakse kõigi enampakkumisest osavõtjate nimed, registreerimisnumbrid ja osavõtjate allkirjad. Registreerimislehel peab olema fikseeritud enampakkumise toimumise kuupäev ja enampakkumisele pandud mitteeluruumide aadressid. 16. Kaebused enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse enampakkumise päevale järgneva tööpäeva lõpuks kirjalikult avaliku enampakkumise kuulutuses nimetatud aadressil erastamise kohustatud subjektile. 17. Viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist kinnitab mitteeluruumide erastamise kohustatud subjekti seaduslik esindaja enampakkumise tulemuse või tunnistab enampakkumise nurjunuks. Dokument, mis kinnitab enampakkumise tulemuse, peab sisaldama enampakkumise toimumise kuupäeva, erastatava mitteeluruumi aadressi, müügihinda ja mitteeluruumi ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku nime. Dokument, mis tunnistab enampakkumise nurjunuks, peab sisaldama enampakkumise toimumise kuupäeva, erastatava mitteeluruumi aadressi ja nurjumise põhjust. 18. Enampakkumise tulemust ei kinnitata ja enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui: 1) on rikutud enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumisel viibivad isikud ei allu enampakkumise ajal enampakkumiskomisjoni esimehe korraldustele, eiravad käesoleva korra ja teiste õigusaktidega sätestatud nõudeid; 3) erastamise korraldamisel on rikutud seaduste ja teiste õigusaktide nõudeid; 4) pärast enampakkumise läbiviimist selgub, et mitteeluruumi ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid. 19. Kui enampakkumisel ei ole osalejaid või ükski enampakkumisel osalejatest ei tee pakkumist vähemalt alghinna ulatuses, tunnistab eluruumide erastamise kohustatud subjekti seaduslik esindaja enampakkumiskomisjoni esildisel enampakkumise mittetoimunuks. 20. Enampakkumise nurjunuks või mittetoimunuks tunnistamisel: 1) ostu-müügilepingut ei sõlmita; 2) enampakkumise nurjumise põhjustanud isikule tagatisraha ei tagastata. Mittetagastatud tagatisraha kasutatakse nurjunud enampakkumise kulude katteks, selle jääki aga vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1996, 26, 529) paragrahvile 4 või 5. 21. Enampakkumise nurjunuks tunnistamine pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist toimub juhul, kui ostja ei täida käesoleva korra punktis 28 esitatud kohustusi või ilmneb enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist ja enne ostu-müügilepingu notariaalset tõestamist. Sel juhul võtab kohustatud subjekt vastu otsuse, millega tühistatakse enampakkumise tulemus ja tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. Otsuste ärakirjad saadetakse viie tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist enampakkumisel ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandanud isikule ja mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõigetes 4 ja 5 nimetatud isikuile. III. MITTEELURUUMI OSTUEESÕIGUS ENAMPAKKUMISE LÕPPHINNAGA 22. Mitteeluruumi erastamine vormistatakse ostja (õigustatud subjekti) ja müüja (kohustatud subjekti) vahel sõlmitava notariaalselt tõestatava ostu-müügilepinguga. 23. Viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuse kinnitamist kohustatud subjekti seadusliku esindaja poolt informeerib kohustatud subjekt mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõikes 4 toodud õigustatud subjekte mitteeluruumi enampakkumise tulemustest väljastusteatega tähtkirjaga või isiklikult allkirja vastu. Kirjalikule teatele, kus on fikseeritud aeg, mille jooksul erastamise lõpphinnaga ostueesõigust omav isik võib ostueesõiguse kasutamiseks esitada mitteeluruumi erastamiseks avalduse, lisatakse käesoleva korra punktis 17 toodud dokumendi ärakiri. Nimetatud tähtaeg on kaks kuud enampakkumise toimumise ajast arvates. 24. Ostueesõiguse teostamiseks tuleb mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõikes 4 toodud õigustatud subjektil esitada müüjale notariaalselt tõestatud ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov ostueesõigust teostada. Posti teel saadetud avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks, kui see kannab tähtaja viimase päeva kuupäevaga postitemplit. Kui õigustatud subjekt ei teata kahe kuu jooksul oma soovist ostueesõigust teostada, loetakse ta ostueesõiguse teostamise õigusest loobunuks. 25. Kui mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõigetes 3 ja 4 toodud isikud puuduvad või ei kasuta ostueesõigust, informeerib kohustatud subjekt viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva korra punktides 2 või 23 toodud tähtaegade möödumist vastava elamu korteriühistut või kui korteriühistu puudub, siis vastava elamu eluruumide omanikke mitteeluruumi erastamise enampakkumise tulemustest väljastusteatega tähtkirjaga või isiklikult allkirja vastu. Kirjalikule teatele, kus on fikseeritud aeg, mille jooksul erastamise lõpphinnaga ostueesõigust omav isik (või isikud) võib eesõiguse kasutamiseks esitada mitteeluruumi erastamise avalduse, lisatakse käesoleva korra punktis 17 mainitud dokumendi ärakiri. Nimetatud tähtaeg on üks kuu kirjaliku teate saatmise kuupäevast arvates. 26. Kui korteriühistu puudub, on ühe kuu jooksul ostueesõigus vastava elamu korteriomandi omanikel ühiselt või ühel või osal neist vähemalt poolte korteriomanike kirjalikul nõusolekul, arvates kirjaliku teate saatmise kuupäevast. Korteriomanike allikirja ehtsus nõusolekuavaldusel peab olema notariaalselt tõestatud. Iga korteriomanik võib anda nõusoleku ostueesõiguse kasutamiseks ainult ühele korteriomanikule või ühele osale korteriomanikest. 27. Kui üks enampakkumise lõpphinnaga ostueesõigust omav isik kasutab oma eesõigust, on tal õigus asuda ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku asemele. Kümne tööpäeva jooksul pärast ostueesõiguse teostamise nõuetekohase avalduse laekumist teatab kohustatud subjekt ostueesõigust omavale isikule väljastusteatega tähtkirjaga või isiklikult allkirja vastu ostu-müügilepingu vormistamise aja. Mitteeluruumi erastamisel korteriomandina sõlmitakse koos ostu-müügilepinguga ka notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ostueesõigust omava isiku kandmiseks kinnistusraamatusse kinnisasja omandajana. Ostueesõigust omav isik on kohustatud tasuma mitteeluruumi müügihinna hiljemalt ostu-müügilepingu sõlmimise hetkeks. Mitteeluruumi müügihinna täielikul tasumisel peab asjaõigusleping sisaldama märke avalik-õigusliku reaalkoormatise kustutamise kohta kinnistusraamatust. Kui ostueesõigust omav isik ei tasu ostuhinda, on kohustatud subjektil õigus keelduda ostu-müügilepingu sõlmimisest. 28. Kui enampakkumise lõpphinnaga ostueesõigust omavad isikud ei kasuta oma eesõigust, teatab kohustatud subjekt kümne tööpäeva jooksul enampakkumise protokolli kohaselt mitteeluruumi ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandanud isikule väljastusteatega tähtkirjaga või isiklikult allkirja vastu ostu-müügilepingu vormistamise aja. Mitteeluruumi erastamisel korteriomandina sõlmitakse koos ostu-müügilepinguga ka notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku kandmiseks kinnistusraamatusse kinnisasja omandajana. Ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on kohustatud tasuma mitteeluruumi müügihinna hiljemalt ostu-müügilepingu sõlmimise hetkeks. Mitteeluruumi müügihinna täielikul tasumisel peab asjaõigusleping sisaldama märke avalik-õigusliku reaalkoormatise kustutamise kohta kinnistusraamatust. Kui ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik ei tasu müügihinda, on kohustatud subjektil õigus keelduda ostu-müügilepingu sõlmimisest. 29. Kui mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõikes 4 sätestatud ostueesõigust omavad isikud osalesid enampakkumisel ja on enampakkumise protokolli kohaselt omandanud mitteeluruumi ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse või kui mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõikes 4 nimetatud isikud puuduvad ning mitteeluruumide erastamise seaduse paragrahvi 5 lõikes 5 nimetatud isikud osalesid enampakkumisel ja on enampakkumise protokolli kohaselt omandanud mitteeluruumi ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse, ei rakendata vastavalt käesoleva korra punkte 23–28. 30. Omandiõigus vallasasjana erastatavale mitteeluruumile tekib vastavalt asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39 590; 1995, 26–28, 355) paragrahvile 92. Mitteeluruumi erastamisel vallasasjana sõlmitud ostu-müügileping registreeritakse kohalikus omavalitsuses ja asukohajärgses hooneregistris asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889; 66, 1159; 94, 1609; 1995, 22, 327; 57, 979; 1996, 36, 738) paragrahvi 13 lõikes 7 sätestatud korras. Omandiõigus korteriomandina erastatavale mitteeluruumile tekib kinnistusraamatusse kandmisega. IV. MITTEELURUUMI EEST TASUMINE 31. Ostja võib mitteeluruumi eest tasuda raha ja erastamisväärtpaberitega. Rahas tuleb tasuda vähemalt 10 protsenti müügihinnast, mis kantakse kohustatud subjekti erastamise eriarvele. Kui müügihinnast tasutakse rahas enam kui 10 protsenti, jaotatakse raha, mis ületab nimetatud protsendi, vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse paragrahvile 4 või 5. Erastatava mitteeluruumi eest erastamisväärtpaberiga tasumisel tehakse ülekanne mitteeluruumi ostja või teise isiku erastamisväärtpaberiarvelt Vabariigi Valitsuse 15. augusti 1995. a määrusega nr 296 (RT I 1995, 70, 1165; 1996, 21, 423) kinnitatud «Erastamisväärtpaberite väljaandmise ja nendega arveldamise korra» kohaselt mitteeluruumi erastamise kohustatud subjekti erastamisväärtpaberiarvele. Erastamisväärtpaberiarvelt tasumisel näidatakse maksekorraldusel erastatava mitteeluruumi aadress. 32. Kui ostu-müügileping sõlmitakse enampakkumise protokolli kohaselt mitteeluruumi ostu-müügilepingu õiguse omandanud isikuga, vähendatakse rahas tasutavat osa müügihinnast tema poolt tasutud tagatisraha võrra. Teistele tagatisraha maksnud isikutele tagastab enampakkumiskomisjon tagatisraha kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks või mittetoimunuks tunnistamist. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt tagastab tagatisraha kümne päeva jooksul pärast asjaõiguslepingu (vallasasjana erastamisel ostu-müügilepingu) notariaalset tõestamist enampakkumise võitnud isikule juhul, kui üks mitteeluruumi erastamise eesõigust omav isik kasutab oma ostueesõigust. Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks erastamise kohustatud subjektist või enampakkumiskomisjonist tulenevatel põhjustel, tagastatakse kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise nurjunuks tunnistamist osavõtutasu ja tagatisraha kõigile seda maksnud isikutele. V. MITTEELURUUMI ALGHINNA MÄÄRAMINE 33. Elamus asuva mitteeluruumi üldpinna ühe ruutmeetri standardne alghind on 3000 krooni. Konkreetse mitteeluruumi alghind saadakse selle üldpinna pindala korrutamisel: 1) Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198 (RT I 1993, 46, 641; 78, 1140; 1994, 37, 573; 42, 682; 57, 973; 1995, 15, 185; 37, 479; 43, 664; 85, 1472) kinnitatud «Eluruumide erastamise korra» ja «Elamute erastamise väärtushinnangu koefitsientide määramise juhendi» kohaselt määratava elamu väärtushinnangu koefitsiendiga (Vk); 2) kohaliku omavalitsusüksuse volikogu poolt vastavalt käesoleva korra punktile 34 määratava koefitsiendiga Va, mis arvestab mitteeluruumiga elamu asukohta linna või valla territooriumil. 34. Mitteeluruumiga elamu asukohta arvestava koefitsiendi Va määrab kohaliku omavalitsuse volikogu haldusterritooriumi järgmise tsoneerimise teel: 1) äritsoon Tallinnas 5,0–8,0 Tartus, Pärnus ja Narvas 4,0–7,0 teistes linnades 3,0–6,0 väljaspool linnu 3,0–5,0 2) elamutsoon Tallinnas 3,0–5,0 teistes linnades 2,0–3,0 väljaspool linnu 1,0–3,0 Linnaga piirnevates valdades määratakse koefitsient Va vastavale linnale kehtestatud vahemikus. 35. Mitteeluruumi erastamisel korteriomandina lisatakse mitteeluruumi alghinnale maatüki mõttelise osa hind (avalik-õigusliku reaalkoormatise rahaline väärtus). 36. Elamus asuva mitteeluruumi alghinna määramiseks koostatakse käesoleva korra lisas esitatud vormi kohane mitteeluruumi hindamise akt, mille kinnitab linna- või vallavalitsus. Lisa 1 «Mitteeluruumide erastamise korra» juurde

Lisa 2 «Mitteeluruumide erastamise korra» juurde

Lisa 3 «Mitteeluruumide alghinna määramise korra» juurde