Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Turismitoodete arendamise toetamise tingimused ja kord — RTL, 72, 1012

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala (1) Turismitoodete arendamise toetamise (edaspidi meede) tingimused ja kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. jaanuari 2007. a korraldusega nr 20 «Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime» eesmärkide elluviimiseks. (2) Meetme raames antav toetus on turismivaldkonna investeeringuks ettenähtud regionaalabi, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 800/2008 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (edaspidi üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47), ja «Konkurentsiseaduse» §-s 342 sätestatut. (3) Meetme raames toetuse andmisel lähtutakse Riigikogu 22. novembri 2006. a otsusega kinnitatud «Eesti riiklikust turismiarengukavast aastateks 2007–2013» (edaspidi turismiarengukava). (4) Määrust kohaldatakse ainuüksi turismi valdkonna projektide rahastamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üldisele grupierandi määrusele. § 2. Meetme eesmärk (1) Meetme eesmärk on Eesti kui reisisihi rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud uuenduslike turismitoodete arendamise kaudu, mille abil luuakse reisimotivatsioon Eesti külastamiseks ja külastusaja pikenemiseks. (2) Meetme alaeesmärgiks on hooajalisuse vähendamisele kaasaaitavate turismitoodete väljaarendamine. (3) Meetme raames toetatakse investeeringuid järgmiste rahvusvahelist nõudlust omavate turismitoodete väljaarendamisse: 1) külastajatele suunatud komplekssed temaatilised keskused ja atraktsioonid, sealhulgas aktiivse puhkuse teenuste osutamisega seotud turismitooted ja loodusturismi tooted; 2) rahvuslikul eripäral ning traditsioonidel põhinevate turismitooted ja -atraktsioonid; 3) arhitektuurilist väärtust omavate objektide väljaarendamine turismitoodete pakkumiseks. § 3. Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). § 4. Mõisted Käesolevas määruse tähenduses: 1) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse ja kasutatakse; 2) taotlus vormikohane kirjalik avaldus, millele on lisatud nõutavad dokumendid toetuse taotlemiseks; 3) toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on juriidiline isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks; 4) toetuse saaja on juriidiline isik, kelle poolt esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud; 5) omafinantseering on toetuse saaja või teise projektis osaleva juriidilise isiku (edaspidi projektis osalev isik) rahaline panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja ja projektis osaleva isiku poolt tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks; 6) suurettevõte on ettevõte, mis ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I sätestatud määratlusele; 7) turismiteenus on «Turismiseaduse» § 2 lõikes 2 nimetatud teenus ning aktiivse puhkusega seotud teenus; 8) turismitoode on terviklik külastuselamus, mis koosneb erinevatest turismiteenustest ja muudest teenustest, mida külastaja oma reisi ajal tarbib; 9) atraktsioon on turistidele atraktiivne ja ilma eelneva broneerimiseta külastajatele avatud objektide kompleks, kus on võimalused meelelahutuseks, vaba aja veetmiseks, teadmiste täiendamiseks ning kus korraldatakse temaatilisi üritusi; 10) investeering on kapitalimahutus materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse seoses uue ettevõtja asutamisega, olemasoleva ettevõtja laiendamisega, toodete mitmekesistamisega või uute teenuste pakkumisega; 11) materiaalne põhivara on vara, mis seondub ehitiste, masinate ja seadmetega, mida ettevõtja kasutab toote arendamisel, teenuse osutamisel või halduseesmärgil ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta; 12) immateriaalne põhivara on vara, mis soetatakse tehnoloogiasiirdena patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED § 5. Meetme raames toetatavad tegevused Meetme raames toetatakse käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud turismitoodete ja -teenuste väljaarendamist järgmiste tegevuste kaudu: 1) turismitoodete ja -teenuste pakkumiseks vajalike objektide ja objektidega seotud infrastruktuuri ehitamine; 2) turismitoodete ja -teenuste pakkumiseks vajaliku materiaalse vara soetamine; 3) turismitoodete ja -teenuste pakkumiseks vajaliku materiaalse vara soetamisega kaasneva immateriaalse vara soetamine. § 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) Meetme raames on abikõlblikud alljärgnevad käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud ja projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-ga 8 kehtestatud piirmääradele: 1) objektide ehitamise ja objektiga seotud infrastruktuuri rajamisega seotud kulu, sealhulgas põhiprojekti projekteerimisega seotud kulud; 2) «Ehitusseaduses» sätestatud korras teostatava omanikujärelvalve ja ehitusjuhtimisega seotud kulu; 3) objektide ekspositsiooni loomise või olemasoleva ekspositsiooni arendamisega seotud kulu; 4) objekti toimimiseks ja teenuste osutamiseks vajaliku mööbli ja sisseseade soetamine, sealhulgas masinad, seadmed või muud vahendid ning nende paigaldamisega seotud kulu; 5) klientide teenindamiseks vajalike uudsete tehnoloogiliste lahenduste rakendamise ja soetamisega seotud kulu; 6) turismiinfo viitade ja tahvlite soetamine ning paigaldamisega seotud kulu; 7) materiaalse vara soetamisega kaasneva immateriaalse vara soetamise kulu juhul, kui see on soetatud kolmandatelt isikutelt turutingimustel, ning tingimusel, et see liidetakse taotleja põhivarale ja seda käsitletakse amortiseeruva varana; 8) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikega 1 kehtestatud kohustuste täitmisega seotud kulud; 9) käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendmaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. (2) Lisaks «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 1) projektijuhtimisega seotud kulu; 2) majutusvõimaluste loomise ja parendamisega seotud kulu; 3) telekommunikatsioonivõrgu, ühisveevärgi, kanalisatsiooni, elektri-, gaasi- ja soojusvõrguga ühinemise liitumistasud; 4) mitterahaline sissemakse; 5) kulum; 6) üldkulu; 7) muu projektiga mitteseotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu; 8) kulu, mis on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud. (3) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omava isiku ning tarnija ja tarnijas osalust omava isiku vahel, kes on seotud isikud «Tulumaksuseaduse» § 8 tähenduses. (4) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja üksikasjalikult kirjeldatud. (5) Abikõlblike kulude tõendamisel võetakse arvesse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kulud. (6) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem kui eeltaotluse sihtasutuses registreerimise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani. (7) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäev. (8) Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad. (2) Meetme raames toetatava projekti tegevused viiakse ellu kuni 36 kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui 2015. a 31. augustiks. (3) Projekti ajalise kestvuse arvestus (alguskuupäev) algab eeltaotluse sihtasutuses registreerimise hetkest või taotluses sisalduvast hilisemast alguskuupäevast. Projekti ajalise kestuse arvestus lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti lõpptähtajaga. (4) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist käesoleva määruse §-s 19 kehtestatud korras tingimusel, et projekti tegevused viiakse ellu käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtajaks. Kui projekti perioodi abikõlblikkuse perioodi muutmise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajaliseks kestvuseks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusega määratud abikõlblikkuse perioodi. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud ja projekti eesmärgid on saavutatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist. (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. § 8. Toetuse finantseerimise piirmäärad ja tingimused (1) Toetuse minimaalne suurus on 30 000 000 Eesti krooni ja maksimaalne suurus 50 000 000 Eesti krooni projekti kohta. (2) Toetuse määr on protsent abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on kuni 30% abikõlblikest kuludest. (3) Meetme raames toetatavate projektide omafinantseeringu määr on vähemalt 70% abikõlblikest kuludest. (4) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigieelarvelisi või välisvahenditest antud tagastamatuid toetusi. 3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE § 9. Toetuse taotlemine (1) Meetme raames toimub vooruline taotlemine kahes etapis. (2) Esimeses etapis esitatakse sihtasutusele eeltaotlus. Eeltaotluse rahuldamise otsus on eelduseks täistaotluse esitamiseks. Eeltaotlus on täistaotluse lahutamatu osa. (3) Eeltaotluste hindamise tulemusena moodustatakse pingerida, kus kõik vooru eelarve piires olevad taotluste esitajad saavad õiguse esitada täistaotluse. (4) Teises etapis esitatakse sihtasutusele täistaotlus. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud eeltaotluse ja täistaotluse (edaspidi koos nimetatud taotlus) vormid kinnitab sihtasutuse juhatus. Sihtasutus teeb taotlusvormid kättesaadavaks oma veebilehel. (6) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik. (7) Eeltaotlused esitatakse sihtasutuse juhatuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäevaks. Taotlusvooru tähtpäevast teavitab sihtasutus vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel vähemalt 30 tööpäeva enne vooru avanemist. (8) Projekti täistaotluse esitamise tähtaeg on kuni 120 tööpäeva eeltaotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates. (9) Taotleja saab taotleda toetust korraga ainult ühele projektile. § 10. Nõuded taotlejale (1) Taotlejaks võib olla Eesti äriregistris registreeritud äriühing. (2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlejal ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud vastavalt kokkulepitud ajakavale. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 2) taotleja aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga; 3) taotleja omakapital vastab «Äriseadustiku» nõuetele; 4) taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseerimiseks vastavalt käesoleva määruse §-ga 8 kehtestatud piirmääradele ja tingimustele; 5) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. (3) Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või teistest Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas. § 11. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal; 2) võimaldama kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust; 3) sihtasutust viivitamata teavitama taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 4) tõendama sihtasutuse nõudmisel määruses ettenähtud omafinantseeringu või muude vahendite või dokumentide olemasolu; 5) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtja või selle osa ja sellega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 6) sihtasutuse nõudmisel esitama Maksu- ja Tolliameti tõendi taotleja maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatatuse kohta, mis ei tohi olla väljastatud varem kui 10 tööpäeva enne taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäeva; 7) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotluses sisalduv projekt peab olema kooskõlas turismiarengukavaga, vastama meetme tingimustele ning vastama õigusaktides sätestatud tingimustele. (2) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis; 2) toetust taotletakse käesoleva määruse §-ga 5 kehtestatud toetatavatele tegevustele; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa käesoleva määruse §-ga 8 kehtestatud toetuse määra; 4) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti perioodil käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 2015. a 31. augustiks; 5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muuhulgas ette nähtud nõutav omafinantseering; 6) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 7) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik omakäelise allkirjaga või elektroonselt digitaalallkirjaga. (3) Eeltaotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, põhitegevusala(d), esindusõigusliku isiku andmed, projektijuhi andmed, aktsionäride või osanike andmed; 2) andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimi, eesmärk ja oodatavad tulemused, tegevuste alguse- ja lõpukuupäev, eelarve tegevuste lõikes, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu summa ja taotleja kinnitus omafinantseeringu kohustuse täitmise kohta, taotlejat nõustanud ettevõtja ja konsultandi nimi; 3) andmed projekti sisu kohta, sealhulgas projekti idee kirjeldus, projekti seotus turismiarengukava ja meetme eesmärkidega, projekti teostamise ja toetuse vajaduse põhjendus; 4) konkurentsianalüüs, arendatava toote konkurentsieelise kirjeldus ja põhjendus; 5) sihtgruppide ja -turgude valiku põhjendused, turunduskanalite ja turundustegevuste kirjeldus ning hinnanguline turunduseelarve; 6) meeskonna kompetents, oskuste, kogemuste ja arendustegevuste kirjeldus nii projekti elluviimis- kui rakendusfaasis; 7) taotleja kvaliteedialased, sealhulgas keskkonnaalased arendustegevused, arendatava turismitoote visuaalse kontseptsiooni kirjeldus; 8) prognoositavad müügimahud arendatava turismitoote osas, andmed projekti planeeritavate tulemuste ja mõju kohta, projektiga seotud strateegiliste eesmärkide kirjeldus ja oodatavad tulemused; 9) andmed taotleja tähtsamate majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal ja jooksval aastal, sealhulgas realiseerimise netokäive, bilansimaht, tegevuskulud liigiti ja nende summa, tööjõukulud ja töötajate keskmine arv, põhivara suurus, kulum, omakapitali suurus, ärikasum või -kahjum. Andmeid ei pea esitama alustavad ettevõtjad, kellel vastavad andmed puuduvad; 10) juhul, kui taotleja pakub turismiteenuseid, siis netokäive väliskülastajate teenindamisest, netokäive hooajavälisel perioodil, netokäive välisturistide teenindamisest hooajavälisel perioodil; 11) rahavoogude, bilansi ja kasumiaruande prognoosid projekti alustamise majandusaastast kuni projekti lõpetamise aastale järgneva kahe aasta kohta, sealhulgas eraldi välja tooduna tegevuskulud liigiti ja nende summa, realiseerimise netokäive, netokäive väliskülastajate teenindamisest, netokäive hooajavälisel perioodil, netokäive välisturistide teenindamisest hooajavälisel perioodil; 12) juhul, kui taotleja on suurettevõte, siis info riigiabi ergutava mõju kohta vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 8 punktis 3 sätestatule; 13) info projekteerimistingimuste või kehtiva detailplaneeringu kohta; 14) ehitusloa taotlemise planeeritav aeg, kui ehitusluba on projekti seisukohast vajalik; 15) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. (4) Eeltaotlusele lisatakse täiendavalt järgmised dokumendid: 1) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 2) projekti meeskonnaliikmete elulookirjeldused. (5) Sõltuvalt projekti iseloomust peab eeltaotlus sisaldama 1) arendatava turismitoote või selle raames planeeritava ehitise arhitektuurset osa ja asendiplaani (eelprojekt vastavalt EVS 811:2006); 2) maa omandiõigust või pikaajalist kasutusõigust tõendavaid dokumente koos omaniku kirjaliku nõusolekuga. (6) Täistaotlus peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 2 ja 14 nimetatud andmeid. (7) Juhul kui täistaotluse esitamise ajaks on muutunud käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2 kuni 13 ja lõikes 4 nimetatud andmed, esitab taotleja muutunud või täiendatud informatsiooni täistaotluses. (8) Täistaotlusele lisatakse täiendavalt järgmised dokumendid: 1) juhul, kui tegemist on ehitamisega, siis hoone ehitusprojekti kirjeldus vastavalt EVS 865-2:2006 ja ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis vastavalt EVS 811:2006; 2) töövõtuleping ehitustööde teostajaga, mis sisaldab projekti detailset eelarvet ja töömahtude tabelit; 3) kogu projekti eelarve sihtasutuse poolt kehtestatud vormil; 4) tegevuste lõikes vähemalt kolme pakkumise hinnatabel koos pakkumiste aluseks oleva lähteülesande ja tööde teostaja või tarnija valiku põhjendusega; 5) koopia ehitusloast, kui see on tööde teostamiseks nõutav; 6) koopiad muudest lubadest, kui need on tööde teostamiseks nõutavad; 7) ehitusjuhtimisega tegeleva isiku elulookirjeldus. 4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE § 13. Taotluse menetlemine (1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. (2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. (3) Sihtasutusel on õigus teha taotluse menetlemise käigus taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi või perioodi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa, projekti tegevuste või perioodi muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (4) Projekti eeltaotluse osas teeb sihtasutus otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kuni 63 tööpäeva jooksul eeltaotluste taotlusvooru tähtpäevast arvates. (5) Täistaotluse menetlemise tähtaeg on kuni 36 tööpäeva selle sihtasutuses registreerimisest arvates. (6) Rahuldatud eeltaotluste esitajatel on õigus esitada täistaotlus vastavalt eeltaotluste hindamise tulemusena moodustunud pingerea alusel. § 14. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine (1) Eel- ja täistaotlused registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on 3 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse nõuetele vastavust ja selle juurde kuuluvate vajalike lisade olemasolu. (2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale posti teel või taotleja nõusolekul e-posti teel taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist. (3) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 kalendripäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. (4) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata ja tagastab taotluse, kui taotleja: 1) ei ole kõrvaldanud taotluses puudusi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul; 2) ei ole esitanud kõiki «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» ja käesoleva määruse alusel nõutavaid dokumente; 3) on sihtasutusele eelnevalt esitanud sama meetme raames taotlusi, mille osas taotluse esitamise hetkeks ei ole sihtasutuse juhatus teinud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust. (5) Kui taotlus on esitatud hiljem kui sihtasutuse juhatuse poolt määratud taotlusvooru tähtpäev, jätab sihtasutus taotlus läbi vaatamata ning tagastab taotlejale. § 15. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused (1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. (2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-ga 10 taotlejale kehtestatud nõuded. (3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. (4) Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 16. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused (1) Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. (2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-ga 12 taotlusele kehtestatud nõuded. (3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta käesoleva määruse §-ga 12 taotlusele kehtestatud nõuetele ning puudust ei ole võimalik käesoleva määruse § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid, mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust või teha paikvaatlust; 4) taotleja ei ole käesoleva määruse § 14 lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. (4) Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. (5) Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 17. Taotluse hindamise kord ja hindamiskriteeriumid (1) Eeltaotlusi hinnatakse pärast nende nõuetele vastavaks tunnistamist. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada eeltaotluse hindamiseks nõuandvaid hindamis- või ekspertkomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. (2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud eeltaotlused, milleks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 toodud hindamiskriteeriumite alusel vähemalt koondhindega 2,75 hinnatud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa taotlusvooru eelarvet. Juhul kui rahuldatud taotluste summa ületab taotlusvooru eelarvet, rahuldatakse taotlused vastavalt hindamise tulemusena tekkinud pingereale. (3) Toetuse saamiseks esitatud eeltaotlusi hinnatakse skaalal 0 kuni 4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle koondhinne jääb alla 2,75 või kui vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 kuni 5 toodud kriteeriumidest hinnatakse hindega 0. (4) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamiseks ja kooskõla turismiarengukava eesmärkidega – 15% maksimaalsest koondhindest; 2) toetuse mõju ettevõtja majandustegevusele ning ettevõtluse arengule piirkonnas – 15% maksimaalsest koondhindest; 3) arendatava turismitoote rahvusvaheline konkurentsivõime – 35% maksimaalsest koondhindest; 4) projekti jätkusuutlikkus – 15% maksimaalsest koondhindest; 5) taotleja organisatsiooniline võimekus – 10% maksimaalsest koondhindest; 6) projekti tegevuste kuuluvus käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud eelistuste hulka – 10% maksimaalsest koondhindest. (5) Toetuse andmisel eelistatakse projekte, mis aitavad kaasa turismi regionaalsele ühtlustumisele. § 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Eeltaotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus eeltaotluse rahuldamise otsuse, milles tehakse taotlejale ettepanek taotlusvooru täistaotluse esitamiseks ning vajadusel antakse soovitusi täistaotluse koostamise kohta. (2) Eeltaotluse rahuldamise otsusega ei kaasne rahalist toetust. Eeltaotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus eeltaotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Eeltaotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse taotleja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse projektiga seonduvad tingimused. Otsuses märgitakse muuhulgas: 1) projekti nimi; 2) tingimused täistaotluse esitamiseks; 3) vajadusel soovitused täistaotluse koostamiseks; 4) taotletava toetuse hinnanguline suurus; 5) hindamiskomisjoni kokkuvõttev hindamise tulemus. (4) Eeltaotlus on alates täistaotluse rahuldamise hetkest täistaotluse lahutamatu osa. (5) Täistaotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus täistaotluse rahuldamise otsuse. Täistaotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus täistaotluse rahuldamata jätmise otsuse. (6) Kui taotluse läbivaatamisel ja hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (7) Täistaotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult. Täistaotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka taotluse osalise rahuldamise puhul. Täistaotluse osalisel rahuldamisel võib vähendada toetuse summat ja muuta projekti eelarvet ja perioodi. (8) Täistaotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui: 1) taotluse rahaline maht ületab taotluse rahastamise vooru eelarve vaba jäägi; 2) toetust on taotletud tegevuste või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud; 3) meetme eelarves avaneb vabasid vahendeid. (9) Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (10) Täistaotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse projektiga seonduvad tingimused. Otsuses märgitakse muuhulgas: 1) toetuse saaja ning projekti nimi; 2) toetuse maksimaalne suurus; 3) omafinantseeringu minimaalne suurus; 4) projekti elluviimise tingimused; 5) tegevuste elluviimise alguse- ja lõpukuupäev; 6) toetuse väljamaksmise tingimused; 7) nõuded aruandlusele; 8) asjaolu, et toetus on investeeringuteks ettenähtud regionaalabi vastavalt üldise grupierandi määruse II peatüki erisätetele ja käesolevale määrusele. (11) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale väljastusteatega tähtkirjaga või tema nõusolekul taotluses näidatud e-posti aadressil või antakse taotlejale kätte allkirja vastu 8 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Täistaotluse rahuldamise otsus muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel. (2) Eeltaotlust võib muuta täistaotluse rahuldamise otsusega, eeldusel, et projekti eesmärgid ja tulemused ei muutu. (3) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui toetuse saaja soovib muuta: 1) projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 20% taotluses toodud projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea mahust, tingimusel, et toetuse summa ei suurene; 2) projekti tegevuste elluviimise või kulude abikõlblikkuse lõpukuupäeva, kuid mitte kauemaks kui 2015. a 31. augustini. (4) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste ja mõju saavutamise. (5) Sihtasutus võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktidega kehtestatud nõudeid või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel või sihipäraselt; 4) toetuse saaja ei ole projekti aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud; 5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks; 6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. § 20. Vaidemenetlus Sihtasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusasutusele «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud alustel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras. 5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED JA ARUANDLUSE KORD § 21. Toetuse väljamakse tingimused (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel rahandusministri kehtestatud toetuse väljamaksmise tingimustele ja korrale ning taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustele. (2) Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on: 1) toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja selle kinnitamine sihtasutuse poolt; 2) projektis planeeritud tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude täielik tasumine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides); 3) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine sihtasutusele. (3) Kulude tekkimist tõendavaks dokumendiks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad allkirjaõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumendid ja maksete toimumist tõendavad dokumendid või nende koopiad. (4) Toetuse väljamakse tegemiseks esitab toetuse saaja vormikohase väljamaksetaotluse sihtasutusele. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud väljamaksetaotluse vormi kinnitab sihtasutuse juhatus. Sihtasutus teeb väljamaksetaotluse vormi kättesaadavaks sihtasutuse veebilehel. (6) Kui väljamaksetaotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäeva. Väljamaksetaotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. (7) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus kulude tasumist tõendavaid dokumente ja väljamaksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse, sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele. (8) Sihtasutus teeb toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keeldumise otsuse juhul, kui: 1) taotleja ei ole kõrvaldanud väljamaksetaotluses esinevaid puudusi käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul; 2) esitatud väljamaksetaotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele; 3) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja eesmärkidele; 4) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud. § 22. Aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid (1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 6 kuud ja maksimaalselt 12 kuud. (2) Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed vormikohased aruanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajal. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetaud aruandevormid kinnitab sihtasutuse juhatus. Sihtasutus teeb aruandevormid kättesaadavaks sihtasutuse veebilehel. (4) Projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed vormikohased aruanded esitatakse sihtasutusele taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajal. 6. peatükk TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED § 23. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama ettenähtud omafinantseeringu; 2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) teavitama sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 28 sätestatule; 6) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta; 7) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 8) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid selgelt eristatavad toetuse saaja muudest kulu- ja maksedokumentidest; 9) säilitama toetuse taotlemise ja kasutamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2025. a 31. detsembrini; 10) tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 13 punktis 2 sätestatuga; 11) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid (edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatule; 12) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 13) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul audiitori ja järelevalvet teostava isiku nõudmisest arvates; 14) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi; 15) järgima hangete läbiviimisel «Riigihangete seadusega» sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» mõistes; 16) näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustele ja korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; 17) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel; 18) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 19) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 20) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtja või ettevõtja osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 21) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike ja aktsia- või osakapitali muutusest üle 5%, välja arvatud ettevõtjad, kelle väärtpaberid on emiteeritud reguleeritud väärtpaberiturul; 22) tagama toetuse abil loodud objekti sihtotstarbelise säilimise ja kasutamise vähemalt 5 aasta jooksul projekti lõppemise päevast arvates; 23) tagama toetuse abil loodud objektil külastajate kvaliteetse teeninduse ja selle järjepideva arenduse; 24) tagama toetuse abil loodud objekti avamise külastajatele antud tähtajal ja sihtotstarbel; 25) esitama sihtasutuse nõudmisel projekti järelhindamise teostamiseks vajalikke andmeid viie aasta jooksul alates projekti lõppemisest; 26) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. § 24. Sihtasutuse õigused Sihtasutusel on õigus: 1) teostada järelevalvet; 2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestvuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata projektis planeeritud tegevusi, mille tulemusel eelarve alakasutus on suurem kui 20%; 5) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle rakendusaktides või käesoleva määrusega kehtestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses märgitust; 6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses», selle rakendusaktides või käesolevas määruses kehtestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses märgitust; 7) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni; 8) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses märgitud määra; 9) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 10) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid. 7. peatükk RAKENDUSSÄTE § 25. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2008. aasta 29. augustil. ______________________________ 1 Euroopa Komisjoni määrus nr 800/2008 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47). Minister Juhan PARTS Kantsler Marika PRISKE