Vabariigi Valitsus — Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhend [terviktekst] — RT I, 1994, 92, 1569

Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhend Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 22. juuni 1993. a. määrusega nr. 185 (RT I 1993, 41, 611). Muudetud ja täiendatud Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1993. a. määrusega nr. 333 (RT I 1993, 71, 1005), 6. detsembri 1993. a. määrusega nr. 383 (RT I 1993, 78, 1146), 9. mai 1994. a. määrusega nr. 164 (RT I 1994, 36, 568), 27. oktoobri 1994. a. määrusega nr. 398 (RT I 1994, 73, 1292) ja 8. detsembri 1994. a. määrusega nr. 453 (RT I 1994, 91, 1532). Avaldatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1994. a. määruse nr. 453 punktile 2. I. ARVESTUSKAARDI VÄLJAANDMINE 1. Arvestuskaardi ja sellele vastava lisakaardi blanketid väljastab linna- ja maavalitsuste poolt volitatud isikutele Riigi Elamuamet, kes peab arvestust väljaantud kaartide koguse üle. Arvestuskaardi blanketid väljastatakse linna- ja maavalitsustele vastavalt 15 aasta vanuste ja vanemate alaliste elanike arvule nende haldusterritooriumil. 2. Linna- ja maavalitsused jaotavad arvestuskaardi blanketid arvestuskaarte väljastavatele allüksustele vastavalt 15 aasta vanuste ja vanemate alaliste elanike arvule, kandes ühtlasi need allüksused Riigivaraameti poolt kinnitatud korra kohaselt vormnimekirja (vorm 1), mis edastatakse Riigiarvutuskeskusele. 3. Riigiarvutuskeskus väljastab linna- ja maavalitsustele kodeeritud registreerimisnumbrite süsteemi, mille alusel märgitakse igale väljastatavale arvestuskaardile ja lisakaardile registreerimisnumber. 4. Arvestuskaardi annab isikule välja isiku elukoha järgse elamuorgani või valla-, alevi- või linnavalitsuse määratud ametiisik vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud korrale. 5. Arvestuskaart antakse välja isikule, kes 1. jaanuari 1992. a. seisuga oli Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil alaline elanik ning kes 1. detsembriks 1995. a. saab vähemalt 18-aastaseks. Eluruumide erastamise seaduse § 10 lõikes 5 sätestatud korras võidakse arvestuskaart välja anda ka isikule, kes on asunud Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluvale territooriumile alaliselt elama pärast 1. jaanuari 1992. a. või töötab Eesti Vabariigis asuva asutuse, ettevõtte või organisatsiooni lähetusel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Käesolevas punktis nimetatud isikute surma korral antakse arvestuskaart välja nende pärijatele. Alalise elanikuna mõistetakse isikut, kellel 1. jaanuaril 1992. a. oli Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil alaline või tähtajaline sissekirjutus, juhul kui enne tähtajalise sissekirjutuse saamist isikul oli nimetatud territooriumil alaline sissekirjutus või ta oli Eesti kodanik. 6. Arvestuskaarte antakse välja ka Eesti kodanikele, kes 1. jaanuari 1992. a. seisuga elasid Tartu rahulepinguga määratud Eesti Vabariigi territooriumil, mis käesoleval ajal ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile. Nimetatud isikuile annavad arvestuskaarte välja, täidavad ja registreerivad Ida-Viru, Põlva ja Võru maavalitsuse määratud ametiisikud. 7. Arvestuskaardi saamist taotlevale isikule antakse välja ainult üks arvestuskaart. Ühele isikule mitme arvestuskaardi väljaandmine on keelatud. Kehtiv on originaalallkirjade ja -pitseritega arvestuskaart. 8. Arvestuskaarte väljaandev ametiisik kannab arvestuskaardile registreerimisnumbri vastavalt Riigivaraameti poolt kinnitatud «Rahvakapitali obligatsioonide arvestuskaarte väljastavate allüksuste nimekirja täitmise juhendile» ning taotleja isikuandmed isikut tõendava dokumendi alusel. Kui isikule on välja antud Eesti Vabariigi pass või isikutunnistus, kantakse arvestuskaardile ka tema isikukood. Isikuandmete tabeli 4. lahtrisse kantakse isiku ütluse kohaselt aeg, millest alates ta on Eesti alaline elanik. Isikuandmete tabeli 6. lahtrisse kantakse isiku laste arv tema ütluse kohaselt, juhul kui talle on ette nähtud lisatööstaaž laste kasvatamise eest vastavalt eluruumide erastamise seaduse § 10 lõike 4 punktile 5 (käesoleva juhendi punkti 16 alapunkt 5). 9. Arvestuskaardi väljaandmisel kantakse kaardi omaniku isikuandmed Riigivaraameti poolt kinnitatud korra kohaselt vormnimekirja (vorm 2), mis saadetakse isiku elukoha järgsele linna-, alevi- või vallavalitsusele. Kohaliku omavalitsuse organ edastab perioodiliselt vormnimekirjadesse kantud andmed Riigiarvutuskeskusele. 10. Pärast 1. oktoobrit 1992. a. teise kohta elama asunud isik saab rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi uue elukoha järgselt elamuorganilt või kohaliku omavalitsuse organilt, esitades oma endise elukoha elamuorganilt saadud tõendi selle kohta, et talle pole seal arvestuskaarti välja antud. 11. Arvestuskaart antakse välja ka selle saamist taotleva isiku notariaalselt või sellega võrdsustatud korras tõestatud volikirja alusel. Volikirjas peavad olema arvestuskaardi saamist taotleva isiku arvestuskaardi täitmiseks vajalikud andmed. 12. Pärast 1. jaanuari 1992. a. surnud isiku arvestuskaardi annab tema viimase elukoha järgne elamuorgan (või kohaliku omavalitsuse organ) välja tema pärijale (pärijate esindajale) surmatunnistuse ettenäitamisel. Tööaastate pärimise kord on sätestatud käesoleva juhendi punktides 43 ja 44. 13. Arvestuskaartide väljaandmine lõpetatakse 1. detsembril 1993. a. Kuni 31. märtsini 1994. a. võetakse Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 1994. a. määrusega nr. 20 (RT I 1994, 10, 137) kehtestatud korras vastu avaldusi arvestuskaardi väljaandmise tähtaja ennistamiseks. Tähtaja ennistamise korralduse alusel antakse arvestuskaarte välja 30. juunini 1994. a. Eluruumide erastamise seaduse § 10 lõike 5 alusel võib isik, kes on asunud Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluvale territooriumile alaliselt elama pärast 1. jaanuari 1992. a. või töötab Eesti Vabariigis asuva asutuse, ettevõtte või organisatsiooni lähetusel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, kuni 1. septembrini 1994. a. pöörduda vabalt valitud ministeeriumi poole avaldusega rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saamiseks. Ministeerium peab ühe kuu jooksul pärast avalduse laekumist koostama Vabariigi Valitsusele vastava esildise. Isikule antakse arvestuskaart välja Vabariigi Valitsuse vastava korralduse alusel, mille väljavõtte peab esik esitama elukohajärgsele elamuorganile või kohaliku omavalitsuse organile enne 1. detsembrit 1994. a. Isikule (või tema pärijale) väljastatud arvestuskaart on kehtiv kuni 15. detsembrini 1995. a. 14. Arvestuskaardi kaotamise või hävimise korral tühistab kaardi väljaandja kaardi registreerimisnumbri ning väljastab arvestuskaardi duplikaadi, mille registreerimisnumber kodeeritakse vastavalt Riigiarvutuskeskuse poolt väljastatud kodeerimissüsteemile. Registreerimisnumbri tühistamise kohta koostatakse akt ning andmed selle kohta kantakse Riigivaraameti poolt kinnitatud korra kohaselt vormnimekirja (vorm 2A), mis saadetakse kaardi väljaandja asukoha järgsele linna- või vallavalitsusele. Kohaliku omavalitsuse organ edastab vormnimekirjadesse kantud andmed ühe nädala jooksul Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile. II. TÖÖTAMISE AJA KANDMINE ARVESTUSKAARDILE 15. Arvestuskaardile kantakse isiku töötamise aeg Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil paiknenud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ning nende struktuuriüksustes alates 1. jaanuarist 1945. a. kuni 1. jaanuarini 1992. a., välja arvatud teenistusaeg ohvitseri auastmes endise NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ja endise ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee asutustes. 16. Töötamise aja hulka arvatakse samuti: 1) loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevusaeg alates loometegevuse algusest, kui see on toimunud käesoleva juhendi punktis 15 nimetatud tingimustel; 2) töötamise aeg kirikus (koguduses) ja registreeritud usuorganisatsioonides, kui see on toimunud käesoleva juhendi punktis 15 nimetatud tingimustel; 3) töötamise aeg talus kuni talu likvideerimiseni ja kolhoosi või sovhoosi või mujale tööle asumiseni, samuti töötamise aeg pereettevõtte või talupere liikmena ja individuaaltöö tegevusloa alusel käesoleva juhendi punktis 15 nimetatud tingimustel, kui isik oli vähemalt 16 aastat vana; 4) I grupi invaliidi, lapsinvaliidi, alla 18-aastase lapseeast invaliidi hooldamise ning emal või isal väikelapse hooldamise aeg kuni lapse 3-aastaseks saamiseni käesoleva juhendi punktis 15 nimetatud ajavahemikul ja territooriumil; 5) lapse kasvatamise eest emale või tema surma korral isale või last emata kasvatanud isale, samuti lapse hooldajale või eestkostjale – täiendavalt 5 aastat iga lapse kohta, keda nad kasvatavad või on kasvatanud vähemalt 8 aasta vanuseni. Täiendav staaž lapse kasvatamise eest lisatakse käesoleva juhendi muude sätete alusel arvestatud töötamise ajale; 6) õpiaeg kõrgkoolis ja keskeriõppeasutuses, samuti kaadri ettevalmistamise, kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberkvalifitseerimise aeg koolis ja kursustel, aspirantuuris, magistratuuris, doktorantuuris või kliinilises ordinatuuris oleku aeg käesoleva juhendi punktis 15 nimetatud ajavahemikul, juhul kui õpiajal või sellele ajale eelneval perioodil isik elas alaliselt Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil. Nimetatud õppeasutuste hulka loetakse ka kutsekoolid ja sõjaväelised õppeasutused; 7) õppeasutuse lõpetamise järel tööle suunatud isiku kohustuslik töötamise aeg väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluvat territooriumi, juhul kui tööle suunatu läks õppeasutusse õppima käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleva territooriumi alalise elanikuna käesoleva juhendi punktis 15 nimetatud ajavahemikul; 8) käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil asunud asutuse, ettevõtte või organisatsiooni lähetusel väljaspool nimetatud territooriumi töötamise aeg käesoleva juhendi punktis 15 nimetatud ajavahemikul; 9) Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil enne kohustuslikku sõjaväeteenistust alaliselt elanud isikute endise NSV Liidu relvajõududes, ehitusvägedes, piirivalvevägedes, raudteevägedes, sisevägedes ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee vägedes kohustusliku teenimise või sellele alternatiivses tööteenistuses viibimise aeg; samuti Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil sõjaväestatud tuletõrjeüksustes teenimise aeg, sõltumata sõjaväelisest auastmest – punktis 15 nimetatud ajavahemikul. Nimetatud ajaline piirang kehtib kõigi käesolevas punktis loetletud teenistusliikide puhul; 10) sõjavangis oleku aeg või õigusvastaselt represseeritud isiku vabadusekaotuse, asumisel või väljasaatmisel oleku või küüditamise aeg, sõltumata isiku vanusest – kolmekordselt; seoses õigusvastase repressiooniga Eesti Vabariigi territooriumilt väljasaadetud isiku sunnitud töötamise aeg pärast karistuse kandmist väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevat territooriumi – ühekordselt; Eesti Vabariigi territooriumil võõrriikide okupatsiooni vastases relvastatud vabadusvõitluses osalenud või ennast õigusvastaste repressioonide eest varjanud isiku vabadusvõitluses osalemise või enese varjamise aeg punktis 15 nimetatud ajavahemikul – ühekordselt. Sõjavangis olnud või õigusvastaselt represseeritud isikule, samuti vabadusekaotust kandnud, asumisel olnud, väljasaadetud või küüditatud isikuga kaasas olnud perekonnaliikmele, kaasa arvatud seal sündinud lapsele käesoleva alapunkti alusel määratavaks töötamise ajaks on kolmekordis­tatud tegelik sõjavangis viibimise või karistuse kandmise aeg. Mõiste «Eesti Vabariigi territoorium» tähendab Tartu rahulepinguga määratud Eesti Vabariigi territooriumi; 11) isiku puhul, kellel on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni – riiklike elatusrahade seaduse (RT I 1993, 15, 256) §-s 5 sätestatud vanaduspensioni saamiseks vajaliku pensioniõigusliku staaži ja sama seaduse §-s 6 sätestatud soodustingimustel antava vanaduspensioni saamiseks vajaliku pensioniõigusliku staaži aastate vahe; 12) alaealisena (alla 18-aastasena) vanemateta kasvanud isikule – täiendavalt 10 aastat või laste hooldusasutuses viibimise aeg, juhul kui see ületab 10 aastat. Täiendav staaž vanemateta kasvanud isikule lisandub muude sätete alusel arvestatud töötamise ajale. (Vanemateta kasvanud isik on isik, kelle mõlemad vanemad on surnud või kelle vanematelt on vanemlikud õigused ära võetud.) Isiku elukoha järgse kohaliku omavalitsuse täitevorgani otsusel võib käesolevas alapunktis nimetatud täiendavat staaži arvestada ka isikule, kelle vanemad ei ole tema ülalpidamisest osa võtnud; 13) I ja II grupi invaliidi invaliidsuse aeg kuni pensioniõigusliku ea saabumiseni. 17. Erilistel asjaoludel võib Vabariigi Valitsus ministeeriumi esildise alusel lubada arvesse võtta isiku tööalast tegevust, mis ei vasta eluruumide erastamise seaduse § 10 lõigetes 3 ja 4 sätestatud ning käesoleva juhendi punktides 15 ja 16 nimetatud tingimustele. Nimetatud tegevuse aeg kantakse arvestuskaardile Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. 18. Töötamise aja hulka arvatakse töö käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile mittealluval Tartu rahulepinguga määratud Eesti Vabariigi territooriumil, samuti käesoleval ajal Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluva territooriumiga vahetult piirnevate Venemaa ja Läti administratiivüksuste (endise NSV Liidu rajoonide) territooriumil, ajavahemikul 1. jaanuarist 1945. a. kuni 1. jaanuarini 1992. a. Nimetatud administratiivüksuste hulka kuuluvad: Venemaa Leningradi oblasti Kingissepa rajoon, Venemaa Leningradi oblasti Slantsõ rajoon, Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoon, Läti Vabariigi (endine) Aluksne rajoon, Läti Vabariigi (endine) Valka rajoon, Läti Vabariigi (endine) Valmiera rajoon, Läti Vabariigi (endine) Limbaži rajoon. 19. Vähemalt 18-aastasel Eesti Vabariigi kodanikul, kes elab alaliselt Tartu rahulepinguga määratud Eesti Vabariigi territooriumil ning kelle käesoleva seadusega määratud töötamise aeg on lühem kui 10 aastat (või kes pole töötanud), loetakse rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantav töötamise aeg võrdseks 10 aastaga. Käesolevas punktis nimetatud 10-aastase töötamise aja hulka ei arvestata punkti 16 alapunktis 5 ettenähtud täiendavat staaži laste kasvatamise eest ja alapunktis 12 ettenähtud täiendavat staaži vanemateta kasvanud isikutel. 20. Täiendavad tööaastad arvestatakse endise eluruumi omanikule (tema surma korral tema pärijatele) juhul, kui temale kuulunud eluruum lammutati seoses elamu juurde kuulunud krundi äravõtmisega riiklikeks või ühiskondlikeks vajadusteks ja talle ei makstud hüvitist lammutatud eluruumi eest, ei antud omandusse teist samaväärset eluruumi ega paigaldatud teise kohta sama eluruumi. Täiendavate tööaastate arvestamisel võetakse aluseks lammutatud eluruumi suurus vastavalt selle üldpinna ruutmeetri väärtusele, mis määratakse eluruumide erastamise seaduse § 7 lõikes 1 ettenähtud korras. Täiendavaid tööaastaid tõendab selle kohaliku omavalitsuse täitevorgan, kelle otsusega nimetatud eluruum lammutati. 21. Töötamise aja tõendamine eluruumide erastamise seaduse §-s 10 sätestatud ja käesoleva juhendi punktides 15 ja 16 esitatud tingimuste alusel toimub üldjuhul vastavalt Vabariigi Valitsuse 3. mai 1993. a. määrusega nr. 132 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise juhendile. Neil juhtudel, kui eluruumide erastamise seaduse §-s 10 sätestatud tingimused nõuavad teistsugust töötamise aja tõendamist, toimub tõendamine käesoleva juhendi alusel. 22. Töötamise aja tõendamiseks kasutatakse isiku tööraamatut ja teisi pensioniõigusliku staaži tõendamise juhendis loetletud dokumente. Eluruumide erastamise seaduse §-s 10 sätestatud tingimustest tulenevalt võib kasutada täiendavaid dokumente, sealhulgas: 1) loomeliitude ja kutseühingute liikmete tegevuse aega tõendatakse loomeliidu juhatuse sekretariaadi või juhatuse tõendi või teatisega. Nende loometöötajate tööd, kes ei olnud loomeliitude liikmed, kuid kuulusid kutseühingusse, tõendatakse vastava kutseühingu poolt väljaantud teatisega; 2) töötamise aega kirikus (koguduses) ja registreeritud usuorganisatsioonis võib tõendada väljavõttega kirikuraamatust, teenistuskaardist, samuti muude dokumentide alusel väljaantud tõendi, teatise või arhiiviteatisega; 3) vähemalt 16-aastase isiku talus töötamist tõendavateks dokumentideks alates 1. jaanuarist 1945. a. kuni kolhooside ja sovhooside moodustamiseni on majapidamisraamat, majaraamat, vallavalitsuse või maksuameti dokument ja/või muu dokument, mida koos teiste dokumentidega saab kasutada talus töötamise tõendamisel; 4) töötamise aega pereettevõtte või talupere liikmena ja individuaaltööd tegevusloa alusel võib tõendada pereettevõtte või talupere registreerimise dokumendiga, samuti maksuameti teatisega; 5) käesoleva juhendi punkti 16 alapunktides 4, 6, 7 ja 9 loetletud tegevuste arvamiseks töötamise aja hulka on arvestuskaarti täitval ametiisikul õigus nõuda lisaks pensioniõigusliku staaži tõendamise juhendis ettenähtud dokumentidele täiendavaid dokumente, mis tõendavad käesoleva juhendi punktis 15 sätestatud ajal alalist elamist Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil, samuti punkti 16 alapunktis 5 nimetatud laste kasvatamise eest antava täiendava staaži arvessevõtmiseks tõendit lapse elukoha kohta; 6) abivahendina nende isikute tööstaaži tõendamiseks, kes on tsiviilisikuna töötanud Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil paiknenud endise NSV Liidu relvajõudude, ehitusvägede, piirivalvevägede, raudteevägede, sisevägede või NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee väeosades, kasutatakse käesolevale juhendile lisatud Eestis paiknenud NSV Liidu sõjaväeosade numbrite loetelu (vt. lisa 1); 7) abivahendina tööstaaži tõendamiseks ettevõtetes, mille nimetuses puudub viide nende paiknemise kohta Eesti territooriumil, kasutatakse käesolevale juhendile lisatud vastavate ettevõtete nimekirja (vt. lisa 2). Kui isik töötas Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil paiknenud (alapunktis 6 ja käesolevas alapunktis nimetatud) väeosades või ettevõtetes, mida pole kantud nendes alapunktides viidatud loetelusse ja nimekirja, loetakse tema tööstaaž tõendatuks, kui isik nimetatud väeosades, asutustes, ettevõtetes või organisatsioonides töötamise ajal elas alaliselt Eesti Vabariigi territooriumil; 8) käesoleva juhendi punkti 16 alapunktis 12 nimetatud täiendav staaž määratakse hooldusasutuses viibinud isikule hooldusasutuse tõendi alusel, väljaspool hooldusasutust vanemateta kasvanud isikule – elukohajärgse linna-, alevi- või vallavalitsuse tõendi alusel; 9) kohaliku omavalitsuse täitevorgani tõend lammutatud eluruumi endisele omanikule või tema pärijale täiendavate tööaastate arvestamiseks (antakse välja eluruumi lammutamiseks seoses maa äravõtmisega ühiskondlikeks või riiklikeks vajadusteks tehtud otsuse alusel juhul, kui eluruumi omanikule ei hüvitatud selle maksumust, ei antud omandusse samaväärset eluruumi ega paigaldatud sama eluruumi teise kohta). Asutused, organisatsioonid ja ettevõtted ning kohaliku omavalitsuse täitevorganid on kohustatud käesolevas punktis nimetatud dokumente välja andma. Dokumendi väljaandmisest keeldumise korral on isikul õigus pöörduda kohtu poole. 23. Pensionäril on töötamise aja arvestamise aluseks pensionitoimik. Pensionil olles tööl käinud isik esitab pensionitalitusele vajaduse korral õiendi töökohast. 24. Eluruumide erastamise seaduse § 10 lõikes 7 (käesoleva juhendi punktis 19) nimetatud isikute arvestuskaardi lahtrisse «Töötamise aeg alates 1945. aasta 1. jaanuarist . . . » kantakse Eesti Vabariigi passi ettenäitamisel kümme aastat. Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kohaliku osakonna loal võib passi asemel esitada muu Eesti kodakondsust tõendava dokumendi. Muu dokumendi kasutamisel tehakse sellest koopia, mida käsitatakse arvestuskaardi täitmisel ja registreerimisel tööstaaži tõendamiseks kasutatava dokumendina. Nimetatud isikute arvestuskaardi tööstaažitabeli nummerdatud lahtreid (välja arvatud lahtrid 8 ja 12) ei täideta. 25. Tööaastate arvu kannab arvestuskaardile: 1) ettevõtte, asutuse või organisatsiooni töötajale või töötavale pensio­närile, õppeasutuses õppijale – tööandja või õppeasutuse juhtkonna poolt määratud vastutav ametiisik; 2) mittetöötavale pensionärile – pensionitalitus; 3) pärast 1. jaanuari 1992. a. surnud isiku pärijatele – pensionitalitus või surnud isiku viimase tööandja poolt määratud vastutav ametiisik; 4) töötule või isikule, kes ei ole arvel üheski käesoleva punkti alapunktides 1–3 loetletud asutuses – elukohajärgne linna-, alevi- või vallavalitsus. 26. Arvestuskaarti omava isiku tööandja poolt määratud vastutav ametiisik (juhendi käesolevas osas – vastutav ametiisik) arvutab isiku tööraamatu alusel välja tema töötamise aja tööaastates ja -päevades (näiteks 24 aastat ja 97 päeva) ning kannab arvestuskaardil oleva tööstaažitabeli ülemisse lahtrisse («Töötamise aeg alates 1945. aasta 1. jaanuarist . . . »). Vastutav ametiisik täidab samuti isiku poolt esitatud muude dokumentide alusel tööstaažitabeli vajalikud nummerdatud (1–12) lahtrid ja kannab lammutatud eluruumi omanikule ettenähtud täiendavad tööaastad lahtrisse «Täiendav rahvakapitali obligatsioon lammutatud eluruumide omanikule». Vastutav ametiisik summeerib kõik arvestuskaardile kantud tööaastad ja -päevad ning teisendab päevad aastateks, võttes aasta pikkuseks 365 päeva; ümardab summa täisaastateks ülespoole, kui täisaastat ületav päevade arv on 183 või suurem, ja allapoole, kui päevade arv on väiksem kui 183 (seega sama näite puhul on ümardatud täistööaastateks 24). Vastutav ametiisik kannab täisaastateks ümardatud tööaastad arvestuskaardi lahtrisse «Tööaastate kogusumma», kirjutab lahtrisse «ametikoht» oma asutuse, ettevõtte või organisatsiooni nimetuse ja registreerimisnumbri ning kinnitab andmed oma allkirja ja asutuse pitseriga. Kui isik on omandanud pärast arvestuskaardi väljaandmist Eesti Vabariigi passi, kannab vastutav ametiisik arvestuskaardi vastavasse lahtrisse tema isikukoodi. 27. Arvestuskaardi lahtrisse «sealhulgas tööaastad ühismajandis, ümardatuna täisaastateks» kantakse isiku töötamise aeg ühismajandites, mis on põllumajandusreformi seaduse kohaselt põllumajandusreformi kohustatud subjektideks. Nimetatud lahtrisse kantava töötamise aja hulka ei arvata tööd ühismajandis, kui selle kestus on lühem kui viis aastat, välja arvatud juhtudel, kui isikule on erandkorras määratud tööosak ühismajandi varas lühema kui viieaastase töö puhul. 28. Täiendavad juhised arvestuskaardi täitmiseks tööstaažiandmetega: 1) tööstaažitabeli nummerdatud lahtreid (1–12) täidetakse ainult sel juhul, kui arvestuskaardi omaniku tööstaaž või osa sellest ei ole tema tööraamatusse kantud. Neid lahtreid täidetakse vastavalt käesoleva juhendi punktis 16 loetletud juhtudele punktis 22 nimetatud lisadokumentide alusel; 2) varem kehtinud Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seaduse (vastu võetud 17. aprillil 1992. a.) ja seda asendava eluruumide erastamise seaduse (vastu võetud 7. aprillil 1993. a.) erinevustest tulenevalt muutub lahtri 9 («töötuna või ümberõppel») tähendus: sellesse lahtrisse tuleb kanda käesoleva juhendi punkti 16 alapunktis 13 nimetatud I ja II grupi invaliidi invaliidsuse aeg kuni pensioniõigusliku ea saabumiseni; 3) sõnade «Tööstaažiandmete õigsust tõendava isiku» järel kirjutatakse asutuse, ettevõtte või organisatsiooni nimetus ja lahtrisse «ametikoht» kirjutatakse vastava asutuse, ettevõtte või organisatsiooni registreerimistunnistusele kantud registreerimisnumber (koodnumber ettevõtteregistris). 29. Arvestuskaardi täitnud vastutav ametiisik tagastab kinnitatud tööstaažiandmetega arvestuskaardi ja kasutatud lisadokumendid omanikule. Originaaldokumentide (sünnitunnistus, diplom jms.) kasutamise korral tehakse neist koopia, millele arvestuskaarti täitnud vastutav ametiisik teeb märkuse dokumendi kasutamise kohta tööstaaži tõendamisel. 30. Töötamise aja arvestuskaardile kandmisel tekkinud vead parandab andmeid kaardile kandnud vastutav ametiisik enne arvestuskaardi registreerimist ja selle kohta koostatakse akt, millele kirjutab alla vastutav ametiisik. Akt kinnitatakse pitseriga. (Eraldi akti koostamata võib märkuse vea parandamise kohta teha vahetult arvestuskaardile, juhul kui see ei takista andmete kandmist arvestuskaardile ega halvenda andmete loetavust.) Vigade parandamine pärast arvestuskaardi registreerimist toimub vastavalt käesoleva juhendi VII osale. 31. Arvestuskaardi omanik (või volitatud isik) esitab kinnitatud tööstaažiandmetega arvestuskaardi koos tööstaažiandmete tõendamiseks kasutatud lisadokumentidega (tõendite, teatiste, originaaldokumentide koopiad) samale elamuorganile või kohaliku omavalitsuse organile, kes talle arvestuskaardi välja andis. Elamuorgan edastab arvestuskaardi koos lisadokumentidega kahe nädala jooksul asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele. Arvestuskaardi registreerib vastava kohaliku omavalitsuse täitevorgani määratud ametiisik. Kaarti registreeriv ametiisik võib kontrollida sellele kantud andmete õigsust ning vajaduse korral nõuda arvestuskaardi omanikult tööraamatu, selle koopia, väljavõtte või muude tööstaaži kindlaksmääramiseks kasutatud dokumentide ettenäitamist, mida ei esitatud koos arvestuskaardiga kohaliku omavalitsuse organile. Kaardi registreerimisel kantakse selle esikülje alumisele vabale servale märkus «Kaart registreeritud», kuupäev, registreerija allkiri ja kohaliku omavalitsuse organi pitser. Arvestuskaardi tagaküljel oleva osakukäibe tabeli kõige ülemisele reale tehakse järgmine kanne: lahtrisse «Tehingu nimetus» kirjutatakse «Arvestuskaardi registreerimine», lahtrisse «Ülekantavad tööaastad» kantakse rahvakapitali obligatsiooni registreeritud arvestuslik rahaline väärtus sõnadega, selle alla (reale «Vahekokkuvõte») rahvakapitali obligatsiooni registreeritud arvestuslik rahaline väärtus numbritega ning lahtrisse «Notari tõestus» kirjutab kohaliku omavalitsuse täitevorgani määratud ametiisik oma allkirja, mis kinnitatakse kohaliku omavalitsuse organi pitseriga. Rahvakapitali obligatsiooni registreeritud arvestuslik rahaline väärtus on võrdne arvestuskaardile kantud tööaastate kogusumma ja ühe tööaasta arvestusliku rahalise väärtuse (300 krooni) korrutisega. Kõik arvestuskaardi vahendusel teostatavad tööaastate üleandmise tehingud ja erastamistehingud toimuvad rahalises vääringus ja ümardatuna täiskroonideks. Täiendavat rahvakapitali obligatsiooni taotleva ühismajandi tööosaku saaja arvestuskaardi registreerimine ja täiendava rahvakapitali obligatsiooni registreeritud rahalise väärtuse määramine toimub käesoleva juhendi punktides 59 ja 60 ettenähtud korras. Kui isik on omandanud pärast arvestuskaardi väljaandmist ja täitmist Eesti Vabariigi passi, kannab arvestuskaarti registreeriv ametiisik arvestuskaardi vastavasse lahtrisse tema isikukoodi. Kui isik on muutnud pärast arvestuskaardi väljaandmist oma nime, kirjutab arvestuskaarti registreeriv ametiisik nimevahetust tõendava dokumendi alusel tema endise nime arvestuskaardil sulgudesse ja lisab uue nime, informeerides nimevahetusest ka Rahvakapitali Obligatsioonide Registrit. 32. Arvestuskaardile kantud tööstaažiandmed kantakse pärast kaardi registreerimist Riigivaraameti poolt kinnitatud korras vormnimekirja (vorm 3*), mis edastatakse perioodiliselt Riigiarvutuskeskusele. Kui isik on pärast arvestuskaardi väljaandmist muutnud elukohta, siis võib ta arvestuskaardi registreerimiseks pöörduda kas selle elamuorgani või kohaliku omavalitsuse organi poole, kes talle arvestuskaardi välja andis, või uue elukoha järgse kohaliku omavalitsuse organi poole. Viimasel juhul väljastab kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt nimetatud ametiisik uue arvestuskaardi uue registreerimisnumbriga, kannab isikuandmed vormnimekirja (vorm 2), isiku tööstaažiandmed aga vanalt arvestuskaardilt uuele arvestuskaardile ja kinnitab need oma allkirja ja pitseriga ning registreerib uue arvestuskaardi. Nimetatud ametiisik kannab ka tööstaažiandmed vormnimekirja (vorm 3*), vana arvestuskaardi aga varustab märkusega «Seoses elukohavahetusega välja antud arvestuskaart nr. . . . » ning saadab Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile mahakandmiseks. 33. Kohaliku omavalitsuse organ tagastab registreeritud arvestuskaardi elamuorganile (juhul kui selle väljastas elamuorgan) ja elamuorgan tagastab selle isikule. Tööstaaži tõendamiseks kasutatud lisadokumente ja nende koopiaid hoiab kohaliku omavalitsuse organ täitevorgani poolt kehtestatud korras kuni 1. jaanuarini 1998. a. 34. Eluruumide erastamisel, tööaastate üleandmisel (sealhulgas pärimisel) ja muudes seadusega ettenähtud tehingutes tohib kasutada vaid kohaliku omavalitsuse organi poolt registreeritud arvestuskaarte. Pärast arvestuskaardi registreerimist võib kaardile täiendavaid tööstaažiandmeid kanda üksnes käesoleva juhendi VII osas ettenähtud korras. 35. Sama ajavahemiku mitmekordne arvestamine tööstaaži hulka (töötamise korral samaaegselt mitmel töökohal, samaaegse õppimise ja töötamise korral vms.) on keelatud. Erandiks on käesoleva juhendi punkti 16 alapunktis 5 ettenähtud täiendav staaž laste kasvatamise eest ja alapunktis 12 ettenähtud täiendav staaž vanemateta kasvanud isikutele, mis lisandub tööstaažile, sõltumata samaaegsest tööalasest tegevusest. 36. Täidetud arvestuskaartide registreerimiseks esitamise lõpptähtaeg on 1. märts 1995. a. Eluruumide erastamise seaduse § 10 lõikes 7 nimetatud isikutele, kes 1. juulil 1994. a. olid nooremad kui 18-aastased, kuid kes saavad 18-aastaseks vähemalt 1. detsembriks 1995. a., on täidetud arvestuskaartide registreeri­mise lõpptähtaeg 15. detsember 1995. a. III. VASTUTUS ARVESTUSKAARTIDE VÄLJAANDMISEL JA TÄITMISEL 37. Isik, kellele antakse välja rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaart, vastutab arvestuskaarte väljastavale ja täitvale ametiisikule esitatud andmete õigsuse eest. Teadvalt valeandmeid esitanud, mitut arvestuskaarti omava või arvestuskaardil olevaid andmeid võltsinud isiku arvestuskaart (arvestuskaardid) ja rahvakapitali obligatsioon tühistatakse ning nende alusel sooritatud tehingud tunnistatakse kehtetuks. 38. Arvestuskaarte väljastavad, täitvad ja registreerivad ametiisikud on kohustatud informeerima rahvakapitali obligatsiooni taotlevaid isikuid vastutusest teadvalt valeandmete esitamise ja arvestuskaardile kantud andmete võltsimise eest. 39. Valeandmeid esitanud, mitut arvestuskaarti omava või arvestuskaardil olevaid andmeid võltsinud isiku arvestuskaardi tühistab tema elukoha järgne kohaliku omavalitsuse organ. Arvestuskaart tühistatakse märkega «Arvestuskaart tühistatud» kaardi tagakülje alumisel serval. Tühistamine kinnitatakse kohaliku omavalitsuse organi poolt nimetatud ametiisiku allkirja ja kohaliku omavalitsuse organi pitseriga. 40. Arvestuskaarte väljastavad, täitvad, registreerivad ja tööaastate ülekandeid tegevad ametiisikud vastutavad nimetatud ülesannete täitmise eest seaduse alusel. 41. Rahandusministeerium teostab järelevalvet arvestuskaartide väljaandmise, täitmise, registreerimise ja arvestuskaartidel tehtud tehingute õigsuse üle ning teeb ettekirjutusi vastutavatele ametiisikutele neile seaduse ja käesoleva juhendiga pandud ülesannete täitmiseks. Rahandusministeerium võib tühistada valeandmeid esitanud, mitut arvestuskaarti omava või arvestuskaardil olevaid andmeid võltsinud isiku arvestuskaardi. IV. TÖÖAASTATE ÜLEANDMINE JA PÄRIMINE 42. Arvestuskaardile kantud tööaastaid võib üle anda vanematele, abikaasale, alanevatele sugulastele, õdedele ja vendadele ning nende alanevatele sugulastele, kes on Eesti kodanikud või alalised elanikud. Vanaduspensioni või invaliidsuspensioni saavad isikud võivad oma arvestuskaardile kantud tööaastaid üle anda ka muudele Eesti kodanikele ja alalistele elanikele, kes on Eestis elanud vähemalt 15 aastat. Tööaastate üleandmine toimub selles linna- või vallavalitsuses, kus üleandja arvestuskaart on registreeritud, tööaastate üleandja ja vastuvõtja juuresolekul või ühe osapoole puudumisel tema notariaalselt kinnitatud volituse alusel. Tööaastate üleandmiseks esitatakse üleandja ja vastuvõtja arvestuskaart, mõlema osapoole isikut ja vastavalt vajadusele sugulusvahekorda, Eesti kodakondsust või Eestis elamise aega tõendavad dokumendid. Tööaastate üleandmisel toimub üleandja arvestuskaardile kantud tööaastate arvestusliku rahalise väärtuse osaline või täielik ülekandmine vastuvõtja arvestuskaardile. Vastava sissekande tööaastate üleandja ja vastuvõtja arvestuskaardi käibetabelisse teeb kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt nimetatud ametiisik, kes kinnitab ülekandetehingu mõlemal arvestuskaardil oma allkirja ja pitseriga. Tööaastate arvestusliku rahalise väärtuse ülekandmisel kirjutatakse arvestuskaardi käibetabeli lahtrisse «Teise osapoole nimi ja isikukood» vastavalt tööaastate üleandja või vastuvõtja nimi ja tema arvestuskaardi registreerimisnumber (mitte isikukood!). Kohaliku omavalitsuse organ kannab andmed tööaastate üleandmise kohta Rahandusministeeriumi poolt 16. novembril 1993. a. kinnitatud «Rahvakapitali obligatsioonide arvestuskaartide andmete töötlemise operatsiooniskeemi» kohaselt vormnimekirja (vorm 5) ning edastab need Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile. Kui isik on pärast arvestuskaardi registreerimist elukohta vahetanud ja soovib tööaastaid üle anda uues elukohas, pole käesoleva juhendi punktis 32 nimetatud arvestuskaardi ümberregistreerimine vajalik. Tööaastate ülekandmise eest võib linna- või vallavalitsus võtta tööaastate vastuvõtjalt rahalist tasu, mille suurus ei tohi ületada 15 krooni ühe ülekande kohta. 43. Rahvakapitali obligatsiooni pärija (pärijate esindaja) esitab surnud isiku arvestuskaardi tema viimase tööandja poolt määratud vastutavale ametiisikule või (pensionäri puhul) pensionitalitusele tööaastate arvu kandmiseks arvestuskaardile. Täidetud ja vastutava ametiisiku allkirja ja pitseriga kaart registreeritakse surnud isiku viimase elukoha järgses kohaliku omavalitsuse organis. 44. Pärija esitab registreeritud arvestuskaardi notarile koos pärimistunnistuse saamiseks vajalike dokumentidega. Pärast pärimistunnistuse saamist kehtiva tsiviilkoodeksi alusel tehakse notariaalselt tõestatavad tööaastate arvestusliku väärtuse ülekanded surnud isiku arvestuskaardilt pärijate arvestuskaartidele. Arvestuskaardi osakukäibe tabeli lahtrisse «Tehingu nimetus» kantakse pärimisõiguse tunnistuse väljastamise kuupäev ja registreerimisnumber. Notari tõestus sisaldab tõestamise kuupäeva, notari allkirja ja pitserit. Notar kannab andmed tööaastate ülekandmise kohta Rahandusministeeriumi kinnitatud korra kohaselt vormnimekirja (vorm 5N) ning edastab need perioodiliselt Riigiarvutuskeskusele. 45. Alaealisele pärandatud tööaastad kannab notar pärimisõiguse tunnistuse alusel vanema, hooldaja või eestkostja arvestuskaardile. Kandes märgitakse päritud tööaastate omanik. Notari tõestus sisaldab tõestamise kuupäeva, notari allkirja ja pitserit. Alaealiste õigused neile üleantud või pärandatud tööaastate kasutamisel ja käsutamisel sätestatakse teiste õigusaktidega. V. ARVESTUSKAARDI KASUTAMINE ELURUUMI ERASTAMISEKS 46. Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaarti kasutatakse eluruumide erastamise seaduse §-s 10 sätestatud vahendi – rahvakapitali obligatsiooni väärtuse määramiseks ja eluruumide erastamiseks. Arvestuskaarti saab eluruumide erastamiseks kasutada kuni 1. detsembrini 1995. a. Kui isik on pärast arvestuskaardi registreerimist elukohta vahetanud ja soovib uues elukohas eluruumi erastada, pole käesoleva juhendi punktis 32 nimetatud arvestuskaardi ümberregistreerimine vajalik. 47. Eluruumi erastamisel võib kasutada kõigile perekonnaliikmeile (kes on perekonnaliikmeina määratletud vastavalt elamuseaduse §-le 10 ning kes on loetletud eluruumide erastamise seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud kokkuleppes) väljaantud arvestuskaarte nendele kantud tööaastate arvestusliku rahalise väärtuse täies või osalises ulatuses. 48. Eluruumi erastamiseks esitab ostja (eluruumi tulevane omanik) käesoleva juhendi kohaselt täidetud ja kinnitatud andmetega ning kohaliku omavalitsuse organis registreeritud arvestuskaardi selle eluruumi erastamise kohustatud subjektile. Juhul kui eluruumi erastamiseks kasutatakse mitme perekonnaliikme arvestuskaarte, esitavad arvestuskaartide omanikud need isiklikult või notariaalselt tõestatud kirjaliku volituse alusel erastamise kohustatud subjektile. 49. Eluruumi erastamisel sõlmitava ostu-müügilepingu vormistamisel kannab erastamise kohustatud subjekt (eluruumi müüja) arvestuskaardi pöördel oleva käibetabeli lahtrisse «Teise osapoole nimi ja isikukood» eluruumi müüja nimetuse ja registreerimisnumbri (koodnumbri ettevõtteregistris) lahtrisse «Ülekantavad tööaastad» eluruumi ostmiseks kasutatud tööaastate arvestusliku rahalise väärtuse ja reale «Vahekokkuvõte» arvestuskaardile jääva kasutamata tööaastate arvestusliku rahalise väärtuse. Eluruumi erastamise kohustatud subjekt kannab andmed eluruumi erastamiseks kasutatud tööaastate arvestusliku rahalise väärtuse kohta Riigivaraameti poolt kinnitatud korra kohaselt vormnimekirja (vorm 4) ja edastab erastatava eluruumi asukoha järgsele linna- või vallavalitsusele. Kohaliku omavalitsuse täitevorgan edastab vormnimekirjadesse kantud andmed perioodiliselt Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile. 50. Eluruumi erastamise ostu-müügilepingu notariaalsel tõestamisel kannab notar eluruumi erastamiseks kasutatud arvestuskaardi osakukäibe tabeli lahtrisse «Tehingu nimetus» ostu-müügilepingu registreerimisnumbri ja lepingu sõlmimise kuupäeva. Notari tõestus arvestuskaardil sisaldab tõestamise kuupäeva, notari allkirja ja pitserit. 51. Arvestuskaardi käibetabeli täitumisel tööaastate üleandmise ja pärimise ning eluruumide ostu-müügikannetega annab elukohajärgne kohaliku omavalitsuse täitevorgan isikule vajaduse korral välja lisakaardi, mille registreerimisnumber kodeeritakse vastavalt Riigiarvutuskeskuse poolt väljastatud kodeerimissüsteemile. Ühele isikule antakse kuni kaks lisakaarti. Lisakaartide väljaandmine on tasuline. Iga lisakaardi eest tasub arvestuskaardi omanik kohaliku omavalitsuse organile 25 krooni. VI. RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI SEOS ÜHISMAJANDI TÖÖOSAKUGA 52. Vastavalt põllumajandusreformi seaduse (RT 1992, 10, 143) §-le 16 antakse ühismajandis töötanud isikule välja ühismajandis töötamise aja ja tööpanuse alusel arvutatud tööosak. 53. Ühismajandi tööosaku saajal on õigus vastavalt põllumajandusreformi seaduse rakendamiseks vastuvõetud «Juhendi ühismajandi varas tööosakute arvutamise kohta» punktile 18 oma tööosak ümber vahetada talle väljaarvutatud rahvakapitali obligatsiooni vastu. Vahet, mille võrra ühismajandi tööosak on suurem rahvakapitali obligatsiooni rahalisest väärtusest, isikule ei kompenseerita. 54. Ühismajandi tööosakust loobunud isiku tööosaku võtab arvele põllumajandusreformi komisjon ja selle käsutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 55. Ühismajandi tööosakust loobunud isiku rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile (tabelisse «Märge ühismajandi tööosakust loobumise kohta») teeb vastava kande ühismajandi põllumajandusreformi komisjon. Kui isik on mitme ühismajandi põllumajandusreformi õigustatud subjekt ning loobub kõigist talle määratud tööosakutest, teeb kande tema arvestuskaardile kõigi ühismajandite reformikomisjonide poolt isikule väljaantud tõendite alusel talle määratud ühismajandi tööosakust loobumise kohta selle ühismajandi reformikomisjon, kus oli isiku viimane töökoht, või isiku valikul mõne teise ühismajandi reformikomisjon. Isiku arvestuskaardile kantakse märge «Loobub ühismajandi tööosakust». Kui isik ei loobu vähemalt ühe ühismajandi tööosakust, siis märget ühismajandi tööosakust loobumise kohta tema arvestuskaardile ei tehta ja talle väljaantava täiendava rahvakapitali obligatsiooni väärtus arvestatakse vastavalt käesoleva juhendi punktile 59. 56. Rahvakapitali obligatsiooni taotlev isik, kes on ühismajandi(te)s töötanud, kuid ei taotle ühegi ühismajandi tööosakut ning kellele pole ühegi ühismajandi reformikomisjoni poolt tööosakut määratud, esitab tööaastaid arvestuskaardile kandvale ametiisikule vastava kirjaliku avalduse. Ametiisik kannab arvestuskaardile (tabelisse «Märge ühismajandi tööosakust loobumise kohta») märkme «Ei taotle ühismajandi tööosakut». 57. Ühismajandi tööosaku saajal on õigus täiendavale rahvakapitali obligatsioonile ulatuses, mille võrra tema ühismajandi tööosak on väiksem ühismajandis töötatud aja alusel arvutatud rahvakapitali obligatsiooni väärtusest. 58. Isik, kellele on põllumajandusreformi seaduse kohaselt arvestatud tööosak(ud) ühismajandi(te) varas ning kes taotleb täiendavat rahvakapitali obligatsiooni, esitab elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse organile registreerimiseks tööstaažiandmetega täidetud arvestuskaardi, millele lisatakse põllumajandusreformi komisjoni(de) poolt väljaantud tõend(id) isikule määratud ühismajandi tööosaku(te) kohta. 59. Arvestuskaardi registreerimisel kohaliku omavalitsuse organis määratakse kaardile kantud tööstaažiandmete ja põllumajandusreformi komisjonide poolt väljaantud tõendite alusel kindlaks isikule antava täiendava rahvakapitali obligatsiooni väärtus. Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastad ja ühismajandite tööosakud kantakse vastavale lisalehele («Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi lisaleht ühismajandi tööosakute taotlejale»), mille vorm koos täitmise juhendiga on lisatud käesolevale juhendile (vt. lisa 3). Lisalehel väljaarvutatud täiendava rahvakapitali obligatsiooni väärtus kantakse käesoleva juhendi punktis 31 ettenähtud korras arvestuskaardi osakukäibe tabeli ülemisele reale. 60. Isikul, kellele on arvestatud tööosak ühismajandi varas, mis jääb talle täielikult või osaliselt välja andmata põllumajandusreformi käigus riigimajandi moodustamise tõttu, on õigus saada rahvakapitali obligatsioon arvestusliku rahalise väärtusega, mis võrdub saamata jäänud tööosaku rahalise väärtusega. Riigimajandiks reorganiseeritud ühismajandis töötanud isiku arvestuskaardile (tabelisse «Märge ühismajandi tööosakust loobumise kohta») kantakse riigimajandi vastutava ametiisiku poolt märge «Riigimajandi moodustamise tõttu ühismajandi tööosak asendatud» ning talle antakse välja tõend saamata jäänud tööosaku rahalise väärtuse kohta. Tõendile kantav tööosaku väärtus ümardatakse täiskroonideks. Isiku arvestuskaardi registreerimisel kohaliku omavalitsuse organi poolt täidetakse kaardile kantud tööstaažiandmete ja nimetatud tõendi alusel «Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi lisaleht riigimajandi tööosaku asendajale», mille vorm koos täitmise juhendiga on esitatud käesoleva juhendi lisas 4. Lisalehel väljaarvutatud rahvakapitali obligatsiooni väärtus kantakse käesoleva juhendi punktis 31 ettenähtud korras arvestuskaardi osakukäibe tabeli ülemisele reale. 61. Ühismajandi tööosaku saajal, kelle põllumajandusreformi seaduse § 17 lõike 1 punkti 1 kohaselt paigutamata tööosak tühistatakse ühismajandi pankroti tõttu, on õigus saada rahvakapitali obligatsioon tema arvestuskaardile kantud töötamise aja täies ulatuses. Tööosaku saaja esitab arvestuskaarti täitvale ametiisikule ühismajandi reformikomisjoni poolt väljaantud tõendi ühismajandi pankroti ja tööosaku tühistamise kohta. Nimetatud ametiisik teeb tabelisse «Märge ühismajandi tööosakust loobumise kohta» märke «Pankroti tõttu ühismajandi tööosakut välja ei anta». VII. TÄIENDUSKANDED PÄRAST ARVESTUSKAARDI REGISTREERIMIST 62. Pärast arvestuskaardi registreerimist võib sellele kantud rahvakapitali obligatsiooni arvestuslikku väärtust parandada või täiendada järgmistel juhtudel: 1) lapse sündimise puhul täiendava tööstaaži kandmiseks arvestuskaardile vastavalt eluruumide erastamise seaduse § 10 lõike 4 punktile 5; 2) Eesti kodakondsuse saamise puhul täiendava tööstaaži kandmiseks arvestuskaardile vastavalt eluruumide erastamise seaduse § 10 lõikele 7; 3) arhiiviteatise või asutuselt, ettevõttelt või organisatsioonilt saadud muu dokumendi põhjal täiendava tööstaaži kandmiseks arvestuskaardile vastavalt eluruumide erastamise seaduse §-s 10 sätestatud tingimustele juhul, kui taotlus nimetatud dokumendi saamiseks esitati enne 1. juulit 1994. a. ning nimetatud kuupäevaks seda taotlejale ei väljastatud; 4) täiendava tööstaaži kandmiseks arvestuskaardile seoses ühismajandi tööosaku tühistamisega pankroti korral või selle loovutamisega juhul, kui taotlus tööosaku loovutamiseks oli esitatud ühismajandi reformikomisjonile või sellega võrdsustatud organile enne 15. juunit 1994. a.; 5) eluruumide erastamise seaduse § 10 lõike 4 punktide 3, 6 või 12 või lõike 9 muutmisest (eluruumide erastamise seaduse muutmise seaduse sõnastuses) tuleneva täiendava tööstaaži kandmiseks arvestuskaardile; 6) vea avastamise korral arvestuskaardile kantud tööstaažiandmetes või rahvakapitali obligatsiooni arvestuslikus väärtuses. Käesoleva punkti alapunktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel tehakse arvestuskaartidele täienduskandeid kuni 1. märtsini 1995. a. 63. Täienduskande tegemiseks esitab arvestuskaardi omanik kohaliku omavalitsuse organile paranduse või täienduse õiguslikuks aluseks oleva, käesoleva juhendi punktis 22 nimetatud dokumendi või juhendi VI osas nimetatud põllumajandusreformi komisjoni või riigimajandi poolt väljaantud tõendi. Esitatud dokumenti või selle koopiat säilitab kohaliku omavalitsuse organ käesoleva juhendi punktis 33 ettenähtud korras. 64. Registreeritud arvestuskaardile, millelt ei ole tehtud rahvakapitali obligatsiooni arvestusliku väärtuse ülekandeid erastatava eluruumi eest tasumiseks ega teiste isikute arvestuskaartidele ning millele ei ole tehtud ülekandeid teiste isikute arvestuskaartidelt, tehakse täienduskandeid järgmiselt. Kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt määratud ametiisik parandab vea ja/või teeb täiendava kande tööstaažiandmete tabelisse, tehes samuti vastava täiendava kande kaardi tagaküljel olevasse osakukäibe tabelisse, kirjutades lahtrisse «Tehingu nimetus» sõna «Täienduskanne», lahtrisse «+/–» juurdearvestatava summa puhul «+», mahaarvestatava summa puhul «–», lahtrisse «Ülekantavad tööaastad» juurde- või mahaarvestatava summa ning järgmisele reale «Vahekokkuvõte» pärast täienduskannet arvestuskaardile jääva rahvakapitali obligatsiooni arvestusliku rahalise väärtuse. Arvestuskaarte registreeriv ametiisik kinnitab kande oma allkirja ja kohaliku omavalitsusorgani pitseriga lahtris «Notari tõestus». Andmed täienduskande kohta kantakse Rahandusministeeriumi poolt 16. novembril 1993. a. kinnitatud «Rahvakapitali obligatsioonide arvestuskaartide andmete töötlemise operatsiooniskeemi» kohaselt vormnimekirja (vorm 3*) ja edastatakse Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile. Vormnimekirja kantakse pärast täiendava kande tegemist arvestuskaardile jäänud kogusumma, mitte täiendava kandega lisandunud summa. 65. Registreeritud arvestuskaardile, millelt on tehtud mahakandeid erastatava eluruumi eest tasumiseks või ülekandeid teiste isikute arvestuskaartidele või millele on tehtud ülekandeid teiste isikute arvestuskaartidelt, teeb kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt määratud ametiisik täienduskandeid järgmiselt: 1) teeb arvestuskaardile kande käesoleva juhendi punktis 64 ettenähtud korras; 2) koostab täienduskande kohta Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud vormi (vorm E) kohase protokolli, kandes selle lahtrisse «Täienduskande õiguslik alus» andmed käesoleva juhendi punktis 22 nimetatud dokumendi kohta; 3) kannab andmed täienduskande kohta Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud korras vormnimekirja (vorm ADD), mille edastab Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile. Protokollile (vorm E) kirjutab alla kohaliku omavalitsuse täitevorgani juht või tema poolt määratud isik ning kohaliku omavalitsuse organ säilitab seda käesoleva juhendi punktis 33 nimetatud tähtajani. Lisa 1 Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi juurde Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil paiknenud endise NSV Liidu sõjaväeosad 1. S/o 13016 — Haapsalu 2. S/o 10717 — Harjumaa 3. S/o 48434 — Kohtla-Järve 4. S/o 96423 — Kohtla-Järve 5. S/o 03115 — Kuressaare 6. S/o 25607 — Kuressaare 7. S/o 53110 — Kuressaare 8. S/o 53083 — Loksa 9. S/o 45947 — Narva 10. S/o 54395 — Narva 11. S/o 13629 — Pärnu 12. S/o 09788 — Rakvere 13. S/o 02198 — Tallinn 14. S/o 02243 — Tallinn 15. S/o 02488 — Tallinn 16. S/o 02939 — Tallinn 17. S/o 03115 — Tallinn 18. S/o 03116 — Tallinn 19. S/o 07519 — Tallinn 20. S/o 13629 — Tallinn 21. S/o 17294 — Tallinn 22. S/o 20405 — Tallinn 23. S/o 22417 — Tallinn 24. S/o 22803 — Tallinn 25. S/o 27033 — Tallinn 26. S/o 31181 — Tallinn 27. S/o 31291 — Tallinn 28. S/o 33074 — Tallinn 29. S/o 41448 — Tallinn 30. S/o 42321 — Tallinn 31. S/o 45947 — Tallinn 32. S/o 53110 — Tallinn 33. S/o 72068 — Tallinn 34. S/o 78277 — Tallinn 35. S/o 87280 — Tallinn 36. S/o 87525 — Tallinn 37. S/o 18378 — Tartu 38. S/o 21279 — Tartu 39. S/o 21894 — Tartu 40. S/o 21201 — Valga 41. S/o 74906 — Valga 42. S/o 78469 — Valga 43. S/o 77034 — Viljandi 44. S/o 14297 — Võru 45. S/o 21201 — Võru 46. S/o 55135 — Võru 47. S/o 78469 — Võru Lisa 2 Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi juurde Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil paiknenud kodeeritud nimetusega ettevõtted 1. Pk.A-3190 — Kohtla-Järve 2. Pk.B-8782 — Kohtla-Järve 3. Pk.B-2335 — Narva 4. Pk.B-2688 — Narva 5. Pk.B-8390 — Narva 6. Pk.P-6685 — Narva 7. Pk.A-1073 — Tallinn 8. Pk.A-1381 — Tallinn 9. Pk.A-1603 — Tallinn 10. Pk.A-1639 — Tallinn 11. Pk.A-3190 — Tallinn 12. Pk.A-3583 — Tallinn 13. Pk.A-7333 — Tallinn 14. Pk.B-8434 — Tallinn 15. Pk.B-8782 — Tallinn 16. Pk.B-8817 — Tallinn 17. Pk.G-4295 — Tallinn 18. Pk.P-6700 — Tallinn 19. Pk.A-1603 — Tartu Lisa 3 Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi juurde «Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi lisalehe ühismajandi tööosakute taotlejale» täitmise juhend Kohaliku omavalitsuse täitevorgani määratud vastutav ametiisik täidab esitatud RKO arvestuskaardi ja reformikomisjonide tõendite põhjal «Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi lisalehe ühismajandi tööosakute taotlejale» ja vastavalt isiku soovile arvestab ning kannab kaardile talle määratud rahvakapitali obligatsiooni ja ühismajandi(te) tööosaku(te) väärtused. Andmed kantakse samuti vormnimekirja (vorm y) ja edastatakse Riigiarvutuskeskusele. Selgitame lisalehe täitmist kahe näite varal. Näide A Mari Mänd on töötanud ühismajandis (kolhoosis «Ühistöö») 20 aastat ja talle on määratud ühismajandi tööosak 7000 krooni väärtuses. Peale selle on ta töötanud muudes asutustes ja ettevõtetes kokku 10 aastat ning kasvatanud kahte last. Tema rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantakse seega 20+10+(5+5)=40 tööaastat ehk rahalises väärtuses 12 000 krooni. Ühismajandis töötatud aja (20 aastat) eest on talle ette nähtud rahvakapitali obligatsioon 20×300=6000 krooni. Kuna see on väiksem kui talle määratud ühismajandi tööosak, siis otsustab pr. Mänd välja võtta ühismajandi tööosaku ja ülejäänud aja eest rahvakapitali obligatsiooni. Seega saab pr. Mänd ühismajandi tööosaku 7000 krooni väärtuses ja rahvakapitali obligatsiooni 6000 krooni väärtuses. Näide B Jüri Kuusk on töötanud neljas erinevas ühismajandis: 1) kolhoosis «Kommunismi Võit» 10 aastat ja talle on määratud tööosak 2000 krooni väärtuses; 2) Mitšurini-nim. näidissovhoosis 15 aastat ja talle on määratud tööosak 6000 krooni väärtuses; 3) Põrgupõhja kolhoosis 5 aastat ja talle on määratud tööosak 1000 krooni; 4) kolhoosis «Stalinlikul Teel» 3 aastat, mille eest talle tööosakut ei arvestata, kuna majandis töötamise aeg on lühem kui 5 aastat. (Küll aga kuulub see aeg RKO väljaandmisel arvestatava tööstaaži hulka!) Hr. Kuusk on lisaks töötanud 12 aastat väljaspool põllumajanduslikke ettevõtteid ning tema rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate kogusumma on seega 10+15+5+3+12=45 aastat, rahalises väärtuses 13500 krooni. Hr. Kuusk otsustab: 1) loobuda kolhoosi «Kommunismi Võit» tööosakust ja võtta vastava aja eest rahvakapitali obligatsioon, s.t. 10×300= 3000 krooni; 2) välja võtta Mitšurini-nim. näidissovhoosi tööosak; 3) välja võtta Põrgupõhja kolhoosi tööosak 1000 krooni väärtuses ja täiendav rahvakapitali obligatsioon väärtusega 500 krooni (sest 5 tööaasta eest oleks ta saanud RKO 1500 krooni väärtuses.); 4) kogu ülejäänud tööstaaži alusel taotleda rahvakapitali obligatsiooni. Seega saab hr. Kuusk kahest majandist ühismajandi tööosaku (6000 kr. ja 1000 kr.) ja rahvakapitali obligatsiooni koguväärtuses (12+3)×300+3000+500=8000 krooni. RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI ARVESTUSKAARDI LISALEHT ÜHISMAJANDI TÖÖOSAKUTE ARVESTAMISEKS

Lisa 4 Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi täitmise ja eluruumide erastamisel kasutamise juhendi juurde «Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi lisalehe riigimajandi tööosaku asendajale» täitmise juhend Kohaliku omavalitsuse täitevorgani määratud vastutav ametiisik täidab esitatud RKO arvestuskaardi ja riigimajandi poolt väljaantud tõendi alusel lisalehe ning kannab arvestuskaardile rahvakapitali obligatsiooni registreeritud arvestusliku rahalise väärtuse. Andmed kantakse samuti vormnimekirja (vorm 3*) ja edastatakse Rahvakapitali Obligatsioonide Registrile. Täiendava rahvakapitali obligatsiooni väärtus määratakse järgmisel viisil: 1) Juhul kui ühismajandi tööosaku asendaja ei ole saanud teistest ühismajanditest tööosakuid, kantakse lisalehe lahtrisse 1 kalendriliste tööaastate arv riigimajandiks muudetud ühismajandis, mille eest isikule määrati tööosak, lahtrisse 2 – selle tööosaku rahaline väärtus. Lahtrisse 3 kantakse see osa tööosakust, mis jäi saamata riigimajandi moodustamise tõttu ja asendatakse samasuguse arvestusliku väärtusega rahvakapitali obligatsiooniga. Lahtrisse 4 kantakse eluruumide erastamise seaduse paragrahvis 10 sätestatud tingimustel arvestatud rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik rahaline väärtus riigimajandiks muudetud ühismajandis töötamise aega arvesse võtmata. Lahtrisse 5 kantakse rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik rahaline koguväärtus, s.t. lahtritesse 3 ja 4 kantud arvude summa. Näide. Mati Tamme arvestuskaardile kantud tööaastate kogusumma on 32 aastat. Ta on töötanud 12 aastat Lõssenko-nimelises sovhoosis, mille eest talle määrati tööosak väärtusega 7000 krooni. Seoses riigimajandi moodustamisega jäi tema tööosak 5000 krooni ulatuses välja andmata. Hr. Tamme arvestuskaardi lahtrisse «sealhulgas tööaastad ühismajandis» on seega kantud «kaksteist A». Tema rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik rahaline väärtus ilma ühismajandi tööaastateta on 20×300=6000 krooni (kantakse lahtrisse 4). Koos saamata jäänud ühismajandi tööosakut asendava täiendava rahvakapitali obligatsiooniga on tema rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik rahaline koguväärtus 6000+5000= 11 000 krooni (kantakse lisalehe lahtrisse 5 ja arvestuskaardi osakukäibe tabelisse rahvakapitali obligatsiooni registreeritud arvestusliku rahalise väärtusena). Peale rahvakapitali obligatsiooni saab hr. Tamm ühismajandi tööosaku väärtusega 2000 krooni. 2) Juhul kui riigimajandiks muudetud ühismajandi tööosaku asendaja on saanud tööosakuid ka teistest ühismajanditest, täidetakse eelnevalt «Rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi lisaleht ühismajandi tööosakute taotlejale» ja arvutatakse rahvakapitali obligatsiooni esialgne väärtus riigimajandiks muudetud ühismajandis töötatud aastaid arvestamata. Rahvakapitali obligatsiooni arvestusliku rahalise koguväärtuse saamiseks liidetakse sellele ühismajandi tööosakut asendava täiendava rahvakapitali obligatsiooni arvestuslik rahaline väärtus. RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI ARVESTUSKAARDI LISALEHT RIIGIMAJANDI TÖÖOSAKU ASENDAJALE

TÄIENDUSKANNE RAHVAKAPITALI OBLIGATSIOONI ARVESTUSKAARDILE PROTOKOLL . . . . . . . . . . 199 . . . A. NR. . . . . . .