Sõmerpalu Vallavolikogu — Osula Põhikooli arengukava aastateks 2008–2010 kinnitamine — KO, 120, 1707

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõike 3 punkti 1 ja Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse paragrahvi 31 lõigete 3 ja 4 alusel. § 1 Osula Põhikooli arengukava kinnitamine (1) Kinnitada Osula Põhikooli arengukava aastateks 2008 – 2010 § 2 Määruse jõustumine Määrus jõustub avalikustamisest. Volikogu esimees Aivar ROSENBERG KINNITATUD Sõmerpalu vallavolikogu määrusega nr 9 18.06.2008 OSULA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2008 – 2010 1. SISSEJUHATUS Osula Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooli arenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Osula Põhikooli arengukava lähtub Osula Põhikooli põhimäärusest ja Sõmerpalu valla arengukavast. 2. ÜLDANDMED 2.1. Asend Osula Põhikool asub Võrumaal Sõmerpalu valla Osula küla südames. Osula on põline küla, mis asub looduslikult kauni Võhandu jõe kaldal. 2.2. Kooli ajalugu Juba XVIII sajandi kuuekümnendatel aastatel tehti siin rehetaredes laste õpetamise katseid. Kes vähegi lugemist ja mõnda lauluviisi oskas, see pandi õpetama. Nii alustas Lilli vald oma kooli REINOMÄEL, kus 1995. aastast asub mälestuskivi. Mustja vald alustas Kivi talus ja Osula vana savikõrtsi taga. Kui vallad oma jõud ühendasid, saadi valmis kaks koolimaja. Nii hakkasid 1866.a. Sõmerpalu, Lilli ja Peetrimõisa lapsed õppima Prassi koolis ning Mustja ja Järvere lapsed 1877. aastal valminud Vasksaare koolis. Aastatel 1919-1921 koolid ühendati ja viidi Sõmerpalu härrastemajja. 1925.a. valmis vallarahva eestvõtmisel Kalmetmäel uus, valge ja avar koolimaja. Nüüd on tollane uuski juba vanaks saanud ja alates 1994. aastast asume uues majas, mis oli esialgu mõeldud Võhandu kolhoosi kontoriks. Praeguseks on siin hubane ja mugav koolimaja. Koolil on staadion ning spordi- ja mänguväljak. 2008. aasta veebruaris valmis kooli juurdeehitus, milles on spordisaal ja loodusõpetuse klass. Seoses juurdeehitusega loodi ka moodne käsitööklass. 2007.a. sügisel valmis koolimaja taha parkmetsa väike vabaõhuklass. Juba varasest ajast on Osulas au sees olnud muusika. Ka tänapäeval on koolile kuulsust toonud puhkpilliorkester. 1961. aastast alates mängivad õpilased Helmut Kostabi juhatusel. Aastakümneid on tegeldud kodu-uurimisega ja kaante vahele on saanud ümbruskonna tuntumate inimeste elulood. Noorgiidid on viinud huvilisi tutvuma Osula ümbruse ja Urvaste kihelkonna vaatamisväärsustega. On alustatud Osula kooli ajalooraamatu koostamisega. 2007.a anti välja kogumik „Sõmerpalu valla lugu“, mis on koolis õppevahendina kasutusel õppekava läbiva teema „Kohalugu“ käsitlemisel. Koolisaali laval on alati oodatud õpetaja Eti-Marje Ranniti lavastatud näidendid. Pidevalt töötavad kehakultuuri-, rahvatantsu-, kunsti- ja käsitööringid ning algklasside laulu-mängu-tantsuringid. 1998. aastal avati koolis arvutiklass, mille teenuseid saavad kasutada ka täiskasvanud. Koolirõõmu on rohkesti, sest selle nimel me elame ja töötamegi. Koolist on võrsunud läbi aegade palju tublisid ja tuntud inimesi: * kirjanikke (Asta Kass (Ilves), Rihhard Iher); * õppejõude (Ülo-Olimar Uder, Agu Kongo, Helgi Pukk (Uibo), Eha Hergauk (Käremägi), Rainis Haller); * teadlasi (Ilmar Eisen, Aksel Kirch, Henn Saar, Merike Vaher, Evar Saar); * kunstnikke (Aino Tamberg (Nõgel)) ja näitlejaid (Are Uder, Jaanis Valk); * muusikuid ja muusikaõpetajaid (Helmut Kostabi, Aigar Kostabi, Peeter Iher, Kalle Kostabi); * põllumehi (Ilmar Mändmets, Atso Jõks, Hans Tamm, Raivo Musting); * sportlasi (maletajad Meelis Kanep, Siim Kanep, judokas Ivar Rosenberg) Kauaaegsemad koolmeistrid ja koolijuhid ja õpetajad on olnud Peeter TOOTSEN (1879-1921), Jakob PAAP (1890-1919), Elfriede KOSTABI (1919-1958), Julie VAHER (1921-1950), Eduard VENDA (1926-1944), Helju Zirk (1950-1975), Helgi KUKLASE (1953-1971), Helmut KOSTABI (1961-), Eti-Marje RANNIT (1961-), Heljo SAAR (1967-), Alli KREEVALD (1968 -), Aimi KOSTABI (1970-1990), Maimu MÜRK (1975-1995), Alfred TAMMET (1978-1995), Marianne KANEP (1986 -), Sirje PUUSEPP (1986-). 2.3. Pedagoogilise personali üldanalüüs Osula Põhikoolis töötab 2007/2008 õ.a 21 õpetajat, nendest 4 meessoost ja 17 naissoost. 18 õpetajat on pedagoogilise kõrgharidusega, 2 õpetajat on keskeriharidusega, neist üks omandab kõrgharidust. Ühel õpetajal on keskharidus. Kolm õpetajat on läbinud mentori koolituse. Osula Põhikooli õpetajatel on järgmised ametijärgud: õpetaja - 19, õpetaja kandidaat 2. Pedagoogide keskmine vanus on 48 aastat, keskmine staaž 25 aastat. Kaadri keskmine vanus on küllalt kõrge, samuti pedagoogiline staaž. Kaadri tugevusena võib välja tuua asjaolu, et õpetajate kollektiivis on nii suurte kogemustega pedagooge kui noori õpetajaid. 2.4. Õpilaskonna üldanalüüs 2007. aasta 1. septembri seisuga õpib Osula Põhikoolis 127 õpilast. Kooli piirkonnas õppima asuvate 1. klassi õpilaste ja põhikooli astmes õppivate laste arv aastatel 2008-2011 rahvastikuregistri andmetel: Lapsed 2007/2008 2008/2009 2009/2010 2010/2011 2011/2012 1.kl 7 18 6 8 4 Koolis 127 130 120 109 101 Õpilaste arvu prognoos järgnevaks viieks aastaks Õppeaasta 2007/2008 2008/2009 2009/2010 2010/2011 2011/2012 I klass 7 18 6 8 4 II klass 11 7 18 6 8 III klass 16 11 7 18 6 IV klass 15 16 11 7 18 V klass 16 15 16 11 7 VI klass 13 16 15 16 11 VII klass 19 12 16 15 16 VIII klass 17 19 12 16 15 IX kl 13 16 19 12 16 Kokku 127 130 120 109 101 3. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD Tulemuslikkuse hindamine Hindamise kriteeriumid on sätestatud haridus- ja teadusministri määruses nr 42 (31.07.2003) „Riikliku järelvalve läbiviimise kord ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid“ ja selle muutmise määruses nr 55 (22.10.2004). Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise: 1. Kooli juhtimine a. Koolisisene juhtimine b. Hoolekogu c. Lastevanemate, laste ja õpilaste osalemine koolielus 2. Kooli töö planeerimine a. Kooli arengukava, plaanid b. Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine 3. Õpetamine ja õppimine a. Ainealase töö planeerimine c. Ainealase töö korraldus d. Õpilaste osalus õppetöös e. Õpilaste hindamine 4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 5. Kooli töökeskkond. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 6. Klassi- ja kooliväline töö 4. HETKESEIS JA ARENGU EELDUSED 4.1 Kooli juhtimine 4.1.1. Koolisisene juhtimine ● Direktoril on nõutav kvalifikatsioon. Oskab tegelikkust hinnata, omab tagasisidet kooli tööst ning lähtub sellest koolis majanduslikke ja pedagoogilisi otsuseid tehes. Suudab kaasata teisi otsuste tegemisse, delegeerib ülesandeid, kontrollib nende täitmist. Toetab alluvaid ja nende algatusi. Järgib haridusalaseid õigusakte ja kooli põhimäärust. Peab tagama uue nõuetekohase arengukava valmimise ja täitmise. ● Direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal (õppealajuhataja) omab nõutavat kvalifikatsiooni. Korraldab koolielu koostöös direktori ja õpetajatega. Tööjaotus ja vastutus direktori ja õppealajuhataja vahel on selge. Peab täiustama kooli süsteemset sisehindamist, vormistama vajalikud sisehindamise õiendid. ● Klassijuhatajad lähtuvad oma töös kooli õppekasvatustöö ülesannetest, klassi probleemidest, ametijuhendist. Klassijuhatajad peavad tegema koostööd valla sotsiaaltöötajaga. Tuleb jõuda selleni, et neil oleks ülevaade üksikute õpilaste ja kogu klassi õnnestumistest, arenemisest ja probleemidest, et klassijuhataja planeeriks, analüüsiks, hindaks ning koordineeriks klassi õpilaste, õpetajate ja lastevanemate koostegevust. See kõik tähendab klassijuhatajate professionaalsuse edasise tõstmise vajadust. Klassijuhatajad koostavad poolaasta algul tööplaanid, kuhu planeerivad töö klassiga, osavõtu kooli üritustest ning töö lastevanematega. Kevadel esitavad nad kokkuvõtte oma klassi kohta õppealajuhatajale. ● Õpetajad ja personal lähtuvad töös kooli õppekavast ning kooli juhtkonna, hoolekogu ja õppenõukogu otsustest. Arvestades õpetajate vanust tuleb tegeleda personali ümberõppega (lisaeriala) ja/või kvalifitseeritud töötajate leidmisega. Õppenõukogu liikmed peavad olema koolis toimuvaga kursis. Selleks toimub kord nädalas õpetajate infokoosolek, kus räägitakse lahti järgmise nädala tegemised ja üritused. ● Õppenõukogu käib koos regulaarselt vastavalt tööplaanile. Käsitleb koolielu olulisi ja prioriteetseid küsimusi; võtab vastu sisulisi otsuseid, mis aitavad tagada tulemuste järjekindla paranemise ja arengu. Koosoleku toimumisest peab õppenõukogu liikmeid teavitama 10 päeva enne koosolekut. Koosolekute kohta on vormistatud nõuetekohased protokollid. ● Õpilasomavalitsus täidab oma ülesandeid vastavalt seaduse, kooli põhimääruse ja õpilasomavalitsuse põhimäärusega antud õigustele ja kohustustele. On olemas direktori kinnitatud õpilasesinduse põhimäärus. Õpilased osalevad koolielu probleemide lahendamisel, otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel. Õpilasesindus tuleb kaasata kooli kodukorra uuendamisprotsessi. ● Koolis on olemas sisehindamise süsteem, mis seni ei ole käivitunud. Tuleb jõuda selleni, et sisehindamine aitab direktorit ja õppealajuhatajat otsuste tegemisel, toetab ja suunab nii kogu kollektiivi kui ka pedagoogide arengut, näidates arenguvajadusi. ● Koolis on personalile sätestatud selged reeglid, mis fikseerivad nende kohustused, vastutuse ja õigused (sisekorraeeskirjad, ametijuhendid). Ametijuhendid vajavad uuendamist. ● Koolis peetakse nõutavaid rakendusraamatuid, dokumendid vormistatakse nõuetekohaselt. Lähtutakse riigi standarditest, Eesti Vabariigi Arhiiviameti ja Haridus- ja Teadusministeeriumi nõuetest ning kooli vajadustest. Uuenenud seadusandluse nõuetele vastav ja erinevaid kooli protsesse reguleeriv asjaajamiskord vajab täiustamist, samuti vajab täiendavat korrastamist arhiiv. ● Ressursse kasutatakse eesmärgipäraselt. Vahendite kasutamist on tulemist lähtudes analüüsinud nii kooli juhtkond kui ka hoolekogu. Riigieelarvelisi eraldisi kasutatakse vastavalt kehtivale töötasustamise korrale, tunniressursse kasutatakse otstarbekalt ja läbimõeldult. Täiendkoolitusraha kasutamine on seotud koolisiseste vajaduste ja üleriigiliste prioriteetidega. 4.1.2. Hoolekogu Hoolekogu koosseis, juhtimine ja tegevus vastavad kehtiva määruse nõuetele. Esindatud on erinevate huvirühmade ja elualade inimesed, kes aitavad luua võimalusi ja tingimusi õppijatele võimete- ja huvikohase hariduse omandamiseks. Hoolekogu osaleb kooli arengukava väljatöötamises, aitab seda ellu viia, kasutab aktiivselt ja asjatundlikult võimalusi koolielu mõjutada. Hoolekogu töö peab olema planeeritud. 4.1.3. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Kool püüab omada maksimaalset ülevaadet lastevanemate ootustest ja muredest. Selleks on kavas läbi viia lastevanemate rahulolu küsitlusi. Neid tuleb läbi viia igal õppeaastal. Kinnitada tuleb lastevanemate küsitluste läbiviimise kord, milles on kirjeldatud, kuidas toimub küsitluste ettevalmistamine, läbiviimine ja analüüs. Vahetatakse infot lapse käitumise ja edasijõudmise kohta. Vajalik on jõuda olukorrani, kus klassijuhataja tööplaanis kajastuvad klassi lastevanemate koosolekud, arenguvestlused õpilaste ja lastevanematega ja ajagraafik, millal edastatakse igale lapsevanemale väljavõtted lapse käitumise ja õpitulemuste kohta. Lastevanematel on võimalus arutleda koos õpetajatega ja kooli juhtkonna esindajatega oma lapse koolitöö ja edukuse üle. Planeeritud on lastevanemate üldkoosolekud. Kaks korda õppeaastas toimuvad lastevanemate koosolekud klassides. Lapsevanemad aitavad ette valmistada ja korraldada ülekoolilisi ja klassi üritusi. Eesmärgiks on parema ülevaate saamine lastevanemate ja õpilaste ootustest ja muredest, lastevanemate kursishoidmine kooli eesmärkide ja arendustegevusega. Arenguruumi on õpi- ja kasvatusraskustega õpilaste ja nende vanemate nõustamises, samuti tublimate õpilaste innustamisel. 4.2 Kooli töö planeerimine 4.2.1. Kooli arengukava ja plaanid Peame jõudma olukorrani, kus kooli arengukava väljaarendamises osalevad kooli juhtkond, pedagoogiline kollektiiv, muu personal ja hoolekogu. Arengukava peab mõjutama kooli enesehindamist, õppeaasta üldtööplaani, peegeldama riiklikke, regionaalseid ja kooli prioriteete ning keskenduma õpetamisele ja õppimisele, kooli töökeskkonnale ja kooli õppekava väljatöötamisele. Kooli arengukava peab sisaldama kõiki koolielu valdkondi. Õppeaasta üldtööplaanis esitatud eesmärgid ja ülesanded tulenevad õppekava rakendamisel lahendamist vajavatest probleemidest ja õppe-kasvatustöö probleemidest. Üldtööplaanis on esitatud erinevate valdkondade töö eesmärgid ja konkreetsed plaanid. Ollakse teadlik õppeaasta eesmärkidest ja ülesannetest ning neid järgitakse oma töös. 4.2.2. Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine Peame saavutama olukorra, kus õppe- kasvatustöös ja õppeaasta üldtööplaani koostades järgitakse arengukava ja selles tehakse muudatusi nii, et koolil oleks uue aasta alguseks olemas arengukava kolmeks järgnevaks õppeaastaks. Arengukava avalikustatakse kooli kodulehel. 4.3 Õpetamine ja õppimine 4.3.1. Ainealase töö planeerimine Kooli õppekava üldosa on kooskõlas riikliku õppekava ja kooli arengukavaga. Seal on kirjas kooli eesmärgid, õppe- ja kasvatustöö põhimõtted. Kirja on pandud kooli arusaam õppimisest ja õpetamisest, õpitulemuste kontrolli ja hindamise põhimõtted, kord, läbivad teemad jm. Õppesisu, põhimõisted ja õpitulemused on määratud klassiti. Kirja on pandud õppeedukuse hindamise vormid ja põhimõtted. Üldtunnijaotusplaan ei ületa klassiti suurimat lubatud nädalakoormust. Kooli õppekavas toodud üldtunnijaotusplaan on kooskõlas riikliku õppekava tunnijaotusplaanidega. Õpetajate töökavad konkretiseerivad kooli õppekava üldosa ja ainekavasid ainete lõikes lähtuvalt õppeaasta tööplaanist ja klasside õpilaskonnast. Töökavad on vormistatud poolaasta kalenderplaanidena. Õppesisu on liigendatud ulatuslikumate õppeteemade järgi. Töökava koostamisel tuleb arvestada üldtööplaanis fikseeritud eesmärke ja klassivälise töö plaani. Kontrolltööde graafik on koostatud nii, et ühel õppepäeval on klassil üks kontrolltöö. Väljasõidud tuleb teatavaks teha vähemalt nädal aega enne, sellest tuleb informeerida õppealajuhatajat ning teisi õpetajaid kuu klassivälise töö kalendris. Klassijuhatajate ühendusel on vajalik veel kord läbi arutada õppereisid ja nende seos õppekavaga. 4.3.2. Ainealase töö korraldus Õpikute hankimiseks on kirjastustega sõlmitud lepingud. Riigieelarvelisi vahendeid on kasutatud otstarbekalt ja sihipäraselt ning on tellitud vajalik õppekirjandus. Õppematerjalid ja vahendid vajavad kaasajastamist ning neid tuleb hankida piisaval hulgal. Ainealane metoodiline töö käib peamiselt maakondlikes ainesektsioonides. Edukalt röötab algklasside õpetajate ühendus. Vajalik on süsteemne ja regulaarne koostöövorm 5.-9.kl õpetajatele. Pedagoogid täiendavad end aktiivselt nii koolis kui väljaspool seda. Koolis tuleb vähemalt kord aastas läbi viia metoodikapäev, kus erinevatest töökoosolekutest ja kursustest osa võtnud õpetajad teevad omandatust kokkuvõtte ja jagavad kogemusi. Õppetöö korraldamisel tuleb jätkuvalt arvestada kõikide õpilaste arengutaset. Mõnes aines on puudulike hinnete osakaal liialt suur. Selle põhjuseks on enamasti motivatsiooni puudumine, mis takistab korrapärast ja aktiivset õppimist. Õpetajate kvalifikatsioon ja kooli atesteerimiskomisjoni tegevus vastavad kehtestatud nõuetele. Koolis on loodud õpetajate enesetäiendamise tingimused, osaletakse piirkondlikus ja üleriigilises täiendkoolituses. Aasta lõikes on kirja pandud koolituskava. Pikemas perspektiivis on koolitused kavandatud temaatiliselt. Õpetajad peavad tunnetama välis- ja sisehindamist, sh enesehindamist võimalusena saada tagasisidet ja areneda. Probleemne on õpilaste abistamine väljaspool õppetunde. Konsultatsioonide aegade graafikut ei ole, sest seda ei võimalda õpilaste transport pärast õppepäeva. Parandusõppe tunnid toimuvad vastavalt kinnitatud graafikule. Parandusõppe õpetajad peavad koostama töökavad kuude kaupa. Parandusõppe rühmade töö korraldamisel on arenguruumi. Kolmanda kooliastme õpilaste toetamiseks tuleb leida efektiivsem töövorm. Koolis töötavad parandusõppe rühmad. Psühholoogilist nõustamist õpilased, õpetajad ei saa. Õppetööd toetab ka pikapäevarühm, mille ülesandeks on õpilaste vaba aja sisustamine ja õppimine. Direktori käskkirjaga on kinnitatud parandusõppe- ja pikapäevarühmade nimekiri. Eraldi tegelevad õpetajad erivajadustega õpilastega, kes õpivad lihtsustatud õppekava järgi. Probleemideks selles töös on õpetajate koolitamise vajadus, samuti õppevahendid. Õpiraskustega õpilaste abistamine peab tähelepanu all olema ka tulevikus. 4.3.3. Õpilaste osalus õppetöös Tuleb jõuda selleni, et hästi valitud tegevused (õppemeetodid) ning aktiveerivad töövõtted köidaksid kõigi õpilaste tähelepanu kõigis ainetundides. Tulemusliku õpetaja-õpilase koostöö saavutamine õppeprotsessis on jätkuvalt koolitöö üks tähtsamaid eesmärke. Õppimist ja õpetamist peab ka edaspidi toetama osalemine maakondlikel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel ja konkurssidel, kus ka seni on saadud auhinnalisi kohti ja töid on ära märgitud (matemaatika, bioloogia, sport, terviseõpetus, käsitöö, kunst). Enne jõuluvaheaega ja emadepäeva eel toimuvad koolisisesed õpilastööde näitused. 4.3.4. Õpilaste hindamine Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on anda tagasisidet õpilase õpiedukuse kohta ja toetada õpilase arengut; suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut; innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima, suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on: suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid ja motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid. Hindamisel lähtutakse õppekava eesmärkidest ja põhimõtetest, hindamine toetab efektiivselt ja süsteemselt õppeprotsessi. Hindamismeetodid on paindlikud ning peavad looma tasakaalu kirjalike kontrolltööde ja suulise vastamise vahel. Hinnatakse teadmisi, õpioskusi ja pädevusi vastavalt kooli õppekavale. Õpilasi hinnatakse suulise ja kirjaliku vastamise alusel, õpetaja ise teab iga hinde kaalu. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega. Kooli direktor teeb otsuse ja vastab kirjalikult viie tööpäeva jooksul. Õpitulemusi analüüsitakse õpilastega ja ka õppenõukogus ning vajaduse korral kavandatakse meetmed olukorra parandamiseks. Lastevanematele saadetakse vähemalt üks kord veerandis kirjalikke teatisi (hinnetelehti) lapse edasijõudmise kohta. Enamik õpilasi on saavutanud eksamitel ja tasemetöödes häid tulemusi, mis on vastavuses veerandi- ja aastahinnetega. Õpilaste edasiõppimine järgmises haridusastmes on valdav. Eesmärgipärase, selgete põhimõtetega ja õpilase võimeid arvestava hindamise saavutamisel on jätkuvalt arenguruumi. Õpetaja peab välja töötama ainenõuded igaks õppeveerandiks ja need õpilastele teatavaks tegema veerandi algul. 4.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Koolil on ülevaade tema teeninduspiirkonda kuuluvatest koolikohustuslikest ja lasteaiaealistest lastest ning nõuetekohane arvestus koolikohustuse täitmise kohta vastavalt valitsuse kehtestatud korrale. Kool peab nõuetekohast arvestust õpilasraamatus jt nõutavates dokumentides, täpsustab ja kontrollib 1. klassi tulevate laste nimekirjad, koostab koolis õppivate koolikohustuslike õpilaste nimekirjad, peab täpset arvestust õpilaste liikumise kohta (õpilaste register) ja väljastab teatised õigel ajal. Kool informeerib omavalitsust koolikohustusliku õpilase õpingute katkestamisest ja põhikooli lõpetanud õpilastest. Koolikohustust mittetäitvate õpilastega tegelevad koostöös õpetajad, õpilasomavalitsus, sotsiaaltöötaja. Direktor ja õppenõukogu on rakendanud põhjuseta puudujatele mõjutusvahendeid, kuid siin on arenguruumi. Soovime jõuda selleni, et põhjuseta puudumisi ei esine. Puudumiste päeviku täpne täitmine peab tagama kohese reageerimise puudumisele. Vallavalitsus on delegeerinud kaugemal elavatele lastele õpilasliinide korraldamise direktorile. Õpilaste vastuvõtt kooli, kooli lõpetamine ja õpilaste liikumine on vormistatud nõuetekohaselt. 4.5 Kooli töökeskkond ja tugisüsteemid ● Õppeasutuse ruumid on üldjuhul puhtad, kuigi on esinenud vajakajäämisi. Klasside maitsekale kujundamisele peab enam tähelepanu pöörama. Kooli vara heaperemehelikus hoidmises ja kasutamises on arenguruumi. Koolimajas on avariiväljapääsud, avariivalgustus, tulekustutid, osades ruumides ventilatsioon. Ruumide ja sisustuse tervisekaitsenõuetele vastavuse tagamises on veel arenguruumi (arvutiklassi sundventilatsioon, tuletõrje signalisatsioon koolimaja vanas osas, trepikodade tulekindlad uksed). ● Kooli töötajaid ja õpilasi on instrueeritud tööülesannete täitmise ohutustehnikast, samuti turvalisusest õppekäikudel, ekskursioonidel. Turvalise töökeskkonna loomine jääb eesmärgiks ka edaspidi. ● Tööõpetuse ruumid asuvad koolimajast eemalasuvas vanas meiereihoones. Sanitaarolukord tööõpetuse ruumides ei vasta nõuetele. Tööõpetuse ruumid tuleb üle tuua peahoonesse. ● Hetkel on loomisel uus kodunduse ja käsitööklass, mis praegust õpilaste arvu arvestades vastab vajadustele. ● Õpilased kasutavad samas majas asuvat Osula Külaraamatukogu. ● Koolilõunat söövad kõik õpilased. Koolilõuna on tasuta. Toitude kvaliteet on hea. Pikapäevarühmade õpilased saavad lisaks koolilõunale kerge eine. Lastevanemate soov on, et einet saaksid süüa ka huvikoolides käivad õpilased. Eine eest peavad tasuma lapsevanemad kogu ulatuses. Söökla vajab renoveerimist, aknad vahetamist. ● Kooli II korruse, saali ja I korruse koridori aknad on välja vahetatud ja koridorid remonditud. ● Õpilaste riidehoiud ei vasta nõuetele, puudub ventilatsioon. ● Koolil on staadion ja spordiväljak. Staadion on vana ning vajab investeeringuid. Olemasolevat spordiväljakut tuleb täiendada võrkpalliplatsiga. ● Kooli ümber olevad teed ja platsid vajavad asfalteerimist. Õpilaste turvalisuse tagamiseks tuleb kooli territoorium piirata aiaga. ● Koolimaja katus vajab remonti. ● Vajalik on paigaldada turvakaamerad. ● Kooli õpilasi teenindab Osula Perearstikeskus. 4.6 Klassi- ja kooliväline töö ● Kooli juhtkond ja vallavalitsus toetavad huvialategevust, mida koordineerib huvijuhi kohusetäitja, kes teeb koostööd õpilasomavalitsusega.. Ringide töö paindlikku korraldust segab sõltumine õpilastranspordist. Huvialatöö on olnud tulemuslik: aktiivselt on osaletud vabariigi, maakonna, valla ja kooli üritustel, konkurssidel. Õpilaste rohke osaluse tagamine huvialategevusest peab jääma eesmärgiks. ● Seoses kooli juurdeehitusega on tekkinud paremad võimalused õpilaste vaba aja sisustamiseks. Huvitegevuse laiendamiseks on kavas luua Sõmerpalu valla huvikool sihtasutusena. Kool peab osalema selle nõukogus. ● Eesmärgiks tuleb seada lastevanemate kaasamine kooli üritustel ja õpilaste väljasõitudel, samuti erinevate projektide koostamine raha taotlemiseks erinevate ürituste tarvis . ● Õppealajuhataja kureerimisel ilmub igal veerandil kooli ajaleht. Ringitöö toimub kindla tunniplaani järgi. 4.7 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia Koolil on hetkel 16 arvutit, 4 sülearvutit, kaks printer-skännerit, kaks skannerit, kaks projektorit, kuus printerit, üks diktofon. Arvutiklassis asub 11, üks arvuti on õpilaste kasutuses klassis, õpetajate kasutuses viis, direktoril üks, õppealajuhatajal üks, sekretäril üks arvuti. Klassidesse on paigaldatud ekraanid. Arvutipark vajab iga-aastast uuendamist. Vajalik oleks IKT edasine juurutamine kooli juhtimises, õppetöö organiseerimises ja samuti IKT rakendamine õppeprotsessis. Kõik kooli arvutid on ühendatud lokaalsesse arvutivõrku ja Internetti. Operatsioonisüsteemidest on koolis põhiliselt kasutusel Windows XP. Tarkvara on vaja juurde osta. Kavas on viia internetiühendus kõikidesse aineklassidesse ning tagada arvuti- ja projektoriga töö ainetunnis. Kooli elektronposti aadress osulapk@osula.edu.ee Kooli kodulehekülg asub aadressil https://extranet.riigiteataja.ee/ert-x/ Kodulehekülg vajab pidevat uuendamist ja edasiarendamist. Õpetajad omavad arvutikasutusoskusi, kuid siin on veel arenguruumi. Õpetajad omavad elektronposti aadressi ja kasutavad seda. Koolil on digitaalne videokaamera. Kavas on luua filmikroonika IKT baasil. Hetkel ei ole koolil digitaalset fotoaparaati, kuid siiski on leitud võimalus kooli tähtsündmuste jäädvustamiseks. 5. ARENGU ÜLDEESMÄRGID JA PRIORITEEDID Missioon ● Oleme kool, kus õpilased tahavad õppida ja õpetajad õpetada. ● Õpilastele loome vajaliku keskkonna konkurentsivõimelise, kaasaegse, eluks toimetulekuoskusi andva põhihariduse omandamiseks. ● Koostöös perekonna ja ümbruskonnaga aitame inimesel kujuneda iseseisvalt mõtlevaks, otsustavaks ja tegutsevaks isiksuseks, kes tahab ja suudab vastutada. ● Paikkonna kultuurikandjatena pakume kooli õpilastele võimalusi õppeväliseks enesearendamiseks. Visioon Kool võimaldab õpilastele riiklikust õppekavast lähtuvalt põhihariduse, õpilassõbralikus, kaasaegses ja turvalises õpikeskkonnas, selleks, et lõpetajad oleksid konkurentsivõimelised jätkama õppimist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja oskaksid ühiskonnas toime tulla. Kooli keskkond võimaldab nii õpilastel kui õpetajatel leida oma potentsiaal ja rakendada seda täiel määral. Põhiväärtused 1. Areng ja teadmised 2. Ühtekuuluvustunne ja meeskonnatöö 3. Turvalisus ja koolirõõm 4. Lugupidamine enesest ja kaasinimestest 5. Eesti keele ja kultuuri hoidmine Arengukava üldeesmärgid 1. Kooli juhtimine 1.1.Koolisisene juhtimine · Ametikohtade täitmine kvalifitseeritud õpetajatega · Sisehindamise regulaarseks ja süsteemseks muutmine · Klassijuhatajate professionaalsuse tõstmine · Pedagoogide informeerituse tõstmine 1.2. Hoolekogu · Hoolekogu töö planeerimine 1.2. Kohaliku omavalitsuse, lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus · Õpilaste jätkuv kaasamine koolielu korraldamisse · Aktiivsem osalemine kohaliku omavalitsuse otsuste väljatöötamisel · Lastevanemate rahulolu küsitluste läbiviimine · Lastevanemate kursishoidmine kooli eesmärkide ja arendustegevusega 2. Kooli töö planeerimine · Kooli arengukava pidev analüüs ja süsteemne uuendamine · Arengukava, üldtööplaani ja töötajate töökavade loogilise vastavuse tagamine · Tunnijaotuskava korrigeerimine 3. Õpetamine ja õppimine 3.1. Ainealase töö planeerimine · Kooli õppekava järgi koostatud õpetajate töökavade täiustamine 3.2. Ainealase töö korraldus · Õppematerjalide ja vahendite kaasajastamine · Õpetajate professionaalsuse tõstmine · Õpilaste motiveerimine · Õppetöö diferentseerimine · Tervislike eluviiside kujundamine ja käitumiskultuuri parendamine · Töö erivajadustega lastega 3.3. Õpilaste osalus õppetöös · Osalemine kooli, maakonna ja üleriigilistel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel ja konkurssidel 3.4. Õpilaste hindamine · Eesmärgipärase, selgete põhimõtetega ja õpilase võimeid arvestava hindamise saavutamine. 4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus · Kohene reageerimine puudumistele 5. Kooli töökeskkond · Ruumide ning sisustuse tervisekaitse ja õppekava nõuetega vastavusse viimine · Spordirajatiste uuendamine ja heakorra tagamine · Turvalise töökeskkonna loomine · Kooli territooriumi heakord, seos keskkonnaga 6. Klassi ja kooliväline töö · Huvialategevusest õpilaste rohke osaluse tagamine · Huvialatöö tulemuslikkuse tagamine 7. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) · IKT juurutamine kooli juhtimises ja õppeprotsessis · Tarkvara juurde ostmine, arvutipargi uuendamine 6. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 6.1. Arengukava ülesanded ja projektid. 6.1.1. Kooli juhtimine. 6.1.1.1. Koolisisene juhtimine. Prioriteetne eesmärk 1. Ametikohtade täitmine kvalifitseeritud kaadriga Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. 3. Korraldada konkursid vabadele ametikohtadele. Võimalusel suunata õpetajaid lisaeriala omandama. Taotleda valla haridusasutuste logopeedi ametikohta. + + + + + + + Kooli eelarve Sõmerpalu valla eelarve Direktor Diirektor Direktor Prioriteetne eesmärk 2. Õpetajate professionaalsuse tõstmine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. 3. 4. Pidev koolisiseste täiendkoolituste korraldamine Viia läbi igal aastal vähemalt üks metoodikapäev Muuta õpetajate ühenduste moodustamise põhimõtet Osta õpetajatele sülearvutid 15 000.- + + 15 000.- + + + 15 000.- + + 45 000.- - - 100 000.- Kooli eelarve Kooli eelarve - Kooli eelarve Tiigrihüpe Õppeala- juhataja Direktor Õppeala- juhataja Direktor Direktor Prioriteetne eesmärk 3. Sisehindamise regulaarseks ja süsteemseks muutmine. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Muuta sisehindamine regulaarseks ja süsteemseks. Koostada kooli kvaliteedi käsiraamat + + + + - - - - Õppeala- juhataja Prioriteetne eesmärk 5. Pedagoogide informeerituse tõstmine. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. 3. 4. 5. 6. Iganädalane infokoosolek Kiire info edastamine teadetetahvlil. Koosolekute info edastamine elektronposti teel. Direktsiooni nõupidamiste protokollid teadete tahvlile. Hoolekogu ja õppenõukogu otsused teadete tahvlile. Pidev kooli kodulehekülje uuendamine. + + + + + + + + + + + + + + + + + + - - - - - - - - - - - - Õppealajuhataja Õppeala- juhataja Õppeala- juhataja, sekretär Direktor Direktor Õppeala- juhataja, sekretär 6.1.1.2. Hoolekogu Prioriteetne eesmärk 1. Hoolekogu töö planeerimine. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1 Hoolekogu tööplaani koostamine. + + + - - Hoolekogu esimees 6.1.1.3. Kohaliku omavalitsuse, lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus. Koostöö. Prioriteetne eesmärk 1. Aktiivsem osalemine kohaliku omavalitsuste otsuste väljatöötamisel. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Kooli ja kohaliku omavalitsuse ühisürituste korraldamine Õpilastele kohaliku omavalitsuse töö tutvustamine + + + + + + - - - Kooli eelarve Direktor Klassi-juhatajad Prioriteetne eesmärk 2. Õpilaste edasine kaasamine koolielu korraldamisse. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. 3. Toetada ÕOV tööd, tõsta ÕOV mõjuvõimu. Lahenduste otsimine kooli probleemidele koostöös ÕOV-ga Õpilaste rahulolu küsitluse läbiviimine. + + + + + + + + + - - - - - - Huvijuht Õppealajuhataja Huvijuht Klassijuhatajad Õppealajuhataja Prioriteetne eesmärk 3. Lastevanemate rahulolu küsitluste läbiviimine. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu Finants allikas Vastutaja 1. 2. Lastevanemate küsitluse korra väljatöötamine. Lastevanemate küsitluse läbiviimine + + + + - - - - Direktor, klassijuhatajad Direktor, klassijuhatajad Prioriteetne eesmärk 3. Lapsevanemate kursishoidmine kooli eesmärkide, arendustegevuse ja lapse õpitulemustega. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. 3. 4. Põhidokumentide (s.h õppekava ja ainekavad klassiti) avalikustamine koduleheküljel. Lapsevanemate teavitamine õpitulemustest hinnetelehe kaudu. Arenguvestluste läbiviimine. Üleminek e-koolile. + + + + + + + + + + + - - - 10000.- - - - Kooli eelarve Direktor, Sekretär Klassi- Juhatajad Klassi- Juhatajad Direktor 6.1.2. Kooli töö planeerimine. Prioriteetne eesmärk 1. Kooli arengukava regulaarse uuendamise süsteemi kujundamine. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu(kr) Finants. allikas Vastutaja 1. Kooli arengukava pidev analüüs ja süsteemne uuendamine + + + - - Direktor Prioriteetne eesmärk 2. Arengukava, üldtööplaani ja töötajate tööplaanide loogilise vastavuse tagamine. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Arengukava, üldtööplaani ja töötajate töökavade loogilisse vastavusse viimine. Õppekava muutmine ja uuendamine + + + + + + - - - - Direktor, Õppeala- juhataja Õppeala- juhataja Prioriteetne eesmärk 3. Tunnijaotuskava korrigeerimine (muutmine) Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Tunnijaotuskava läbiarutamine. Võimaluste leidmine õpilaste õppepäeva lühendamiseks. + + + + + + - - - - Õppeala- juhataja Õppeala- juhataja 6.1.3. Õpetamine ja õppimine. 6.1.3.1. Ainealase töö planeerimine Prioriteetne eesmärk 1. Õppekava ja töötajate tööplaanide loogilise vastavuse tagamine. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. Kooli õppekava järgi koostatud õpetajate töökavade täiustamine. + + + - - Õppeala- juhataja 6.1.3.2. Ainealase töö korraldus Prioriteetne eesmärk 1. Õppematerjalide ja vahendite kaasajastamine. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Koostada vajaminevate vahendite pingeread. Eelarves õppevahendite uuendamiseks vajalike vahendite planeerimine. + + + + + + - - Kooli eelarve Direktor Direktor Prioriteetne eesmärk 2. Aineõpetajate professionaalsuse tõstmine. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. Koolisiseste koolituste korraldamine + + + 15000.- Kooli eelarve Õppeala- juhataja 2. Metoodikapäevade korraldamine + + + - - Õppeala- juhataja Prioriteetne eesmärk 3. Õppetöö diferentseerimine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. Diferentseeritud õpperühmade moodustamine põhiainetes + + + Riigi eelarve Õppeala- juhataja 2. Diferentseeritud töö ainetundides + + + Riigi eelarve Õppeala juhataja 3. Uurimus- (projekt-) õpe võimekamatele õpilastele + + + Riigi eelarve Õppeala- juhataja Prioriteetne eesmärk 4. Õpilaste motiveerimine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Pull-out programmide rakendamine Metoodiliste võtete täiustamine (sh õuesõpe, uurimusõpe) Ainepäevade korraldamine, rõhuasetusega elulähedusel. Arengu märkamine ja tunnustamine Maakondlikel olümpiaadidel häid tulemusi saavutanud õpilaste tunnustamine (ekskursioon, 8.kl ülemineku eksamist vabastamine) Õpilaste innustamine õppimisele ja enesearendamisele õpetajate eeskujul (Stend „Huvitavat meie õpetajast“) Tihedam koostöö sõpruskoolidega + + + + 15000 + + + + + + 15000 + + + + + + 15000 + + - - - - 45000 - - - - - - Kooli eelarve - - Õppeala- juhataja Õppeala- Juhataja Õppeala- Juhataja Õppeala- Juhataja Direktor Huvijuht Huvijuht Õppeala- juhataja Prioriteetne eesmärk 5. Tervislike eluviiside kujundamine ja käitumiskultuuri parendamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. 3. 4. 5. 6. Järjekindla kontrolli teostamine õpilaste korraharjumuste üle. Terviseedendusprojektide läbiviimine. Suurem tähelepanu sotsiaalainetele. Võimalikult koheselt reageerida õpilaste käitumishälvetele (NB! koolivägivald) Klassijuhatajate ja aineõpetajate järjekindel koostöö õpilaste käitumise korrigeerimisel. Leida sobiv ruum töörahuklassiks. + 10 000 + + + + + 10000 + + + + + 10000 + + + + 30000 Projektid (TEIP jt) Õppeala- Juhataja Õppeala- Juhataja Õppeala- Juhataja Direktor Klassi- juhatajad Aine- Õpetajad Direktor Prioriteetne eesmärk 6. Töö erivajadustega lastega. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu Finants. allikas Vastutaja 1. 2. 3. 4. 5. Individuaalsete õppekavade koostamine. Rahaliste võimaluste leidmine säilitamaks klassikomplekte eraldi. Klassijuhataja ja aineõpetajate koostöö tõhustamine õpiraskustega lastele tugisüsteemide rakendamisel Õpilase suunamine logopeedi/ psühholoogi juurde Jätkata põhiainete diferentseerimist. + + + + + + + + + + + + + - - - Valla eelarve - Valla eelarve Kooli eelarve Aineõpetajad Direktor Klassijuhatajad Klassijuhatajad Direktor, õppe- lajuhataja 6.1.3.3. Õpilaste osalus õppetöös. Prioriteetne eesmärk 1. Aktiivne osalemine kooli, maakonna ja üleriigilistel olümpiaadidel, õpilasvõistlustel ja konkurssidel. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. 3. 4. Õpilaste ettevalmistussüsteemi täiustamine. Tulemusi näidanud õpilaste tunnustamine (ekskursioon) Ühiste ürituste korraldamine naaberkooliga Koolisiseste ainenädalate korraldamine + 15 000 + + + 15000 + + + 15000 + + - 45000 - - - Kooli eelarve+ sponsor - - Aineõpetajad Direktor Huvijuht, keh. kasv. õpetajad, direktor Aineõpetajad, õppealajuhataja 6.1.3.4. Õpilaste hindamine. Prioriteetne eesmärk 1. Eesmärgipärase, selgete põhimõtetega ja õpilase võimeid arvestava hindamise saavutamine. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. Võrrelda ja analüüsida kokkuvõtvate hinnete vastavust eksamitulemuste, tasemetööde ja sisseastumiskatsete tulemustega. + + + - - Õppeala- juhataja 6.1.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus. Prioriteetne eesmärk 1. Puudumiste täpse arvestuse saavutamine. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. 3. Puudumiste päeviku korrektne täitmine. Kohene reageerimine puudumistõendi mitteesitamisele. Puudumiste aruannete koostamine ja esitamine veerandite kaupa. + + + + + + + + + - - - - - - Klassijuhatajad Klassijuhatajad Õppealajuhataja 6.1.5. Kooli töökeskkond. Prioriteetne eesmärk 1. Ruumide ning sisustuse tervisekaitse ja õppekava nõuetega vastavusse viimine. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. Informeerida regulaarselt Vallavalitsust ja hoolekogu vastavatest kitsaskohtadest. Arvutiklassi sundventilatsioon Välja ehitada tööõpetuse ruumid põhihoones, ruumide sisustamine vajaliku inventariga Renoveerida söökla Laiendada ja sisustada garderoobi Parendada algklasside kätepesu võimalusi ja laiendada WC-d Tuletõrje signalisatsioon Rajada suusahoidla Remontida koolimaja katus Leida ruum töörahuklassiks Luua ajalootuba. Stendialuste uuendamine koolielu kajastamiseks. Kooli inventari uuendamine (pingid, toolid, tahvlid jne.) + + - + + - + + + + + 50000 + + + + + + 50000 - 10 000.- 1,8 milj 200 000.- 50000.- 200 000.- 30 000.- ? - - - 15000.- - Kooli eelarve VV Kooli eelarve Projekt Valla eelarve Projekt Kooli eelarve VV Projekt VV Projekt VV Projekt - Projekt Kooli eelarve Kooli eelarve Direktor D irektor Direktor Direktor Direktor Direktor Direktor Direktor Direktor Direktor Direktor Direktor Prioriteetne eesmärk 2. Turvalise töökeskkonna loomine. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Ümbritseda kooli territoorium aiaga Kooli juures olevad teed ja platsid asfalteerida. + + 80000.- 300000.- VV VV Direktor Direktor Prioriteetne eesmärk 3. Spordirajatiste uuendamine ja heakorra tagamine Jrk Nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Staadionil uuendada jooksuraja kate, harjutusplatsid (tõuke-, viske-, hüppeplats) Piirata aiaga Uuendada staadionit ümbritsev hekk + + + + + + 300000.- 30000.- 5000.- Projekt VV Projekt Kooli eelarve Direktor Majandusjuhataja Prioriteetne eesmärk 4. Kooli territooriumi heakord, seos ümbritseva keskkonnaga. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Kujundada haljastus (muru uuendamine, põõsaste istutamine) Tagada kooli ümbruse korrashoid + + + + + + 5000.- Kooli eelarve Kooli eelarve Direktor Direktor 6.1.6. Klassi ja kooliväline töö. Prioriteetne eesmärk 1. Õpilaste rohke osaluse tagamine klassivälisest ja huvialategevusest. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. Viia läbi küsitlused õpilaste hulgas huviringide töö kohta ja koostada vastav andmebaas. ÕOV kaasabil tagada õpilaste aktiivsem osalemine klassivälistel üritustel. + + + + + + - - Huvijuht Huvijuht Prioriteetne eesmärk 2. Huvialatöö tulemuslikkuse tagamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. 3. Õpilaste ja vanemate soovide väljaselgitamine ringitöö osas (küsitlus). Ringide töö tulemuslikkuse analüüsimine. Tagada ringitöö tulemuste esitlemine vähemalt 2 korda aastas (kontsert, näitus, etendus, või esinemine, osalemine konkursil, olümpiaadil). + + + + + + + + + Huvijuht Huvijuht Huvijuht 6.1.7. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) Prioriteetne eesmärk 1: IKT edasine juurutamine kooli juhtimises ja õppeprotsessis. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. 3. Kooli arvutiklassi aktiivsem ärakasutamine õppetöös. Kodulehekülje täiustamine. IKT vahendite (statsionaarne projektor, DVD, tarkvara) kaasajastamine. + + 30000.- + + 30000.- + + 30000.- 90000.- Kooli Eelarve Projekt Aine- õpetajad Õppeala- juhataja Direktor Prioriteetne eesmärk 2: Üleminek e-koolile. Jrk nr Ülesanded ja projektid 2008 2009 2010 Kokku Kulu (kr) Finants. allikas Vastutaja 1. 2. 3. Lastevanemate küsitluse koostamine, läbiviimine ja analüüs Koolituse korraldamine õpetajatele Tarkvara juurdeostmine. + + 10000.- 10000.- 10000.- 30000- Kooli eelarve Projekt Õppeala- juhataja, hoolekogu Õppeala- juhataja Direktor 7. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal sügisel nii, et koolil oleks uue õppeaasta alguseks olemas arengukava kolmeks järgnevaks õppeaastaks.