Haridus- ja teadusminister — Pärnumaa Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RTL, 69, 982

Määrus kehtestatakse «Kutseõppeasutuse seaduse» § 6 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Nimi Kooli nimi on Pärnumaa Kutsehariduskeskus (edaspidi kool). § 2. Haldusala ja õiguslik seisund Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, kutseõppeasutuse seadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest. § 3. Kooli asukoht Kool asub Pärnu linnas ning Pärnu maakonnas Saarde vallas Tihemetsas. Kooli postiaadress on Niidu park 8,12, Pärnu linn, sihtnumber 80047. § 4. Õppekeel ja asjaajamise keel (1) Kooli õppekeeled on eesti keel ja vene keel. (2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. § 5. Pitsat ja sümboolika Koolil on oma nimega, väikese riigivapi kujutisega pitsat ja sümboolika. 2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 6. Eesmärgid Kooli tegevuse eesmärgid ühiskonna, õppija ja tööturu vajadustest lähtuvalt on: 1) luua õpilastele võimalused eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ning eetiliste tõekspidamiste omandamiseks; 2) võimaldada omandada ärinduse ja halduse, arvutiteaduse, tehnikaalade, tootmise ja töötlemise, arhitektuuri ja ehituse, põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse, sotsiaalteenuste ja isikuteeninduse õppesuundadel kutsekeskharidusõpet, kutseõpet keskhariduse ja põhihariduse baasil ning põhihariduse nõudeta kutseõpet; 3) korraldada kutsealast eelkoolitust ning kutseõpet põhikoolis ja gümnaasiumis; 4) korraldada täiskasvanute tööalast koolitust ja vabahariduslikku koolitust; 5) osutada karjääriplaneerimise ja -nõustamise teenust; 6) korraldada huvitegevust. § 7. Ülesanded Kooli ülesanded on: 1) arendada riigisisest ja rahvusvahelist koostööd kutseõppe tõhustamiseks; 2) arendada ühistegevust tööandjatega, töövõtjate ühenduste ja kutseliitudega, et viia koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudmistega; 3) kasutada koolile eraldatud vahendeid (rahalised ja õppevahendid, hooned jm) sihipäraselt ja otstarbekalt, et tagada kvaliteetne koolitus; 4) kaasata õpetajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid; 5) võimaldada personalile erialast ja pedagoogilist täiendusõpet; 6) luua õpilastele ja personalile tänapäevased õppe-, töö- ja olmetingimused; 7) kujundada õhkkond ja tingimused, mis soodustavad õpilaste isiksuse ja erialast arengut; 8) korraldada õppemetoodilist tööd, sh koostada ja arendada kooli õppekavasid; 9) koostada kooli arengukava ja viia see ellu; 10) koguda ja säilitada teavet kooli lõpetajate tööleasumise kohta; 11) teavitada õpilasi õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutse- ja erialadel; 12) pidevalt täiendada ja arendada õppebaasi (sh raamatukogu) õppekavade nõuetest lähtuvalt; 13) koostada, välja anda ja levitada metoodilisi materjale ja trükiseid; 14) korraldada või aidata korraldada õpilaste kultuuri-, spordi- ja muid üritusi; 15) korraldada õpilaste toitlustamine, majutamine ja tervishoiuteenus; 16) korraldada vastavalt vajadusele õpilaste praktilise väljaõppe eesmärkidel õppetootmist ning turustada selle käigus valmistatud tooteid ja osutatavaid teenuseid; 17) osutada majutus- ja toitlustusteenust, kommunaalteenust, paljundusteenust ning üürida välja ruume; 18) teostada metsa ülestöötamist ja turustada metsamaterjali; 19) tutvustada oma tegevust kohalikule omavalitsusele, maavalitsusele ja üldsusele. 3. peatükk JUHTIMINE JA STRUKTUUR § 8. Nõukogu (1) Kooli nõukogu suunab kooli tegevust ning võtab seisukoha kooli arengu, vara, eelarve ja juhtimisega seotud küsimustes. (2) Kooli nõukogu moodustab haridus- ja teadusminister kolmeks aastaks. (3) Kooli nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. § 9. Nõukogu ülesanded (1) Kooli nõukogu: 1) osaleb kooli arengukava koostamises ning kooskõlastab ja edastab selle kinnitamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile; 2) kontrollib kooli arengukava täitmist; 3) kooskõlastab kooli aasta tegevusplaani ning kontrollib selle täitmist; 4) kooskõlastab Haridus- ja Teadusministeeriumile riikliku koolitustellimuse kujundamiseks esitatavad andmed koolitusvõimaluste kohta; 5) kooskõlastab kooli eelarveprojekti ja investeeringute kava ning edastab selle Haridus- ja Teadusministeeriumile; 6) kooskõlastab kooli eelarve jaotuse kuluartiklite lõikes; 7) kooskõlastab kooli õppekorralduseeskirja ning kontrollib selle täitmist; 8) kooskõlastab kooli palgajuhendi ning kontrollib selle täitmist; 9) annab hinnangu kooli majandusaasta aruandele ning esitab selle Haridus- ja Teadusministeeriumile; 10) esitab oma tegevuse aastaaruande Haridus- ja Teadusministeeriumile; 11) kuulab ära õppeaasta praktikakorralduse aruande; 12) osaleb direktori vabale ametikohale korraldatava konkursi läbiviimiseks moodustatud komisjoni töös; 13) teeb ettepaneku kooli direktori premeerimiseks või karistamiseks; 14) hindab kooli õppe- ja kasvatustöö korraldust, kooli juhtimist, raha kasutamise õiguspärasust ja otstarbekust, õppe- ja olmekeskkonna ning õppe korraldamiseks antud vara seisundit ning teeb direktorile sellekohaseid ettepanekuid; 15) teeb Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanekuid kooli tegevuse, arengu, vara, eelarve, juhtimise ja põhimääruse muutmisega seotud küsimustes; 16) täidab teisi kutseõppeasutuse seadusest, teistest seadustest ja nende alusel väljaantud õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest tulenevaid ülesandeid. (2) Kui kooli nõukogu ei kooskõlasta otsuse eelnõu, siis vaatab eelnõu koostaja selle üle ning esitab uuesti kooli nõukogule. Teistkordse kooskõlastamata jätmise korral edastab kooli nõukogu eelnõu koos kooskõlastamata jätmise põhjendustega otsustamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning teadmiseks kutseõppeasutuse seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud isikutele, kes on määranud kooli nõukogu liikmed. (3) Kooli nõukogul on õigus saada kooli direktorilt ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt käesolevas põhimääruses ja kutseõppeasutuse seaduses sisalduvate ülesannete täitmiseks asjakohast teavet. § 10. Direktor (1) Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö. (2) Direktor: 1) esindab kooli ja teeb tehinguid, mis on suunatud seaduses sätestatud ülesannete täitmisele; 2) juhatab kooli õppenõukogu; 3) tagab kooli sisekontrollisüsteemi väljaarendamise ja siseauditi perioodilise korraldamise; 4) kinnitab kooli koosseisunimestiku ning otsustab personali vajaduse üle; 5) on tööandjaks personalile ning kinnitab käskkirjaga nende ametijuhendid; 6) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu otsuste täitmise; 7) määrab kindlaks direktori asendamise korra; 8) kinnitab käskkirjaga kooli asjaajamiskorra, õppekorraldus- ja sisekorraeeskirja ning muud töökorraldusdokumendid; 9) tagab kooli asjaajamise vastavalt kinnitatud asjaajamiskorrale; 10) tagab arhiivi haldamise; 11) korraldab õpilastele tervishoiuteenuse osutamise; 12) tagab kooli eelarveprojekti koostamise ja eelarve täitmise; 13) kehtestab õpilaskodu kohamaksu ja kooli põhitegevusega seotud tasuliste teenuste hinnad; 14) tagab seadusega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 15) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente; 16) lahendab muid käesolevast põhimäärusest, oma töölepingust ja õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. (3) Direktor annab välja käskkirju. (4) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss haridus- ja teadusministri kehtestatud korras. (5) Direktoriga sõlmib töölepingu ning peatab, muudab või lõpetab selle haridus- ja teadusminister. (6) Direktor annab oma tegevusest aru kooli nõukogule ning haridus- ja teadusministrile. (7) Direktor vastutab oma pädevuse piires kooli põhimäärusele vastava tegevuse, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase kasutamise eest. § 11. Õppenõukogu (1) Koolil on õppenõukogu, kelle ülesanne on lahendada kooli õppetegevusega seotud küsimusi. (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. (3) Kooli direktor kinnitab õppenõukogu koosseisu nimeliselt iga uue õppeaasta alguses ning vajaduse korral muudab seda õppeaasta jooksul. § 12. Õppenõukogu ülesanded Õppenõukogu: 1) arutab kooli õppe- ja kasvatustöö arendamisega seotud küsimusi ja ülesandeid ning võtab vastu sellekohaseid otsuseid; 2) analüüsib õppe- ja kasvatustööd ning pedagoogide enesetäiendamist, annab hinnangu õppe- ja kasvatustöö tulemustele ning kavandab meetmeid kooli töö ja pedagoogide enesetäiendamise parendamiseks ja täiustamiseks; 3) arutab õppekavade rakendamise ning praktilise töö ja praktika korraldamisega seotud küsimusi ning võtab vastu sellekohaseid otsuseid; 4) arutab koolikorralduse ja sisekorra küsimusi ning teeb sellekohaseid ettepanekuid; 5) otsustab õpilaste ühelt kursuselt järgmisele üleviimise, lõpueksamite ja -tööde korraldamise ning teiste sellega seotud küsimuste üle; 6) otsustab õpilase väljaarvamise kooli õpilaste nimekirjast ning esitab direktorile sellekohase otsuse käskkirja vormistamiseks. § 13. Õppenõukogu töökord (1) Õppenõukogu töövorm on koosolek, mis protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (2) Õppenõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda õppeaastas. Õppenõukogu kutsutakse kokku ka vähemalt 1/3 nõukogu liikmete kirjalikul nõudmisel. (3) Õppenõukogu kutsub kokku ja selle tööd juhatab kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik. (4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt 2/3 õppenõukogu liikmetest. (5) Õppenõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 1/2 koosolekul osalejatest. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab koosoleku juhataja hääl. (6) Õppenõukogu tööd reguleerib õppenõukogu töökord. § 14. Komisjonid Kasvatustöö ja kooli muude ülesannete paremaks korraldamiseks moodustab kooli direktor vajaduse korral oma käskkirjaga nõuandvaid komisjone. § 15. Struktuuriüksused (1) Kooli eesmärkide täitmiseks on koolil järgmised struktuuriüksused: 1) juhtkond; 2) üldainete õppeosakond; 3) tehnikaõppeosakond; 4) toitlustus-majutusõppeosakond; 5) teenindus-majandusõppeosakond; 6) metsandusõppeosakond; 7) täiskasvanute koolituse osakond; 8) teabetalitus; 9) raamatupidamine; 10) õpilaskodud; 11) metskond; 12) haldusteenistus; 13) tugiteenus; 14) arengutalitus; 15) õppekorraldusteenistus; 16) nõustamisteenistus. (2) Juhtkonna moodustavad kooli direktor, direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal, direktori asetäitja finants- ja haldusalal, teabetalituse juhataja, arengutalituse juhataja ja kvaliteedijuht. Juhtkonna põhiülesanne on tagada kooli igapäevane toimimine ja tulemuslik töö. Töövorm on koosolek. (3) Üldainete õppeosakond kuulub direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal haldusalasse ning selle üksuse ülesanded on: 1) tagada õppekavades ettenähtud üldharidusainete õpetamine; 2) planeerida üldainete õpetajate tööd; 3) koostada koostöös kutseõppeosakondadega kooli õppekavade üldhariduslik osa; 4) optimeerida õppevahendite planeerimine ja kasutamine; 5) korraldada kooli lõpueksamid; 6) korraldada pedagoogide täiendusõpe; 7) analüüsida ja hinnata üldharidusliku õppetöö tulemuslikkust. (4) Tehnikaõppeosakond kuulub direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal haldusalasse ning selle üksuse ülesanded on: 1) planeerida ja tagada õppe- ja kasvatustöö ja praktiline väljaõpe oma valdkonnas ning analüüsida ja hinnata õppetöö tulemuslikkust; 2) korraldada praktika ja võimaldada õpilastel omandada praktilised tööoskused vastavalt õppekavadele; 3) koostada ja arendada valdkonna õppekavasid; 4) korraldada valdkonna kutsealased lõpueksamid ja lõputööde kaitsmine; 5) tagada õppetöökoja tehnika korrashoid ja säilimine; 6) korraldada valdkonna pedagoogide täiendusõpe; 7) optimeerida õppevahendite planeerimine ja kasutamine; 8) turustada praktilise tootmise käigus õpilaste valmistatud tooteid ja osutatavaid teenuseid; 9) korraldada oma valdkonnas õpilaste vastuvõtt ja koostada selleks vajalikud materjalid. (5) Toitlustus-majutusõppeosakond kuulub direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal haldusalasse ning selle üksuse ülesanded on: 1) planeerida ja tagada õppe- ja kasvatustöö ja praktiline väljaõpe oma valdkonnas ning analüüsida ja hinnata õppetöö tulemuslikkust; 2) korraldada praktika ja võimaldada õpilastel omandada praktilised tööoskused vastavalt õppekavadele; 3) koostada ja arendada valdkonna õppekavasid; 4) korraldada valdkonna kutsealased lõpueksamid ja lõputööde kaitsmine; 5) tagada õppevahendite korrashoid ja õppeköökide töö; 6) korraldada valdkonna pedagoogide täiendusõpe; 7) korraldada oma valdkonnas õpilaste vastuvõtt ja koostada selleks vajalikud materjalid; 8) osutada toitlustusteenust. (6) Teenindus-majandusõppeosakond kuulub direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal haldusalasse ning selle üksuse ülesanded on: 1) planeerida ja tagada õppe- ja kasvatustöö ja praktiline väljaõpe oma valdkonnas ning analüüsida ja hinnata õppetöö tulemuslikkust; 2) korraldada praktika ja võimaldada õpilastel omandada praktilised tööoskused vastavalt õppekavadele; 3) koostada ja arendada valdkonna õppekavasid; 4) korraldada valdkonna kutsealased lõpueksamid ja lõputööde kaitsmine; 5) korraldada valdkonna pedagoogide täiendusõpe; 6) optimeerida õppevahendite planeerimine ja kasutamine; 7) osutada praktilise töö korras teenuseid; 8) korraldada oma valdkonnas õpilaste vastuvõtt ja koostada selleks vajalikud materjalid. (7) Metsandusõppeosakond kuulub direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal haldusalasse ning selle üksuse ülesanded on: 1) planeerida ja tagada õppe- ja kasvatustöö ja praktiline väljaõpe oma valdkonnas ning analüüsida ja hinnata õppetöö tulemuslikkust; 2) koostada ja arendada õppekavasid; 3) korraldada praktika ja võimaldada õpilastel omandada praktilised tööoskused vastavalt õppekavadele; 4) korraldada valdkonna kutsealased lõpueksamid ja lõputööde kaitsmine; 5) korraldada valdkonna pedagoogide täiendusõpe; 6) optimeerida õppevahendite planeerimine ja kasutamine; 7) osutada praktilise töö korras teenuseid; 8) korraldada oma valdkonnas õpilaste vastuvõtt ja koostada selleks vajalikud materjalid. (8) Täiskasvanute koolituse osakond kuulub direktori haldusalasse ning selle üksuse ülesanded on: 1) propageerida elukestvat õpet ja pakkuda välja algatusi vastavate võimaluste loomiseks; 2) korraldada kutse-eri- ja ametialast koolitust erinevatele sihtrühmadele, sh haridustöötajatele; 3) korraldada vabahariduslikku koolitust; 4) osaleda täiskasvanute koolitusega seonduvates arendus- ja koostööprojektides; 5) koostada ja arendada õppekavasid ja koolitusprogramme lähtuvalt sihtrühma vajadustest; 6) teha kooli teiste osakondadega koostööd täiskasvanute täiendusõppe alal; 7) teha reklaami- ja müügitööd, koostada ja levitada koolituspakkumisi eri sihtrühmadele; 8) pakkuda koolitusvõimalusi kooli töötajatele; 9) koostada ja arendada täiskasvanute koolituse andmebaasi. (9) Teabetalitus kuulub direktori haldusalasse ning selle üksuse ülesanded on: 1) tutvustada ja reklaamida kooli õppimisvõimalusi; 2) suhelda meediaväljaannetega; 3) korraldada õpilaste sportlikku tegevust, huviringide tööd jm vaba aja veetmist ning teisi kooliüritusi; 4) juhendada ja nõustada õpilasomavalitsuse tegevust; 5) korraldada raamatukogu tööd; 6) korraldada töötajate üritusi; 7) toota ja töödelda sise- ja välisteavet. (10) Raamatupidamine kuulub direktori asetäitja finants- ja haldusalal haldusalasse ning selle üksuse ülesanded on: 1) koostada kooli eelarve ja pidada arvestust selle täitmise üle; 2) kontrollida eelarvevahendite kasutamist; 3) planeerida ja juhtida majandustegevusest tulenevaid rahavoogusid; 4) korraldada tasulistest teenustest saadava tulu arvestust; 5) korraldada ja tagada kooli igapäevane raamatupidamise arvestus ja finantstegevus ning -aruandlus vastavalt raamatupidamise seadusele ja sellest tulenevatele õigusaktidele ning raamatupidamise sise-eeskirjale. (11) Õpilaskodud kuuluvad direktori asetäitja finants- ja haldusalal haldusalasse ning nende üksuste ülesanded on: 1) korraldada õpilaste majutamine ja olme õppetöö ajal; 2) osutada majutusteenust õppetöövälisel ajal. (12) Metskond kuulub direktori asetäitja finants- ja haldusalal haldusalasse ning selle üksuse ülesanded on: 1) võimaldada metsanduseriala õpilaste praktilise õppetöö läbiviimist vastavalt õppekavadele; 2) kasvatada metsataimi; 3) rajada ja hooldada metsakultuure; 4) teha metsa hooldus- ja uuendusraiet; 5) turustada metsamaterjali; 6) hooldada metsateid ja metsakuivendusobjekte; 7) tagada metskonna kasutuses oleva vara ja tehnika korrashoid ja säilimine. (13) Haldusteenistus kuulub direktori asetäitja finants- ja haldusalal haldusalasse ning selle üksuse ülesanded on: 1) luua õppetööks ja praktiliseks tööks vajalikud materiaal-tehnilised tingimused; 2) tagada kooli igapäevatöö, materiaal-tehniline varustatus ja majanduslik teenindamine; 3) tagada kooli kasutuses oleva riigivara korrashoid ja selle väärtuse säilimine; 4) korraldada õpilaste toitlustamine; 5) korraldada kooli transport ja tagada transpordivahendite korrasolek; 6) korraldada riigihankeid; 7) osutada kommunaalteenuseid. (14) Tugiteenus kuulub direktori haldusalasse ning selle üksuse ülesanded on: 1) korraldada kooli asjaajamine vastavalt asjaajamise korrale; 2) tagada töö arhiiviga; 3) korraldada personalitööd ja pidada personaliarvestust. (15) Arengutalitus kuulub direktori haldusalasse ning selle üksuse ülesanded on: 1) juhtida kooli arendustegevust; 2) koordineerida õppekavade arendamist; 3) töötada välja ja rakendada uusi õppevorme; 4) otsida ja rakendada uusi õppetööd toetavaid tehnilisi lahendusi; 5) korraldada koolis projektipõhist tegevust; 6) korraldada sisehindamist ja kvaliteedialast tööd; 7) hooldada ja arendada kooli IT-vahendeid. (16) Õppekorraldusteenistus kuulub direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal haldusalasse ning selle üksuse põhiülesanded on: 1) korraldada kooli igapäevast õppe- ja kasvatustööd; 2) hallata õppeprotsessiga seotud dokumentatsiooni; 3) administreerida õppetöö päevikuid; 4) teenindada õpilasi ja õpetajaid õppekorralduslikes küsimustes; 5) koostada ja esitada õppe- ja kasvatustööd puudutavaid aruandeid ja statistikat; 6) koostada õppegraafikud ning koormus- ja tunnijaotuste koondid; 7) koostada tunniplaan ja asenduste koondtabel; 8) korraldada korrapidamine. (17) Nõustamisteenistus kuulub direktori asetäitja õppe-kasvatustöö alal haldusalasse ning selle üksuse põhiülesanded on: 1) nõustada õpilasi ja õpilaskandidaate kutsealaselt; 2) nõustada õpilasi ja töötajaid sotsiaalpedagoogiliselt ja psühholoogiliselt; 3) korraldada uute õpilaste vastuvõtuprotsess. 4. peatükk ÕPPEKORRALDUS § 16. Kooli õppekava (1) Koolis õpetatakse kutseharidusstandardi ning kutse- või eriala riikliku õppekava alusel koostatud õppekavade järgi. (2) Kooli õppekava on vastava kutse- või erialaga seotud õpingute alusdokument, millega sätestatakse õppeained ning praktiline töö ja praktika koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, õppeainete valiku võimalused, õpingute alustamise tingimused ning kooli lõpetamise nõuded. (3) Kool koostab õppekava iga kutse- ja eriala jaoks, mida on koolis võimalik omandada. (4) Kooli õppekavad ja nendes tehtavad muudatused kinnitab kooli direktor, kooskõlastades need enne õppenõukogu ja kooli nõukoguga. (5) Kooli õppekavad ja nende muudatused registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. (6) Täiskasvanute tööalase koolituse õppekavad töötab kool välja kooskõlas tööturu vajadustega ning õppekavad kinnitab kooli direktor. § 17. Õppekorraldus (1) Kooli saavad õppima asuda põhi- või keskharidusega isikud või koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikud vastavalt kooli õppekavadele. (2) Koolis õpitakse täis- või osakoormusega kooli- või töökohapõhises õppevormis. (3) Kool loetakse lõpetatuks pärast kooli vastava õppekava täitmist täies mahus. (4) Õppekorralduse aluseks on õppekorralduseeskiri, mille kinnitab kooli direktor pärast selle kooskõlastamist kooli nõukoguga. (5) Koolis korraldatakse täiskasvanute tööalast koolitust ning võimaldatakse huvitegevust. 5. peatükk LIIKMESKOND § 18. Liikmeskonna koosseis Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased. § 19. Pedagoogid (1) Kooli pedagoogid on õppealal töötavad isikud ning kooli direktor. (2) Kooli pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (3) Pedagoogide ülesanne on korraldada ja teha õppe- ja kasvatustööd ning osaleda kooli arendamises. (4) Pedagoogide ametikohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks nende töölepingus, ametijuhendis ja töösuhteid reguleerivates õigusaktides. § 20. Pedagoogide õigused Pedagoogidel on õigus: 1) saada teavet kooli õppekava, põhimääruse, sisekorra ja õppekorralduseeskirjade kohta; 2) saada erialast ja pedagoogilist täiendusõpet vastavalt täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimustele; 3) töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes; 4) kasutada õppeväliseks tegevuseks tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras; 5) esitada direktorile ettepanekuid õppetegevuse parandamiseks; 6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi. § 21. Mittepedagoogiline personal (1) Mittepedagoogilise personali ülesanded on tagada kooli häireteta töö, hoida kooli vara korras ja korraldada õppetootmist. (2) Mittepedagoogilise personali ametikohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks töötajate töölepingutes, ametijuhendites ning töösuhteid reguleerivates õigusaktides. § 22. Mittepedagoogilise personali õigused Mittepedagoogilisel personalil on õigus: 1) saada teavet kooli põhimääruse, sisekorra ja töökorralduseeskirjade kohta; 2) saada erialast täiendusõpet vastavalt täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimustele; 3) töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes; 4) kasutada õppeväliseks tegevuseks tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras; 5) esitada direktorile ettepanekuid töökorralduse parandamiseks; 6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi. 6. peatükk ÕPILASED § 23. Õpilaskond (1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna. (2) Täiskasvanute tööalase ja vabaharidusliku koolituse ning kursuste kuulajad ei kuulu õpilaskonda ning neile ei laiene õpilaste õigused. Nende õigusliku seisundi määrab täiskasvanute koolituse seadus. (3) Õpilaskonnal on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest ning järgides seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid. § 24. Õpilaskonna põhikiri (1) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord. (2) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu ja seda muudab õpilaskond lihthäälteenamusega õpilaste üldkoosolekul. (3) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle 2/3 õpilaskonnast. (4) Põhikiri on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 1/2 koosolekul osalejatest. (5) Õpilaskonna põhikirja kinnitab kooli nõukogu. § 25. Õpilasesindus (1) Õpilasesindus valitakse õpilaskonna põhikirjas sätestatud korras. (2) Õpilasesindus valitakse esimest korda õpilaskonna üldkoosolekul, mille toimumise aja ja koha teatab kooli direktor vähemalt kaks nädalat ette, teavitades sellest õpilasi kooli infotahvlil või muul õpilastele kõige enam kättesaadaval viisil. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 1/2 õpilaskonnast. § 26. Õpilaskonna õigused Kooli õpilaskonnal on õigus: 1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud korras; 2) astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks ning arendada nendega koostööd; 3) osaleda oma esindaja kaudu sõnaõigusega kooli nõukogu istungil; 4) otsustada ja korraldada iseseisvalt kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduste ja nende alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ega korraldada. § 27. Õpilase õigused ja kohustused (1) Õpilasel on õigus: 1) saada teavet kooli õppekava, põhimääruse, sisekorra ja õppekorralduseeskirjade kohta; 2) saada õpilaspilet; 3) saada õppekavajärgset õpetust ning valida õppeaineid valikainete piires; 4) osaleda õpilasesinduse moodustamises ja selle tegevuses; 5) taotleda õpingute ajaks avalduse alusel kohta õpilaskodus; 6) kasutada õppeväliseks tegevuseks tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras; 7) saada Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi; 8) saada seadustega kehtestatud tingimustel ning seaduste alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras õppelaenu; 9) taotleda vastavalt seadusele ja kooli kehtestatud korrale õppetoetusi; 10) taotleda erandkorras õpet individuaalse õppekava järgi; 11) saada kehtestatud korras akadeemilist puhkust; 12) esitada direktorile ettepanekuid õppetegevuse parandamiseks; 13) saada praktilise töö ja praktika ajal tervisekaitset seaduste ja nende alusel vastuvõetud õigusaktide kohaselt; 14) saada koolis viibimise ajal tervishoiuteenuseid vastavalt seadustele ning nende alusel vastuvõetud õigusaktidele; 15) saada õpetajatelt konsultatsiooni õppetööd puudutavates küsimustes õpetajate õppetöövälisel üldtööajal; 16) kasutada seaduste, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud teisi õigusi. (2) Õpilane on kohustatud: 1) täitma kooli eeskirju ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise korral; 2) osalema õppetöös ning sooritama õigel ajal õppeplaanis ettenähtud arvestused ja eksamid; 3) hoidma kooli head mainet. 7. peatükk RAHASTAMINE, VARA, ARUANDLUS JA ASJAAJAMINE § 28. Rahastamine (1) Kooli rahastatakse riigieelarvest, kooli põhimääruses sätestatud põhitegevusega seotud tasulistest teenustest, kooli majandustegevusest laekunud tuludest ning muudest laekumistest ja vahenditest. (2) Kool kasutab ja käsutab rahalisi vahendeid ning vara õigusaktidega kehtestatud korras. (3) Koolil on iseseisev eelarve ning rahandusministri loal võivad koolil olla arvelduskontod pangas. § 29. Vara Koolil on õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vara, mille moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtkasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppe- ja praktiliseks tööks vajalikud materiaalsed väärtused. § 30. Aruandlus Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel. § 31. Asjaajamine Kool korraldab oma asjaajamise õigusaktidega kehtestatud nõuete ja kooli asjaajamise korra kohaselt. 8. peatükk ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 32. Ümberkorraldamine (1) Kooli korraldab ümber Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul. (2) Kool korraldatakse ümber Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras pärast õppeaasta lõppu. (3) Kooli ümberkorraldamise otsusest teatatakse kooli õpilastele ja personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. § 33. Tegevuse lõpetamine (1) Kooli tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul. (2) Kooli tegevus lõpetatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras pärast õppeaasta lõppu. (3) Kooli tegevuse lõpetamise otsusest teatatakse kooli õpilastele ja personalile hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 34. Kehtetuks tunnistamine Haridus- ja teadusministri 12. augusti 2003. a määrus nr 44 «Pärnumaa Kutsehariduskeskuse põhimäärus» (RTL 2003, 94, 1403; 2008, 55, 764) tunnistatakse kehtetuks. Minister Tõnis LUKAS Kantsler Janar HOLM