Kõlleste Vallavolikogu — Kõlleste valla kaugküttepiirkonna määramise kord — KO, 118, 1681

Määruse andmise aluseks on kaugkütteseaduse § 5 lg 2 ja 6,§ 9 lg 3 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1. § 1. Määruse reguleerimisala Käesolev määrus reguleerib Kõlleste valla haldusterritooriumil soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi; kaugküttevõrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimusi ja korda; kaugkütte üldiste kvaliteedinõuete ja soojuse piirhinna kooskõlastamise korda. § 2. Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: soojusettevõtja– soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelev ettevõtja , kes vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste ja hooldusküsimuste lahendamise eest; kaugküttepiirkond–üldplaneeringuga või volikogu poolt määratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet; kaugküte- soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu; kaugküttesüsteem –soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ning nendega seotud ehitised; võrk –torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks; võrguks ei loeta tarbijapaigaldisi; tarbijapaigaldis –kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega; liitumispunkt – võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht; tegevuspiirkond – tegevusloaga kindlaksmääratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb; tarbija– isik, kes ostab võrgu kaudu jaotuvat soojust; liitumine –tarbijapaigaldise ühendamine võrguga § 3. Kõlleste valla kaugküttepiirkonna piiride kehtestamine (1) Kehtestada Kõlleste valla kaugküttepiirkonnaks Krootuse küla territoorium, mis on tähistatud määruse lisas nr 1 toodud plaanil § 4. Kaugküttevõrguga liitumise kord (1) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga. (2) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine tasuta kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on 01.juuni 2008.a. seisuga tarbijapaigaldis ehitise soojusega varustamiseks. (3) Võrguga liitumiseks esitab soovija kirjaliku taotluse. (4) Liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist peab soojusettevõtja kirjalikult põhjendama 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest. (5) Liituja taotluse alusel väljastab soojusettevõtja võrguga liitumise tingimused. (6) Liitumistingimustes määratakse kindlaks: 1) liitumispunkt; 2) mõõtesüsteemi asukoht ( mõõtur paigaldatakse tarbija ehitises võimalikult lähedale välispiirdele); 3) võrgu teeninduspiir (üldjuhul on teeninduspiiriks liitumispunkt) 4) liituja ja soojusettevõtja kohustused; 5) liitumistasu kalkulatsioon; 6) liitumistingimuste kehtivusaeg; 7) eritingimused. (7) Kaugküttevõrguga liitumiseks sõlmivad soojusettevõtja ja liituja kirjaliku liitumislepingu, mis on soojuse ostu-müügi lepingu sõlmimise aluseks. (8) Tarbijapaigaldise rajamiseks vajaliku investeeringu näeb ette hoone (kinnistu) omanik. (9) Võrguga liitumise ja võrgust eraldumise erandjuhud vaatab läbi ja määrab konkreetsed liitumise ja eraldumise tingimused Kõlleste Vallavalitsus. (10) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte on: 1) ajutised ehitised; 2) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 40 kW; 3) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse; 4) ehitised, mille soojusega varustamisel hakatakse kasutama keskkonnasõbralikke kütteviise (maasoojus, päikeseenergia, hüdroenergia, tuuleenergia jms) 5) ehitised, mille puhul kütteks kasutatakse tehnoloogilist jääksoojust. (11) Soojusettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu. (12) Liitumistasu arvutamisel võetakse arvesse konkreetseks liitumiseks vajalik: 1) investeeringute katmine; 2) keskkonnanõuete täitmine; 3) kvaliteedi –ja ohutusnõuete täitmine; 4) põhjendatud tulukus. § 5. Kaugküttevõrgust eraldumise kord (1) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumise ja soojuse müügi lepingute lõpetamisega. (2) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda järgmistel juhtudel: 1) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamisel või konserveerimisel; 2) ehitise soojavarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu. (3) Võrgust eraldumiseks esitab taotleja soojusettevõttele läbivaatamiseks ja arvamuse saamiseks ja seejärel vallavalitsusele otsustamiseks: 1) taotluse kaugküttest loobumise kohta; 2) kõigi ehitises paiknevate ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanike kirjaliku ühisotsuse kaugküttest loobumise ja alternatiivküttele ülemineku kohta; 3) alternatiivkütte projektlahenduse koos ehitise küttesüsteemi tasakaalustamise teostamise garantiiga. (4) Kõik kulud, mis on seotud kaugküttest loobumise ja alternatiivküttele üleminekuga, katab taotleja. § 6. Kaugkütte üldised kvaliteedinäitajad (1) Soojusettevõtja on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega. (2) Kaugküttevõrgus peab soojusettevõtja hoidma tarbijaga kokkulepitud stabiilset hüdraulilist reziimi ja soojuskandja temperatuurigraafikut . (3) Soojusettevõtja on kohustatud tagama kaugküttevõrgus reservkütuse või reservsoojusallikate kasutamise võimaluse vähemalt 25% ulatuses maksimalsest tarbimisvõimsusest, vältimaks küttesüsteemide külmumisi kütusetarnete katkemisel vähemalt 3 ööpäeva jooksul. (4) Soojusettevõtja on kohustatud kõrgendatud varustuskindluse vajadusega objektide soojusvarustuse tingimused tarbijaga müügilepingu raames täiendavalt kokku leppima. (5) Peale-ja tagasivooluliini rõhkude vahe tarbija liitumispunktis ei tohi langeda alla nõuetekohast, soojusvarustuse kindlustamiseks vajalikku minimaalset väärtust. (6) Soojusettevõtja peab tagama võrguvee kvaliteedile kehtestatud normide täitmise. (7) Plaaniliste lubatud soojuskatkestuste pikkus sõltub välisõhu temperatuurist. Plaanilisi soojuskatkestusi ei alustata, kui välisõhu temperatuur on piirkonnas langenud alla -50 C. (8) Soojusallikast väljastatavad ja tarbijapaigaldises tarbitud soojushulgad peavad olema mõõdetud. § 7. Soojuse piirhinna kooskõlastamise kord (1) Soojusettevõtja , kes lähtuvalt kaugkütteseadusest ei pea soojuse hinda kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga, esitab soojuse piirhinna kooskõlastamiseks põhjendatud taotluse vallavalitsusele. (2) Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud: 1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks,jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine; 2) investeeringud tegevus-ja arenduskohustuse täitmiseks; 3) keskkonnanõuete täitmine; 4) kvaliteedi-ja ohutusnõuete täitmine; 5) põhjendatud tulukus (3) Soojuse piirhinna kooskõlastamise otsuse teeb vallavalitsus 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Hinnataotlusele peab olema lisatud selgitus ja põhjendus piirhinna moodustamise alustest. (4) Soojusettevõtja võib taotleda piirhinna ja hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite ilmnemisel. (5) Soojust võib müüa hinnaga, mis ei ületa vallavalitsuse poolt kooskõlastatud piirhinda. (6) Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist. (7) Vallavalitsus ei avalda seoses soojuse piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. § 8. Soojusettevõtja arenduskohustus (1) Soojusettevõtja peab arendama võrke lähtudes valla üld-ja detailplaneeringutest ning nende realiseerimise vajadustest. Planeeringud koostatakse koostöös soojusettevõtjaga. (2) Soojusettevõtja peab arendama tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstma nende efektiivsust, et oleks tagatud võrgupiirkonnas uute liitujate tarbijapaigaldiste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine. § 9. Määruse rakendamine (1) Määrus jõustub 10.juunist 2008.a. Volikogu esimees Sulev PUNNING