EE
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus
Table of Provisions (42)
Statutory Text (42 Articles)
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadustest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõikes 1 sätestatud valitsemisala valdkondades.
Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.
Ministeeriumi nimi eri keeltes
Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet õigusaktidega sätestatud korras.
Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemisel äärel on sõnaühend „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“.
Ministeeriumil on oma eelarve ja arvelduskontod riigikassa kontsernikonto koosseisus. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.
(1) Ministeeriumi dokumendiplankidel kasutatakse väikest riigivappi.
Ministeerium asub Tallinnas. Nende ministeeriumi struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes.
Ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu.
Ministeeriumi valitsemisalas on riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine, samuti õigusaktide eelnõude koostamine, järgmistes valdkondades
1) akrediteerimine;
2) ehitus;
3) ekspordiareng;
4) elamumajandus;
5) energeetika;
6) ettevõtluse regionaalne areng;
7) geoloogiline kaardistamine;
8) informaatika;
9) innovatsioon;
10) investeeringute kaasamine;
11) kaubandus;
12) liikluskorraldus;
13) liiklus- ja transpordiohutus;
14) maapõueressursid;
15) metroloogia;
16) postside;
17) registrite korraldamine;
18) riigi infosüsteemide areng;
19) riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine;
20) sertifitseerimine;
22) standardimine;
22) tarbijakaitse;
23) tehnoloogiline arendustegevus;
24) tegevuslubade korraldamine;
25) telekommunikatsioon;
26) transporditaristu, veondus, transiit, logistika ja ühistransport;
27) turism;
28) tööstus;
29) vedelkütuse miinimumvaru haldamine.
Ministeeriumi põhiülesanded on
1) valitsemisala valdkondades riigi arengukavade väljatöötamine ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega, nende finantseerimise, elluviimise ja tulemuste hindamise korraldamine;
2) osalemine üleriigiliste majanduse arengut puudutavate arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega;
3) valitsemisala valdkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõude koostamise, nende põhiseadusele ja seadustele vastavuse tagamine ning õigusaktidega määratud ülesannete täitmine;
4) valitsemisalas rahvusvahelise koostöö korraldamine, sealhulgas Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide alane tegevus;
5) riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine;
6) kriisireguleerimise, riigikaitseliste ülesannete täitmise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine valitsemisalas.
Ministeerium teostab aktsionäri või osaniku õigusi äriühingutes, mille aktsiaid või osa ta valitseb, ning asutaja- või liikmeõigusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes.
Ministeerium täidab muid talle õigusaktidega ja Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid.
(1) Ministeeriumi tegevuse eesmärgi saavutamiseks ja põhiülesannete täitmiseks teostab ministeerium valitsemisala terviklikku strateegilist juhtimist, mille aluseks on ministeeriumi ja ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate riigiasutuste strateegia ja sellest tulenevad tööplaanid.
(2) Ministeerium realiseerib oma ülesandeid ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumis moodustatavate komisjonide, ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate ametite, inspektsioonide, hallatavate riigiasutuste, sihtasutuste ja mittetulundusühingute kaudu ning koostöös teiste valitsusasutuste ja juriidiliste isikutega.
(1) Ministeeriumi osakond on ministeeriumi põhiline struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused. Osakonna struktuur, pädevus ja juhtimise korraldus määratakse ministri poolt kinnitatud osakonna põhimääruses.
(3) Osakonna koosseisu võivad kuuluda ametnikud ja töötajad, kes ei ole ühegi talituse koosseisus, vaid alluvad vahetult osakonnajuhatajale, ja kelle ülesanded määratakse osakonna põhimääruse ja ametijuhendiga.
(4) Ohutusjuurdluse Keskus on ministeeriumi struktuuriüksus, kelle ülesanne on lennuõnnetuse, tõsise lennuintsidendi, lennuintsidendi, laevaõnnetuse, raudteeliiklusõnnetuse ja raudteeintsidendi põhjuste ohutusjuurdluse korraldamine. Ohutusjuurdluse Keskuse struktuur, pädevus, juhtimise korraldus ja täpsemad ülesanded määratakse ministri kinnitatud Ohutusjuurdluse Keskuse põhimääruses.
Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on
1) avalike suhete osakond, kelle põhiülesanne on avalikkuse informeerimine ministeeriumi tegevusest ning ministeeriumi ja avalikkuse vaheliste suhete korraldamine, ministeeriumi osakondade avaliku suhtluse kavade koostamine ning sisuhaldus sise- ja välisveebis;
2) eelarveosakond, kelle põhiülesanne on ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ning hallatavate riigiasutuste finantsjuhtimise korraldamine, sealhulgas informatsiooni ja dokumentatsiooni edastamine Riigi Tugiteenuste Keskusele ja riigi huvide kaitse ministeeriumi valitsemisel olevate riigi osalusega juriidiliste isikute tegevuse koordineerimisel;
3) ehitus- ja elamuosakond, kelle põhiülesanne on ehitiste, ehitustegevuse ja ehitustoodete valdkonna normide, tavade, avalike protsesside ning riikliku järelevalve koordineerimine, ehitistega seotud teabe hoiu ja töötlemise korraldamine, e-ehituse platvormi ja ehitisregistri pidamine ning arendamine, ehitus- ja elamuvaldkonna poliitika, strateegiate ja arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
4) energeetikaosakond, kelle põhiülesanne on kütuse- ja energiamajanduse efektiivsuse, konkurentsivõimelisuse ja keskkonnasäästlikkusega seotud riigi arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, vedelkütuse miinimumvaru moodustamise ja haldamise korraldamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
5) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond, kelle põhiülesanne on ettevõtluskeskkonna arendustegevusele, kaubanduse, teenuste, turismi, väliskaubanduse, kvaliteediinfrastruktuuri, tarbijakaitse arengule ning Euroopa Liidu siseturu tõketeta toimimisele ja rahvusvahelisele koostööle suunatud poliitika ja arengukavade kujundamine, elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste eestvedamine ja valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
6) Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, kelle põhiülesanne on ministeeriumi valitsemisala Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmesusest ja tegevusest tulenevate kohustuste täitmise korraldamine, sealhulgas Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu komiteede ja töörühmade töös osalemise ning Eesti seisukohtade ettevalmistamise koordineerimine ja ministeeriumi valitsemisala Euroopa Liidu alane nõustamine ning rahvusvaheliste koostöösuhete arendamine;
7) infotehnoloogia osakond, kelle põhiülesanne on ministeeriumi ja valitsemisala riigiasutuste infosüsteemide arendustegevuse kavandamine, koordineerimine ja toimimise tagamine, infosüsteemide pidamine, haldamine ja nende üle järelevalve teostamine ning ministeeriumi ja valitsemisala varustamine infotehnoloogilise riist- ja tarkvaraga;
8) infoühiskonna teenuste arendamise osakond, kelle põhiülesanne on avalike teenuste ning avaliku sektori asjaajamise ja elektroonilise dokumendihalduse arendamise koordineerimine, lähtudes riigi infosüsteemi ja infotehnoloogia pakutavatest võimalustest, valdkonna arengukavade väljatöötamises osalemine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
9) kriisireguleerimise osakond, kelle põhiülesanne on ministeeriumi kriisireguleerimise ja riigikaitseliste ülesannete täitmise koordineerimine ja korraldamine ning riigisaladuse kaitse korraldamine;
10) lennundusosakond, kelle põhiülesanne on tsiviillennunduse, lennundusjulgestuse, õhusõidukite tehnilise seisundi, lennundusettevõtluse, lennuväljade ja -jaamadega seotud riigi arengukavade väljatöötamises osalemine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
11) maavarade osakond, kelle põhiülesanne on maapõueressursside kasutuselevõtu ja geoloogilise kaardistamisega seotud arengukavade ja programmide väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, samuti maapõueressursside haldamise ja kasutamise uurimise korraldamine, riikliku geoloogilise kompetentsi tagamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
12) majandusarengu osakond, kelle põhiülesanne on majanduse, innovatsiooni, ettevõtluse, sealhulgas turismi, ja kosmosevaldkonna arengu toetamisele, ekspordi arengule, investeeringute kaasamisele ja tehnoloogilisele arendustegevusele suunatud poliitika kujundamine, selle elluviimise kavandamine, majandusarengu väliskoostöö korraldamine, majandusanalüüsi ja majandusprognooside koostamine ministeeriumi põhitegevuse valdkondades, arengukavade väljatöötamine, elluviimine ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
13) meremajandusosakond, kelle põhiülesanne on mere- ja siseveelaevaliikluse, nende ohutuse ja keskkonnakaitse, merenduse transpordikoridoride rahvusvahelise konkurentsivõime, veesõidukite tehnilise seisundi, kaubandusliku meresõidu ja sadamate tööga seotud riigi arengukavade väljatöötamises osalemine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine, samuti laevade Eesti lipu alla toomise soodustamine ja Eesti sadamate ja merekoridoride rahvusvaheline tutvustamine;
14) riigi infosüsteemide osakond, kelle põhiülesanne on riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine ja riigi infopoliitika, arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, vastavate algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
15) sideosakond, kelle põhiülesanne on elektroonilise ja postside valdkonnas riigi arengukavade väljatöötamine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire, vastavate algatuste eestvedamine ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
16) siseauditi osakond, kelle põhiülesanne on siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmine ministeeriumis, ministeeriumi valitsemisala asutustes, samuti teistes asutustes ja juriidilistes isikutes, kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest või lepingutest, ning sisekontrollisüsteemide rakendamise ja tulemuslikkuse kohta arvamuse avaldamine;
17) teede- ja raudteeosakond, kelle põhiülesanne on teedevõrgu, veoste- ja sõitjateveo, raudteetaristu, raudtee reisijate- ja kaubaveo, sõidukite ja raudteeveeremi tehnonõuete, tee- ja raudteeliikluse ning nende liiklus- ja transpordiohutusega seotud valdkondades riigi arengukavade väljatöötamises osalemine, elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
18) transpordi arengu ja investeeringute osakond, kelle põhiülesanne on tervikliku transpordipoliitika väljatöötamine ning selle elluviimise ja tulemuslikkuse seire, valdkonna Euroopa Liidu struktuurivahendite ja riigieelarveliste vahendite planeerimisel ja transpordi valdkonna arengukavade ja programmide, sealhulgas välisabist rahastatavate programmide väljatöötamisel osalemine, samuti valdkonna õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
19) välisvahendite osakond, kelle põhiülesanne on välisabi vahendite efektiivse kasutamise tagamine ministeeriumi valitsemisalas, Euroopa Liidu struktuurivahendite strateegia väljatöötamise koordineerimine, Euroopa Liidu ja välisvahendite alusel saadud vahendite planeerimine riigieelarvesse, osalemine välislepingutest rahastatavate programmide väljatöötamises, rakendamise korraldamises ja seires ning välisabi kasutamise üle järelevalve teostamine, valdkonna arengukavade väljatöötamises osalemine, elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine;
20) õigusosakond, kelle põhiülesanne on ministeeriumi õigusloome koordineerimine, õigusloomes ühtsete põhimõtete, terminoloogia ja metoodika kasutamise ning väljatöötatavate õigusaktide eelnõude omavahelise seostatuse, põhiseadusele ja seadustele vastavuse tagamine, ministeeriumi juhtkonna ja teiste struktuuriüksuste õigusalane nõustamine ning ministeeriumi õigushuvide esindamise korraldamine.
Põhitegevusi integreerivad osakonnad
Tugiosakonnad
Spetsiifilisi ülesandeid täitvad osakonnad
Ohutusjuurdluse Keskus
Ministeeriumi struktuuri võib kuuluda nõunik, kelle ülesanded ja alluvus määratakse ametijuhendis, mille kinnitab nõuniku ametisse nimetamise õigust omav isik, või mis lepitakse kokku temaga sõlmitavas töölepingus.
(1) Ministeeriumi eesmärgi saavutamiseks võib minister moodustada ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjon).
(2) Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada komisjone.
(3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed või liikmeid määrav liige, ülesannete täitmise tähtajad, töökord ja teenindav struktuuriüksus.
Minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires, sealhulgas
1) tagab ministeeriumi eesmärgi saavutamise ja ülesannete täitmise valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevuse suunamise ja koordineerimise ning ministeeriumi ja selle valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste vahelise koostöö korraldamise kaudu;
2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest ning annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele, ametnikele või töötajatele;
4) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle;
5) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega;
6) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, kontrollib nende täitmist ning teeb vajadusel ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
7) kinnitab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste põhimäärused ja struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu;
8) kinnitab ministeeriumi struktuuri ja struktuuriüksuste põhimäärused ning teenistuskohtade koosseisu või volitab teenistuskohtade koosseisu kinnitamise kantslerile;
9) moodustab, korraldab ümber ja lõpetab ministeeriumi hallatavad riigiasutused, kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui teisiti ei ole sätestatud seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega;
10) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi asekantslerid ja ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste juhid; nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhataja või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu või annab selleks volituse kantslerile; nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluva nõuniku või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu; sõlmib ja lõpetab töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega;
11) teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle;
12) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ja valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes ning juhib osakonnajuhataja kaudu ministeeriumi siseauditi osakonda;
13) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
14) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või kostjana, võib anda riigi esindamiseks kohtus üld- või erivolitusi ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;
15) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse, korraldusega või peaministri poolt ning lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi.
Minister annab oma pädevuse ja vastutusvaldkonna piires ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. Määrusi võib anda elektrooniliselt.
Abiminister
(1) Kantslerile alluvad asekantslerid, avalike suhete osakond, eelarveosakond, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, infotehnoloogia osakond, kriisireguleerimise osakond ning õigusosakond. Kantslerile võivad vahetult alluda ametnikud või töötajad, kes ei ole osakonna koosseisus.
(2) Kantsler talle seadusega pandud ülesannete täitmisel
1) juhib asekantslerite ja talle alluvate osakonnajuhatajate kaudu ministeeriumi struktuuriüksuste ning ministeeriumi nõunike tööd;
2) koordineerib ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevust;
3) korraldab ministeeriumi asjaajamist, kvaliteedijuhtimist ja teabehaldust, tagab ministeeriumi efektiivse toimimise, ressursi otstarbeka kasutamise, juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise ning organisatsioonikultuuri asjakohasuse;
4) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
5) korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste väljatöötamise ja ajakohastamise ning ministeeriumi töökorraldust reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamise, tagab nende elluviimise, täitmise ning aruandluse esitamise;
6) korraldab ministeeriumi valitsemisala aastaeelarve eelnõu ja vajadusel lisaeelarve kohta käivate ettepanekute koostamise;
7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud või sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist või kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu minister;
8) teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute toimingute üle ministri poolt saadud volituste piires ja korraldab ministri ülesandel materjalide ettevalmistamise teenistusliku järelevalve teostamiseks valitsemisala asutustes;
9) annab kaasallkirja ministri määrustele õigusaktidega sätestatud juhtudel ja korras;
10) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires;
11) täidab muid seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega või korraldusega talle pandud või ministri antud ülesandeid.
Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi struktuuriüksuste töö juhtimisel ja asjaajamise korraldamisel ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks ning teenistus- ja tööalaseid suulisi või kirjalikke korraldusi.
Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga kantsleri ülesanded ühele asekantsleritest.
(1) Ministeeriumi koosseisus on asekantslerid, kelle ülesanne on tagada ministeeriumi eesmärgi saavutamine ja põhiülesannete täitmine ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate erinevate valdkondade seostamise ning tasakaalustatud ja tervikliku arendamise kaudu.
(2) Ministeeriumi koosseisus on järgmiste valdkondade asekantslerite ametikohad
1) ehitus;
2) energeetika ja maavarad;
3) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkond;
4) majandusareng;
5) meremajandus;
6) side ja riigi infosüsteemid;
7) transport.
(3) Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle alluvatele ametnikele ja töötajatele suulisi ja kirjalikke korraldusi. Asekantslerile võivad vahetult alluda ametnikud või töötajad, kes ei ole osakonna koosseisus.
(4) Asekantsler
1) korraldab temale alluvate nõunike ja osakonnajuhatajate kaudu talle alluvate osakondade tööd;
2) korraldab oma juhitava valdkonna reguleerimiseks õigusaktide eelnõude väljatöötamist ja tagab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide ühtlustamise Euroopa Liidu õigusaktidega;
3) vastutab oma juhitavas valdkonnas Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks esitatavate seisukohtade projektide väljatöötamise, kooskõlastamise ja otsustamiseks esitamise eest;
4) korraldab oma vastutusalas olevate osakondade kaudu ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõude kohta arvamuse andmist;
5) koordineerib oma juhitava valdkonna arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentide väljatöötamist, elluviimist ja järelevalvet kooskõlas teiste valdkonnaga seotud arengukavade ja strateegiliste dokumentidega;
6) korraldab oma juhitava valdkonna arengukavade väljatöötamisel koostööd ministeeriumi üksuste ja ministeeriumiväliste institutsioonidega, samuti seostamist Eesti majanduse kui terviku arendamisega;
7) koordineerib oma juhitavas valdkonnas ministeeriumi osakondade ja ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse või ministeeriumi hallatava riigiasutuse vahelist tegevust, korraldab teenistuslikku järelevalvet ja teeb kantslerile ja ministrile ettepanekuid nende asutuste kohta;
8) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta;
9) käsutab ministrilt saadud volituste piires oma juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse ja saadud volituste piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
10) teeb ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala arengukava ja ministeeriumi tegevuskava koostamise protsessis, jälgib temale alluvate osakondade poolt nende täitmist ning annab sellest aru kantslerile ja ministrile;
11) teeb ettepanekuid ministeeriumi ja tema struktuuriüksuste põhimääruste muutmiseks;
12) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires;
13) allkirjastab või viseerib oma juhitava valdkonna dokumente kooskõlas põhimääruse, ministeeriumi asjaajamiskorra ja temale antud volitustega;
14) valvab temale alluvate ametnike ja töötajate kohustuste täitmise üle;
15) teeb kantslerile ettepanekuid temale vahetult alluvate ametnike ja töötajate edutamiseks ning neile distsiplinaarkaristuste määramiseks või hoiatuste tegemiseks;
16) täidab muid õigusaktiga antud ülesandeid.
(5) Asekantsleri äraolekul paneb kantsler tema ülesanded käskkirjaga teisele asekantslerile või osakonnajuhatajale.
Ehituse asekantslerile allub ehitus- ja elamuosakond.
Energeetika ja maavarade asekantslerile alluvad energeetikaosakond ja maavarade osakond.
Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantslerile allub ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond.
Majandusarengu asekantslerile alluvad majandusarengu osakond ja välisvahendite osakond.
Meremajanduse asekantslerile allub meremajandusosakond.
Side ja riigi infosüsteemide asekantslerile alluvad infoühiskonna teenuste arendamise osakond, riigi infosüsteemide osakond ja sideosakond.
Transpordi asekantslerile alluvad lennundusosakond, teede- ja raudteeosakond ning transpordi arengu ja investeeringute osakond.
(1) Osakonnajuhataja
1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise;
2) täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest;
3) annab alluvatele ametnikele ja töötajatele juhiseid ja korraldusi;
4) valvab temale alluvate ametnike teenistuskohustuste ja töötajate töökohustuste täitmise järele;
5) allkirjastab ja viseerib osakonna poolt koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga;
6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning esitab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;
7) teeb ministrile, kantslerile ja asekantsleritele (edaspidi ministeeriumi juhtkond) ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta ning ametnike palkade ja distsiplinaarkaristuste ning töötajate töötasude määramiseks;
8) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;
9) taotleb osakonna ametnike ja töötajate täienduskoolitust;
10) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide ja töörühmade moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks;
11) kirjutab alla informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui õigusaktid ei näe ette teisiti;
12) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud ministri, kantsleri või vastava asekantsleri poolt antud ülesandeid.
(2) Osakonnajuhatajal on õigus saada ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.
(3) Osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise eest.
(4) Osakonnajuhataja täpsed teenistus- või tööülesanded määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega.
(5) Käesolevas paragrahvis osakonnajuhataja ja osakonna kohta sätestatut kohaldatakse ka Ohutusjuurdluse Keskuse juhatajale ja Ohutusjuurdluse Keskusele.
–
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Määrus jõustub 1. novembril 2002. a.