Haridus- ja teadusminister — Kõrghariduse omandamisel süvendatult riigikeele õppimise tingimuste ja korra kinnitamine

Vastavalt ülikooliseaduse paragrahvile 561 ja rakenduskõrgkooli seaduse paragrahvile 321 haridusminister määrab

Kinnitada «Kõrghariduse omandamisel süvendatult riigikeele õppimise tingimused ja kord» (lisatud).

Kinnitatud haridusministri 18. mai 1999. a määrusega nr 28

Kõrghariduse omandamisel süvendatult riigikeele õppimise tingimused ja kord 1. Kui kõrghariduse omandamisel õpib eesti keelt mittevaldav üliõpilane süvendatult riigikeelt käesoleva määrusega kehtestatud tingimustel ja korras, pikeneb nominaalne õppeaeg kuni ühe õppeaasta võrra. 2. Kõrghariduse omandamisel pikeneb nominaalne õppeaeg riigikeele süvendatud õppimisel järgmiste tingimuste täitmise korral

1) riigikeele õppekava on kinnitanud õppeasutuse struktuuriüksus, kes korraldab riigikeele süvendatud õpet antud kõrgkoolis;

2) riigikeelt süvendatult õppima asuv üliõpilane on immatrikuleeritud kõrgharidustaseme õppekavale;

3) riigikeelt süvendatult õppima asuva üliõpilase eesti keele kui õppekeele oskus ei vasta kõrgharidustasemel õppimiseks esitatavatele nõuetele;

4) riigikeele õppekava on arvestatud kas 20-le või 40-le ainepunktile (nominaalne õppeaeg pikeneb vastavalt 0,5 või 1,0 aastat). Euroopa ainepunktisüsteemi (European Credit Transfer and Accumulation System, ECTS) ainepunktide rakendumisel arvestatakse ainepunktid ümber Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktidesse.

3. Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtadel õppivate üliõpilaste süvendatult riigikeele õppimine finantseeritakse riiklikuks koolitustellimuseks riigieelarves ettenähtud vahenditest humanitaaria ja kunsti valdkonna õppekavadele määratud koefitsiendi järgi. 31. Üliõpilaste süvendatult riigikeele õppimise finantseerimise tingimused ja õppe maht määratakse riikliku koolitustellimuse esitamisel ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse õppeasutus kuulub, käskkirjaga või lepitakse kokku õppeasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel sõlmitavas riikliku koolitustellimuse lepingus. 4. Riigikeele süvendatud õppe alusdokumendiks on õppekava, milles on fikseeritud

1) riigikeele süvendatud õppe (riigikeele süvaõppe) eesmärgid;

2) ainepunktide arv;

3) riigikeele kui õppeaine alateemad koos mahtude äramärkimisega ning sisu üldiseloomustusega (kõnetegevuse liigid, grammatika osad, sõnavara seostatuna õpitava erialaga jmt);

4) riigikeele süvendatud õppe läbimisel üliõpilasele esitatavad nõuded;

5) andmed riigikeele süvaõpet läbiviivate õppejõudude kohta (nimi, kvalifikatsioon - nimetus, omandamise aasta ja õppeasutus, erialane töökogemus);

6) õppetöö korraldus.

5. Riigikeele süvaõppe ülalnimetatud mahus võib toimuda hajutatult kogu õppeaja vältel vaheldumisi teiste õppeainetega või kontsentreerituna tsüklitesse. 6. Õppeasutus hindab üliõpilase eesti keele oskust enne riigikeele süvaõppesse asumist ning riigikeele süvaõppe läbimisel. Eesti keele oskuse nõuded ja hindamise korra kehtestab õppeasutus, lähtudes Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raaamdokumendis määratletud keeleoskustaseme kirjeldustest. Õppeasutus avalikustab eesti keele oskuse nõuded ja hindamise korra õppeasutuse veebilehel.