Saare maakonna kaitstavate looduse üksikobjektide piiranguvööndi ulatus

(1) Määruse eesmärk on tagada §-s 2 nimetatud kaitstavate looduse üksikobjektide säilimine.

(2) Määrusega nimetatakse Saare maakonnas kaitstavate looduse üksikobjekti või -objektide rühma nimi, asukoht ja määratakse piiranguvööndi ulatus. Määruses nimetatud kaitstava looduse üksikobjekti või- objektide rühma piiranguvööndi ulatus või pindala on esitatud kaartidel määruse lisades1.

Määrusega kehtestatakse Saare maakonnas paiknevatele hüdrogeoloogilistele üksikobjektidele järgmine piiranguvööndi ulatus

1) Kalmu (Aste) kurisu2 Saaremaa vallas Aula-Vintri külas – 1,52 ha (lisa 1);

2) Küdema karstiala2 Saaremaa vallas Küdema külas – 2,65 ha (lisa 2);

3) Lepakõrve karstiala2 Saaremaa vallas Paatsa külas – 7,07 ha (lisa 3);

4) Arba kurisu2 Saaremaa vallas Küdema külas – 2,65 ha (lisa 4);

5) Mägeniidi kurisu2 Saaremaa vallas Paatsa külas – 1,14 ha (lisa 5);

6) Paka kurisu2 Saaremaa vallas Tuiu külas – 1,74 ha (lisa 6);

7) Nõmme karstiala2 Saaremaa vallas Tuiu külas – 4,18 ha (lisa 7).

Määruse §-s 2 nimetatud üksikobjektide kaitsekord on kehtestatud keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”.

Määruse seletuskirjas3 on esitatud põhjendused

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti piiranguvööndi ulatuse kohta.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

(1) Kingissepa Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 18. detsembri 1973. a otsuse nr 22 „Kohaliku kaitse alla võetavate looduskaitseobjektide täiendava nimekirja kinnitamine” punkt 1 tunnistatakse kehtetuks Aula karstiala ja Küdema-Tuiu (Tuiu-Paka) kurisute osas.

(2) ENSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korralduse nr 331-k „Maastiku üksikelementide dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest” lisa 1 punkt 14 „Lepakõrve ja Küdemaa kurisud” tunnistatakse kehtetuks.

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 21. septembri 2015. a käskkirjaga nr 825 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.