Riigikogu — Maksukorralduse seadus [terviktekst] — RT I, 1996, 35, 714

Terviktekst Vastu võetud 16. detsembril 1993. a (RT I 1994, 1, 5), jõustunud 6. jaanuaril 1994. a. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 16.03.1994 (RT I 1994, 24, 394) 7.04.1994 30.06.1994 (RT I 1994, 54, 904) 5.08.1994 21.09.1994 (RT I 1994, 68, 1169) 24.10.1994 8.02.1995 (RT I 1995, 20, 297) 16.03.1995 15.02.1995 (RT I 1995, 26–28, 355) 1.09.1995 14.06.1995 (RT I 1995, 58, 1005) 21.07.1995 9.12.1995 (RT I 1995, 95, 1630) 1.02.1996 10.04.1996 (RT I 1996, 29, 577) 12.05.1996 Muudetud osa järel nurksulgudes on viide muutvale seadusele (vastuvõtmise kuupäev). Terviktekst avaldatakse 11.04.1996 seaduse § 42 alusel. Seaduses viidatakse järgmistele seadustele: tolliseadus (RT I 1993, 62, 891; 76, 1129; 1994, 30, 466; 1995, 20, 297) Eesti NSV riiklike registrite seadus (ENSV Teataja 1990, 3, 61) kohalike maksude seadus (RT I 1994, 68, 1169) haldusõiguserikkumiste seadustik (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 26–28, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57; 26, 528; 31, 631) täitemenetluse seadustik (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290; 89, 1515; 1995, 22, 327; 30, 380; 1996, 3, 57; 6, 101) kriminaalkoodeks (RT 1992, 20, 288; RT 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 43, 620; 49,693; 1994, 12, 202; 16, 290; 24, 391; 30, 466; 39, 620; 50, 845; 74, 1324; 83, 1447; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114; 14, 170; 15, 173; 24, 336; 25, 352; 26–28, 355; 53, 845; 58, 1005; 60, 1018; 62, 1056; 1996, 3, 56; 6, 101; 26, 528; 31, 631) I peatükk. ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse objekt (1) Käesolev seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. [10.04.1996] (2) Käesolevas seaduses sätestatut rakendatakse kõikide maksude suhtes, kui maksuseaduses endas ei nähta ette maksu iseloomust tulenevaid erieeskirju. § 2. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) maks – maksuseadusega (või seaduse alusel antud kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega) riigi ja omavalitsuste avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ilma otsese vastutasuta vaieldamatult täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Rahaline kohustis, millel pole kõiki eelmainitud tunnuseid, ei ole käesoleva seaduse tähenduses maks; [16.03.1994] 2) maksuseadus – eraldi seadus, millega sätestatakse konkreetne maks; 3) maksumaksja – isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma, samuti isik, kes tolliseaduses sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse; 4) maksu kinnipidaja – isik, kes maksuseaduse alusel on kohustatud maksumaksjalt maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole üle kandma; 5) maksuhaldur – käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud asutus; 6) maksudeklaratsioon – tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile; 7) maksuvõlg – maksumaksja poolt tähtpäevaks tasumata või maksu kinnipidaja poolt tähtpäevaks üle kandmata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata või üle kandmata jäetud maksusummalt arvestatud intress ja tähtpäevaks tasumata tollivõlg tolliseaduse mõistes; [10.04.1996] 8) makse – mis tahes kohustise, sealhulgas ka maksukohustise täitmiseks või millegi (kauba, teenuse jm) eest makstav rahasumma; [16.03.1994] 9) maksuvõla tasumise ajatamine – maksuvõla tasumise ajakava kehtestamine maksumaksja taotlusel; [10.04.1996] 10) ettevõte – majandustegevuse kaudu tulu taotlev juriidiline isik, sealhulgas ka mittetulundusühing ja -liit ning muud mittetulundusorganisatsioonid ja eelarvelised riigi- ja munitsipaalasutused nende majandustegevuse osas, samuti välismaa ettevõtte filiaal; [30.06.1994; 15.02.1995] 11) kauba valdaja – isik, kes hoiab kaupa laos või muul viisil vastutab kauba säilimise eest enda juures, transpordib või toimetab edasi või müüb kaupa, samuti ka isik, kelle transpordivahendis, hoones või maatükil kaup asub, kui isik ei tõesta, et kaup sattus sinna tema tahte vastaselt; [30.06.1994] 12) registreerija – äriregister, mittetulundusühingu puhul register, kuhu see on kantud; [15.02.1995] 13) tegutsemiskoht – koht, kus toimub maksumaksja tegevus; 14) garant – kolmas isik, kes vastavalt tollieeskirjadele on võtnud endale kohustuse tasuda koos maksumaksjaga või iseseisvalt maksuvõlg summas, mille ulatuses esitati tagatis. [10.04.1996] § 3. Maksusüsteem Maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu (edaspidi volikogu) poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. [21.09.1994] § 4. Maksuregister (1) Täielik informatsioon maksusüsteemi kohta säilitatakse registriseaduse alusel asutatud riiklikus maksuregistris, mille asutajaks on Vabariigi Valitsus. (2) Maksude kandmine registrisse ja informatsiooni saamine registrist toimub vastavalt registriseadusele ja riikliku maksuregistri põhimäärusele. § 5. Riiklikud maksud Riiklikud maksud on: 1) aktsiisid; 2) tulumaksud; 3) hasartmängumaks; 4) kinke- ja pärandimaks; 5) käibemaks; 6) maamaks; 7) sotsiaalmaks; 8) tollimaks. § 6. Kohalikud maksud (1) Kohalikud maksud kehtestatakse volikogu poolt seaduse alusel. (2) Volikogude poolt kehtestatavad maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (3) Kohalike maksude kogumist korraldab valla- või linnavalitsus. § 7. Maksuseadusele esitatavad nõuded Maksuseaduses sätestatakse: 1) maksu nimetus; 2) maksuobjekt; 3) maksumäär; [21.09.1994] 4) maksumaksja; 5) maksu laekumise koht; 6) maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg; 7) maksu tasumise kord; 8) maksuseaduse rakendamise kord; 9) võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord. II peatükk. MAKSUMAKSJA JA MAKSU KINNIPIDAJA PÕHIÕIGUSED JA -KOHUSTUSED § 8. Maksude maksmise alused Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke makse maksuseadustes ning volikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. § 81. Maksukohustuse tähtaegne täitmine Maksumaksja on kohustatud tasuma ja maksu kinnipidaja üle kandma maksusumma maksuhalduri pangakontole rahandusministri kehtestatud korras hiljemalt seaduses ettenähtud tähtpäeval. Maksumaksja või maksu kinnipidaja poolt õigeaegselt maksuhalduri pangakontole üle kantud maksusumma hilinenud laekumise või laekumata jäämise korral lahendavad vaidluse maksuhaldur ja krediidiasutus. [10.04.1996] § 9. Õigus saada teavet maksude kohta Maksumaksjal ja maksu kinnipidajal on õigus saada maksuhaldurilt teavet nende poolt maksmisele ja kinnipidamisele kuuluvate maksude, samuti maksusumma määramise aluste ning arvutamise korra kohta. [10.04.1996] § 10. Enammakstud maksusumma tagasisaamise õigus (1) Maksumaksjal, kes on tasunud maksu ettenähtust enam, on õigus taotleda enammakstud maksusumma tagastamist kolme aasta jooksul maksu tasumise tähtpäevast arvates. (2) Maksumaksja tulu- või käibedeklaratsioonis sisalduva või eraldi esitatud kirjaliku taotluse alusel tagastab maksuhaldur maksumaksja poolt enammakstud maksusumma 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhul. Kui taotlus esitatakse enne maksu tasumise tähtpäeva, tagastatakse summa 30 päeva jooksul tasumise tähtpäevast arvates. (3) Kui maksumaksjal on käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud maksude, §-s 28 sätestatud intresside või § 30 alusel määratud trahvide võlgnevusi, on riiklike maksude maksuhalduritel õigus jätta enammakstud maksusumma võlgnevuste summas tagastamata ning arvestada või kanda see maksumaksja eelnimetatud võlgnevuste katteks. [10.04.1996] § 11. Informatsiooni salastatus (1) Maksuhaldur võib avaldada informatsiooni maksumaksja kohta ainult maksumaksja kirjalikul nõusolekul, välja arvatud tema maksuvõlgu ja maksuvaidluste tulemusi puudutavat teavet. (2) Maksumaksja nõusolekuta, kuid teda informeerides, võib maksuhaldur anda tema kohta informatsiooni: 1) sotsiaalkindlustusega tegelevatele riigiasutustele seaduses ettenähtud juhtudel; 2) Riigikontrollile tema ülesannete täitmiseks; 3) välisriigi volitatud esindajale selle riigi residendist maksumaksja kohta vastavalt välislepingus sätestatud tingimustele. (3) Kuriteo või haldusõiguserikkumise tõkestamise, kurjategija või õiguserikkuja tabamise või kriminaal- või haldusmenetluses tõe väljaselgitamise huvides võib maksuhaldur anda maksumaksja nõusoleku ja teadmiseta informatsiooni kohtule või muule pädevale riigiasutusele kriminaal- või haldusmenetluses oleva asja uurimiseks, menetlemiseks ning arutamiseks. [8.02.1995] (4) Maksuhalduri ja käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõike alusel informatsiooni saavate asutuste ametnikud ja teised teenistujad on kohustatud hoidma saladuses neile seoses teenistuskohustuste täitmisega maksumaksja kohta teatavaks saanud informatsiooni, sealhulgas pangasaladust. [10.04.1996] (5) Riiklike maksude maksuhaldurite informatsioon on ühine ja selle edastamist maksuhaldurite vahel ei loeta käesoleva paragrahvi sätete rikkumiseks. [21.09.1994] § 111 [kehtetu – 15.02.1995] § 112. Ettevõtte lõpetamine (1) Ettevõtte võib ettevõtteregistrist kustutada ainult Maksuameti kohaliku asutuse ja Tolliameti kirjalikul nõusolekul. [10.04.1996] (2) Likvideeritav ettevõte esitab Maksuameti kohalikule asutusele bilansi, kõik maksudeklaratsioonid viimaste maksudeklaratsioonide esitamisele järgneva perioodi kohta ning ettevõtte vara osanike vahel jaotamise kava. [30.06.1994; 10.04.1996] (3) Maksuameti kohalik asutus ja Tolliamet ei anna nõusolekut ettevõtte, millel on maksude, intresside või trahvide võlgnevusi, registrist kustutamiseks. [10.04.1996] (4) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata äriregistrisse kantud ettevõtjate suhtes. [15.02.1995] § 113 [kehtetu – 10.04.1996] § 114. Maksumaksjate ja maksu kinnipidajate register (1) Maksuhaldur on kohustatud pidama maksumaksjate ja maksu kinnipidajate registrit. (2) Ettevõtted, mida ei kanta äriregistrisse, ja füüsilisest isikust ettevõtjad on kohustatud enne tegevuse alustamist registreerima end Maksuameti kohalikus asutuses. (3) Ettevõtte registreerimiseks Maksuameti kohalikus asutuses esitatakse: 1) avaldus, milles märgitakse ettevõtte nimi, registreerimisnumber, asukoha aadress ja krediidiasutus(ed), kus ettevõttel on pangakonto(d); 2) põhikiri või põhimäärus. (4) Füüsilisest isikust ettevõtja esitab registreerimiseks Maksuameti kohalikule asutusele avalduse, milles on märgitud ettevõtja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoha aadress, ärinimi, tegevusala, tegutsemiskoht ja krediidiasutus(ed), kus tal on pangakonto(d). Isikukoodi puudumisel märgitakse selle asemel isiku sünnikuupäev, -kuu ja -aasta. (5) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ettevõtted ja füüsilised isikud on kohustatud käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes loetletud andmete muutumisel, sealhulgas iga uue pangakonto avamisel, teatama nendest muudatustest Maksuameti kohalikule asutusele viie tööpäeva jooksul. [10.04.1996] § 12. Arvestuse ja aruandluse kohustus (1) Maksumaksja on kohustatud õigusaktides sätestatud korras pidama oma tegevuse arvestust, säilitama dokumente ning esitama maksuhaldurile maksudeklaratsioone. (2) Maksumaksja on kohustatud andma maksuhaldurile teavet vastavalt käesolevale seadusele, maksuseadustele ning muudele õigusaktidele. [10.04.1996] § 13. Maksu kinnipidaja kohustused (1) Maksuseadusega sätestatud juhtudel on maksumaksjale väljamakseid tegev isik kohustatud arvutama ja kinni pidama maksumaksja poolt tasumisele kuuluva maksusumma, kandma selle tähtaegselt üle maksuhalduri pangakontole, pidama ettenähtud korras arvestust ning esitama vastava maksudeklaratsiooni. [10.04.1996] (2) Maksu kinnipidaja on kohustatud andma maksumaksjale teavet temalt kinnipeetud maksusumma kohta. III peatükk. MAKSUHALDURI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 14. Maksuhaldur (1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksuamet ja Tolliamet ning nende kohalikud asutused. Kohalike maksude maksuhaldurid oma haldusterritooriumil on valla- ja linnavalitsused ning vastavalt kohalike maksude seaduse § 3 3. lõikele Maksuameti kohalikud asutused. [21.09.1994; 10.04.1996] (2) Maksuhaldur on kohustatud kontrollima maksude tasumise õigsust, määrama seaduses sätestatud juhtudel tasumisele kuuluvad maksusummad ja intressid, nõudma sisse maksuvõlad ning rakendama sanktsioone maksuseaduste rikkujate suhtes. [10.04.1996] § 15. Maksuhalduri ettekirjutus (1) Maksuhalduril on õigus teha maksumaksjale, maksu kinnipidajale või kolmandale isikule maksuseaduste ja käesoleva seaduse alusel täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi, milles peab sisalduma: [10.04.1996] 1) ettekirjutuse teinud maksuhalduri nimetus ja aadress; 2) ettekirjutuse koostanud ametniku nimi ja ametikoht; [10.04.1996] 3) ettekirjutuse tegemise kuupäev; 4) maksumaksja, maksu kinnipidaja või kolmanda isiku nimi ja aadress; 5) ettekirjutuse tegemist tingivad asjaolud koos viidetega vastavate seaduste sätetele; [10.04.1996] 6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 7) ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatavad sanktsioonid. (2) Ettekirjutus antakse maksumaksjale või kolmandale isikule kätte allkirja vastu kuupäevaliselt ja vajadusel ka kellaajaliselt või saadetakse posti teel väljastusteatega. (3) Maksumaksjal või kolmandal isikul on õigus vaidlustada maksuhalduri ettekirjutus kohtus. Kohtusse kaebamine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui seda ei peata asja läbivaatav kohus. § 16. Maksumaksja territooriumi, hoonete ja ruumide kontrollimine (1) Maksumaksmisest kõrvalehoidumise tõkestamiseks ning maksumaksja maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks on maksuhalduri ametnikul ilma eelneva hoiatuseta või eriloata õigus kontrollida ettevõtte või füüsilisest isikust ettevõtja tegutsemiskohta: 1) ettevõtte või füüsilisest isikust ettevõtja tööajal; 2) tegutsemiskoha kasutamise ajal; 3) muul ajal maksumaksja nõusolekul. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud kontrollimine toimub füüsilisest isikust ettevõtja, tema esindaja või töötaja, ettevõtte puhul aga selle esindaja, töötaja või teenistuja juuresolekul. [10.04.1996] § 17. Maksumaksja majandustegevuse dokumentide kontrollimine (1) Maksuhalduri ametnikul on õigus talle maksuhalduri poolt antud volituse alusel kontrollida ettevõtte, asutuse või füüsilisest isikust ettevõtja kõiki dokumente, mis on vajalikud maksumaksja maksude tasumise või maksude kinnipidamise õigsuse kontrollimiseks, tema poolt tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks või maksuvõla sissenõudmiseks, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. [10.04.1996] (2) Maksuhalduril on õigus teha käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid. (3) Kui maksuhaldur avastab maksumaksja kontrollimisel kriminaalkuriteo või haldusõiguserikkumise tunnused, on tal õigus ära võtta asjasse puutuvaid dokumente, koostades äravõtmise kohta protokolli vastavalt haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatule. § 18. Mõõturite ja tõkendite paigaldamine Maksumaksmisest kõrvalehoidumise tõkestamiseks ning maksumaksja poolt maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks või tema poolt tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks on maksuhalduril maksumaksja teadmisel õigus: 1) paigaldada mahutitele, hoidlatele ja seadmetele mõõtureid või seaduses sätestatud juhtudel nõuda maksumaksjalt nende paigaldamist; [10.04.1996] 2) plommida või pitseerida mahuteid, hoidlaid, ruume ja seadmeid, samuti hasartmängu korraldamisel kasutatavat mänguinventari; [6.12.1995] 3) sulgeda territooriume või nende osasid. § 19. Õigus saada teavet maksumaksjalt Maksuhalduril on maksumaksja maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks või tema poolt tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks õigus nõuda maksumaksjalt sellekohase ettekirjutusega: 1) ilmumist selgituste andmiseks maksuhalduri tööajal tema ruumidesse; 2) dokumentide esitamist, mis sisaldavad maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks või tema poolt tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks vajalikke andmeid. § 20. Õigus saada teavet kolmandatelt isikutelt (1) Maksude tasumise, kinnipidamise ja ülekandmise õigsuse kontrollimiseks ja maksumaksja poolt tasumisele ning maksu kinnipidaja poolt kinnipidamisele kuuluva maksusumma määramiseks ja maksuvõla sissenõudmiseks on maksuhalduril ettekirjutuse alusel õigus saada teavet kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, samuti nõuda nende isikute käsutuses olevate maksumaksja ja maksu kinnipidaja kohta käivate dokumentide esitamist. [10.04.1996] (2) Maksuhaldur ei või nõuda käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel teavet: 1) advokaatidelt ja advokatuuri töötajatelt asjaolude kohta, mis said neile teatavaks seoses õigusabi andmise või muude tööülesannete täitmisega; 2) notaritelt nendele seoses ametitegevusega teatavaks saanud andmete kohta. § 21. Tasumisele kuuluva maksusumma ümberarvutus maksudeklaratsiooni alusel (1) Maksudeklaratsiooni, välja arvatud kaubadeklaratsiooni, esitamise ning maksusumma tasumise tähtpäeva vahelisel perioodil on maksuhalduril maksuseaduses ettenähtud tingimustel ja korras õigus teha maksudeklaratsioonis maksu ümberarvutusi ning täpsustada maksumaksja poolt tasumisele kuuluvaid maksusummasid. [10.04.1996] (2) Maksuhaldur on kohustatud teatama kirjalikult maksumaksjale ümberarvutuse alusel tasumisele kuuluva maksusumma ning maksu ümberarvutuse põhjenduse. § 22. Tasumisele kuuluva maksusumma määramine maksuhalduri poolt (1) Maksuhalduril on õigus määrata tasumisele kuuluv maksusumma maksumaksjale: 1) kes ei ole esitanud maksudeklaratsiooni ettenähtud tähtpäevaks; 2) kelle kohta maksuhalduril on andmed, et tema poolt maksudeklaratsioonis näidatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele. (2) Kui maksuseaduses pole sätestatud teisiti, võib maksuhaldur maksumaksja poolt tasumisele kuuluva maksusumma määrata kolme aasta jooksul, maksu tasumisest tahtliku kõrvalehoidumise puhul kuue aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast arvates. (3) Tasumisele kuuluva maksusumma määramisel on maksuhaldur kohustatud näitama ettekirjutuses maksusumma määramise aluseks olnud metoodika. (4) Maksuhalduri poolt määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksumaksjal kohustus tõestada, et maks määrati valesti. § 23. Maksuvõla tasumise kord (1) Maksumaksja peab maksuhalduri poolt määratud maksuvõla tasuma 30 kalendripäeva jooksul maksuhalduri vastava ettekirjutuse saamise päevast arvates, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhul. (2) Kui maksumaksja hoidub kõrvale maksude tasumisest, võib maksuhaldur teha ettekirjutuse maksuvõla tasumiseks 48 tunni jooksul, kusjuures tal on õigus teha ettekirjutus krediidiasutusele maksumaksja pangakontode arestimiseks. [10.04.1996] § 24. Maksuhalduri õigused maksuvõla sissenõudmisel (1) Kui maksumaksja ei ole tasunud maksuvõlga maksuhalduri ettekirjutuses määratud tähtaja jooksul, on maksuhalduril õigus: 1) teha krediidiasutusele ettekirjutus maksumaksja pangakontodelt maksuvõla vastuvaidlematus korras sissenõudmiseks või tema pangakontode arestimiseks; 2) pöörduda Täitevameti poole maksumaksja maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras; 3) teha garandile ettekirjutus maksuvõla tasumiseks. [10.04.1996] (2) Maksumaksja varale võib pöörata sissenõuet seitsme aasta jooksul, arvates päevast, mil maksusumma oleks tulnud maksuseaduse alusel tasuda, rakendades selleks täitemenetluse seadustikus sätestatud korda. § 25. Maksumaksja pangakontode arestimine (1) Krediidiasutus on kohustatud võtma maksuhalduri ettekirjutuse maksumaksja pangakontolt maksuvõla vastuvaidlematus korras sissenõudmise või tema pangakontode arestimise kohta täitmiseks viivitamatult selle saamisel. (2) Arestitud pangakontodelt võib väljamakseid teha ainult maksuhalduri ettekirjutuse alusel. Arestitud pangakonto avatakse maksuhalduri ettekirjutuse alusel. (3) Krediidiasutusel on keelatud avada pangakontot maksumaksjale, kelle pangakontode arestimise kohta on saadud maksuhalduri ettekirjutus. [10.04.1996] § 26. Ekspordi- ja imporditehingute ning tollitransiitveo peatamine Maksuhalduri ettekirjutuse täitmata jätmisel võib Tolliamet iseseisvalt või Maksuameti ettekirjutuse alusel peatada maksumaksja ekspordi- ja imporditehingud ning tollitransiitveo, pidades kinni maksumaksja poolt üle Eesti tollipiiri toimetatava kauba ja maksumaksjale kuuluva veoki. [10.04.1996] § 27. Tõkendite kõrvaldamine (1) Maksuhaldur on kohustatud kõrvaldama käesoleva seaduse § 18 punktide 2 ja 3 või §-de 25 ja 26 alusel rakendatud tõkendi hiljemalt maksuvõla tasumisele või tõkendi rakendamise põhjuse kõrvaldamisele või äralangemisele järgneval tööpäeval. [10.04.1996] (2) Maksuhaldur on kohustatud hüvitama maksumaksjale otsese kahju, mis tekkis käesoleva seaduse § 18 punktides 2 või 3 sätestatud tegevuse tagajärjel, kui seejuures ei tuvastatud seaduserikkumist maksumaksja poolt või kui maksuhaldur ei täitnud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tingimust. IV peatükk. MAKSUSEADUSTE RIKKUMISED § 271. Tulude varjamine (1) Füüsilise isiku tulude varjamine käesoleva seaduse mõistes on iga kombinatsioon või üksikjuhtum järgmistest võimalustest: 1) füüsiline isik, kes on seadusega kohustatud esitama tuludeklaratsiooni, ei esita seda; 2) tuludeklaratsioonis esitatud maksustatav tulu on väiksem seaduse alusel maksustatavast tegelikust tulust; 3) tulude vähendamiseks esitatakse fiktiivseid või võltsitud dokumente; 4) maksuhalduri andmetel on maksumaksja kulud deklaratsiooniperioodil suuremad kui tema tulu ettevõtlusest, tööandjalt saadud palgast või varasematel perioodidel deklareeritud tuludest või muudest maksumaksja poolt tõendatud deklareerimata maksuvabadest sissetulekutest või säästudest. (2) Juriidilise isiku tulude varjamine käesoleva seaduse mõistes on iga kombinatsioon või üksikjuhtum järgmistest võimalustest: 1) aruandeperioodil tegutsenud ettevõte ei esita seaduses ettenähtud tuludeklaratsiooni; 2) ettevõtte tuludeklaratsioonis esitatud maksustatav tulu on väiksem seaduse alusel maksustatavast tegelikust tulust või mahaarvatud kulud suuremad tegelikest seaduse alusel mahaarvamisele kuuluvatest kuludest. (3) Tulude varjamine on tahtlik, kui käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes sätestatud tegevus toimus isiku kasu saamise eesmärgil, teadlikult, ettekavatsetult või sellega kaasnes: 1) maksuhalduri vastavasisulise ettekirjutuse täitmata jätmine; 2) isiku elu- või tegutsemiskoha varjamine; 3) raamatupidamisdokumentide hävitamine, moonutamine, varjamine või kontrollimiseks esitamata jätmine; 4) võltsitud või fabritseeritud dokumentide esitamine; 5) maksuhalduri tegevuse muul moel takistamine. (4) Tulude varjamine suures ulatuses on käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes sätestatud tegevus, kui selle tulemusena jäi maksuna (arvestamata intressi) maksmata 100 000 krooni või enam. § 272. Käibe varjamine (1) Käibe varjamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisi- või käibemaksukohustuslase poolt deklaratsioonis maksu vähemarvutamine, arvutamata jätmine, ettenähtust suurema tagastatava käibemaksusumma arvutamine või ettenähtust väiksema maksusumma tasumine või maksusumma tasumata jätmine ühel või mitmel järgmistest asjaoludest: [30.06.1994] 1) seaduses ettenähtud käibedeklaratsiooni esitamata jätmine; [30.06.1994; 10.04.1996] 2) ebaõigete andmete esitamine käibedeklaratsioonis, arves, tollideklaratsioonis või muus kaubadokumendis, nende dokumentide võltsimine või fabritseerimine; 3) ostmisel makstud käibemaksu tagastamise arvestamine isiku poolt, kes ei ole käibemaksukohustuslane; 4) kauba ostu-, müügi- või saatedokumentide puudumine. (2) Käibe varjamine on tahtlik, kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tegevus toimus isiku kasu saamise eesmärgil, teadlikult, ettekavatsetult või sellega kaasnes: 1) maksuhalduri vastavasisulise ettekirjutuse täitmata jätmine; 2) isiku elu- või tegutsemiskoha varjamine; 3) raamatupidamisdokumentide hävitamine, moonutamine, varjamine või kontrollimiseks esitamata jätmine; 4) võltsitud või fabritseeritud dokumentide esitamine; 5) maksuhalduri tegevuse muul moel takistamine. (3) Käibe varjamine suures ulatuses on käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tegevus, kui selle tulemusena jäi maksudena (arvestamata intresse) maksmata 100 000 krooni või enam. § 273. Maksude tasumisest kõrvalehoidumine (1) Maksude tasumisest kõrvalehoidumine käesoleva seaduse mõistes on iga kombinatsioon või üksikjuhtum järgmistest võimalustest: [30.06.1994] 1) maksumaksja, kes on kohustatud end registreerima Maksuameti kohalikus asutuses, ei registreerinud end tähtaegselt; [30.06.1994; 10.04.1996] 2) maksumaksja on esitanud enda registreerimisel ebaõigeid andmeid, varjab oma tegelikku elu- või tegutsemiskohta; 3) maksuhalduri ettekirjutuse täitmata jätmine; 4) maksuhalduri kutse peale mõjuva põhjuseta ilmumata jäämine; 5) käesoleva seaduse §-des 16–19 sätestatud maksuhalduri õiguste rakendamise või muu tegevuse takistamine; 6) käesoleva seaduse § 18 kohaselt paigaldatud maksuhalduri mõõturi või tõkendi rikkumine, kõrvaldamine, asendamine või muu tegevus, mis ei võimalda mõõturi või tõkendi otstarbekohast rakendamist; 7) kauba- või raamatupidamisdokumentide hävitamine, moonutamine, varjamine või kontrollimiseks esitamata jätmine; 8) võltsitud või fabritseeritud dokumentide esitamine; 9) ettevõtte likvideerimine, võõrandamine või tahtlik pankrotistamine maksude või maksuvõla tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil; [30.06.1994] 10) maksuhalduri ettekirjutuse täitmisest kõrvalehoidumise eesmärgil pärast ettekirjutuse saamist raha ettevõtte pangakontolt ülekandmine mis tahes muu isiku pangakontole või sama ettevõtte välisriigis paiknevale pangakontole või muu ettevõtte maksevõimet vähendav sihilik tegevus; [30.06.1994; 10.04.1996] 11) ebaõigete maksumäärade rakendamine; 12) alusetute maksusoodustuste või -vabastuste rakendamine; [30.06.1994] 13) maksudeklaratsioonis näidatud maksusumma tähtpäevaks täielikult või osaliselt tasumata jätmine. [30.06.1994; 10.04.1996] (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktid 2, 8, 9 ja 10 on käsitletavad ainult tahtliku tegevusena, punktide 1, 3, 4, 5, 6, 7, 11, 12 ja 13 puhul on tegemist tahtliku teoga juhul, kui nimetatud tegevus toimus isiku kasu saamise eesmärgil, teadlikult või ettekavatsetult. (3) Maksude tasumisest kõrvalehoidumine suures ulatuses on käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tegevus, kui selle tulemusena jäi maksudena (arvestamata intresse) maksmata 100 000 krooni või enam. § 274. Maksuhalduri tegevuse takistamine kolmandate isikute poolt Maksuhalduri tegevuse takistamine kolmandate isikute poolt käesoleva seaduse mõistes on iga kombinatsioon või üksikjuhtum järgmistest võimalustest: 1) käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud maksuhalduri ettekirjutuse täitmisest keeldumine või maksumaksjate kohta ebaõigete andmete esitamine maksuhaldurile; 2) käesoleva seaduse § 24 1. lõike punktis 1 ja §-s 25 sätestatud maksuhalduri ettekirjutuse täitmata jätmine krediidiasutuse poolt; 3) käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud maksu kinnipidaja kohustuste täitmata jätmine. § 275. Muud rikkumised Muu rikkumine on seaduse mõistes maksuseaduse rikkumine, kui nii otsustab kohus. § 276. Vastutus Käesolevas peatükis sätestatud ning maksuseaduste muude rikkumiste eest kannavad isikud vastutust käesoleva seaduse, haldusõiguserikkumiste seadustiku või kriminaalkoodeksi alusel. [30.06.1994] V peatükk. VASTUTUS MAKSUSEADUSTE JA KÄESOLEVA SEADUSE RIKKUMISE EEST [30.06.1994; 10.04.1996] § 28. Intressid (1) Kui maksumaksja poolt tasutud või maksu kinnipidaja poolt ülekantud maksusumma on väiksem maksusummast, mida oleks tulnud tasuda või üle kanda vastavalt maksuseadusele, või maksusumma ei ole tähtpäevaks tasutud või üle kantud, arvestatakse tasumata või ülekandmata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine või ülekandmine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise päevani, viimane kaasa arvatud. (11) Kui maksumaksja taotlusel on temale tagastatud või tema muude maksukohustuste katteks kantud suurem maksusumma, kui oleks tulnud tagastada või kanda vastavalt maksuseadusele, arvutatakse enamtagastatud või enamkantud maksusummalt intressi alates päevast, mil maksusumma tagastati või kanti muude maksukohustuste katteks, kuni selle maksusumma maksumaksja poolt tagasimaksmise päevani, viimane kaasa arvatud. [10.04.1996] (2) Kui maksumaksja tasub maksuhalduri ettekirjutuse alusel suurema maksusumma kui tal oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, arvestatakse enammakstud summalt intressi maksumaksja kasuks, alates enammakstud summa tasumise päevast kuni summa tagastamiseni või maksumaksja muude maksukohustuste katteks arvestamiseni. (21) Kui maksumaksja on taotlenud maksuhaldurilt maksuseaduses ettenähtust enammakstud maksusumma tagastamist ja maksuhaldur ei ole seda tagastanud käesoleva seaduse § 10 2. lõikes sätestatud tähtaja jooksul, arvestatakse tagastamata summalt intressi alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tagastamine pidi toimuma, kuni maksusumma tagastamise päevani, viimane kaasa arvatud. [10.04.1996] (3) Kui maksu tasumise viivituse põhjustas moratoorium, peatatakse selle kehtimise ajaks intressi arvestamine. (4) Käesoleva paragrahvi 1., 11., 2. ja 21. lõikes sätestatud intressi võrdse määra kehtestab rahandusminister. [10.04.1996] § 29. Füüsilise isiku vastutus (1) Füüsilise isiku poolt vastavalt maksuseadusele maksmisele kuuluva maksusumma tähtpäevaks tasumata jätmisel või ettenähtust väiksema maksusumma tasumisel võib maksuhaldur määrata täiendava maksu kuni 50% tasumata või vähemtasutud maksusummast. [10.04.1996] (2) Maksuseaduste muude rikkumiste eest kannab füüsiline isik vastutust haldusõiguserikkumiste seadustiku või kriminaalkoodeksi alusel. § 30. Juriidilise isiku vastutus (1) Juriidilise isiku poolt: 1) maksuseaduses ettenähtud maksudeklaratsiooni tähtpäevaks esitamata jätmisel määratakse rahatrahv kuni 5000 krooni; [10.04.1996] 2) käesoleva seaduse § 12 1. lõike nõuete rikkumisel määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni; 3) takistuse tegemisel maksuhaldurile maksude tasumise õigsuse kontrollimisel, tasumisele kuuluva maksusumma määramisel või maksu sissenõudmisel ning maksuhalduri sellekohase ettekirjutuse täitmata jätmisel määratakse rahatrahv kuni 15 000 krooni; 4) maksuseaduses ettenähtust väiksema maksubaasi või eelarvest tagastamisele kuuluva suurema maksusumma näitamisel maksudeklaratsioonis (välja arvatud tulumaks) määratakse rahatrahv 20% summast, mille võrra maksumaksja poolt näidatud maksubaasist tulenev maksusumma on väiksem maksuseaduse järgi tasumisele kuuluvast maksusummast; [30.06.1994] 5) maksubaasi varjamisel, tahtlikult maksuseaduses ettenähtust väiksema maksubaasi või eelarvest tagastamisele kuuluva suurema maksusumma näitamisel maksudeklaratsioonis või muu tegevuse korral, mille eesmärgiks oli kõrvalehoidumine maksu tasumisest (välja arvatud tulumaks), määratakse rahatrahv 50% summast, mille võrra maksumaksja poolt näidatud summa on väiksem maksuseaduse järgi tasumisele kuuluvast summast; [30.06.1994] 6) tulude vähendamisel või kulude suurendamisel ning muudel juhtudel, kui selle tagajärjel on makstud ettenähtust vähem tulumaksu, määratakse rahatrahv 50% summast, mille võrra maksumaksja poolt arvutatud maksusumma on väiksem maksuseaduse järgi tasumisele kuuluvast maksusummast; [30.06.1994] 7) tulude varjamisel või tahtlikul vähendamisel või kulude tahtlikul suurendamisel või muul tahtlikul tegevusel, kui selle tagajärjel on makstud ettenähtust vähem tulumaksu, määratakse rahatrahv 200% summast, mille võrra maksumaksja poolt arvutatud maksusumma on väiksem maksuseaduse järgi tasumisele kuuluvast maksusummast; [30.06.1994] 8) kinnipidamisele kuuluva maksu kinni pidamata või üle kandmata jätmisel määratakse rahatrahv summast, mis on võrdne tähtaegselt ülekandmata maksusummaga; 9) krediidiasutusele, kes ei täida maksuhalduri ettekirjutust maksumaksja pangakontolt maksusumma ja intressi vastuvaidlematus korras sissenõudmiseks, määratakse rahatrahv maksuhalduri poolt esitatud sissenõude ulatuses, kuid mitte üle maksumaksja pangakontol tegelikult olnud summa; [10.04.1996] 10) ilma vastava maksustamisperioodi maksumärgita mänguautomaadiga hasartmängu korraldamisel määratakse rahatrahv 50 000 krooni iga mängukohas paikneva maksumärgita mänguautomaadi kohta; 11) ilma vastava maksustamisperioodi maksumärgita mängulauaga hasartmängu korraldamisel määratakse rahatrahv 100 000 krooni iga mängukohas paikneva maksumärgita mängulaua kohta. [6.12.1995] (2) Juriidilise isiku poolt maksuseaduse rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on maksuhalduri peadirektoril, tema asetäitjal, maksuhalduri kohaliku asutuse juhatajal ja nende poolt volitatud isikutel. Kohalike maksude seaduse rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus on volikogu poolt volitatud ametnikul. [21.09.1994; 10.04.1996] (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud sanktsioone rakendatakse haldusõiguserikkumiste seadustikus toodud menetluskorda järgides. § 31. Protokolli koostamine (1) Käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta koostab maksuhalduri ametnik protokolli, milles tuuakse ära selle koostamise aeg ja koht, asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, haldusõiguserikkuja nimi ja aadress (haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ja ametikoht), haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus, viide käesoleva seaduse § 30 1. lõike punktile, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest, haldusõiguserikkuja esindaja seletus ja muud andmed, mis on asja lahendamiseks vajalikud. [10.04.1996] (2) Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta. § 32. Tegevusloa tühistamine Riiklike maksude maksuhalduri ettekirjutuse täitmata jätmisel on maksuhalduri teatise alusel riikliku tegevuslitsentsi, tegevusloa või korraldusloa väljaandjal õigus riiklik tegevuslitsents, tegevusluba või korraldusluba tühistada. [10.04.1996] VI peatükk. INTRESSI, TRAHVI JA TÄIENDAVA MAKSU LAEKUMINE [30.06.1994] § 33. Laekumine (1) Käesoleva seadusega kehtestatud intressid ja täiendavad maksud laekuvad vastava maksu laekumise kohta. (2) Käesoleva seaduse alusel määratud trahvid laekuvad riigieelarvesse. § 34. Tagasimaksete allikas Maksumaksjale tagastatavad enammakstud maksusummad ja intressid makstakse tagasi nende laekumise kohtadest. VII peatükk. MAKSUVÕLA TASUMISE AJATAMINE [30.06.1994; 10.04.1996] § 341 [kehtetu – 10.04.1996] § 342. Maksuvõla tasumise ajatamise taotlemine ja otsustamine (1) Maksumaksjal on õigus kirjalikult taotleda maksuhaldurilt maksuvõla tasumise ajatamist, esitades põhjenduse ja maksuvõla tasumise ajakava. (2) Maksuhaldur teeb otsuse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotluse kohta 15 päeva jooksul selle saamisest arvates. Otsuse tegemisel võib maksuhaldur maksumaksja esitatud maksuvõla tasumise ajakava muuta. (3) Maksuhaldur ei rahulda käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotlust, kui selles puudub põhjendus, kui maksumaksjale on tehtud ettekirjutus käesoleva seaduse § 23 2. lõike alusel, kui maksumaksja ei täida käesoleva seaduse § 12 1. lõike nõudeid või kui maksumaksja varjab oma tulusid või käivet või hoidub kõrvale maksude tasumisest. § 343. Maksuhalduri õigused maksuvõla tasumise ajatamisel ja intressi määramisel (1) Käesoleva seaduse § 342 1. lõikes sätestatud taotluse rahuldamisel on maksuhalduril õigus vähendada tähtpäevaks tasumata maksusummalt, mille maksuvõlana tasumine on ajatatud, arvestatava intressi määra kuni 50% ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. (2) Kui maksumaksja täidab maksuvõla tasumise ajakava, ei rakenda maksuhaldur käesoleva seaduse § 10 3. lõikes ja §-des 24–26 sätestatud õigusi. (3) Kui maksumaksja ei täida maksuvõla tasumise ajakava või ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtaegselt oma jooksvaid makse, on maksuhalduril õigus: 1) tühistada maksuvõla tasumise ajakava; 2) tühistada vähendatud intressimäär; 3) arvestada tähtpäevaks tasumata maksusummalt, mille maksuvõlana tasumine oli ajatatud, intressi tagasiulatuvalt käesoleva seaduse § 28 4. lõike alusel kehtestatud määras. [10.04.1996] § 344. Täiendavad sätted [30.06.1994] (1) Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksumaksjat tema jooksvate maksukohustuste täitmisest. (2) Maksuvõla tasumise ajatamise korra kehtestab rahandusminister. (3) Tolliametil ja tema kohalikel asutustel ei ole õigust ajatada maksuvõla tasumist. [10.04.1996] VIII peatükk. VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD [30.06.1994] § 35. Maksusumma määramise vaidlustamine (1) Maksumaksjal ja maksu kinnipidajal on õigus vaidlustada maksuhalduri poolt käesoleva seaduse §-de 21 ja 22 alusel tehtud maksusumma määramise ettekirjutus 30 kalendripäeva jooksul ettekirjutuse saamise päevast arvates. (2) Kaebuse esitamine ei võta maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt kohustust täita ettekirjutus, kuid otsuse tegemiseni maksumaksja kaebuse kohta ei ole maksuhalduril õigust maksuvõla sissenõudmiseks käesoleva seaduse § 24 1. lõikes sätestatud korras. (3) Kaebus esitatakse maksuhalduri kohalikule asutusele, kelle ametnik ettekirjutuse on koostanud. Kaebus esitatakse kirjalikult, allkirja ja koostamise kuupäevaga ning selles tuleb nimetada asjaolud, millega ettekirjutus vaidlustatakse. [10.04.1996] (4) Kaebuse esitamine maksumaksja poolt ei võta garandilt kohustust täita käesoleva seaduse § 24 1. lõike punktis 3 sätestatud ettekirjutus. [10.04.1996] § 36. Kaebuse läbivaatamine (1) Maksuhalduri kohalik asutus on kohustatud maksumaksja või maksu kinnipidaja kaebuse läbi vaatama, tegema selle kohta motiveeritud otsuse ning vastama kaebuse esitajale 30 kalendripäeva jooksul kaebuse saamise päevast arvates. Rahandusministril on õigus seda tähtaega pikendada. Pikendamine toimub igal üksikul juhtumil eraldi. [10.04.1996] (2) Kaebuse läbivaatamisel teeb maksuhalduri kohalik asutus otsuse jätta ettekirjutus jõusse, see muuta või tühistada. [10.04.1996] § 37. Maksuhalduri kohaliku asutuse otsuse vaidlustamine [10.04.1996] Maksumaksjal või maksu kinnipidajal on õigus maksuhalduri kohaliku asutuse otsusega mittenõustumisel või kaebuse läbivaatamise tähtaja ületamisel esitada kaebus maksuhalduri keskasutusele 30 kalendripäeva jooksul otsuse saamise või tähtaja lõppemise päevast arvates. [10.04.1996] § 38. Kaebuste läbivaatamine maksuhalduri keskasutuses (1) Maksuhalduri keskasutus vaatab maksuhalduri kohaliku asutuse otsuse peale esitatud kirjaliku kaebuse läbi ning vastab kaebuse esitajale 30 kalendripäeva jooksul kaebuse saamise päevast arvates. [10.04.1996] (2) Kaebuse läbivaatamisel teeb maksuhalduri keskasutus otsuse jätta maksuhalduri kohaliku asutuse otsus jõusse, see muuta või tühistada. Otsuse tühistamise korral tühistab maksuhalduri keskasutus ka vaidlustatud ettekirjutuse maksu määramise kohta. [10.04.1996] (3) Maksuhalduri keskasutusel on õigus välja nõuda kaebuse tinginud materjalid ja teha uus ettekirjutus tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks. § 39. Maksuhalduri ettekirjutuse tühistamine (1) Kui maksuhalduri keskasutus ei tee kohaliku asutuse otsuse vaidlustamise korral otsust 30 kalendripäeva jooksul, on ettekirjutuse vaidlustanud isikul õigus pöörduda halduskohtusse, nõudes ettekirjutuse tühistamist. [10.04.1996] (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud juhul tunnistab halduskohus ettekirjutuse kehtetuks ja teeb maksuhaldurile ettekirjutuse endise olukorra taastamiseks. § 40. Kaebuse lahendamisel tehtud otsus (1) Kaebuse lahendamisel tehtud otsuses peab sisalduma selle teinud maksuhalduri nimetus ja aadress, otsuse tegemise kuupäev, andmed kaebuse esitanud isiku kohta, otsust põhjendavad asjaolud ja negatiivse otsuse korral ka edasikaebamise kord. (2) Otsus tehakse kaebuse esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega. § 41. Kohtusse kaebamine (1) Maksumaksjal või maksu kinnipidajal on õigus maksuvaidluse igas faasis esitada kaebus kohtusse. (2) Kaebuse esitamine kohtusse ei võta maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt kohustust täita ettekirjutus, kuid kohtuotsuseni ei ole maksuhalduril õigust maksuvõla sissenõudmiseks käesoleva seaduse § 24 1. lõikes sätestatud korras. (3) Kaebuse esitamine kohtusse ei võta garandilt kohustust täita käesoleva seaduse § 24 1. lõike punktis 3 sätestatud ettekirjutus. [10.04.1996] IX peatükk. LÕPPSÄTTED [30.06.1994] § 42. Maksuvõlgnevuste sissenõudmise järjekord Maksuvõlglaselt nõutakse esmajärjekorras sisse riiklike maksude maksuvõlad. [10.04.1996] § 43. Lootusetu maksuvõlgnevuse kustutamine (1) Maksuhalduril on õigus ettevõtte likvideerimise või pankroti korral kustutada lootusetu maksuvõlgnevus rahandusministri poolt kehtestatud korras. [16.03.1994] (11) Maksuhalduril on õigus kustutada füüsilise isiku lootusetu maksuvõlgnevus rahandusministri kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Vabariigi Valitsusel on õigus rahandusministri ettepanekul kustutada ettevõtte erastamisel tema maksuvõlgnevus või ajatada maksuvõla tasumine. (3) Erastatavate ettevõtete maksuvõla tasumise ajatamisel kehtestab intressi suuruse ja selle tasumise korra Vabariigi Valitsus. § 431. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud maksuseadustega ettenähtud maksude määramine ja sissenõudmine (1) Maksuhalduril on õigus käesoleva seaduse § 22 alusel määrata enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud maksuseadustega ettenähtud maksude tasumata maksusumma. (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud maksuseadustega ettenähtud ja maksumaksja poolt tasumata või maksu kinnipidaja poolt ülekandmata jäetud maksusumma ning tasumata või ülekandmata maksusummalt arvestatud intress on maksuvõlg ning maksuhalduril on õigus see sisse nõuda käesolevas seaduses sätestatud korras. [10.04.1996] § 44. Rahandusministri pädevus Rahandusministril on õigus anda määrusi maksuseaduste alusel ja nende täitmiseks. § 45. Muudatused varasemates õigusaktides [Paragrahvi tekst on toodud algsel kujul. Viited muudetavatele seadustele ja muudetavate jaotiste sõnastused ei sisalda hilisemaid, teiste seadustega tehtud muudatusi] (õ) 4.08.2008 (1) Tunnistatakse kehtetuks: 1) Eesti Vabariigi maksukorralduse seadus (ENSV Teataja 1989, 41, 648; RT 1991, 10, 156; 1992, 13, 253; RT I 1993, 28, 500); 2) tsiviilkohtupidamise seadustiku (RT I 1993, 31/32, 538) 32. peatükk. (2) Muudetakse täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693) § 1 1. lõike punkti 9 ja sõnastatakse see järgmiselt: «9) maksuhalduri ettekirjutused maksuvõlgade sissenõudmise asjades;». (3) Muudetakse haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 1993, 44, 637; 62, 891) § 21 ja täiendatakse seda 7. lõikega järgmiselt: «(7) Rahatrahv maksuseaduste rikkumisel juriidiliste isikute poolt määratakse kindlaks maksukorralduse seadusega käesoleva paragrahvi 2. ja 5. lõikes sätestatud tingimusi arvestamata.». § 46. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisest, kuid mitte varem kui 1994. aasta 1. jaanuaril. Õiend RT I 1996, 38, lk 1062