Riigikohtu Halduskolleegium — III-3/1-30/95 Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 10. novembrist 1995. a. M. M.-i esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 2 kohaldamise asjas — RT III, 1995, 18, 229

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 10. novembril 1995. a. III-3/1-30/95 M. M.-i esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg. 2 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 9. novembril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi M. M.-i esindaja vandeadvokaat Tõnu Liiviku kassatsioonkaebuse Tallin­na Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. juuli 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/150/95. Protsessiosalistena võtsid istungist osa J. K., A. M. ja T. V. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Tallinna Linnavalitsuse 25. veebruari 1994. a. korraldusega nr. 321-k tagas­tati M. M.-ile Tallinnas Pikk t. 44 asuv hoone. 24. mail 1994. a. esitasid Pikk t. 44 elamu üürnikud J. K., A. M. ja T. V. Tallinna Halduskohtule kaebused, milles palusid tunnistada Tallinna Linna­valitsuse 25. veebruari 1994. a. korralduse nr. 321-k seadusevastaseks, kuna see hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Halduskohtus olid protsessiosalisteks kaebuse esitajad J. K., A. M., T. V. ja Tallinna Linnavalitsuse esindaja. Tallinna Halduskohtu 13. juuni 1994. a. otsusega tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 25. veebruari 1994. a. korraldus nr. 321-k täielikult seadusevastaseks. Sellele otsusele esitas Tallinna Linna­valitsus apellatsioonkaebuse. Apellant leidis, et kohus oleks pidanud määra­ma ehitustehnilise ekspertiisi ning lahendama vaidluse, lähtudes ekspertiisi tulemustest. 20. septembril 1994. a. määras Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium Pikk t. 44 hoone endisel individualiseeritaval kujul säilivuse määra hindami­seks ehitustehnilise ekspertiisi. Riigi Politseiameti Kohtuekspertiisi Büroo 24. no­vembri 1994. a. ekspertiisiaktis nr. 103-R/E antud eksperdi arvamuse kohaselt on Pikk t. 44 elamu, võrreldes võõrandamisaegse kubatuuriga, suure­nenud ümberehituse tõttu 18% ning elamu põhikonstruktsioone on asendatud vähemalt 54%. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. jaanuari 1995. a. otsusega tühistati Tallinna Halduskohtu 13. juuni 1994. a. otsus ja asi saadeti uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Ringkonnakohus leidis, et haldus­kohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku § 36 lg. 1 p. 2, kuna tegi otsuse asja arutamisele kutsumata jäetud isiku M. M.-i õiguste kohta. Asja uueks läbivaatamiseks ettevalmistamisel kaasas Tallinna Halduskohus 23. veebruari 1995. a. määrusega kohtumenetlusse kolmanda isikuna M. M.-i. Asja arutamisel esitas M. M.-i esindaja kohtule taotluse täiendavate materjalide väljanõudmiseks Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõttelt Pikk t. 44 hoone remondi- ja restaureerimistööde kohta ajavahemikul 1987.—1992. a. ja korduva ekspertiisi määramiseks hoone endisel individualiseeritaval kujul säili­vuse kindlakstegemiseks. Need taotlused jäeti halduskohtu 19. mai 1995. a. määrusega rahuldamata. Määruse kohaselt ei ole korduva ekspertiisi määramise aluseks asjaolu, et kolmas isik ei saanud osa võtta ekspertiisi tegemisest. Tallinna Halduskohtu 19. mai 1995. a. otsusega tunnistati Tallinna Linna­valitsuse 25. veebruari 1994. a. korraldus nr. 321-k täielikult seadusevasta­seks. Otsuse kohaselt ei ole omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara — Pikk t. 44 hoone — säilinud endisel individualiseeritaval kujul, mistõttu selle tagastamine endisele omanikule oli ebaseaduslik. 2. juunil 1995. a. esitas kolmanda isiku M. M.-i esindaja apellatsioon­kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellant palus tühistada Tallinna Haldus­kohtu 19. mai 1995. a. otsuse kohtumenetluse seaduse normide olulise rikkumi­se tõttu ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule teises koosseisus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. juuli 1995. a. otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuses leiti, et apellandi viide protsessinormide rikkumisele esimese astme kohtus on põhjendamatu. Kutsudes eksperdi kohtuistungile, andis kohus asjast huvitatud isiku esindajale võimaluse esitada eksperdile täiendavaid küsimusi ja materjale. Ekspert möönis kohtu­istungil, et hoone põhikonstruktsioonide säilivuse protsent võib muutuda uue ekspertiisi korral, kuid jäi kindlaks, et vaidlusalune hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. 1. augustil 1995. a. esitas kolmanda isiku M. M.-i esindaja kassatsioon­kaebuse, milles palub Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 1995. a. otsuse tühistada kohtumenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks läbivaatami­seks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Kassaator väidab, et kuna tema taotlused korduva ekspertiisi läbiviimiseks jäeti halduskohtu ja ringkonnakohtu poolt rahuldamata, piirati sellega oluliselt M. M.-i kui protsessiosalise haldus- ja tsiviilkohtumenetluse seadustikega tagatud õigusi. Kassaator märgib, et ekspert, vastates suulistele küsimustele, väitis eksperthinnangu veaks 10, maksi­maalselt 20 protsenti. Kuni 20-protsendisel võimalikul veal on oluline tähtsus eksperthinnangus esitatud 54% tõepärasuse hindamisel, samuti otsustamisel, kas hoone on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Kassaator väidab, et tema poolt Vanalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõttelt väljanõutud täien­davate materjalide põhjal on A. Alliksaare Kinnisvarabüroo andnud 26. juuli 1995. a. eksperthinnangu T 15/95, mille kohaselt Pikk t. 44 hoone on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Kassaator leiab, et lähteandmete läbitööta­mine ja teostatud insenerarvutused tõendavad vaidlus­tatud kohtulahendites aluseks võetud Riigi Politseiameti Kohtuekspertiisi Büroo ekspertiisiakti koosta­misel kasutatud materjalide puudulikkust, ekspertarvamuse ühekülgsust ning ekslikkust. J. K., A. M.-i ja T. V. vastuses kassatsioonkaebusele väidetakse, et kassat­sioonkaebus on põhjendamatu ning ringkonnakohtu otsus on õige. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigi­kohtu halduskolleegium leidis: Omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 2 kohaselt tagastatakse õigus­tatud subjektile vara, mis on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kinnitatud «Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra» p. 27 näeb ette, et kui kohaliku omavalitsuse täitevorganil on tekkinud kahtlus vara endisel individuali­seeritaval kujul säilimise suhtes, teeb ta maa- või linnavalitsuse poolt määra­tud ekspertidele ülesandeks koostada selles küsimuses põhjendatud arvamus. Ekspertide arvamus kinnitatakse kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt. Ekspertiisi määramisest teatatakse õigustatud subjektile, kellel on õigus esitada eksperdile tõendeid ja dokumente. Tallinna Linnavalitsus ei ole määranud Pikk t. 44 hoonele ehitustehnilist ekspertiisi. Ekspertiis tehti asja menetlemisel Tallinna Ringkonnakohtus. HKSi § 9 lg. 2 kehtestab, et ekspertiisi määramisest ja paikvaatluse teosta­misest teatab halduskohtunik protsessiosalistele, andes neile võimaluse esitada eksperdile küsimusi ja osa võtta paikvaatlusest. Kolmas isik M. M. kaasati protsessiosaliseks alles pärast ekspertiisi tege­mist. Seetõttu ei olnud tal võimalik osa võtta eksperdi teostatud elamu tehnilise seisukorra ülevaatusest, anda eksperdile omapoolseid selgitusi ning esitada eksperdile lisadokumente. M. M.-i protsessuaalsete õiguste rikkumine võis viia asja ebaõigele otsus­tamisele, kuna kohtute järeldused rajanevad vaid Riigi Politseiameti Kohtu­ekspertiisi Büroo eksperdi arvamusel. Ekspert möönis, et lisadokumentide saa­misel ning lähteandmete muutumisel võib ekspertiisi tulemus oluliselt muutuda. Nendel põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Juhindudes HKSi § 57 p. 2 ja § 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 3. juuli 1995. a. otsus haldusasjas nr. II-3/150/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. 3. Tagastada vandeadvokaat Tõnu Liivikule kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub 16. novembril 1995. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN