EE
Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-80/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 8. novembrist 1995. a. E. T. hagis V. T. ja A. T. vastu eluruumi kasutusõiguse tunnistamiseks — RT III, 1995, 18, 226
Statutory Text (1 Articles)
RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. novembril 1995. a. III-2/1-80/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, E. T. ja V. T. osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 30. oktoobril 1995. a. E. T. kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 26. mai 1995. a. otsuse E. T. hagis V. T. ja A. T. vastu eluruumi kasutusõiguse tunnistamiseks. E. T. elas kuni 9. augustini 1985. a. Tartus Ropka 10—9 asuvas eluruumis oma isa Evald T. perekonnaliikmena. Nimetatud korterist lahkus E. T. elama ja töötama Tallinnasse, kus ta kirjutati sisse Ilmarise t. 5 ühiselamusse. Nimetatud elamispinnalt kirjutas E. T. 30. juunil 1989. a. ennast välja. 13. jaanuaril 1988. a. suri E. T. isa Evald T. ning Ropka 10—9 eluruumi põhiüürnikuks tunnistati 10. märtsil 1993. a. A. T. Käesoleva ajani E. T.-l sissekirjutusjärgset elukohta ei ole. Hagis Tartu Linnakohtule palus E. T. tunnistada tema õigust kasutada võrdselt V. ja A. T.-ga elamiseks Tartus Ropka 10—9 eluruumi. Hageja väitis, et lahkus 1985. a. kodust konfliktide tõttu ema V. T.-ga. Hiljem lubasid ema ja vend A. T. teda 1986—1987. a., 1989. a. ja 1993. a. alguses korteris ajutiselt elada. Hageja leidis, et tema eemalviibimine vaidlusalusest korterist on olnud mõjuvatel põhjustel, ta ei ole soovinud eluruumist lahkuda mujale elama ning elamuseaduse järgi ei ole ette nähtud eluruumist eemalviibimise tähtaega, mis annaks aluse lugeda teda õiguse kaotanuks eluruumi kasutada. Tartu Linnakohus jättis 12. septembri 1994. a. otsusega E. T. hagi rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus on õige ja põhjendatud ning juhindudes TsKSi § 313 ja § 319 p. 1 jättis selle muutmata. Otsuse motiivide kohaselt lahkus E. T. 1985. a. augustikuus Ropka tn. 10—9 korterist, asus tööle Tallinnasse ning registreeris end sisse Ilmarise tn. 5 Tallinnas. Need asjaolud kinnitavad, et hageja lahkus Ropka tn. 10—9 eluruumist alaliselt elama teise elukohta ning antud juhul ei olnud tegemist tema ajutise äraolekuga. Alalise lahkumisega vaidlusalusest eluruumist lõpetas hageja elamuõigussuhte antud üürilepingu järgi ning kaotas ka õiguse selle eluruumi kasutamiseks üürniku perekonnaliikmena. Kuna antud elamuõiguslik suhe hagejaga lõppes ENSV Elamukoodeksi kehtimise ajal, on linnakohus põhjendatult juhindunud selle seaduse § 60 lg. 1. Apellatsioonikohus pidas ebaõigeks linnakohtu otsuses toodud järeldust, et ENSV Elamukoodeksi § 60 lg. 1 p. 1 ja 2 sätted jäid enne 1. juulit 1992. a. sõlmitud üürilepingute alusel eluruumi kasutavate isikute suhtes kehtima ka pärast elamuseaduse vastuvõtmist. Elamuseaduse § 65 sätetest tulenevalt kaotas ENSV elamukoodeks kehtivuse alates elamuseaduse jõustumise hetkest tema kõigi sätete osas. Nimetatud järelduse ebaõigsus ei ole aga viinud linnakohut asja ebaõigele lahendamisele. Apellandi viited elamuseaduse § 36 lg. 2 ja § 38 lg. 2 sätetele kui alustele, mis kinnitavad tema õigust vaidlusalust eluruumi kasutada, ei ole asjakohased, kuna elamuseaduse sätted ei oma tagasiulatuvat jõudu enne 1. juulit 1992. a. lõppenud elamuõigussuhetele. Apellandi väited, et ta elas periooditi 1987. a., 1989. a. ja ka 1993. a. ajutiselt Ropka tn. 10—9 korteris ei tõenda, et tema lahkumine sellest eluruumist 1985. a. oli ajutine. Kassatsioonkaebuses palub E. T. ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu. Kassaator leiab, et elamuseaduse § 36 lg. 2 ja § 38 lg. 2 tulenevalt on tal õigus vaidlusalust eluruumi kasutada, sest alaliselt teise elukohta ta elama ei ole asunud. Vastustajad paluvad jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu 26. mai 1995. a. otsuse tühistamiseks alus puudub. Kassaatori väide, et ringkonnakohus tugines otsuse tegemisel kehtivuse kaotanud ENSV elamukoodeksile ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märkis õigesti, et tulenevalt elamuseaduse § 65 kaotasid ENSV elamukoodeksi sätted kehtivuse elamuseaduse jõustumise hetkest. Seetõttu luges ringkonnakohus põhjendatult ebaõigeks linnakohtu järelduse, et pärast elamuseaduse kehtestamist jäid ENSV elamukoodeksi § 60 lg. 1 p. 1 ja p. 2 sätted kehtima enne 1. juulit 1992. a. sõlmitud üürilepingute alusel eluruumi kasutavate isikute suhtes. Samuti on õige ringkonnakohtu seisukoht, et enne 1. juulit 1992. a. lõppenud elamuõigussuhetele ei ole kohaldatavad elamuseaduse § 36 lg. 2 ja § 38 lg. 2 sätted. Juhindudes TsKSi § 346 p. 1 kolleegium otsustas: Jätta Tartu Ringkonnakohtu 26. mai 1995. a. otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Eesistuja J. LUIK Liikmed L. LAARMAA T. VERNIK