Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-77/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 8. novembrist 1995. a. AS-i EMV hagis AS-i GMP vastu tööettevõtulepingust tekkinud võla 1 960 207 kroo­ni nõudmiseks — RT III, 1995, 18, 223

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus 8. novembril 1995. a. III-2/1-77/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa hageja esindaja vandeadvokaat J. Lepiku osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 30. oktoobril 1995. a. AS-i EMV erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 1995. a. mää­ruse hagiavalduse vastuvõtmisest keeldumises AS-i EMV hagis AS-i GMP vastu tööettevõtulepingust tekkinud võla 1 960 207 krooni nõudmiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. juuni 1995. a. määrusega muutmata Tallinna Linnakohtu 9. mai 1995. a. määruse. Nimetatud määrusega keeldus linnakohus TsKSi § 148 lg. 1 p. 5 alusel menetlusse võtmast AS-i EMV hagi­avaldust AS-i GMP vastu tööettevõtulepingu järgi tehtud tööde eest tasu välja­mõistmiseks, sest pooltevahelise lepingu p. 16. 3 kohaselt antakse lahkhelid seoses lepingu kehtivuse, interpreteerimise ja kasutuselevõtmisega ning võima­like muudatuste ja nendest tuleneva garanteeritud maksimumhinna muutusega, samuti lepingust tulenevate kahjude hüvitamise nõuetega, milles pooled ei jõua kokkuleppele, lahendamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtule. Ringkonnakohus leidis, et määrus on seaduslik ja AS-i EMV erikaebus tuleb jätta TsKSi § 298 p. 3 kohaselt rahuldamata. Kui üks pool ei maksa ära lepingujärgset tasu tehtud tööde eest, kujutab tasu väljamõistmise nõue endast lepingu mittetäitmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõuet ja poolte­vahelise lepingu arbitraažiklausli kohaselt kuulub selline nõue läbivaatamisele arbitraažikohtus. Erikaebuses palub AS EMV tühistada ringkonnakohtu määrus tervikuna materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning saata asi uueks läbivaata­miseks samale apellatsioonikohtule. Kassaator leiab, et hagiavaldus, mille menetlusse võtmisest on keeldutud, ei sisalda kahju hüvitamise nõuet, mis tööettevõtulepinguga on antud arbitraažikohtu pädevusse. Hagiavalduses palu­takse välja mõista tööettevõtulepigust tekkinud võlg ning see nõue kuulub kohtu pädevusse. Vastustaja, AS GMP, peab ringkonnakohtu määrust õigeks ning palub jätta AS-i EMV erikaebus rahuldamta. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Tsiviilkoodeksi § 222 lg. 2 kohaselt mõistetakse kahju all ka kreeditori poolt tehtud kulutusi, mida ta tegi seoses antud kohustisega, lootes selle täit­misele. Seega on ringkonnakohus põhjendatult leidnud, et kui üks pool ei maksa lepin­gujärgset tasu tehtud tööde eest, siis selle tasu väljamõistmise nõue on lepingu mittetäitmisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue. Juhindudes TsKSi § 346 p. 1 kolleegium määras: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. juuni 1995. a. määrus jätta muutmata. Erikaebus jätta rahuldamata. Eesistuja J. ODAR Liikmed L. LAARMAA H. JÕKS