Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-75/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 3. novembrist 1995. a. AS-i Aster hagis Järva Maakonna Maksuameti ja Eesti Ühispanga Paide piir­konna­kontori vastu 4000 kr. põhjendamatult kinnipeetud käibemaksu ja viivise ning seaduse alusetu kohaldamisega tekitatud moraalse kahju 25 000 krooni hüvitamiseks — RT III, 1995, 18, 220

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 3. novembril 1995. a. III-2/1-75/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 23. oktoobril 1995. a. Järva Maakonna Maksuameti kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonna­kohtu 15. juuni 1995. a. otsuse AS-i Aster hagis Järva Maakonna Maksuameti ja Eesti Ühispanga Paide piirkonnakontori vastu 4000 kr. põhjendamatult kinnipeetud käibemaksu ja viivise ning seaduse alusetu kohaldamisega tekita­tud moraalse kahju 25 000 krooni hüvitamiseks. Aktsiaselts «Aster» kandis 12. oktoobril 1992. a. maksuametile oma arvel­dus­arvelt Tartu Kommertspanga Tallinna esinduses septembrikuu käibe­maksu 2480 krooni. Pärast moratooriumi kehtestamist taastas Tartu Kommerts­pank 10. novembril 1992. a. AS-i Aster arvele 8744 krooni, sealhulgas eelnime­tatud 2480 krooni käibemaksu ning sama arveldusteatisega nullis saldo. Järva Maakonna Maksuamet andis 2. augustil 1993. a. inkasso käsun­diga Paide Maapangale korralduse pidada AS-i Aster arveldusarvelt vastu­vaidlematus korras kinni 2479 krooni käbemaksuvõlga ja 1917 krooni viivist, viidates Eesti Panga 13. juuli 1992. a. käskkirjale nr. 76 ning maksukorralduse seadu­sele. Järva Maakohtule esitatud hagis palus hageja välja mõista riigieelarvest tema kasuks 4000 krooni materiaalse kahju katteks ja kostjatelt solidaarselt 25 000 krooni seaduses mitte ettenähtud sanktsioonide kohaldamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks. Kohtuistungil suurendas hageja nõuet ja palus tema kasuks välja mõista 16. detsembri 1993. a. maksukorralduse seaduse § 28 lg. 2 kohaselt enammakstud maksusummalt intressi 0,15% iga päeva eest alates 2. augustist 1993. a. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on maksuameti 2. augusti 1993. a. inkasso käsund nr. 105 seadusevastane ning selle täitmisega rikkus Paide Maa­pank pangaseadust. Pangaseaduse § 39 lg. 1 sätestab juriidilise ja üksikisiku rahaliste vahendite kinnipidamise õiguslikud alused. Eesti Panga 13. juuli 1992. a. käskkiri ei ole seadus ja käskkirjal puudub ka normatiivsus, kuna see on Riigi Teatajas, Riigi Teataja Lisas või mõnes muus ametlikus väljaandes avaldamata. Põhiseaduse § 3 kohaselt avaldatakse seadused ettenähtud korras. Hageja leidis, et maksuvõla sissenõudmine pidanuks toimuma hagi­menet­luse korras. Hageja väitis, et tema tegevuses ei esine ühtegi maksukorralduse seaduse § 60 loetletud rikkumist ega käbemaksuseaduse § 19 loetletud rikku­mist. Seaduses ettenähtud maksuvõlgade sissenõudmise korra eiramisega on maksuamet ja pank tekitanud hagejale otsest materiaalset kahju 4000 krooni ja moraalset kahju. Põhiseaduse § 25 kohaselt hindab hageja tema arveldus­arve alusetu sulgemisega talle tekitatud moraalse kahju suuruseks vähemalt 25 000 krooni. Järva Maakohtu 11. novembri 1994. a. otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti hageja kasuks riigieelarvest välja 4000 krooni kinnipeetud käibe­maksu ja viivist ning kostjatelt solidaarselt 145 krooni tasutud riigilõivu katteks. Otsusega jäeti rahuldamata hageja nõue seaduses mitteettenätud sanktsioonide kohaldamisega tekitatud moraalse kahju 25 000 krooni kostjatelt solidaarselt sissenõudmiseks, 25 krooni riigilõivu jäeti hageja kanda. Ringkonnakohus jättis 15. juuni 1995. a. otsusega Järva Maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu arvates tuli ot­su­se motiveerivast osast jätta välja põhjendus, mille kohaselt hageja oli nõuete­kohaselt täitnud kohustuse maksuameti ees. Hageja arveldusarvelt vastuvaid­lematus korras 4000 krooni kinnipidamine ei olnud seaduslik ning seetõttu on põhjendatud hageja vastava nõude rahuldamine. Ringkonnakohus leidis, et kohtuotsus on seaduslik, põhjendatud ja lõpp­järeldustes õige ning apellatsioonkaebuse väited ei saa olla selle tühistamise aluseks. Kassatsioonkaebuses palub Järva Maakonna Maksuamet teha asjas uue otsuse ning jätta AS-i Aster hagi Järva Maakonna Maksuameti vastu täies ulatuses rahuldamata. Kaebuse väidetel oli maksuameti poolt sissenõude pööra­mine juriidilise isiku rahalistele vahenditele seaduslik ja põhjendatud. Maksu­ametil oli õigus maksu riigieelarvesse mittelaekumisel lugeda ettevõte maksu tasumisest kõrvalehoidjaks maksukorralduse seaduse § 65 kohaselt. Sisse­nõu­de aluseks ei olnud Eesti Panga käskkiri vaid maksukorralduse seadus, sest 2. augus­ti 1993. a. inkassokorralduses viidati maksukorralduse seaduse § 65, milles kooskõlas pangaseaduse § 39 lg. 1 oli vastav õigus maksuametile antud. Vastustaja ei nõustu kaebuse väidetega leides, et maksekorralduse tegemi­se­ga, mis on tõendatud maksedokumentidega raha ülekandmise kohta arveldus­arvelt, täitis ta oma maksukohustuse nõuetekohaselt. 2. augustil 1993. a. tul­nuks juriidilise isiku maksuvõlg sisse nõuda ENSV TsPK 29. peatükis sätes­tatud korras, sest siis oleks maksumaksjal olnud võimalik esitada kohtule tõendid maksu tasumise kohta. Kolleegium leiab, et kohtuotsus kuulub tühistamisele TsKSi § 347 p. 1 alusel materiaalõigusnormi väära tõlgendamise tõttu. Apellatsioonikohus on põhjendatult maakohtu otsusest välja jätnud seisu­koha, mille kohaselt hageja oli oma kohustise kostja ees täitnud nõuetekohaselt. Kohustise nõuetekohane täitmine eeldab muude tingimuste kõrval ka täitmist kreeditorile. 1992. a. kehtinud käibemaksuseaduse § 5 kohaselt tuli käibemaks tasuda riigieelarvesse. Seega on kohustis nõuetekohaselt kreeditorile täidetud maksu laekumisega riigieelarvesse, mitte aga selle mahakandmisega maksja arvelt. Hageja poolt 12. oktoobril 1992. a. oma arvelt mahakantud käibemaks 2480 krooni taastati tema arvele 10. novembril 1992. a. Eesti Panga Nõukogu 17. novembri 1992. a. otsusega kehtestatud viivis — makse viibimises süüdi­olevalt pangalt makse saaja kasuks, ei reguleeri kohustise nõuetekohase täit­mise sisu. Ringkonnakohus leidis, et olenemata kohustise mittenõuetekohasest täitmi­sest oli kostja poolt vastuvaidlematus korras 4000 krooni kinnipidamine hageja arveldusarvelt ebaseaduslik ja seetõttu kuulus hagi rahuldamisele. Seda seisu­kohta omapoolselt motiveerimata, nõustus apellatsioonikohus maakohtu motii­videga. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole tegemist maksude tasumisest kõrvale­hoidumisega, kuna hageja pidas kinni maksutähtaegadest ja täitis käibemaksu tasumise kohustise nõuetekohaselt. Kuna eeltoodud põhjustel kohustise nõuete­kohast täitmist ei toimunud, oli käibemaks tasumata. Seetõttu tuleb õiguslikult hinnata hageja tegevust pärast käibemaksusumma tema arveldusarvele taasta­mist, s.h. hageja süüd või selle puudumist. Maksuameti inkassokorralduse seaduslikkuse hindamisel tuleb arvestada, et selles oli õigusliku alusena vii­datud maksukorralduse seadusele. Viimase § 65 nägi ette juriidilise isiku poolt maksmisele kuuluvate maksude tasumisest kõrvalehoidumise eest maksude sissenõudmise vastuvaidlematus korras. See ei olnud vastuolus 2. augustil 1993. a. kehtinud pangaseaduse § 39 lg. 1. Vastustaja väide, et 2. augustil 1993. a. tulnuks nii üksikisiku kui juriidilise isiku maksuvõlg sisse nõuda ENSV tsiviilprotsessikoodeksi 29. peatükis ette­nähtud korras, ei ole põhjendatud. Maksukorralduse seaduse (ENSV Teataja 1989, 41, 648; RT 1991, 10, 156; 1992, 17, 253) § 65 tulenevalt nõudis maksu­amet juriidilise isiku poolt maksmisele kuuluvate maksude tasumisest kõrvale­hoidumise või nende vähendamise korral maksud sisse vastuvaidlematus korras. Juhindudes TsKSi § 346 p. 2 kolleegium otsustas: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. juuni 1995. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Eesistuja J. LUIK Liikmed H. JÕKS T. VERNIK