Riigikohtu Halduskolleegium — III-3/1-25/95 Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 3. novembrist 1995. a. B.-O. K. kassatsioonkaebuse läbivaatamine täitevametniku toimingu vaidlus­tamise asjas — RT III, 1995, 17, 216

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 3. novembril 1995. a. III-3/1-25/95 B.-O. K. kassatsioonkaebuse läbivaatamine täitevametniku toimingu vaidlus­tamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas 2. novembril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi B.-O. K. kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22. mai 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/84/95. Protsessiosalisena võttis istungist osa B.-O. K. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. B.-O. K. ostis 15. juunil 1994. a. M. J.-ilt Riikliku Autoregistrikeskuse Pärnu Büroos registreeritud ostu-müügilepinguga nr. 231 sõiduauto Ford Fiesta. Pärnu Maakohtu 31. mai 1994. a. määrusega pandi J. P. poolt M. J.-i vastu esitatud hagi tagamiseks nimetatud sõiduautole võõrandamise keeld. Hagi tagamise määrus saabus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Pärnu Bü­roosse 31. mail 1994. a. Pärnu Maakohtu 21. novembri 1994. a. otsusega tsi­viilasjas nr. I-2-352/94 mõisteti M. J.-ilt J. P. kasuks välja 28 840 krooni ja kohtukulu 1942 krooni. 7. detsembril 1994. a. peeti B.-O. K. politseiametnike poolt kinni ja toime­tati koos autoga politseiprefektuuri. Seejärel koostas Pärnu Täitevbüroo täitev­ametnik Pärnu Maakohtu 21. novembri 1994. a. otsuse alusel otsuses märgitud esemete sissenõudjale üleandmise akti, mille kohaselt M. J.-ile registreeritud sõiduauto Ford Fiesta anti hoiule J. P.-le. Autoregistrikeskuse Pärnu Büroo tühistas B.-O. K. nimele antud auto registreerimistunnistuse ja andis 14. det­sembril 1994. a. sama auto kohta registreerimistunnistuse J. P.-le. Samal päeval müüs J. P. selle auto E. R.-ile. B.-O. K. esitas 12. detsembril 1994. a. kaebuse ja 10. veebruaril 1995. a. täiendava kaebuse Pärnu halduskohtunikule. B.-O. K. palus tunnistada Pärnu Täitevbüroo täitevametniku E. Ernise ja Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Pärnu büroo ülalnimetatud toimingud seadusevastasteks. Pärnu halduskohtuniku 28. veebruari 1995. a. otsusega haldusasjas nr. I-3-14/95 kaebus rahuldati. Kohtuotsuse kohaselt toimis täitevametnik ebaseaduslikult, kuna B.-O. K. ei olnud võlgnik. Täitemenetluse seadustiku § 48 alusel tohib aga sissenõuet pöörata ainult võlgniku varale. B.-O. K. ostis auto M. J.-ilt ja auto oli nõuete­kohaselt registreeritud tema omandisse. Täitevametnik E. Ernis esitas Pärnu halduskohtuniku otsusele apellatsioon­kaebuse, milles taotles kohtuotsuse tühistamist. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22. mai 1995. a. otsusega tühistati Pärnu halduskohtuniku 28. veebruari 1995. a. otsus osas, mis puudutab Pärnu Täitevbüroo täitevametnik E. Ernise toimingu seadusevastaseks tunnistamist ja Pärnu Täitevbüroolt kohtu­kulu väljamõistmist, ning lõpetati HKSi § 19 lg. 5 alusel menetlus B.-O. K. kaebuses täituri tegevuse peale. Ringkonnakohtu halduskolleegium leidis, et B.-O. K. kaebuse lahendamine on seotud tsiviilõigusliku vaidlusega, mis kuulub maa- või linnakohtu pädevusse, ja halduskohus on asja menetlemisel ületanud talle HKSi § 3 antud pädevust. Tegelikult vaidlustas B.-O. K. vara kuuluvuse, leides, et ta on heauskne omanik ja tema õigusi on rikutud auto äravõtmisega. Samuti leidis kohus, et B.-O. K. kui täitemenetluse seadustiku § 78 nimetatud teine isik saanuks sama seadustiku § 78 lg. 1 ja § 77 kohaselt kohtusse kaebuse esitada kuni vara müümiseni. Vaidlusalune auto oli aga Pärnu Täitevbüroo direktori 13. detsembri 1994. a. määruse alusel registreeritud J. P. nimele ja viimane oli selle 14. detsembril 1994. a. müünud E. R.-ile. B.-O. K. esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22. mai 1995. a. otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata ja tunnistada Pärnu Täitevbüroo täitevametniku E. Ernise toiming — sõiduki äravõtmine — seadusevastaseks. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigi­kohtu halduskolleegium leidis: Pärnu halduskohtunik kaasas kolmandate isikutena J. P., M. J.-i ja E. R.-i. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium kolmandaid isikuid protsessi ei kaasanud. Kolmandate isikute kaasamata jätmisega on halduskolleegium rikku­nud HKSi § 36 lg. 1 p. 2 ja see rikkumine toob iseenesest kaasa kohtu­otsuse tühistamise. Alusetu on ringkonnakohtu halduskolleegiumi seisukoht, et kuna B.-O. K. on vaidlustanud vara kuuluvuse, siis on tema kaebuse lahendamine seotud maa- või linnakohtu pädevusse kuuluva vaidlusega ja Pärnu halduskohtunik on menet­lenud asja, mis HKSi § 3 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse. B.-O. K. kaebusest nähtub, et ta vaidlustas esimese astme kohtus täitevametniku tege­vuse seaduslikkust. Selline vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse. Ebaõige on ka ringkonnakohtu halduskolleegiumi seisukoht, et B.-O. K. rikkus kaebuse esitamisel täitemenetluse seadustiku § 78 lg. 1 ja § 77, s.o. esi­tas kaebuse pärast vara müümist. Toimiku materjalide kohaselt esitati kaebus 12. detsembril 1994. a., J. P.-le hoiule antud sõiduauto aga müüdi 14. detsemb­ril 1994. a. Pärast arestitud auto müümist esitati täiendav kaebus. Ka on ring­konnakohtu halduskolleegium vääralt tõlgendanud täitemenetluse seadustiku § 77 osas, mis lubab kohtusse kaevata kuni arestitud vara müümiseni. Selles sättes peetakse silmas juhtumit, mil arestitud vara müüakse täituri poolt või tema korraldusel, mitte aga selle isiku algatusel, kellele vara hoiule anti. Pärnu Täitevbüroo täitevametnik andis sõiduauto J. P.-le hoiule otsuses märgitud esemete sissenõudjale üleandmise aktiga. Selle akti kohaselt on sõidu­auto J. P.-le üle antud Pärnu Maakohtu 21. novembri 1994. a. haldusasjas nr. I-2-352/94 tehtud otsuse alusel. Nimetatud kohtuotsuses pole aga märgitud sõiduautot. Kohtuotsusega mõisteti M. J.-ilt J. P. kasuks välja võlasumma ja kohtukulu. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium pole sellele tähelepanu pööranud. Kuna asi kuulub HKSi § 36 lg. 1 p. 2 rikkumise tõttu ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks saatmisele, siis rahuldatakse B.-O. K. kassatsioonkaebus osaliselt. Juhindudes HKSi § 57 p. 2 ja § 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22. mai 1995. a. otsus haldusasjas nr. II-3/84/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. 3. Tagastada B.-O. K.-le kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub 10. novembril 1995. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN