EE
Riigikohtu Halduskolleegium — III-3/1-33/95 Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 27. oktoobrist 1995. a. Andres K. ja Aime K. kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKSi § 4 kohaldamise asjas — RT III, 1995, 17, 215
Statutory Text (1 Articles)
RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 27. oktoobril 1995. a. III-3/1-33/95 Andres K. ja Aime K. kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKSi § 4 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 26. oktoobril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Andres K. ja Aime K. kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. juuni 1995. a. määrusele haldusasjas nr. II-3-32/95. Protsessiosalistena võtsid istungist osa kassaatorid Andres K. ja Aime K. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. 15. veebruaril 1994. a. esitas Andres K. avalduse üürilepingu alusel tema kasutada oleva Lääne-Virumaal Vihela vallas Palmse külas asuva Käsmu metskonnale kuuluva elamu ostmiseks. Käsmu metskonna metsaülem keeldus 19. aprilli 1994. a. kirjaga nr. 2-1/14 avaldust rahuldamast põhjendusega, et nimetatud elamut on vaja tööandja eluruumina metskonna metsavalve töötajate jaoks. 14. detsembril 1994. a. esitasid Andres K. ja Aime K. Lääne-Viru halduskohtunikule kaebuse Käsmu metskonna metsaülema keeldumisele eluruumi erastamisest. Kaebuses paluti kohtul kohustada Käsmu metskonna metsaülemat erastama 1 kuu jooksul Uusküla vahtkonna elamu Andres K.-le. Lääne-Viru halduskohtuniku 20. veebruari 1995. a. otsusega haldusasjas nr. 3-12/95 kaebus rahuldati ja tunnistati Käsmu metskonna metsaülema tegevus Andres K. ja Aime K. kasutuses oleva eluruumi erastamise küsimuse lahendamisel täielikult seadusevastaseks. Metsaülemale tehti ettekirjutus see küsimus uuesti läbi vaadata ning lahendada Andres K. ja Aime K. kasutuses oleva eluruumi erastamine vastavalt eluruumide erastamise seadusele ja Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a. määrusega nr. 198 kinnitatud «Eluruumide erastamise korrale» ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. 1. märtsil 1995. a. esitas Käsmu metskonna metsaülem Lääne-Viru halduskohtuniku otsusele apellatsioonkaebuse, väites, et kohtuotsus on seadusevastane. Apellant palus halduskohtuniku 20. veebruari 1995. a. otsuse tühistada, teha asjas uus otsus ning jätta Andres K. ja Aime K. kaebus rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. juuni 1995. a. määrusega tühistati Lääne-Viru halduskohtuniku 20. veebruari 1995. a. otsus ja menetlus asjas lõpetati. Ringkonnakohus leidis, et Käsmu Metskond ja metsaülem ei kuulu HKSi § 4 nimetatud organite, asutuste ja ametiisikute hulka, mistõttu kaebuse esitajatel puudus seaduslik alus halduskohtusse pöördumiseks. Samuti leidis kohus, et protsessiosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja Andres K. on eluruumi erastamise õigustatud subjekt, kellel on üürnikuna eluruumi ostmise eesõigus. Ringkonnakohus asus seisukohale, et eluruumi ostu-müügilepingust tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maa- või linnakohtus. Seega on kaebuse esitajatel õigus pöörduda oma rikutud või vaidlustatud õiguste kaitseks hagiga maakohtusse. Andres K. ja Aime K. esitasid 4. juulil 1995. a. kassatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu määruse, teha asjas uus otsus ning tunnistada Käsmu Metskonna metsaülema tegevus Andres K. ja Aime K. kasutuses oleva eluruumi erastamise küsimuse lahendamisel seadusevastaseks. Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus ei ole õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja on rikkunud kohtumenetluse seaduse nõudeid, mis viis asja ebaõigele otsustamisele. Ringkonnakohtu järeldus, et antud vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras, on ekslik ja ei vasta tegelikele asjaoludele. Lääne-Viru halduskohtunikule esitatud avaldus on pealkirjastatud «Kaebus Käsmu metskonna metsaülema H. N.-i keeldumise peale erastada eluruum» ja kaebuse esitajad on kogu aeg taotlenud tunnistada Käsmu Metskonna metsaülema toiming tegevusetuse vormis täielikult seadusevastaseks. Kassaatorid väidavad, et Riiklik Metsaamet on riigivalitsemisorgan, mis tegutseb vabariigi keskkonnaministri valitsemisalas. Metskond on metsaameti struktuuriüksus, mida juhib metsaülem. Riikliku ameti struktuuriüksuse juht on ametiisik HKSi § 4 lg. 1 p. 1 mõttes. Ringkonnakohus ei ole põhistanud määruses asjas menetluse lõpetamist. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab Käsmu Metskonna metsaülem, et ringkonnakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium leidis: Viru Ringkonnakohus otsustas Käsmu Metskonna metsaülema H. N.-i apellatsioonkaebuse rahuldada ja vormistas lahendi määrusena, rikkudes sellega HKSi § 38 lg. 1. Nimetatud sätte kohaselt vormistatakse ringkonnakohtu lahend, millega otsustatakse apellatsioon halduskohtu otsuse peale, otsusena. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja Andres K. on eluruumi erastamise õigustatud subjekt, kellel on üürnikuna eluruumi ostmise eesõigus, tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras. Selline järeldus ei ole kooskõlas TKSi § 1. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. aprilli 1994. a. määruses tsiviilasjas nr. III-2/1-15/94 märgitakse: «Erastamisprotseduur kujutab endast kuni erastatava objekti ostu-müügilepingu sõlmimiseni haldusõiguslikke toiminguid. Need toimingud võivad viia tsiviilsuhte tekkimisele, olles ühtlasi suhte tekkimise eelduseks.» Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et eluruumi ostu-müügilepingust tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maa- või linnakohtus, kuid käesoleval juhtumil ei ole veel eluruumi ostu-müügilepingut sõlmitud, mistõttu ei ole tegemist ostu-müügilepingust tuleneva vaidlusega. Väär on ringkonnakohtu järeldus, et Käsmu Metskonna metsaülem ei ole HKSi § 4 mõttes ametiisik, kelle toimingu peale võib halduskohtusse kaevata. Vabariigi Valitsuse 4. juuli 1991. a. määrusega nr. 125 kinnitatud Eesti Vabariigi Riikliku Metsaameti põhimääruse punkti 1 kohaselt on Eesti Vabariigi Riiklik Metsaamet (edaspidi Eesti Metsaamet) riigivalitsemisorgan, kes viib ellu valitsuse metsapoliitikat kogu vabariigi territooriumil, sõltumata metsade omandivormist, ning täidab riigi kui metsaomaniku funktsiooni Eesti Metsaameti halduses olevate asutuste ja ettevõtete metsamaadel. Sama põhimääruse punkti 3 järgi tegutseb Eesti Metsaamet Vabariigi keskkonnaministri valitsemisalas. Põhimääruse p. 8 sätestab, et Eesti Metsaamet moodustab oma funktsioonide täitmiseks riiklikke metsamaid haldavad üksused. Selliseks haldavaks üksuseks on ka metskond ja seda juhib metsaülem. Seega on metsaülem ametiisik HKSi § 4 lg. 4 mõistes. Antud vaidluse lahendamine kuulub HKSi § 4 lg. 1 p. 1 alusel halduskohtu pädevusse. Eeltoodud põhjustel on kassatsioonkaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. juuni 1995. a. määrus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Juhindudes HKSi § 57 p. 2 ja § 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 2. juuni 1995. a. määrus haldusasjas nr. II-3-32/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. 3. Tagastada kassatsioonikautsjon Andres K.-le 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni ja Aime K.-le 230 (kakssada kolmkümmend) krooni. Määrus jõustub 1. novembril 1995. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL