Riigikohtu Halduskolleegium — III-3/1-27/95 Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 20. oktoobrist 1995. a. A. V. kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKSi § 36 lg. 1 kohaldamise asjas — RT III, 1995, 17, 212

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 20. oktoobril 1995. a. III-3/1-27/95 A. V. kassatsioonkaebuse läbivaatamine HKSi § 36 lg. 1 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann vaatas 19. oktoobril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi A. V. kassatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II-3-13/95. Protsessiosalistena võtsid istungist osa kassaator A. V. ja vastustaja AS Nõmme juhatuse esimees L. P. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. 3. märtsil 1992. a. sõlmitud teenistusliku eluruumi üürilepingu alusel andis endine Vao kolhoos seoses töösuhtega M. V.-le kasutada Väike-Maarja vallas Nõmme külas asuvas ridaelamus 4-toalise koreri. Korterit ei ole tunnistatud tööandja eluruumiks. Korterisse on registreeritud M. V., tema abikaasa A. V. ja nende alaealine tütar Maria V. 8. augustil 1994. a. esitas A. V. eluruumi praegusele omanikule, aktsia­seltsile Nõmme, avalduse korteri erastamiseks. AS Nõmme juhatuse esimees L. P. keeldus korteri erastamisest A. V.-le. Keeldumist põhjendas ta sellega, et Vao kolhoosi põllumajandusreformi kava alusel oli A. V.-l võimalus korterit erastada 1. maini 1993. a. Kuna A. V. selleks ajaks korteri erastamise soovi ei avaldanud, müüdi see põllumajandusreformi käigus aktsiaseltsile Nõmme. Viimane ei pea otstarbekaks korterit müüa. 26. augustil 1994. a. esitas A. V. Lääne-Viru halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada AS Nõmme juhatuse esimehe A. V.-le korteri erasta­misest keeldumine seadusevastaseks, kuna see on vastuolus 16. märtsil 1994. a. vastu võetud eluruumide erastamise seaduse muutmise seadusega. Lääne-Viru halduskohtuniku 11. novembri 1994. a. otsusega tunnistati AS Nõmme juhatuse esimehe L. P. keeldumine A. V.-le korteri erastamisest seaduse­vastaseks ja tehti juhatuse esimehele ettekirjutus, kohustades teda erastama vaidlusalune korter A. V.-le ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. AS Nõmme juhatuse esimees esitas Lääne-Viru halduskohtuniku 11. no­vembri 1994. a. otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsus täies ulatuses. Apellant väitis, et AS Nõmme ei ole tekkinud põllumajandusreformi käigus ning seega ei ole ta eluruumide erastamise kohustatud subjekt elu­ruu­mide erastamise seaduse § 3 lg. 1 ja § 6 p. 6 mõttes. AS Nõmme kui eraõigus­lik juriidiline isik ei ole kohustatud vaidlusalust eluruumi erastama. Viru Ringkonnakohtu 18. mai 1995. a. otsusega tühistati Lääne-Viru haldus­kohtuniku 11. novembri 1994. a. otsus ja saadeti asi uueks arutamiseks samale halduskohtule teises koosseisus. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus rikkus HKSi § 36 lg. 1 p. 2 nõudeid, tehes otsuse kohtusse kutsumata jäetud M. V. õiguste kohta. Eluruumide erastamise seaduse § 4 p. 1 kohaselt on eluruumi erastamise õigustatud subjektiks üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks temaga alaliselt koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele. Asja materjalidest nähtub, et M. V. ja A. V. vahel ei ole sõlmitud kokkulepet, et korteri erastab A. V. A. V. esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsus tühis­tada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koos­seisus. Kassaator leiab, et M. V. õigusi asja arutamisele mittekutsumisega ei ole rikutud, kuna 15. septembril 1994. a. sõlmisid A. V. ja M. V. notariaalse kokku­leppe selle kohta, et vaidlusaluse eluruumi ostab A. V. Vastavalt eluruumide erastamise seaduse § 4 p. 1 on A. V. eluruumi erastamise õigustatud subjekt. Seetõttu ei ole M. V. kohtuistungile kutsumata jätmine halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Vastuses kassatsioonkaebusele leiab AS Nõmme juhatuse esimees, et ringkonnakohtu otsus on õige ja selle tühistamiseks puudub seaduslik alus. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosaliste seletused, Riigikohtu halduskolleegium leidis: AS Nõmme juhatuse esimees esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse põhjusel, et halduskohus on seadust vääralt kohaldanud. HKSi § 27 lg. 2 koha­selt vaatab ringkonnakohus asja läbi üksnes apellatsioonkaebuses toodud piiri­des. Kui aga ringkonnakohus tuvastab HKSi § 36 tähendatud kohtu­menet­luse normide rikkumise, ei ole ringkonnakohus seotud kaebuse piiridega. HKSi § 36 lg. 1 p. 1 kohaselt on kohtumenetluse seaduse normide rikkumine igal juhul, olenemata protsessiosaliste nõudmistest, halduskohtu otsuse tühistamise aluseks, kui kohtuotsus on tehtud asja arutamisele kutsumata jäetud isiku või tema õiguste kohta. Ringkonnakohtu otsuses märgitud seisukoht, et halduskohus rikkus HKSi § 36 lg. 1 p. 2 nõuet, on ekslik. Ringkonnakohus ei kontrollinud asjaolu, et M. V. ja A. V. olid sõlminud notariaalselt tõestatud kokkuleppe selle kohta, et nende kasutuses oleva korteri erastab A. V. Seega ei olnud Lääne-Viru haldus­kohtuniku 11. novembri 1994. a. otsus tehtud M. V. ja tema õiguste kohta HKSi § 36 lg. 1 p. 2 mõttes. Eeltoodud põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Juhindudes HKSi § 57 p. 2 ja § 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustab: 1. Rahuldada kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 1995. a. otsus haldusasjas nr. II-3-13/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonna­kohtule teises koosseisus. 3. Tagastada A. V.-le kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub 27. oktoobril 1995. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Hele-Kai REMMEL Harri SALMANN