Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/3-17/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 11. oktoobrist 1995. a. Kallaste Rajooni TSN TK Kommunaalmajanduse osakonna hagis F. P., N. P., A. P. ja V. P. vastu kinkelepingu tühistamiseks — RT III, 1995, 17, 207

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 11. oktoobril 1995. a. III-2/3-17/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 2. oktoobril 1995. a. N. P. kohtuvigade parandamise avalduse alusel Kallaste Rajooni I jaos­konna Rahvakohtu 21. mai 1951. a. otsuse ja ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 28. juuli 1951. a. määruse Kallaste Rajooni TSN TK Kom­munaal­majanduse osakonna hagis F. P., N. P., A. P. ja V. P. vastu kinke­lepingu tühistamiseks. ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi 28. juuli 1951. a. määrusega jäeti muutmata Kallaste Rajooni I jaoskonna Rahvakohtu 21. mai 1951. a. otsus. Nimetatud otsusega tühistati 12. jaanuaril 1949. a. Tartu Riiklikus Notariaalkontoris sõlmitud kinkeleping, millega F. P. kinkis oma lastele N., A. ja V. P.-le Kallaste linnas Õnne tn. 3 asuva maja. Kohus leidis, et kuna kinkijast majaomanikult on varem natsionaliseeritud maja, siis kuulub natsionaliseeri­misele ka Kallaste linnas Õnne tn. 3 asuv maja, ning F. P.-l polnud õigust seda kinkida. Tsiviilasjade kohtukolleegiumi määruses märgitakse, et seadusest möödahiilimise sihiga sõlmitud lepingu notariaalne tõestamine ei takista sarnase lepingu tühistamist kohtu poolt. Kinkija andis lepingu sõlmimisel notariaal­kontorile ebaõigeid andmeid, väites, et kingitav majavaldus ei kuulu seaduse alusel natsionaliseerimisele. Kohtukolleegium leidis, et kohtuotsus on sisuliselt õige ja kooskõlas VNFSV TsK § 30. Avalduses palub N. P., viitamata konkreetsele materiaal- või protsessiõiguse normi rikkumisele, varasemad kohtulahendid tühistada ja tunnistada kinkeleping kehtivaks. Avaldaja leiab, et sisuliselt oli tegemist sotsialistliku ebaseadusliku represseerimisega ja Eesti Vabariigis omandi kaitset puudutavate sätete rikkumisega. Kolleegium leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna TsKSi § 355 sätestatud alused kohtulahendite tühistamiseks puuduvad. Tartumaa Hooneregistri teatise kohaselt omandas F. P. vaidlusaluse maja­valduse pärimise teel 1921. a. ja see natsionaliseeriti ENSV MN 29. septembri 1951. a. määruse alusel. Vaidluse lahendamise ajal kehtinud «ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi sead­lus suurte majade natsionaliseerimise seadluse täiendamise kohta» kohaselt juhul, kui ühe ja sama omaniku omanduses on kaks või enam maja, siis kuulu­vad kõik need majad natsionaliseerimisele, kui nende majade kasuliku põranda­pinna kogusumma ületab eelmises lõikes ettenähtud ülemmäära, olgugi et iga üksiku maja kasulik põrandapind on alla ülemmäära. Seega oli Ülem­kohtu tsiviilasjade kohtukolleegiumi põhjendus kooskõlas kehtinud seadusega, et kuna kinkijast majaomanikult on varem natsionaliseeritud maja, siis kuulub natsio­naliseerimi­sele ka Kallaste linnas Õnne tn. 3 asuv maja, ning F. P.-l polnud õigust seda kinkida. ENSV territooriumil kehtinud tsiviilkoodeksi § 30 kohaselt oli tühine toiming, mis oli teostatud seadusvastase või seadusest möödahiili­mise sihiga. Kallaste linnas Õnne tn. 3 asuva õigusvastaselt võõrandatud majavalduse tagastamine või kompenseerimine toimub omandireformi aluste seaduses kehtestatud alustel ja korras. Juhindudes TsKSi § 355 ja § 357 kolleegium otsustas: N. P. kohtuvigade parandamise avaldus jätta rahuldamata, Kallaste Rajoo­ni I jaoskonna Rahvakohtu 21. mai 1951. a. otsus ja ENSV Ülemkohtu tsiviil­asjade kohtukolleegiumi 28. juuli 1951. a. määrus jätta muutmata. Eesistuja J. LUIK Liikmed H. JÕKS T. VERNIK