Riigikohtu Halduskolleegium — III-3/1-23/95 Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 20. oktoobrist 1995. a. O. V. esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine elamis- ja tööloa andmisest keeldumise põhjendamise asjas — RT III, 1995, 16, 203

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 20. oktoobril 1995. a. III-3/1-23/95 O. V. esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine elamis- ja tööloa andmisest keeldumise põhjendamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 19. oktoobril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi O. V. esindaja vandeadvokaat Mare Lusti kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 5. jaanuari 1995. a. otsusele haldusasjas nr. II-3/128/95. Protsessiosalisena võttis istungist osa Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooni­ameti esindaja Linda Korberg. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. 20. septembril 1994. a. otsusega nr. 270/94045 keeldus Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lõuna-Tallinna osakond välismaalaste seaduse § 12 lg. 4 p. 3 alusel andmast elamis- ja tööluba O. V.-le kui isikule, kelle tegevus on olnud suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu. Keeldumise põhjendamisel viidati Riigi Kaitsepolitseiameti 21. oktoobri 1994. a. kirjale nr. 1984. Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lõuna-Tallinna osakonna eespoolnime­tatud otsus kinnitati 21. oktoobril 1994. a. Otsuse kinnitamisel märgiti elamis- ja tööloa andmisest keeldumise alusena välismaalaste seaduse § 12 lg. 4 p. 2, s.t. luba keelduti andmast välismaalasele, kes ei järgi põhiseaduslikku korda ning ei täida Eesti seadusi. O. V. esitas Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lõuna-Tallinna osakonna 20. septembri 1994. a. otsusele nr. 270/94045 kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohtu 14. detsembri 1994. a. otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 27. veeb­ruari 1995. a. otsusega Tallinna Halduskohtu otsus tühistati ja asi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks teises koosseisus. O. V. apellatsioonkaebus rahuldati osaliselt. Tallinna Halduskohus vaatas O. V. kaebuse uuesti läbi ja otsustas 27. aprillil 1995. a. haldusasjas nr. I-3-261/95 jätta kaebus rahuldamata. O. V. esindaja vandeadvokaat M. Lust esitas sellele otsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium jättis 5. juuni 1995. a. otsusega haldusasjas nr. II-3/128/95 apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apelleeritava kohtuotsuse muutmata. O. V. esindaja vandeadvokaat M. Lust esitas Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 5. juuni 1995. a. otsusele kassatsioonkaebuse, milles palub kohtuotsus tühistada ning teha uus otsus, millega tunnistada ebaseaduslikuks otsus O. V.-le elamis- ja tööloa andmisest keeldumise kohta ja saata asi uueks läbivaatamiseks teisele ringkonnakohtule. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigi­kohtu halduskolleegium leidis: Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele juba seepärast, et tõendina on kasutatud teavet, mida antud asjas ei tohi tõendina kasutada. Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lõuna-Tallinna osakonna 20. septembri 1994. a. otsust nr. 270/94045 põhjendatakse Riigi Kaitsepolitsei­ameti 21. oktoobri 1994. a. kirjaga nr. 1984. Selles kirjas märgitakse, et «Meile laekunud jälitusinformatsiooni põhjal on O. V. Aleksandri p., s. 1966. a. Venemaal, Kemerovos, Eestis tegutseva kuritegeliku grupeeringu üks liidritest. Kemerovo Siseasjadevalitsuse 6. osak. andmetel saabus Eestisse, et tegelda siin kuritegevusega ...». Seega viidatakse Riigi Kaitsepolitseiameti kirjas O. V. kohta laekunud jälitusinformatsioonile. Jälitustegevusega saadud andmete (jäli­tusteabe) kasutamist reguleerib 22. veebruaril 1994. a. vastu võetud jälitus­tegevuse seaduse § 16. See säte loetleb ammendavalt jälitusteabe kasutamise võimalused. Nende võimaluste hulgas pole jälitusteabe kasutamist elamis- ja töölubade andmise otsustamisel. Seega on Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooni­ameti Lõuna-Tallinna osakond andnud O. V. suhtes haldusakti, tuginedes tõenditele, mida selle akti andmisel ei tohtinud kasutada. Kohtud on asja läbivaatamisel aktsepteerinud sedasama tõendit. Tulenevalt halduskohtumenet­luse olemusest ei tohi kohtu­otsust põhjendada tõenditega, millega haldusorgan ise ei tohi oma haldusakti põhjendada. Vastasel korral moonduks halduskohtu­menetluse eesmärk. Riigi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Lõuna-Tallinna osakond moti­veeris oma 20. septembri 1994. a. otsust nr. 270/94045 Riigi Kaitsepolitsei­ameti 21. oktoobri 1994. a. kirjaga nr. 1984, s.o. kirjaga, mis koostati Riigi Kodakond­sus- ja Migratsiooniameti jaoks pärast vaidlustatud haldusakti and­mist. Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium, aktseptee­rides seda dokumenti, ei ole arvestanud sellega, et dokumendid, millele on vaidlustatud haldusaktis viidatud, ei tohi olla dateeritud pärast vaid­lustatud haldusakti andmist. Vaidlustatavat haldusakti ei muuda O. V. osas seaduslikuks ka see, et selle kinnitamise ajaks, s.o. 21. oktoobriks 1994. a., oli saadud Riigi Kaitsepolit­seiameti kiri nr. 1984. Seega on Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium asja läbivaatamisel oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme ja see rikkumine on viinud asja ebaõigele otsustamisele. Juhindudes HKSi § 57 p. 2 ja § 68 lg. 3, Riigikohtu halduskolleegium otsustas: 1. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 5. juuni 1995. a. otsus haldusasjas nr. II-3/128/95 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. 3. Tagastada O. V.-le kassatsioonikautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni. Määrus jõustub 23. oktoobril 1995. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL