Vabariigi President — Vabariigi Presidendi 8. mai 1996. a otsus nr 717 — RT I, 1996, 32, 634

Jätan välja kuulutamata Riigikogus 18. aprillil 1996. a vastu võetud «Äriseadustiku ja selle rakendamisega seotud seaduste muutmise seaduse». Seaduse §-ga 164 p 1 on täiendatud «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 2, mille kohaselt «seaduse sätet tõlgendatakse esmajoones koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse mõttest ja seadusandja tahtest, mitte aga sõnade grammatilisest tähendusest». Seadusandja poolt seaduse tõlgendamisele antud eriskummaline lähenemisviis on vastuolus seaduste klassikalise tõlgendamise üldpõhimõtetega, mille kohaselt tõlgendamise lähtepunkt kontinentaaleuroopa õigussüsteemis on eelkõige seaduse tekst. Sellest lähtub ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 152 lg 2, mille kohaselt seadus või muu õigusakt ei saa olla «vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega». Seega ei tohi grammatilist tõlgendamist seaduse sätte tõlgendamise võtete hulgast välja arvata. Teleoloogiline tõlgendamine põhineb samuti üksnes seaduse tekstil ja sellel ei ole eelistust teiste tõlgendamise võtete hulgas. Esitatud kujul tõlgendusmehhanismi seadustamine toob kaasa ettearvamatuid tagajärgi Eesti õigussüsteemile tervikuna. Eriti mõjutab see õiguse rakendamise praktika normativistlikku alust ja soodustab eemaldumist õigusriigi põhimõtetest. Pean vajalikuks «Äriseadustiku ja selle rakendamisega seotud seaduste muutmise seadust» Riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia selle § 164 p 1 kooskõlla seaduse tõlgendamise tunnustatud põhimõtetega. Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107. Lennart MERI