Vabariigi President — Vabariigi Presidendi 7. mai 1996. a otsus nr 715 — RT I, 1996, 31, 632

Jätan välja kuulutamata Riigikogus 17. aprillil 1996. a vastu võetud «Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse». Seaduse § 26 lg 7 p 1 ja lg 8 ning § 48 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 11, 60 ja 156, samuti ÜRO «Rahvusvahelise pakti kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta» artikliga 25. Seaduse § 26 lg 7 p 1 ja lg 8 sätestavad, et kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerija peab vormikohaselt kinnitama, et ta on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse või sooritanud eesti keele eksami. Selle tase peab vastama vähemalt keeleseaduse § 5 nõuetele. Kui kandidaat eksamit sooritanud ei ole, peab ta eksami õiendama Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Seaduse § 48 muudab keeleseaduse § 5. Seadus kehtestab, et «Riigikogu liikmeks ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks kandideerijatele esitatavad eesti keele valdamise nõuded on eesti keele suuline ja kirjalik oskus – isik saab aru keerulisematest tekstidest, tuleb toime nõudlikes suhtlussituatsioonides, kirjutab stiililt ja funktsioonilt erinevaid tekste». Nimetatud paragrahvides sätestatust järeldub, et kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerivate Eesti kodanike hulgas tehakse eelvalikud. Esimene eelvalik lähtub asjaolust, kas Eesti Vabariigi kodanik on hariduse omandanud eesti keeles. Teine eelvalik puudutab neid Eesti Vabariigi kodanikke, kes on oma hariduse saanud mõnes muus keeles. Viimaste suhtes rakendatakse keeleeksamit keeleseaduse ülaltoodud § 5 põhjal. Keelealaseid piiranguid kandideerijatele ei näe ette ka põhiseaduse §-d 60 ja 156. Lisaks on osutatud sätted vastuolus põhiseaduse §-ga 11, mille kohaselt õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega ning piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Vastavalt ÜRO «Rahvusvahelise pakti kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta» artiklile 25 peab igal kodanikul mistahes põhjendamata kitsendusteta olema õigus ja võimalus osa võtta riigivalitsemisest kas vahetult või siis vabalt valitud esindajate kaudu ning hääletada ja olla valitud kehtivatel korralistel valimistel, mis korraldatakse üldise ja võrdse valimisõiguse alusel salajase hääletamise teel ning mis kindlustavad valijate tahte vaba väljenduse. Seadus on sätestanud volikokku kandideerijale täiendava tingimusena hariduse omandamise keele ja taseme. See tingimus on kitsendav ja võimaldab riigi suvalist sekkumist valijate tahte vabasse väljendusse, moonutades niiviisi õiguse olemust. Seadusandja ei ole lähtunud mõistlikust põhistatusest ega mõistlikust proportsionaalsest seosest vahendi ja eesmärgi vahel. Eesti Vabariik ühines ÜRO nimetatud paktiga 17. septembril 1991 (RT 1991, 35, 428). Põhiseaduse § 3 järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seepärast pean vajalikuks «Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust» Riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla põhiseaduse ja ÜRO «Rahvusvahelise paktiga kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta». Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107. Lennart MERI