Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/3-22/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 19. oktoobrist 1995. a. A. Õ. hagis E. A. vastu ostu-müügi lepingu kehtetuks tunnistamiseks ning omandiõiguse tunnistamiseks Viru nr. 23 talu hoonetele — RT III, 1995, 16, 195

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 19. oktoobril 1995. a. III-2/3-22/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik, hageja A. Õ. ja tema esindaja vandeadvokaat K. Kuusmaa osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 9. oktoobril 1995. a. A. Õ. kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsi­viilkolleegiumi 9. detsembri 1995. a. otsuse A. Õ. hagis E. A. vastu ostu-müügi lepingu kehtetuks tunnistamiseks ning omandiõiguse tunnistamiseks Viru nr. 23 talu hoonetele. Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium tuvastas, et Viljandi maakonnas Saarepeedi vallas asuvad Viru 23 taluhooned kuulusid enne nende õigusvastast võõrandamist J. Õ.-le. 22. veebruaril 1983. a. müüs Lembitu kolhoos notariaal­selt tõestatud lepinguga taluhooned E. A.-le. Ringkonnakohus jättis muutmata Tartu Maakohtu 16. juuni 1994. a. otsuse, millega hagi jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 lg. 2 kohaselt tagastatakse õigusvastaselt võõrandatud vara omandireformi aluste seaduses ja maareformi seaduses ning nendest tulenevates õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Taluhooned on E. A. heauskses omandis ja ORASi § 12 lg. 3 p. 3 kohaselt ei kuulu tagastamisele. Samas sätestatud heauskset omandamist välistavad asjaolud puuduvad. Taluhoonete olekut kostja heauskses omandis ei välista tema poolt uue majaraamatu võtmine alles 1985. a. ja omandiõiguse registreerimine 1991. a. Ostu-müügi lepingu kehtetuks tunnista­mist ja omandiõiguse tunnistamist nõudis hageja TsK § 155 ja § 156 alusel. Need sätted on kehtetud alates 1. detsembrist 1993. a. Seaduse sättele, mille alusel ostu-müügi leping on kehtetu, hageja viidanud ei ole. Ringkonnakohus leidis, et ükski apellatsioonkaebuse seisukoht pole aluseks lepingu kehtetuks tunnistamisele ja füüsilise isiku heauskses omandis olevate taluhoonete tagastamisele. Kohtuvigade parandamise avalduses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Hageja leiab, et taluhoonete müügi ajal kehtinud TsK § 95 kohaselt oli vara käsutamise õigus omanikul. Kohtu kasutuses ei olnud ühtegi originaaldokumenti ega arhiiviteatist selle kohta, et taluhooned olid Lembitu kolhoosi bilansis ja kuulusid kolhoosile. Seega ei saanud kolhoos neid müüa. Ringkonnakohus on kohtuotsuse aluseks olevat materiaalõiguse normi vääralt kohaldanud. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele. Hageja väide, et taluhooned ei olnud kolhoosi bilansis, ei kuulunud kolhoosile ja viimane ei võinud neid seetõttu müüa, sisaldus nii hagiavalduses kui ka hageja apellatsioonkaebuses. Maakohus leidis, et hoonete bilansist väljajäämine 1980-ndate aastate algul oli põhjustatud kolhoosi juhtkonna lohakast suhtu­misest arvepidamisse tema valdusse antud vara üle. Jättes maakohtu otsuse muutmata on ringkonnakohus seda põhjendust õigeks pidanud. Eeltoodud maakohtu seisukoht ei ole õiguslik hinnang hageja väitele, et kolhoos müüs temale mittekuuluvat vara. Õiguslikku hinnangut pole andnud ka ringkonna­kohus. Sellega on rikutud TsKSi § 228 lg. 1, mille kohaselt kohtuotsus peab olema põhjendatud. Juhindudes TsKSi § 354 lg. 2 kolleegium otsustas: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. detsembri 1994. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Avaldus rahuldada. Tagastada A. Õ.-le 5.06.1995. a. kviitungi nr. 15/F järgi tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS J. LUIK