Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/2-12/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus 19. oktoobrist 1995. a. A. V. hagis E. V. vastu ühisvara jagamiseks — RT III, 1995, 16, 194

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Tartus, 19. oktoobril 1995. a. III-2/2-12/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, hageja A. V. osavõtul ja tõlk L. Lombi juuresolekul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 9. oktoobril 1995. a. A. V. teistmisavalduse alusel Viru Ringkonnakohtu 27. veebruari 1995. a. otsuse A. V. hagis E. V. vastu ühisvara jagamiseks. Ida-Viru Maakohtu 12. mai 1994. a. otsusega jäeti A. V. hagi E. V. vastu ühisvara jagamiseks rahuldamata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt ei ole hageja konkretiseerinud nõuet ja hagi hinda ning ei ole esitanud nõuet kinnitavaid tõendeid. Hageja ei ole tõen­danud, et aiamaa koos seal asuvate hoonetega oleks kuulunud talle ning on temalt ebaseaduslikult võõrandatud. Ei ole tõendatud, et pooled jagasid vara abielu­lahutuse protsessis kokkuleppeliselt. Abielulahutuse ajal 1990. a. oli ühisvaraks sissemaks aianduskooperatiivis «Sõprus», aga mitte seal asuvad hooned. AK Sõprus erastatud vara üleandmise-vastuvõtmise aktist selgub, et vastavalt 11. juuni 1993. a. üldkoosoleku otsusele anti E. V. eraomandusse kooperatiivi krundil asuvad suvila, kasvuhoone, majandushoone, kelder, kaev, viljapuud ja marjapõõsad. Hoiuse jagamist A. V. ei ole taotlenud. Viru Ringkonnakohtu otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsuses leitakse, et maakohtu otsuse motiivid on õiged. Pooled ei ole oma väiteid ja vastuväiteid tõendanud ega määratlenud jagatava ühisvara maksumust. Apellatsioonikohtule esitatud tõendid ei kinnita garaaži kuulu­mist abikaasade ühisvara hulka ega ühisvara jagamise kokkuleppet. Teistmisavalduses palus A. V. kohtulahendid tühistada põhjusel, et ta ei ole ühisvarast midagi saanud ning tema kasvatada on kaks last. A. V.-le ei olnud teada, et AK Sõprus esimees annab välja fiktiivseid dokumente eras­tatud vara kohta. Ka kohtule ei olnud need faktid teada, mida Ida-Viru maa­valitsus peale protsessi avalikustas. E. V. andis 5000 rubla laste ülalpidami­seks, kuid kohus pidas seda osaks ühisvarast. Avaldaja soovib, et Riigikohus annaks võimaluse õiglaseks ühisvara jagamiseks. Vastuses teistmisavaldusele leidis E. V., et avaldus on esitatud hiline­misega, sest A. V. sai Ida-Viru Maavalitsuse Ehitus-arhitektuuriameti kirja 15.03.1995. a., teistmisavalduse esitas aga 9. augustil 1995. a., s.o. üle kolme kuu hiljem. Asjaolud, millele viitab A. V., ei ole teistmise aluseks. Kolleegiumi istungil palus A. V. teistmisavalduse rahuldada. Kolleegium leidis, et kohtuotsuse teistmiseks ei ole alust. TsKSi § 350 lg. 1 ja 2 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude ilmsikstulekul, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Sellest seadusest tulenevalt ei ole asja uue läbivaatamise aluseks uute asjaolude ilmsikstuleku tõttu pärast kohtuotsuse tegemist tekkinud tõendid, mis kinnitavad või lükkavad ümber fakte, mida kohus arutas. Sellised tõendid võivad kinnitada, et faktid on kohtu poolt ebaõigesti tuvastatud, kuid see ei ole teistmise aluseks. Maakohus on aianduskooperatiiviga seonduvaid asjaolusid arutanud lähtu­des selle õiguslikust staatusest poolte abielulahutuse ajal 1990. aastal ning hinnates neid tõendeid, mis kohtule otsuse tegemiseks olid esitatud. A. V. on teistmisavalduses vaidlustanud aga AK Sõprus varade erastamise 1993. aas­tal, pidades uueks asjaoluks Ida-Viru Maavalitsuse Ehitus-arhitektuuriameti 15. märtsi 1995. a. kirja, milles käsitletakse AK Sõprus puudutavaid asjaolusid. Kohtu poolt tuvastatud asjaolude vaidlustamine ei ole teistmise aluseks TsKSi § 350 järgi. TsKSi § 351 lg. 2 p. 1 kohaselt võivad protsessiosalised esitada avalduse § 350 lg. 2 p. 1 sätestatud alustel kolme kuu jooksul päevast, millal avaldaja sai teada uutest asjaoludest. A. V. pole tõendanud, et ta sai arhitektuuriameti 15. märtsi 1995. a. kirja kätte rohkem kui kolm kuud hiljem, millega on avalduse esitamise tähtaeg mööda lastud. Juhindudes TsKSi § 354 lg. 3 kolleegium määras: Jätta A. V. avaldus Viru Ringkonnakohtu 27. veebruari 1995. a. otsuse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja J. LUIK Liikmed H. JÕKS T. VERNIK