Riigikohtu Halduskolleegium — III-3/3-1/95 Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 6. oktoobrist 1995. a. Tartu Maa­konna Maksuameti esindaja kohtuvigade parandamise avalduse läbi­vaata­mine maksuasjas — RT III, 1995, 15, 191

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 6. oktoobril 1995. a. III-3/3-1/95 Tartu Maakonna Maksuameti esindaja kohtuvigade parandamise avalduse läbivaatamine maksuasjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 5. oktoobril 1995. a. avalikul kohtuistungil läbi Tartu Maakonna Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar Pilve kohtuvigade parandamise avalduse Tartumaa halduskohtuniku 30. juuni 1994. a. otsusele haldusasjas nr. I-4-76/94. Protsessiosalistena võtsid istungist osa Tartu Maakonna Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv ning aktsiaseltsi Alexela esindajad vande­advokaadid Kalev Bachmann ja Toomas Luhaäär. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Tartu Maakonna Maksuameti direktori 20. mai 1994. a. otsusega nr. 52 määrati aktsiaseltsile Alexela rahatrahv 1 753 500 krooni maksukorralduse seaduse § 30 lg. 1 p. 6 alusel. AS Alexela esitas 6. juunil 1994. a. Tartu Maa­kohtule kaebuse, milles palus peatada Tartu Maakonna Maksuameti direktori otsuse nr. 52 täitmine, see otsus tühistada ja lõpetada haldusmenetlus HÕSi § 300 lg. 2 p. 3 ja § 218 p. 1 alusel haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise tõttu. Tartu Maakonna Maksuamet tühistas ise 16. juunil 1994. a. otsuse nr. 52 põhjusel, et tegemist oli tulumaksu mittemaksmisega, mitte aga tulude varja­misega, ja taotles HKSi § 19 lg. 4 alusel kohtumenetluse lõpetamist. Tartumaa halduskohtuniku 30. juuni 1994. a. otsusega haldusasjas nr. I-4-76/94 lõpetati menetlus HÕSi § 300 lg. 2 p. 3 ja § 218 p. 1 alusel haldusõiguserikku­mise sündmuse puudumise tõttu, tühistati maksuameti direktori otsus nr. 52, lõpetati selle otsuse täitmine ja tagastati aktsiaseltsile Alexela kõik temalt seni kinni­peetud summad. Sama kohtuotsusega tuvastati, et AS Alexela välisosani­kuks on Suurbritannias registreeritud Cityline Trade Ltd., mistõttu AS Alexela on välisosalusega ettevõte, kellel on õigus Eesti Vabariigi tulumaksuseaduse § 17 lg. 1 p. 2 järgi tulumaksusoodustustele. Halduskohtuniku otsusest tuleneb, et sel põhjusel on Tartu Maakonna Maksuameti direktori 20. mai 1994. a. otsus nr. 52 seadusevastane. Tartu Maakonna Maksuameti esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv esitas HKSi § 59 lg. 1 p. 1 alusel Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus uute asja­olude ilmnemise tõttu tühistada Tartumaa halduskohtuniku 30. juuni 1994. a. otsuse. Teistmisavalduse kohaselt tõendasid uued asjaolud, et halduskohtuniku otsusega tuvastati ekslikult, et AS Alexela on välisosalusega ettevõte, kellel on õigus tulumaksusoodustustele. Riigikohtu halduskolleegiumi 26. mai 1995. a. määrusega haldusasjas nr. III-3/2-1/95 jäeti teistmisavaldus rahuldamata. Tartu Maakonna Maksuameti esindaja vandeadvokaat A. Pilv esitas Riigi­kohtule kohtuvigade parandamise avalduse, milles palub tühistada Tartumaa halduskohtuniku 30. juuni 1994. a. otsuse haldusasjas nr. I-4-76/94, teha uus otsus ja jätta AS Alexela kaebus rahuldamata. Avalduses leitakse, et Tartumaa halduskohtunik on asja arutamisel rikkunud kohtumenetluse seaduse sätteid ja valesti kohaldanud materiaalõiguse norme, mistõttu tuvastati ebaõigesti, et AS Alexela on välisosalusega ettevõte, kellel on õigus tulumaksu­soodustustele. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigi­kohtu halduskolleegium leidis: 1. Avaldaja väidab, et Tartumaa halduskohtunik leidis ebaõigesti, et haldus­karistuse määranud Tartu Maakonna Maksuameti direktoril pole õigust ise tühistada tema poolt määratud karistust pärast karistuse määramise otsuse kohtusse kaebamist. Avaldaja see väide on väär. Haldusõiguserikkumiste sea­dustik ei anna alust menetluse lõpetamiseks põhjusel, et karistuse määranud ametiisik on halduskaristuse tühistanud pärast karistuse määramise otsuse kohtusse kaebamist. Kohtumenetluse lõpetamise aluse puudumisest järeldub, et halduskaristuse määranud ametiisik ei saa pärast kohtusse kaebuse esitamist tühistada otsust, millega ta määras halduskaristuse. Avaldaja väärjäreldusest tuleneb ka tema teine eksiarusaam, et Tartumaa halduskohtunikul puudus olukorras, kus Tartu Maakonna Maksuameti direktor oli ise tühistanud oma 20. mai 1994. a. otsuse nr. 52, protsessuaalne võimalus tühistada juba eelnevalt tühistatud otsust, et menetlus tulnuks lõpetada ilma asja tehiolusid uurimata ja tõenditele õiguslikku hinnangut andmata. Selline olukord, vastupidiselt avaldaja väitele, ei anna haldusõiguserikkumiste seadustiku kohaselt kohtule põhjust lõpetada menetlust ilma asja tehiolusid uurimata ja tõenditele õiguslikku hin­nangut andmata. HÕSi § 218 ja § 300 lg. 2 ei sätesta menetluse taoliseks lõpetamiseks alust. 2. Põhjendatud on avaldaja väide, et HÕSi § 282 kohaselt peab kohus arutama kaebust haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale vaid selle tegevuse piires, mille kohta on koostatud haldusõiguserikkumise protokoll ja mille kohta on asjas tehtud otsusega antud õiguslik hinnang. Maksukorralduse seaduse § 31 kohaselt tuleb sama seaduse § 30 lg. 1 sätestatud haldusõiguserikkumise kohta koostada protokoll, milles muude andmete kõrval esitatakse ka haldusõiguserikkumise kirjeldus, viide maksu­korralduse seaduse § 30 esimese lõike punktile, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest, ja haldusõiguserikkuja seletus. Tartu Maakonna Maksuameti inspektorite poolt 20. mail 1994. a. koostatud protokollis nr. 52 puudub nõutav viide maksukorralduse seaduse § 30 lg. 1, samuti andmed haldusõiguserikkujalt seletuse nõudmise kohta. Väidetava õiguserikkumise kirjeldusena on protokollis märgitud «mitteseaduspärane tulumaksusoodustuste rakendamine 1993. a. tuludeklaratsioonis». Sellist haldusõiguserikkumist maksu­korralduse seaduse § 30 lg. 1 ei sätesta. Kuna protokoll on koostatud teo suhtes, mida seadus haldusõiguserikkumiseks ei loe, siis on tegemist proto­kolliga, mis ei vasta maksukorralduse seaduse § 31 nõuetele. Seega menetles Tartumaa halduskohtunik asja, milles nõuetekohane haldusõiguserikkumise protokoll puudus. Tartu Maakonna Maksuameti direktori 20. mai 1994. a. otsusega nr. 52 määrati aktsiaseltsile Alexela maksukorralduse seaduse § 30 lg. 1 p. 6 alusel rahatrahv 1 753 500 krooni. Maksukorralduse seaduse § 30 lg. 3 kohaselt rakendatakse sama paragrahvi esimeses lõikes ettenähtud sanktsioone haldus­õiguserikkumiste seadustikus toodud menetluskorda järgides. HÕSi § 266 lg. 2 nõuab, et haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsus peab sisaldama ka asja arutamisel tuvastatud asjaolude kokkuvõtet ja viidet sättele, mida rakendati haldusõiguserikkumise eest. Tartu Maakonna Maksuameti direktori 20. mai 1994. a. otsusega nr. 52 tuvastati, et AS Alexela «1993. a. tuludeklaratsioonis on näidatud ettenähtust väiksem maksubaas 3 507 000» ja kohaldati maksukorralduse seaduse § 30 lg. 1 p. 6 alusel rahatrahvi 1 753 500 krooni. Tartumaa halduskohtunik on asja läbivaatamisel jätnud tähelepanuta, et maksukorralduse seaduse § 30 lg. 1 p. 6 ei näe ette karistust maksudeklaratsioonis väiksema maksubaasi näitamise eest, et karistus selle õiguserikkumise eest on ette nähtud hoopis sama paragrahvi esimese lõike viiendas punktis. Tartumaa halduskohtunik on kaebuse läbivaatamisel jätnud tähelepanuta ka selle, et Tartu Maakonna Maksuameti inspektorite poolt 20. mail 1994. a. koostatud protokollis nr. 52 on õiguserikkumisena märgitud «mitteseadus­pärane tulumaksusoodustuste rakendamine 1993. a. tuludeklaratsioonis», sama maksuameti direktori 20. mai 1994. a. otsuses nr. 52 aga see, et AS Alexela «1993. a. tuludeklaratsioonis on näidatud ettenähtust väiksem maksubaas 3 507 000 kr.». Tartu Maakonna Maksuameti inspektorite poolt 20. mail 1994. a. koostatud aruandes märgitakse, et aktsiaseltsil Alexela on täitmata 15. oktoobril 1991. a. vastu võetud tulumaksuseadusega ettenähtud tingimus, mille kohaselt välis­kapitaliga ettevõttel peab välisinvesteerija osa põhikapitalis olema tasutud hiljemalt aasta jooksul pärast ettevõtte registreerimist, mistõttu maksusoodus­tuste summa kuulub aktsiaseltsilt Alexela tagantjärele sissenõudmisele. Sama maksuameti inspektorite poolt 20. mail 1994. a. koostatud protokollis nr. 52 sellele aruandele ei viidata. Seega on Tartumaa halduskohtunik, tuvastades haldusõiguserikkumise asjas, et aktsiaseltsil Alexela on õigus välisosalusega ettevõtetele antud maksusoodustustele, tuvastanud fakti, mis ei ole seotud haldusõiguserikkumise protokolliga. Sellega on Tartumaa halduskohtunik väljunud piiridest, mida kohtule seab HÕSi § 282. HÕSi § 282 kohaselt peab kohus kaebust arutama selle tegevuse piires, mille kohta on koostatud haldusõiguserikkumise protokoll, ja mille kohta on asjas tehtud otsuses antud õiguslik hinnang. Käesolevas asjas jääb selgusetuks, mille kohta on Tartu Maakonna Maksuamet koostanud haldusõiguserikkumise protokolli ja mille kohta on Tartu Maakonna Maksuameti direktori otsuses antud õiguslik hinnang. HÕSi § 282 eeldab, et kohus jõuaks selgusele kõige­pealt nendes asjaoludes. Kui nendes asjaoludes selgust pole, siis pole alust lõpetada menetlust HÕSi § 218 p. 1 alusel haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise tõttu. Sellisel juhul tuleb rakendada HÕSi § 300 lg. 2 p. 2 — tühis­tada halduskaristuse määramise otsus ja saata asi uuesti arutamiseks, kui ei ole möödunud karistuse määramiseks kehtestatud tähtaeg. Tartumaa halduskohtunik on menetlenud haldusõiguserikkumise asja, kus protokollist ja otsusest ei nähtu üheselt, missuguse õiguserikkumise eest on karistus määratud, ja lõpetanud seejuures menetluse HÕSi § 300 lg. 2 p. 3 ja § 218 p. 1 alusel haldusõiguserikkumise sündmuse puudumise tõttu. See on kohtumenetluse seaduse normide selline rikkumine, mis iseenesest viis asja ebaõigele otsustamisele. Eeltoodud põhjustel kuulub Tartumaa halduskohtuniku 30. juuni 1994. a. otsus tühistamisele. Kuna Tartumaa halduskohtunikupoolne kohtumenetluse seaduse rikkumine viis asja ebaõigele otsustamisele ja ei haldusõiguserikkumise protokollist ega Tartu Maakonna Maksuameti direktori otsusest ei nähtu üheselt, missugust õiguserikkumist peeti nende dokumentide koostamisel silmas, siis puudub Riigikohtu halduskolleegiumil vajadus ja võimalus hinnata kohtuvigade paran­damise avalduses esitatud argumente selle kohta, et Tartumaa haldus­kohtunik kohaldas asja lahendamisel ebaõigesti materiaalõiguse sätteid. 3. Tühistamisele kuulub ka Tartu Maakonna Maksuameti direktori 20. mai 1994. a. otsus nr. 52. Otsus nr. 52 tuleb tühistada juba seepärast, et selles otsuses ja Tartu Maakonna Maksuameti inspektori poolt 20. mail 1994. a. koostatud protokollis on märgitud erinevad teod. Juhindudes HKSi § 67, § 57 p. 4, § 68 lg. 3 ja HÕSi § 324 lg. 1 p. 3, Riigi­kohtu halduskolleegium otsustas: 1. Rahuldada kohtuvigade parandamise avaldus. 2. Tühistada Tartumaa halduskohtuniku 30. juuni 1994. a. otsus haldusasjas nr. I-4-76/94 ja Tartu Maakonna Maksuameti direktori 20. mai 1994. a. otsus nr. 52. 3. Tagastada Tartu Maakonna Maksuametile kautsjon 225 (kakssada kaks­kümmend viis) krooni. Määrus jõustub 12. oktoobril 1995. a. teatavaks tegemisest. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Hele-Kai REMMEL