Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-65/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 19. oktoobrist 1995. a. ASi Doris pankrotihalduri hagis Taevaskoja Põllumajandusliku Osaühistu reformikomisjoni vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara tagasi­võitmiseks pankrotivara hulka — RT III, 1995, 15, 190

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 19. oktoobril 1995. a. III-2/1-65/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 9. oktoobril 1995. a. ASi Doris pankrotihalduri K. Kanguri kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 5. juuni 1995. a. otsuse ASi Doris pankrotihalduri hagis Taevaskoja Põllumajandusliku Osaühistu reformikomisjoni vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara tagasivõitmiseks pankrotivara hulka. Tartu Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et 5. veebruaril 1993. a. sõlmisid AS Doris ja Taevaskoja Põllumajanduslik Osaühistu (POÜ) lepingu, mille kohaselt Taevaskoja POÜ müüs enampakkumisel ASile Doris Himmaste saekaatri kompleksi 410 000 krooni eest. Ostusumma kohustus AS Doris tasuma hiljemalt 1. juuniks 1993. a. Peale esimese sissemaksu 100 000 krooni tasumist anti aktiga 5. aprillist 1993. a. saekaatri kompleks ostjale üle. 1993. a. augustis tasus AS Doris veel 6200 krooni. 24. veebruaril 1994. a. sõlmisid Taevaskoja POÜ õigusjärglane Taevaskoja POÜ reformikomisjon ja AS Doris kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt Taevaskoja POÜ ja ASi Doris vahel 5. veebruaril 1993. a. sõlmitud ostu-müügi leping on kehtetu. Pooled tunnistasid, et kokku­leppe allakirjutamise momendist on saekaatri omanikuks Taevaskoja POÜ reformikomisjon. 4. aprillil 1994. a. algatati ASi Doris vastu pankrotimenetlus ja 21. juunil 1994. a. kuulutas Tartu Linnakohus välja ASi Doris pankroti. Hageja nõudis pankrotiseaduse § 42 ja § 45 alusel 24. veebruari 1994. a. kokkuleppe kehtetuks tunnistamist ja Himmaste saekaatri tagasi ASi Doris pankrotivara hulka arvamist. Hageja leidis, et vastavalt ASi Doris ja Taevaskoja POÜ reformikomisjoni 24. veebruari 1994. a. kokkuleppele võõrandas AS Doris Taevaskoja POÜ-le kuuluva saekaatri ilma nimetatud tehingut notariaalselt vormistamata, mistõttu tehing on kehtetu nii selle sõlmimise ajal kehtinud kui ka käesoleval ajal kehtiva seaduse kohaselt. Samuti tasus AS Doris vastavalt 24. veebruari 1994. a. kokkuleppele oma võlgnevuse, andes tagasi saekaatri kompleksi (esimest sissemaksu ei tagastatud). Seega tasus ta võla viimase kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algust ebatavaliste maksevahenditega. Selline võlatasumine halvendas oluliselt võlgniku majanduslikku olukorda. Põlva Maakohus jättis 23. detsembri 1994. a. otsusega hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et seadusega ei ole vastuolus poolte kokkuleppel nendevahelise tehingu hilisem tühistamine. TsK § 238 lg. 1 sätestab, et kohustis lõpeb poolte kokkuleppega, eriti kokkuleppega ühe kohustise asendamise kohta teisega ühtede ja samade isikute vahel. Käesoleval juhul on Taevaskoja POÜ reformikomisjon Taevaskoja POÜ õigusjärglasena ja ASi Doris omavahelise kirjaliku kokkuleppega lõpetanud Taevaskoja POÜ ja ASi Doris vahel sõlmitud ostu-müügi lepingust tulneneva ASi Doris kohustise maksta müüjale saekaatri eest lepingu järgi tasumata rahasumma ning ostja on andnud ostu-müügi lepingu objektiks olnud saekaatri müüja omandusse tagasi. Seda kokkulepet ei ole õige käsitleda võlgniku poolt võla tasumisena võlausaldajale 5. veebruari 1993. a. ostu-müügi lepingu järgi, vaid olemasoleva kohustise lõpetamisena poolte kokkuleppel, sest kokkuleppe järgi andis võlgnik ostetud vara võlausaldajale tagasi. Seega ei kuulu pankrotiseaduse § 45 lg. 1 kohaldamisele ning asjaolul, kas sellise tehinguga halvenes võlgniku majanduslik olukord või mitte, ei ole tähtsust. Vastavalt pankrotiseaduse § 42 lg. 2 tunnistab kohus tehingud ja muud teod, mille alusel võlgniku vara on tema omandusest või tiitlipärasest valdusest välja läinud, pankrotiseaduse § 43—50 sätestatud tingimustel kehtetuks. Apellant on taotlenud võlgniku ja võlausaldaja vahel varasema ostu-müügi lepingu tühis­tamiseks 24. veebruaril 1994. a. sõlmitud kirjaliku kokkuleppe kehtetuks tunnistamist ainult pankrotiseaduse § 45 toodud alustel. Pankrotihalduril on õigus esitada võlgniku vara tagasivõitmiseks hagi vaid pankrotiseaduse § 43—50 toodud alustel. Seetõttu ei ole asjakohane apellandi väide, et 24. veebruari 1994. a. kokkuleppe sõlmimisel rikkusid tehingu pooled tehingu vorminõudeid. Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on rikkunud TsKSi § 232 lg. 4, kuna otsuses pole märgitud, miks kohus pole arvestanud tõendeid, mis kinnitavad, et saekaatri tagastamisega toimus võla tasumine. Jättes osadele tõenditele hinnangu andmata, ei ole kohus kohaldanud teeseldud tehingu kohta käivaid sätteid. Kokkuleppega varjati võla tasumist (TsÜSi § 70 lg. 3) ja sellest tuleneb pankrotiseaduse § 45 kohaldamine. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et pankrotihalduril ei ole õigust esitada hagi vara tagasivõitmiseks muudel alustel kui pankrotiseaduse § 43—50. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKSi § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. PSi § 17 p. 2 kohaselt läheb pankrotiotsuse alusel võlgniku vara valitsemise õigus üle haldurile. PSi § 55 lg. 2 järgi seisneb pankrotivara valitsemine ka juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises. PSi § 31 lg. 4 sätestab, et hal­dur esineb pankrotimenetluses võlgniku või võlausaldajate nimel hagejana, kostjana, esindajana või lepingupoolena. Eeltoodust tuleneb, et haldur võib nõuda võlgniku tehingu kehtetuks tunnistamist ka tehingu kehtetuse üldistel alustel. Seega pidi ringkonnakohus võtma seisukoha hageja väite osas, et 24. veebruari 1994. a. kokkulepe ei vasta sel ajal kehtinud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg. 4. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, miks on tähelepanuta jäetud apellat­sioonkaebuse väide koos vastavatele tõenditele viitamisega, et 24. veebruari 1994. a. teeseldud tehinguga varjati 5. veebruari 1993. a. ostu-müügi lepingu järgi võla tasumist. Juhindudes TsKSi § 346 p. 2 kolleegium otsustas: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 5. juuni 1995. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samasse kohtusse. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada pankrotihaldur K. Kangurile 10.07.1995. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. ODAR Liikmed H. JÕKS J. LUIK