Riigikohtu Tsiviilkolleegium — III-2/1-47/95 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtuotsus 19. septembrist 1995. a. L. P. hagis V. L.-i vastu Kuuse nr. 30 talu elumaja nõudes — RT III, 1995, 15, 183

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus, 19. septembril 1995. a. III-2/1-47/95 Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, V. L.-i esindaja vandeadvokaat V. Krinali osavõtul vaatas läbi avalikul kohtuistungil 11. septembril 1995. a. L. P. kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 1995. a. otsuse L. P. hagis V. L.-i vastu Kuuse nr. 30 talu elumaja nõudes. Pärnu Maakohtule esitatud hagis palus L. P. tema isale A. P.-le kuulunud Pärnu maakonnas Paikuse vallas Kodara külas asuva Kuuse nr. 30 talu elumaja väljamõistmist V. L.-ilt. Saksa armees teenimise pärast viibis A. P. sõjavangina filterlaagris, kust saadeti edasi tööpataljoni. Vangistuse ajal võõrandas 19. aprillil 1945. a. tema talu Paikuse valla täitevkomitee kui teadmata kadunud isiku vara. Võõrandati ka talu elamu ja anti tasuta M. A.-le. Pärast viimase surma läks elamu 1965. a. pärandina üle M. A. vennale J. L.-ile. 1968. a. päris elamu J. L.-i poeg V. L. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu maakonnakomisjon tunnistas 18. veebruaril 1994. a. otsusega nr. 127 hageja koos õdede ja vendadega omandireformi õigustatud subjektiks vaid õigusvastaselt võõrandatud talu maade osas. Hagis palus L. P. tunnistada tema omandiõigust Kuuse talu elamule, kuna kostja V. L. ei ole heauskne omandaja. Seda ei olnud ka tema isa ja tädi M. A., sest elamu anti viimase omandiks tasuta. Pärnu Maakohtu 3. veebruari 1995. a. otsusega jäeti L. P. hagi rahuldamata. Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium otsustas asja TsKSi § 292 lg. 1 p. 1 alusel L. P. apellatsioonkaebuse põhjal ilma menetlust jätkamata. Ringkonnakohtu otsuse motiivide kohaselt ei ole tõendatud, et vaidlusaluse elamu omanikuks oli hageja isa ning et elamu võõrandati 1945. a. õigusvastaselt ning anti tasuta üle M. A.-le. Elamu ehitas kostja tädimees A. A., mida kinnitasid ka tunnistajad, kelle ütluste usaldusväärsuses ei olnud kohtul alust kahelda. Paikuse valla täitevkomitee 19. aprilli 1945. a. istungi protokolli nr. 150 kohaselt võõrandati Kuuse talu maad ja üks ehitis, mis anti üle J. O.-le. Protokollist ei nähtu, kas võõrandati elumaja või mõni muu ehitis. Kassatsioonkaebuses palub L. P. Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 1995. a. otsuse tühistada protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Kassaatori arvates ei võinud apellatsioonkaebust lahendada kohtuistungit pidamata, kuna kaebuses vaidlustati esimese astme kohtu otsus tõendite hindamise osas TsKSi § 317 alusel ning taotleti tunnistajate ülekuulamist apellatsioonikohtu istungil. Apellatsioonikohus jättis vastuolus TsKSi § 283 lg. 4 teda ilma õigusest taotleda tunnistajate ülekuulamist. Vastuses kassatsioonkaebusele peab kostja kaebust põhjendamatuks. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu 17. aprilli 1995. a. otsuse tühistamiseks alus puudub. Vastavalt TsKSi § 292 lg. 1 p. 1 otsustab apellatsioonikohus asja apellat­sioonkaebuse põhjal ilma menetlust jätkamata, kui ta üksmeelselt leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu. Kassaatori väide on väär, et apellatsiooni­kohus ei või kaebust lahendada kohtuistungit pidamata, kui kaebuses vaidlus­tatakse tõenditele antud hinnang ning taotletakse tunnistajate ülekuulamist. TsKSi § 317 kehtestab apellatsioonikohtule kohustuse mitte muuta tõendite hindamise peale esitatud kaebuse läbivaatamisel esimese astme kohtu otsust mõne tunnistaja ütlustel, eksperdi arvamusel või poole vande all ülekuulamisel põhineva asjaolu osas, ilma neid tõendeid vahetult kontrollimata või põhjusi märkimata, miks neid tõendeid tuleb hinnata teisiti. Apellatsioonikohus maa­kohtu otsust ei muutnud. Samuti ei tulene TsKSi § 283 lg. 4, et tunnistaja ütlus­te ärakuulamise taotluse esitamisel ei või apellatsioonikohus kaebuse ilmse põhjendamatuse korral asja lahendada TsKSi § 292 lg. 1 p. 1 alusel. Seega ei ole apellatsioonikohus tsiviilkohtupidamise seadustiku nõudeid rikkunud. Juhindudes TsKSi § 346 p. 1 kolleegium otsustas: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 1995. a. otsus muutmata ja L. P. kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. LUIK Liikmed H. JÕKS T. VERNIK